Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majanduse alused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on majandusteadus?
Majanduse alused
Mis on majandusteadus ?
Majandus on osake igapäeva elust. Selle põhiprobleem on vajaduste ja võimaluste ebavõrdne suhe( Maslowi vajaduste hierarhia ). Inimestel on füüsilised ja psühholoogilised vajadused.
Majandusteadus (sotsiaalteaduste hulka kuulub) on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada uusi kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad.
Selleks et toota kaupu ja teenuseid on vaja ressursse:
  • Loodusresurss
  • Kapital - hooned, tööriistad, masinad , mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid
  • Inimressurss e tööjõud - füüsilised ja vaimsed pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks.
  • ettevõtlikus
    Alternatiivkulu- loobumiskulu - tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel.
    Igal valikul on oma kulud ja tulud.
    Piiriprintsiip- kompromissi otsimine piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks.
    Piiriprintsiibi mõte on võimalike muutuste analüüs(mitte hetkeseisiundi)
    Makroökonoomika uurib majandust tervikuna .-kogunõudlus ja kogupakkumine , kogutoodang ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused,tööturg,rahaturg, intressimäärad.
    Mikroökonoomika uurib majandust konkreetselt majandusharude ja ettevõtete kaupa.
    Riigi 4 peamist makroökonoomilist eesmärki:
  • Hindade stabiilsus madal inflatsioon -rahaväärtuse langemine , deflatsioon-rahaväärtuse tõus.
  • Kõrge tööhõive(madal tööpuudus- tööjõu nõudlus ületab pakkumise)
  • Pidev majanduskasv ( SKP -sisemajanduse koguprodukt kindlal perioodil-elaniku kohta)
  • Stabiilne maksebilanss -
    Majandusringluse mudel
    Toodete ja teenuste turg - vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel.
    Ressursiturg – kujutab endast vabatahtliku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad oma raha tarbija ressursi vastu.
    Raha areng
  • Bartermajandus – Bartertehing -st kauba vahetust kauba vastu
  • Väärismetallid
  • Paberraha
  • Arveldusraha (SDR, ECU)
  • Elektrooniline raha
    Raha roll majanduses

    Turg – koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvaid ning neid nõudvad inimesed
    ostjad ! (tarbijad, nõudjad) müüjad (tootjad, pakkujad )
    Nõudlus – toote või teenuse kogused , mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega teatud ajahetkel.
    Nõudlusseadus
    Hind
    - Rahasumma , millest tuleb loobuda kauba või teenuse omandamiseks
    -väljendub kauba kasulikkust ostja silmis
    Turu jaoks on tähtis ostujõuline nõudmine, so Nõudmine , mis on rahaga tagatud.
    MIDA KÕRGEM ON HIND, SEDA VÄIKSEM ON NÕUTAV KOGUS (CETERIS PARIBUS – muude tingimuste samaks jäämine)
    Nõudlust mõjutavad tegurid
    Kauba hind
    Tarbija ostujõud(nõudluse struktuur)
    teiste kaupade hinnad (asendus-, täiendkaubad)
    Tulevikuootused (tarbija tulevane sissetulek, tulevane hind)
    Tarbijate arv (mõju kogunõudlusele)
    Tarbijate individuaalne maitse ja eelistused
    Jäätise hind
    Jäätiste arv nädalas
    12
    2
    10
    3
    8
    4
    6
    5
    4
    10
    2
    15
    Hinnamõju tegur
    • Ostujõud – Nõudlus, mis on rahaga tagatud. Ostujõud suureneb hinna langedes ja väheneb hinna tõustes.
    • Vähenev isiklik väärtus – näit. kui autokütus on väga kallis tehakse ainult hädapäraseid sõite, kui kütus on odav, tehakse ka lõbusõite.
    • Kahanev piirkasulikkus – kogus, kuhu jõudes iga järgmine tarbitud ühik pakub vähem rahulolu kui pakkkus eelmine. Kasut hindade langemise vajalikkuse selgitamiseks.
    • Asenduskaubad – paljudel kaupadel on asenduskaubad. Valmisoleks neid kasutada sõltub hindadest. N kui Coca cola hind tõuseb, asend see teise karastusjoogiga.Asenduskaubad on kaubad , millega saab teist kaupa asendada .
    • Täiendkaubad – kaubad mida tarvit mingi vajaduse rahul koos, nt autod ja bensiin

    Turunõudlus
    .. kõigi individuaalsete nõudluste summa andtud turul kindlal hetkel.
    Hind
    Ants
    Ats
    Tom
    Erki
    Turunõudlus
    2
    15
    5
    20
    24
    64
    4
    10
    4
    10
    22
    46
    6
    5
    3
    5
    18
    31
    8
    4
    3
    5
    16
    28
    10
    3
    3
    4
    16
    26
    12
    2
    3
    4
    16
    25
    Nõudluselastsus
    Nõudluselastsust näitab , kui palju hinna muutus mõjutab nõutava kauba koguse muutust.
    Nõudluselastsust mõõdetakse tulutestiga:
    Kogutulu - hind X müüdud kogus
    Hinnatõus
    Kogutulu suureneb – jäik nõudlus
    Kogutulu väheneb – elastne nõudlus
    Hinnalangus
    Kogutulu suureneb – elastne nõudlus
    kogutulu väheneb – jäik nõudlus
    Elastne
    Jäik
    Palju asenduskaupu
    Vähe asenduskaupu
    Kallis (nõuab suurt osa eelarvest)
    Kaup on odav
    Aega ostu planeerimiseks on piisavalt
    Peab kohe ostma
    Kaup või teenus
    Kumma nõudlus on elastsem
    Põhjus
    6 pudelit coca colat v 10käigulinejalgratas
    10käiguline jalgratas
    Võib planeerida , kallis
    Kooli tsärk või kooli almanahh
    Kooli tsärk
    Odav, asenduskaupu pole
    Arstiabi tõsise haavaga käele,arstiabi nohule
    Arstiabi nohule
    Aega planeerimiseks
    Muutus nõudluses
    Väheneb kui
    • asenduskaupade hind langeb, täiendkauba hind tõuseb, sissetulek väheneb, rahavaarv väheneb
    Suureneb kui
        • asenduskaupade hind tõuseb, täiendkauba hind langeb, sissetulek suureneb, rahavaarv suureneb.

    Ülesanne
    Nõudluse nihet mõjutavad :
  • Tulud
  • asendustoodete hinnad
  • ostjate arv
  • maitsed ja eelistused
  • ootused
  • täiendkaupade hinnad
    Sündmus
    Toode
    Nõudluse nihe
    Tegur
    Tõuseb loomaliha hind
    grillkana
    suureneb
    asenduskaupade hinnad
    Pähklite hind langeb
    Pähklishokolaad
    suureneb
    Täiendkaupade hinnad,ostjate arv
    Leigo järve kontserdi pileti hinnad tõusevad
    Hotellitoad Otepääl
    väheneb
    Ostjate arv
    Bensiinihind tõuseb märgatavalt
    mootorrattad
    suureneb
    Asendustoodete hinnad, ostjate arv
    Inimeste sissetulekud langevad
    kanaliha
    väheneb
    Ülemaailmne külmalaine hävitab suure osa selle suvisest apelsiinisaagist
    apelsiinimahl
    Suureneb?
    Väheneb?
    Tulud,ostjate arv, maitsed ja eelistused,asendustoodete hinnad
    Kinnisvara hind tõuseb korter tartus väheneb ostjate arv,tulud
    Pakkumine
    .. erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel.
    Turupakkumine – kõikide individuaalsete pakkumiste kogusumma antud turul kindlal ajahetkel.
    Ühe kg hind
    Kgd arv, mida inimesed osta soovivad
    Kg-de hind, mida põllumehed soovivad müüa
    0.60
    100
    600
    0.50
    200
    500
    0.40
    300
    400
    0.30
    400
    300
    0.20
    500
    200
    0.10
    600
    100
    Pakutavat kogust mõjutavad :
    • Toote hind
    • Teiste toodete hinnad
    • Tootmiseks vajalike ressursside hind
    • Tehnoloogia tase ja efektiivsus
    • Tootjate ootused tuleviku suhtes
    • Tootjate arv turul
    Pakkumisena käsitleme eelkõige seost pakutava koguse ja hinna vahel.
    MIDA KÕRGEM ON TOOTE HIND, SEDA SUUREM ON PAKUTAV KOGUS (CETERIS PARIBUS)
    vt nõudlusseadus – mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus
    Muutused pakkumises :
    Väheneb kui
    - asenduskauba hind tõuseb
    -kaaskauvba hind langeb
    -tootmisteguri hind tõuseb
    -mõned tootjad lõpetavad tootmise
    Suureneb kui
    -asenduskauba hind langeb
    -kaaskauba hind tüuseb
    -tootmisteguri hind langeb
    -leitakse efektiivsem tehnoloogia
    -uued ettevõtted sisenevad
    Graafiliselt saab pakkumise kasvu või kahanemist kajastada pakkumiskõvera nihkega vastavalt paremale või vasakule.
    Kui pakkumiskõver nihkub hinna poole, siis pakkumine väheneb. Kui kõver nihkub koguse poole siis suureneb.
    Pakkumise kasv ja kahanemine
    Analüüsi käigus tuleb eristada:
    • muutust nõutavad(pakutavas) koguses
    • muutust nõudluses(pakkumises)

