Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Lihtajamid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas ühendatakse elektrimootori mähised toiteallikaga?
  • Kuidas toimub mootorite kiiruse reguleerimine?
Vasakule Paremale
Lihtajamid #1 Lihtajamid #2 Lihtajamid #3 Lihtajamid #4 Lihtajamid #5 Lihtajamid #6 Lihtajamid #7 Lihtajamid #8 Lihtajamid #9 Lihtajamid #10 Lihtajamid #11 Lihtajamid #12 Lihtajamid #13 Lihtajamid #14 Lihtajamid #15 Lihtajamid #16 Lihtajamid #17 Lihtajamid #18 Lihtajamid #19 Lihtajamid #20 Lihtajamid #21 Lihtajamid #22 Lihtajamid #23 Lihtajamid #24 Lihtajamid #25 Lihtajamid #26 Lihtajamid #27 Lihtajamid #28 Lihtajamid #29 Lihtajamid #30 Lihtajamid #31
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Raiks1 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
33
docx

Elektriajamid

Jaan Reigo, Kristjan Ööpik EA06 Rakenduselektroonika Uudo Usai Võimendid 10.02.09 Võimendi on seade, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine sel määral, et signaalist piisaks võimendi väljundisse ühendatud tarbijale. See juures võimendamise käigus ei tohi signaal moonutuda. Võimendusprotsess toimub alati toiteallikate energia arvel, nii et võime vaadelda võimendit kui reguraatorit, mis juhib toiteallikate energijat tarbijatesse kooskõlas sisendsignaali muutustega. Võimendi sisendsignaaliks võib olla ükskõik milline elektriline signaal, milline on kasutamiseks liiga väikse amplituudiga. Näiteks mikrofon (1- 3mV), maki helipea (50-100mV), termopaar (10-

Rakenduselektroonika
thumbnail
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

välja mikroprotsessorjuhtimissüsteemid, spetsialiseeritud integraallülitused ning jõuintegraallülitused. Üheksakümnendatel võeti kasutusele isoleeritud paisuga bipolaartransistorid kui kolmanda põlvkonna jõuahelate lülitid. Uus suund elektroonikas algas intelligentsete jõuseadmete ja jõumoodulite kasutuselevõtuga. Üheksakümnendate keskel rakendati tööstuses eri tüüpi ajameid, nagu üldotstarbeline avatud kontuuriga vektorjuhtimisega ajam, suletud kontuuriga magnetvoo vektorjuhtimisega ajam, momendi vahetu juhtimisega ajam ja servoajam. Mõni aeg hiljem ilmusid turule pulsilaiusmodulatsioonjuhtimisega elektriajamid. Elektroonsed süsteemid. Elektroonseid süsteeme rakendatakse kõigis tööstusharudes ja samuti ka olmes. Toiteplokid, elektrilised kuumutid, valgustusseadmed, elektrivarustusseadmed ja elektriajamid on tüüpilised jõuelektroonika süsteemide näited. Igal

Elektrivarustus
thumbnail
158
pdf

Elektriajami juhtimine

väärtuse ja muutub hüppeliselt nulliks või väheneb mingi kindla minimaalväärtuseni, kui juhitav suurus väheneb tagastusväärtuseni (vt joonis S2); Joonis S.2 järgivsüsteemid ­ juhtimistoime järgib mingi sisendsignaali muutumist; programmjuhtimissüsteemid ­ juhtimistoime muutub vastavalt etteantud programmile. Suletud juhtimissüsteeme liigitatakse sõltuvalt ajami koormuse mõjust reguleeritavale suurusele alljärgnevalt: staatilised juhtimissüsteemid ­ koormuse muutumine põhjustab reguleeritava suuruse muutumise; astaatilised juhtimissüsteemid ­ koormuse muutumine ei mõjuta reguleeritavat suurust; segasüsteemid ­ kombinatsioon mõlemast ülaltoodud süsteemist. Elektriajamite juhtimissüsteemid ja ­skeemid täidavad mitmesuguseid ülesandeid,

Elektriaparaadid
thumbnail
162
pdf

Täiturmehanismid, ajamid, mootorid

..................................................................................................... 53 6.6. Mootori momendi vahetu juhtimine .................................................................................. 54 6.7. Mootori koormused ja nende tunnusjooned ...................................................................... 55 6.8. Sagedusmuunduri funktsioonid ......................................................................................... 57 6.8.1. Ajami käivitamine ja peatamine ..................................................................................... 57 6.8.2. Libistuse kompensatsioon .............................................................................................. 57 6.8.3. IR kompensatsioon ......................................................................................................... 58 6.8.4. Mootori momendikompensatsioon ................................................................................

Energia ja keskkond
thumbnail
180
pdf

Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid

pöördentrrga (asendi) juhtimiseks avatud või srrletud juhtimisalrelaga süsteemides tirigirrrusel, et väĮurldsuurust reguleeritakse sulrteļiselt aeglaselt ning lrrootor töötab pearrriselt püsitalitĮuses, Suletr"rd juhtimisahelaga stisteernid võimaldavad võrreldes avatud siisteerrridega suurendada oluliselt väĮundsuuruste reguleerimise täpstrst ning parandada nrõrrevõrra ajami dünaanrilisi rräitajaid, nõnda et ajamit saab kasrrtada ka toitepinge trrätgatarlate fluktr.ratsioonide rring nruutļiku koormuse korral. Sageduse muutttnrise kiirus ehk kiirendus- ja aeglustusrampide kestus on tavaļise sagedusjuhtimise prrhul aga rangelt piiratrrcl. DünaarniĮised protsessid võivad kergesti põhjustada mootori vääratr.lmise, S. t. tööpurrkti nihkumise üļe vääratuspunkti' mootori seiskumise või teņra taļitluse väikesel nll

Elektrotehnika ja elektroonika
thumbnail
138
pdf

Elektrotehnika alused

ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostamisel on lisaks paljudele e

Mehhatroonika
thumbnail
114
doc

Elektroonika alused

ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD ........................................................................................................................................... 24 I...................................................................................................................................... 25 U2.................................................................................................................................. 25 ........................................................................................................................................... 25 VD2................................................................................................................................ 25 ...............................................

Elektriahelad ja elektroonika...
thumbnail
81
doc

Elektroonika aluste õppematerjal

ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD 1. POOLJUHTIDE OMADUSI............................................................................................................................................3 1.1.Üldist..........................................................................................................................................................................3 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides......................................................................................................................................3 1.3.P-N-siire ja tema alaldav toime (The P-N Junction) .................................................................................................6 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) ......................................................................8 1.5. P-N-siirde omaduste sõltuvus sagedusest...............................

Elektroonika alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun