Majandus- ja ettevõtlusõpetuse konspekt (0)

Majandus- ja ettevõtlusõpetus
Nappus – tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud.
Nappus = vajadused > saadavad ressursid
Alternatiiv ehk loobumiskulu – tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel.
Kasumimotiiv – ettevõtte peamine eesmärk on teenida kasumit.
Kasum = kogutulu > kogukulu
Piirkulu – on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemiseks ühe ühiku võrra.
Piirtulu – on kogutulu suurenemine toodangu müügi suurenemisel ühe ühiku võrra.
Kogutulu = ühiku hind x nõutav kogus
MIDA? – milliseid kaupu ja teenuseid on vaja toota ja kui palju
KUIDAS? – neid kaupu ja teenuseid toota
KELLELE? – lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks
Käsumajandus – riikides, kus majandusotsuste tegemine on valitsuse käes. Valitsus annab käske, et teha mida? kuidas? ja kellele? valikuid . ( Eestis kuni 1989 aastani )
Tavamajandus – üks vanimaid majandussüsteeme.
Mida? Kuidas? Ja Kellele? valikute tegemisel sõltuvad inimesed eelkõige tavadest ja kommetest. Majanduslike otsuste tegemisel lähtutakse uskumustest, veendumustest ja tavadest.
Segamajandus – majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik ( riigi ) sektor ning riik reguleerib majandust.
Turumajandus ehk vaba ettevõtlus.
Alustalad :
1) eraomand
2) hinnasüsteem
3) turukonkurents
4) ettevõtlikkus
1) kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte aga riik.
2) tähendab hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks.
3) tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast.
4) ettevõtjat peetakse turumajanduses äritegevuse peamiseks mootoriks. Selle mootori käivitajaks on ettevõtlikkus.
Ettevõtja – on isik, kes tegutseb äris kasu saamise eesmärgil ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riske.
Nõudlus – teatud toodete ja teenuste kogused , mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega teatud aja hetkel.
NÕUDLUSSEADUS – MIDA KÕRGEM on hind, seda VÄIKSEM on nõutav kogus.
Nõudlust mõjutavad tegurid :
*kauba hind
*tarbija ostujõud ( nõudluse struktuur )
*teiste kaupade hinnad ( asendus ja täiendkaubad )
*tulevikuootused ( tarbija tulevane sissetulek )
*tarbijate arv ( mõju kogunõudluses )
*tarbijate individuaalne maitse ja eelistus
Hinnamõju – inimesed ostavad tooteid ja teenuseid kõrgema hinnaga vähem, kui madalama hinnaga, kui muud tingimused jäävad samaks. ( hindade suur tähtsus )
Ostujõud – nõudlus, mis on rahaga tagatud. ( Ostujõud suureneb hinna langedes ja väheneb hinna tõustes. )
Vähenev isiklik väärtus – (nt.) Kui autoparandus on väga kallis, siis tehakse ainult hädapärased sõidud. Kui kütus on odav, tehakse ka lõbusõite.
Kahanev piirkasulikkus – kogus, kuhu jõudes iga järgmine tarbitud ühik pakub vähem rahuldust, kui pakkus eelmine.
Asenduskaubad – paljudel kaupadel on asenduskaubad. Valmisolek kasutada asenduskaupu sõltub hindadest.
Turunõudlus – individuaalsete nõudluste summa antud turul, kindlal ajahetkel.
Nõudluselastsus – näitab, kui palju hinnamuutus mõjutab nõutava kaubakoguse muutust.

• Nõudluselastsuse mõõtmine tulutestiga
  

Kogutulu = hind * müüdud kogus
Hinnatõus :
Kogutulu suureneb – jäik nõudlus
Kogutulu väheneb – elastne nõudlus
Hinnalangus :
Kogutulu suureneb – elastne nõudlus
Kogutulu väheneb – jäik nõudlus
Nõudluse hinnaelastsus – on hinnamõju mõõt ja näitab ostja valmisolekut osta toodet või teenust, kui hind muutub.
Nõudluselastsus on erinevatel kaupadel ja teenustel erinev järgmiselt põhjustel:
1)asenduskaupade olemasolu
2)osatähtsus eelarvest
3)aeg
Tasakaaluhind – hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad.
Konkurents on kahe või enam isiku püüdlemine ühe eesmärgi suunas, kusjuures eesmärgi saavutamine ühe isiku poolt vähendab selle võimalikkust teisele.

• Müüjate võistlus ostjate pärast ja ostjate võitlus müüjate pärast.
  

Konkurents on kasulik majandusele tervikuna :
1)madalamad hinnad
2)rohkem töökohti
3)kõrgemad palgad
4)paranev kvaliteet
5)ressursse kasutatakse efektiivsemalt
Kokkumäng ehk kartell – turukorraldus, mille puhul firmad käituvad oma pakkumise kujundamisel nii, et piirates toodangu mahtu, saavad hoida hinda kõrgemal ja teenida seejuures suuremat kasumit.
Patent – seaduslik ainuõigus kasutada uut toodet või ideed kuni 20 aastat.
Autoriõigus – originaalse loometöö autori ainuõigus müüa või paljundada oma töid. ( Kehtib eluajal ja 70 aastat pärast autori surma. )
Kaubamärk – spetsiaalsed kujundid , nimed või sümbolid mis tähistavad toodet, teenust või firmat.

• Konkurendid ei tohi kasutada registreeritud kaubamärke, ega ka nendega sarnaseid kaubamärke, et mitte tarbijat eksitada.
  

Valitsuse litsents – tegevusluba, mis annab õiguse ettevõttel tegutseda konkurentsita.
Monopol – mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüa.
EELARVE – numbriliselt väljendatud rahaline plaan, TULUDE ja KULUDE suhete väljendamiseks.
* Tulud – sissetulekud, kui suures ulatuses raha laekub.
* Kulud – väljaminekute arvestus, millele ja kui suures ulatuses kulutusi tehakse.
Riigieelarve näitab, kui palju raha saab riik kulutada erinevate avalike teenuste osutamiseks ja kui palju peaks erinevatest allikatest riigikassasse raha laekuma.
*Eelarvepoliitika – eelarve koostamise põhimõtted.
Koosneb kahest valdkonnast :
1) maksupoliitika
2) kulupoliitika
Maksusüsteem – kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted.
Proportsionaalne maksusüsteem – ei sõltu sissetuleku suurusest . Kõik maksavad ühesuguse protsendi oma tuludest.
Eestis on liht-astmega tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis 2011.aastal oli 144€ kuus ehk 1728 € aastas.
Progressiivne maksusüsteem – astmeline maksusüsteem, kus suurema sissetulekuga inimestelt võetakse suuremat maksu.
Regressiivne maksusüsteem – madalama sissetulekuga inimestelt võetakse suurem protsent maksu, kui kõrgema sissetulekuga inimestelt.
Regressiivne maks – käibemaks.
Maksumäär – mõiste majandusest, mis tähendab tavaliselt protsenti, millega arvestatakse kas ettevõtte või üksikisiku sissetulekult arvestatud maksu.
Ühe maksumaksja seisukohalt räägitakse maksumäärast ehk sellest tuluosast, mida ta maksuna ära maksab.
Eesti maksud:
1) Tulumaks 21%
2) Sotsiaalmaks 33%
3)Maamaks ( 0.1 – 2.5 % )
4)Käibemaks ( 20%, raamatutel 9% )
5)Hasartmängumaks
6) Tollimaks
7)Aktsiisid ( tubaka, alkohol , kütus, elekter , pakend )
8) Raskeveokimaks .
Kohalikud maksud:
1)Müügimaks
2) Paadimaks
3)Reklaamimaks
4)Teede-ja tänavate sulgemise maks
5)Mootorsõidukimaks
6) Loomapidamismaks
7)Lõbustusmaks
8)Parkimistasu
Füüsilise isiku tulumaks – füüsiliselt isikult võetav maks.
*Otsene maks, maksukohustus vähendab maksumaksja tulu ja teatud perioodi vältel teenitud tulude suurusest. ( palk, honorar, loteriivõit)
Käibemaks – tootele või teenustele lisandunud väärtuse maks. Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt.
*Eestis reguleerib käibemaksuga maksustamist käibemaksuseadus.
*Eestis kehtiv üldine käibemaksumäär on 1.juulist 2009 20% maksustatavast väärtusest.