    Turu tasakaal
    Nõudjate ja pakkujate koostegevusest võib kujuneda tasakaal või tekkida kas puudu-, ülejääk.
    Turu ülejääk – suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse.
    Turu puudujääk – suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse
    Tasakaalu hind
    Hind, mille puhul ostjate ja müüjate soovid kokku langevad
    Tasakaaluhinna puhul saavutab turg korra seisundi, kus nõutav ja pakutav kogus on võrdsed. Joonis!
    Maksimumhind – seadusega kehtestatud kõrgem hind, mida antud hüvisele kehtestada võib, nt üüri piiri hind
    Miinimumhind – seadusega kehtestatud kõrgeim hind, millest allapoole ta langeda ei tohi, nt miinimumpalk
    Kunstlikult kõrge hind toob kaasa liigpakkumise(ülejäägi ), kunstlikult madal aga liignõudluse (puudujäägi)
    Hinna funktsioonid:
  • Nõudmise ja pakkumise tasakaalustamine
  • Tootjaid ja tarbijaid suunav ja juhtiv roll
  • tulude jaotaja ühiskonnas
    Tööturg - turg, kus inimene müüb oma tööd ja tööandja ettevõte ostab tööd, makstes selle eest tasu e palka
    Tööealine rahvastik on 15-74 aastane elanikkond. See jaguneb:
    Aktiivne rahvastik Mitteaktiivne rahvastik
    • töötajad – inimene, kes teeb tööd tudengid, pensionärid, koduperenaised
    ja saab tasu selle eest Inimeed, ke ei soovi töötada või ei ole
    • töötud – inimene, kes soovib ja on
    võimeline tööd tegema, kuid kes ei leia tööd
    Tööpuudus – tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kuoi nõulus nende järgi
    Tööjõu puudus – tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumi ne, tööjõu puudus võib olla valdkonnati.
    • Hõivatuse määr – näitab protsentuaalselt hõivatuse osa kogu tööealisest rahavastikust
    • tööjõust osavõtumäär (aktiivsuse määra näitaja)- näitab milline on kogu rahvastiku (tööjõu) osa kogu tööealisest rahvastikust

    www.nip.ee; www.stat.ee
    Töötuse määr – väljendub protsentuaalselt töötute arvu tööjõus (töötu pluss hõivatud
    • Siirdetöötus – tööpuudus, mis tekib töökoha vahetamisel
    • Struktuurne töötus – selline tööpuudus, mis tekib siis, kui tööjõu kvaliteet(oskused, hariduse tase ja kvalifikatsioon ) ja paiknemine ei lange kokku töönõudmise vajadusega, nt struktuurne töötus.

    Tööandja on huvitatud võimalilkult väikestest tööjõu kuludest ja võimalikult suurest kasumist.
    Töötaja – huvitatud võimalikult suurest palga numbrist ja headest töötingimutest.
    Valitsus – tahab, et võimalikult paljud inimesed oleksid hõivatud ja edukad .
    Töötaja pn isik, ke teeb tööd ja saab selle eest tasu vastavalt lepingule.
    Töötajaid on kolme liiki:
    • palgatöötaja, kellelel makstakse töö eet palka ja ke töötavad vastava lepüingu aluel või kes on valitud ametites(vallavolikogu esimees, parlamendiaadikud)
    • Ettevõtjad, kes maksavad endale palka ise või saavad muus vormis ettevõtlutulu.
    • Vabakutselised, ke saavad oma tehtud töö eest tasu, millek on honorar , esinemistasud jne.
    Töötutru statistika juures kasut näitajad tööjõi ieloomustamieks
    tööjõu määr – näitab protenstuaalselt hõivatute osa kogu tööealisest rahvastikust
    tööjõust osavõtumäär – näitab, milline on aktiivse rahvastiku osa kogu tööealisest rahavastikust.
    Töötuse määr – defint välja töötanud rahvuvaheline tööorganisatsioon
    Riigi ülesanded turumajanduses
    • kontrollib monopole
    • kontrollib, et maksud laekuksid
    • soodustab konkurentse

    Riigi vahendid, et majandusse sekkuda:
    • otsene rahaline toetus
    • väliskaubandsulikud tõkked (eriti oma toiduaineteturu kaitseks)

    Riigi sekkumise sotsiaalne motiiv:
    • tööpuuduse vältimine
    • toiduainete turu kaitseks : sekkumise viisid – san.hügieen, tervishoiu- ja ohutusnõuded ning nende nõuete täitmise kontroll

    Erahüvis
    Ühishüvis
    Konkureeriv hind
    Tarbijate jaoks tasuta
    Hüvis ammenduv
    Hüvis ammendamatu
    Tarbija kindlaks tehtav
    Tarbijaskonna jaoks raske piiritleda
    Ühitarbimine välistatav
    Tarbimist ei saa välistada
    Hulk oluline
    Mererand, valgusfoor , TV jne
    Eelarve - numbriliselt väljendatav rahaline plaan, tulude ja kulude suhte väljendamiseks.
    Tulud – sissetulekud, kui suures ulatuses raha laekub
    Kulud – väljaminekute arvestus
    Riigieelarve riiklik tulude ja kulude plaan. Selle koostab rahandusministeerium . Vastu võtab riigikogu.
    Valitsuse kulutused
    • Toetused – lastetoetused , toimetulekutoetused, töötuabiraha
    • Toetused kohalikele omavalitsustele
    • riigikaitse ( Kogu aastasest SKPst 1%)
    • riigitöötajate palgad
    • intressid riigivõlgadest

    Valitsuse tulud
    • Maksud e fiskaaltulud
    • rahahoiustus e finantstulu
    • varade müük/kinnisvara tulu
  • Vasakule Paremale
    Majanduse alused #1 Majanduse alused #2 Majanduse alused #3 Majanduse alused #4 Majanduse alused #5 Majanduse alused #6 Majanduse alused #7 Majanduse alused #8 Majanduse alused #9 Majanduse alused #10 Majanduse alused #11 Majanduse alused #12 Majanduse alused #13
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-11-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor maarja.laanem Õppematerjali autor
    Põhjalik kokkuvõte majanduse alustest koos näidetega.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Majanduse alused
    12
    docx

    Majanduse alused

    Majanduse alused Majanduse põhiprobleem - vajadused on lõputud, võimalused piiratud. Vajadused: · füüsiline - elukoht, toit, rõivad · psühholoogilised - kanda moodsaid rõivaid, vaadata uusi filme, osta kindlat marki auto. Vajadused ja nende rahuldamise ahel · Inimeste vajadused · ressursid, tööjõud, kapital · tootmine · tootmise tulemus: kaubad, teenused. Majandusteadus - uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad.