*Eestis madalam maksumäär ravimitel, raamatutel, soojusenergial, matusetarvetel.
Riigilõiv – teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikutehingute eest.
Maksuline tulu:
-Otsene maks, mida maksumaksja (üksikisik, firma) maksab riigile oma tulult . Maksumaksja ja maksukoormuse kandja on sama isik.
*füüsilise isiku tulumaks
*ettevõtte tulumaks
*maamaks
*töötuskindlustusmaks
*sotsiaalmaks
-Kaudne maks, maksukoormuse kannab lõpptarbija.
*käibemaks
* aktsiisimaks
*tollimaks
*hasartmängumaks
Sotsiaalmaks – maks, mida tööandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt väljamakstud palgalt.
* Sihtotstarbeline maks s.t. sellest laekunud tulu tohib kasutada ainult sihtotstarbeliselt.
*20% läheb pensioniteks
*13% tervishoiule
N: Makstes töölisele euro, peab tööandja maksma 33 senti riigile. Riik jagab selle kaheks, 13 senti läheb haigekassale ja 20 senti läheb pensionifondi.
Aktsiisimaks – kehtestatakse kaupadele, mille tarbimist soovib riik mõjutada.
*Aktsiisimaksuga on Eestis maksustatud alkohol, tubakas, mootorikütus, mootorsõidukid, pakendid .
Maamaks – maamaksu tuleb tasuda maa omaniku või maa kasutajana.
*Maamaksumäär on 0,1-2,5% maa maksustatavast hinnast aastas. Põllumajandussaaduste kuivatamiseks kasutatava maa ja loodusliku rohumaa määr on 0,1-2,0%.
Maks või makse Maksumäär
*Tulumaks 21%
*Sotsiaalmaks 33%
* millest pensionikindlustus 20%
* millest tervisekindlustus 13%
*Käibemaks 20%
*Töötuskindlustusmakse määr alates 1. jaanuarist 2013.a.
* millest töötaja ehk kindlustatu 2%
* millest tööandja 1%
*Töötuskindlustusseaduse $-s 40 nimetatud summadelt
*Kohustuslik pensionikindlustusmakse 2%
Palga arvutamine
* Miinimumpalk (brutopalk) – 320€
*Tulumaksuvaba miinimum – 144.00 €
*Sotsiaalmaksumäär – 33%
*Sotsiaalmaksu miinimumi arvutamisel on aluseks töötasu alammäär 290€
*Tulumaksumäär – 21%
*Töötuskindlustusmakse määr töötajale – 2%
*Töötuskindlustusmakse määr tööandjale – 1%
*Kogumispensionimakse määr töötajale – 2%
Brutopalk – palk koos maksudega, palk mis on kirjas töölepingus.
Netopalk - palk kus on maksud maha arvestatud, palk mis laekub sinu kontole.
ÜHISHÜVIS 1)Kuidas tarbitakse?
2)Mis on ühishüvis ?
4)Milliseid ühishüviseid kasutad?
3)Miks pakutakse?
Ühishüvis ehk avalik hüvis – kaup või teenus, mida kasutatakse kollektiivselt, mille tarbimist ei saa välistada ja mis jagatakse ilma turu vahenduseta.
1)Kollektiivselt ilma turu vahenduseta.
2) Hüvis, mida tarbitakse koos ilma turu vahenduseta.
3)Et tagada kõikide ühiskonnaliikmete heaolu.
4)Mererand, valgusfoor, TV, raadio, tänavavalgustus, korrakaitse , julgeolek, linnapark .
Inimese rikkust mõjutavad kaks peamist tegurit:
1)Ühiskond
2)Inimene ise
Ühiskond mõjutab üksikisiku rikkust:
1) SKP ( SKT )ehk sisemajanduse koguprodukt
*näitab ühiskonna rikkuse taset
*ühe aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste väärtus, mis on jagatud riigi elanike arvuga.
2) Inflatsioon
*raha väärtuse vähenemine.
*hinnad tõusevad, ilma et kauba/teenuse tegelik väärtus suurene. Aja möödudes saab sama rahasumma eest vähem kaupa. Inflatsioonimäär oli oluline kriteerium eurole üleminekul. ( kuni 2 % )
*inflatsioonist sõltuvad inimese reaaltulu ja ostujõud.