    Majandus
    Nõudlus-pakkumine ja turuhind
    21
    pptx

    Nõudlus, pakkumine ja turuhind

    Sissejuhatus majandusse III & IV osa Nõudlus, pakkumine ja turuhind Viimsi Kool 10ml 2018 Nõudlus ja pakkumine Nõudlus https://www.youtube.com/watch?v=QRA5H3_zssU Pakkumine https://www.youtube.com/watch?v=qkOAv7I00tI Nõudlus ja pakkumine Leiame vastused küsimustele: · Mis on nõudlus? · Mis on nõudluselastsus? · Mis põhjustab nõudluse muutust? · Mis on pakkumine? · Mis on pakkumiselastsus? · Mis põhjustab pakkumise muutust? · Kuidas kujuneb välja turuhind? · Milline on hindade roll turumajanduses? Nõudlus ja pakkumine. Nõudlus NÕUDLUS on kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate hindadega antud ajahetkel. NÕUDLUSSEADUS ütleb, et madalate hindadega ostavad inimesed rohkem kaupu ja teenuseid, kui kõrgete hindadega. Kolm tegurit selgitavad, miks inimesed nii käituvad: ostujõud, vähenev isiklik väärtus ja asenduskaubad. Ostujõud suureneb hinna langedes ja väheneb hinna tõustes.

    Majandus
    Majanduse konspekt
    15
    docx

    Majanduse konspekt

    just need on jõukuse tõeline allikas. Teisisõnu, kuna tõeline rikkus tuleneb loodusest, peaks valitsusel jätkuma piisavalt tarkust, et jätta ettevõtlus omapäi ja lasta asjadel kulgeda oma loomulikke radu. Samuti seadsid füsokraadid kahtluse alla valitsuse pingutused ergutada soodsat kaubandusbilanssi. Nende ideed väljendusid loosungis: ,,Laissez faire, laissez passer" ehk ,,laske teha, laske minna". Vaidlus nende vahel, kes toetavad majanduse reguleerimist, ja nende vahel, kes tahavad majandusel vabalt kulgeda lasta, on ikka veel aktuaalne ka tänapäeval. Mis tahes majandusprobleemide puhul leiab ikka osa inimesi, et valitsus peaks sekkuma, aga teised eelistavad majandusvabadust ja soovivad, et majandusjõud võtaksid vabalt oma kursi. Makroökonoomika on õpetus turu üldisest tasakaalust ehk majandusest tervikuna. Mikroökonoomika uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid.

    Majandus
    Majanduse kordamisküsimused vastustega
    22
    docx

    Majanduse kordamisküsimused vastustega

    1. Mis on majanduse põhiprobleem? Valitseb nappus. Maj. peab sellele andma vastuse kuidas nappivate ressursside tingimustes saab tarbija maksimeerida rahulolu ja ettevõtted kasumist 2. Mis on majanduse põhiküsimused? · mida toota - neid kaupu mida tarbija tahab ja mille eest ta on nõus maksma. Alati võib toota toidukaupu, esmatarbekaupu. Vananev rahvastik- ravimid, abivahendid, med. teenused · kuidas toota - otsustab tootja valib ressursid ja tehnoloogia. Kui tööjõud on odavam kui tehnika on mõttekas kasut. Odavat tööjõudu · kellel toota - kellele kogu sisemajanduse koguprodukt ära jagada kas välismaine

    Majandus
    Mikroökonoomika eksamiks kordamine
    32
    docx

    Mikroökonoomika eksamiks kordamine

    Lühiperioodi pakkumiskõver – Lühiperioodi pakkumiskõver (short-run supply curve) on firma piirkulukõvera osa, mis jääb ülespoole piirkulukõvera ja keskmise muutuvkulukõvera lõikepunkti. Maa – Maa (land) on üks tootmise põhiteguritest, mis hõlmab kõiki loodusvarasid. Majanduskasum – Majanduskasum (economic profit) on arvestusliku kasumi see osa, mis ületab normaalkasumi Majandusmudel – Majandusmudel (economic model) on majandusprotsessi, majanduse või kogu uuritava osa lihtsustatud kujutis, mida kasutatakse mitmesuguste võimalike muudatuste toime uurimiseks ja mis sisaldab ainult olulisi üksikasju ja seoseid. Majandusteadus – Majandusteadus (economics) on sotsiaalteadus, mis kasutab teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Makroökonoomika – Makroökonoomika (macroeconomics) uurib rahvamajandust kui tervikut. Tema uurimisobjektiks on majanduse konjunktuurikõikumised, tasakaalus

    Mikroökonoomika
    Mikroökonoomika
    7
    doc

    Mikroökonoomika

    kõrval ja vaatame ainult paari muutujat, mida meil vaja. Analüüsida ainult seda mida vaja. Tööjõud Tööturg on turg kus inimene müüb oma tööjõudu ja tööandja ostab töötaja tööd, makstes selle eest palka. Miks erinevad töötajad saavad erinevat palka???? Erinev võimekus 50X = 200 Erinev töötahe ja töö Kogemus Haridus ja väljaõpe Eesti majanduse tööjõu vajaduse prognoos (%) 2010 aasta. Juhid Ametnikud Spetsialistid Oskustöötajad Lihttöölised 11 16 28 34 11 Töötus ehk Tööpuudus Töötuse määr ­ aktiivselt tööd otsivate, kuid seda mitte leidvate, üle 16 aasta vanuste indiviidide osakaal tööjõust.

    Majandus
    Mikroökonoomika I konspekt
    14
    docx

    Mikroökonoomika I konspekt

    mõjutavad. Mikroökonoomika - uurib kuidas indiviidid, leibkonnad ja firmad teevad otsuseid kasutadas piiratud koguses ressursse, tavaliselt turgudel, kus müüakse ja ostetakse tooteid ja teenuseid. Uurib, kuidas need otsused mõjutavad toodete ja teenuste nõudlust ja pakkumist, mis omakorda kujundab hinna ja kuidas hind loob jällegi nõudlust ja pakkumist. Mikroökonoomika vastandiks peetakse makroökonoomikat. Makroökonoomika – uurib majandust tervikuna, käsitletakse majanduse koondnäitajaid (inflatsioon, töötus, majanduskasv). Analüüsitakse majapidamiste, firmade ja valitsuste mõju majandusele kui tervikule. Hüvis - kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks (kaup või teenus) Tootmine- hüviste valmistamine Tarbimine – kaupade ja teenuste kasutamine Tootmistegur – vahendid hüviste valmistamiseks Maa- loodusressurss Kapital – inimtööga valmistatud tootmisvahendid Investeerimine – uue kapitali tootmisprotsess

    Mikroökonoomika
    Majandus- ja ettevõtlusõpetuse konspekt
    8
    docx

    Majandus- ja ettevõtlusõpetuse konspekt

    Majandus- ja ettevõtlusõpetus Nappus ­ tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Nappus = vajadused > saadavad ressursid Alternatiiv ehk loobumiskulu ­ tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Kasumimotiiv ­ ettevõtte peamine eesmärk on teenida kasumit. Kasum = kogutulu > kogukulu Piirkulu ­ on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemiseks ühe ühiku võrra. Piirtulu ­ on kogutulu suurenemine toodangu müügi suurenemisel ühe ühiku võrra. Kogutulu = ühiku hind x nõutav kogus MIDA? ­ milliseid kaupu ja teenuseid on vaja toota ja kui palju KUIDAS? ­ neid kaupu ja teenuseid toota KELLELE? ­ lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks Käsumajandus ­ riikides, kus majandusotsuste tegemine on valitsuse käes. Valitsus annab käske, et teha mida? kuidas? ja kellele? valikuid. ( E

    Ettevõtluse alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun