Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika instituut Üliõpilane: Rait Rääk Teostatud: 28.02.2005 Õpperühm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 4 OT Türistor Töö eesmärk: Töövahendid: Türistori pinge-voolu tunnusjoone Türistor, toiteallikas, potentsiomeeter, määramine ja selle kasutamise ampermeeter, voltmeeter. oskuste arendamine. Skeem Teooria Lihttüristor (üheperatsiooniline türistor) on mitme pn - siirdega pooljuhtseadis, mis päripinge olemasolul pärast tüürvoolu impulssi juhib voolu anoodilt katoodile. Türistori aluseks on ränikristallist plaat või ketas, millel asetsevad vaheldumisi p- ja n- juhtivusega kihid
Väikese mahtuvuse tõttu on Schottky dioodil suur sagedusriba (ja töökiirus). Schottky dioodi suurim puudus on see, et ta ei talu kõrget vastupinget: selle vastupingeklass on 50 V või vähemgi. Sel on ka suhteliselt kõrge vastulekkevool, mis suureneb temperatuuri tõustes ja tekitab kõrgetel temperatuuridel ebastabiilsuse probleemi. See seab vastupingele piirid, mis on madalamadki nimiväärtusest. Dioodide pingeklass on umbes 200 V. • Türistor - ränistruktuuriga nelja- või enamakihiline pooljuhtseadis. Türistor on selline pooljuhtelement, mis päripinge olemasolul pärast lühikese tüürvoolu impulsi andmist tüürelektroodile juhib voolu anoodilt katoodile. Türistor jääb avatud ehk juhtivasse olekusse ka pärast tüürimpulsi lõppu. Türistor sulgub siis, kui anoodvool väheneb nullilähedaseks. Türistore valmistatakse kõigist pooljuht-lülituselementidest suurimale voolule ja lubatavale
Eesti Maaülikool Energeetika Üliõpilane: Martin Pabusk, Õppeaasta: 2014/2015 Rühm: EK III-1 Regina Feldman, Ardi Puis Töö tehtud: 06.11.2014 Aruanne esitatud: Juhendaja: T. Leola Töö nr. 9 TÜRISTORI UURIMINE Katseobjekt: Kasutatud seadmed: Türistor D238E Digitaalmultimeeter Udmax = URmax= 150 V Ampermeeter No 743248 Idmax = IRmax=20 mA Voltmeeter No 88686 Utmax = 2 V Toiteplokk Itmax = 10 A Pmax = 20 W Joonis 9.1.Trinistori lülitusskeem Koostame lülituse trinistori uurimiseks (Joonis 9.1.). Võtame üles trinistori tunnusjoonte sarja
Protsessid pooljuhtdioodis. Pooljuhtdioodi kasutamisala, põhiparameetrid (lk 23...26). - Bipolaartransistor, tema ehitus, pingestamine, protsessid transistorstruktuuris (27...30). - Ühise baasiga ja ühise emitteriga lülituse karakteristikud (30...32). - Bipolaarne liittransistor (33). - Väljatransistorid (p-n siirdega, isoleeritud paisuga), nende ehitus, tööpõhimõte, tunnussuurused (34...37). - Türistorid (dinistorid, trinistorid). Suletav türistor. Sümmeetriline türistor. Türistorite kasutamine jõuelektroonikas (38...41). Käesoleva teksti sisujaotus: 3.1 Pooljuhtmaterjalid 3.2 pn-siire 3.2.1 pn-siire välise pinge puudumisel 3.2.2 Päripingestatud pn-siire 3.2.3 Vastupingestatud pn-siire 3.3 Pooljuhtdioodid 3.4 Bipolaartransistorid 3.4.1 Bipolaartransistor n-p-n transistori näitel 3.4.2 Bipolaartransistoride kolm ühendusviisi: ÜB, ÜE, ÜK 3.4
paisu ja n-kanali vahel. MOP-transistoridel võib olla väljaviik B (ingl bulk) ehk kontakt aluskristalliga. Tavaliselt ühendatakse see toitepinge negatiivse pooluse külge. Juhul kui väljaviik B on korpustatud elemendist välja toodud, võib neelu ja lätet lugeda võrdseks (identseks). Tavaliselt ühendatakse aga kontakt B juba transistori korpuses lätte S külge, mistõttu tuleb lättel ja neelul vahet teha. a) Ülekandetunnusjoon; b) Väljundtunnusjooned 49. Türistor, sümistor, dioodtüristor, dioodsümistor. Nende tööpõhimõte. Türistor – kolme PN-siirdega pooljuhtseadis vooluahelate lülitamiseks. Katoodtüüritav türistor (p-kihiga) ja anoodtüüritav türistor (n-kihiga). Tööpõhimõte - türistori päripingestamisel antakse tüürelektroodile pingeimpulss.Türistor avaneb ja jääb avatuks seni, kuni pinge katkeb türistori elektroodidel. Katoodtüüritav türistor (p-kihiga) ja anoodtüüritav türistor (n-kihiga).
Optronid ehk optopaarid (optrons, optocouplers) on pooljuhtseadised, kus ühisesse kesta on paigutatud üks kiirguselement ja üks kiirgustundlik element. Need elemendid on sidestatud ainult valguskiire abil ja seepärast kasutatakse neid erinevate ahelate elektrilise sidestuse vältimiseks. Vastuvõtu poolel olevaks kiirgusallikaks on reeglina infrapunases piirkonnas töötav valgusdiood. Väljundi poolel on kiirguse vastuvõtjaks fotodiood, fototransistor, türistor või takisti. Vastavalt sellele on olemas dioodoptronid, transistoroptronid, türistoroptronid ja takistioptronid. 31. Valgusdioodid ja nende kasutamine. Valgusdiood on elektroonikas kasutatav pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. Valgusdioodi tähistamiseks kasutatakse ka lühivormi LED (inglise keelest Light-Emitting Diode 'valgust kiirgav diood'). Õige suurusega päripinge rakendamisel elektroodidele hakkab valgusdiood
PNP tüüpi transistori baas on emitteri suhtes pingestatud-Vastupidise polaarsusega pingeallika suhtes kui NPN tüüpi transistoril. 15.väljatransistori elektrood, mille kaudu laengukandjad sisenevad on-Läte 16.Isoleeritud paisuga väljatransistori eripäraks on-Paisu ja kanali vahel on õhuke isoleerkiht 17. väljatransistori põhiline erinevus bipolaarsest transistorist on-see et see on pingega tüüritav element 18.Türistoride tööreziimiks on-sulg-ja küllastusreziim. 19.Mis on türistor-neljakihiline diood 20. Mis on DIAC-sümmeetriline dioodtüristor 21. Türistore ei kasutata-Kasutatakse lülititena (reguleeritavad alaldid, pingeregulaatorid ja invertorid) 22. Võimendi on seade ,mis on mõeldud-signaali amplituudi suurendamiseks,väikeste signaalikuju moonutustega 23. Helivõimendi sageduspiirkond on-20Hz-20KHz 24. Ribavõimendi on võimendi ,mis võimendab signaali-mingit kindlat sagedust 25. Võimendi põhiparameetrid on-võimendustegur,võimendatav
15. Mis on varistor? Varistor on mittelineaarne pingesõltuv takistus 16. Miks on Schottky dioodid palju kiiremad kui alaldusdioodid? Tema konstruktsioonis on rohkem metalli 17. Milliseid optoelektroonilisi seadmeid teie teate? led 18. Mis vahe on fotodioodide ja aladidioodide vahel? 19. Mida tähendab negatiivne takistus? 20. Kuis leiavad Schottky dioodid laialdast kasutamist? Arvuti 21. Kes lahendas türistori konstruktsiooni probleemi? MOLL 22. Millisest tuleneb sõna "türistor"? Uks 23. Kus ehitati esimene türistor? GE 24. Millal ilmusid türistorid? 1956 25. Mitu välisjuhet on türistoril? 3 26. Nimetage türistori töötamise peamised põhimõtted. Umber lülitus 27. Kas türistor muutub juhtivaks, kui ületatakse läbilöögi päripinge? Jah 28. Millist laadi juhtivus on türistoril? Kahesuunaline 29. Millistes protsessides võib türistore kasutada? Lülitus 30. Kuidas nimetatakse minimaalset sisendvoolu, mis võib türistori sisse lülitada? on-state pinge 31
jõupooljuhid Rr C R Joonis 4.16. Jõupooljuhtide pingeteühtlustamine jadalülituse puhul ja võimsa dioodi välisilme Jõutüristoride jada- ja rööpühendusel on probleemid üldiselt samasugused nagu jõudioodide jada- ja rööpühenduste puhul. Peale selle on tarvis tagada mitme türistori samaaegne avanemine ja sulgumine, et üksik türistor ei peaks taluma kogu ahela pinget või voolu. Jadaühenduse puhul vähendatakse ühele türistorile langevat arvutuslikku vastupinget u. 10 % võrra. Rööpühendusel tuleb üksiku türistori arvutuslikku voolu väärtust vähendada 20 kuni 30 % võrra. 121 4.4. Pooljuhtalaldiga ajamid Alaldi abil muundatakse siinuseline vahelduvpinge pulseerivaks alalispingeks. Alaldid võivad olla tüüritavad või mittetüüritavad
Õppeaine SKK0121 ”Elektroonika alused” Eksamiküsimused 1. Elektroonika passiivelemendid 2. Elektrolüütkondensaatorid 3. Transformaatorid 4. Alaldav pn-siire (tekkimise tingimus) 5. Bipolaartransistorid (tööpõhimõte) 6. Darlington´i lülitus (liittransistor) 7. Formeerkanaliga MOP väljatransistor 8. Indutseerkanaliga (n-tüüpi) MOP-transistor 9. Indutseerkanaliga väljatransistor 10. Pooljuhtdioodid 11. Stabilitron 12. Türistor (ehitusskeem, pinge-voolu karakteristikud) 13. Väljatransistoride liigitus (koos tingmärkidega) 14. Elektronkiiretoru 15. Optronid 16. Optronid. Kõige kiiretoimelisem optron 17. Valgusdioodid 18. Vedelkristallpaneel. Eelised, puudused. 19. Resistiivne pingejagur 20. Bipolaartransistori töö lüliti režiimis 21. Bipolaartransistori väljundkarakteristikud ÜE-lülituse jaoks 22. Emitterijärgija. (skeem, pingevõimendustegur) 23
31 5.7. Dioodide tähistamine Tähistussüsteemid on eri maades ja eri firmadel erinevad. Euroopa süsteemis koosneb dioodi tähis kolmest või viiest elemendist. Esimene element on täht, mis näitab kasutatud materjali: A - germaanium, B - räni, C - galliumarseniid, D - indiumantimoniid. Teine element koosneb kas ühest või kahest tähest, millest esimene määrab seadise liigi: A - üldotstarbeline diood, B - mahtuvusdiood, P - fotodiood, Q - valgus- diood, T - türistor, Y - suure võimsusega alaldusdiood, Z - stabilitron. Teine täht ele- mendis pole olulise tähtsusega ja see on tootja tähistus. Kolmas element on kahe või kolmekohaline number, mis on seadise registree- rimisnumber. Neljandat ja viiendat elementi kasutatakse ainult stabilitronidel, millest neljas element on täht ja määrab stabiliseerimispinge tolerantsi: A - ±1%, B - ± 2%, C - ±5%, D-±10%. Viies element on number, mis määrab stabiliseerimispinge. Kui see on antud
........................................................................................................................ 53 6.2. Dioodtüristor ehk dinistor .......................................................................................................................................53 6.3. Sümmeetriline dioodtüristor ehk DIAC ................................................................................................................. 54 6.4. Trioodtüristor ehk SCR türistor ..............................................................................................................................54 6.5. Trioodsümmistor ehk TRIAC.................................................................................................................................56 6.6. Tüürvoohiga väljalülitatav türistor ehk GTO türistor ............................................................................................56 6.7. Kasutusnäiteid...................
Sümmeetriline N-kanaliga dioodtüristor, diiak väljatransistor P-kanaliga Trioodtüristor väljatransistor Tingmärk Nimetus Tingmärk Nimetus Formeeritud N-kana-liga Suletav türistor väljatransistor Pöördtõkestusega Indutseeritud P-kana- N-paisuga trioodtüristor liga väljatransistor (anoodi poolt juhitav) 13 Pöördtõkestusega Kahe isoleeritud P-paisuga trioodtüristor paisuga N-kanaliga (katoodi poolt juhitav) väljatransistor Sümmeetriline triood-
Nii nagu tavalised alaldid nii ka reguleeritavad alaldid võivad olla koostatud erinevate alalduslülituste alusel. Kui avada türistor alaldatava pinge positiivse pool perioodi algul, nagu see on joonisel näidatud esimesel pool perioodil, siis kulgeb vool läbi tarbija peaaegu kogu poolperioodi vältel, ning tarbijal on Väljundiga ühendatud kondensaatoril laetakse väljund pingeni ja kui maksimaalse väärusega pinge
2.9. Dioodide tähistamine Tähistussüsteemid on eri maades ja eri firmadel erinevad. Euroopa süsteemis koosneb dioodi tähis kolmest või viiest elemendist. Esimene element on täht, mis näitab kasutatud materjali: A - germaanium. B - räni, C - galliumarseniid, D - indiumantimoniid. Teine element koosneb kas ühest või kahest tähest, millest esimene määrab seadise liigi: A - üldotstarbeline diood, B - mahtuvusdiood, P - fotodiood. Q - valgusdiood, T - türistor, Y - suure võimsusega alaldusdiood, Z - stabilitron. Teine täht elemendis pole olulise tähtsusega ja see on tootja tähistus. Kolmas element on kahe või kolmekohaline number, mis on seadise registree- rimisnumber. Neljandat ja viiendat elementi kasutatakse ainult stabilitronidel, millest neljas element on täht ja määrab stabiliseerimispinge tolerantsi: A - ±1%, B - ± 2%, C - ±5%. D-±10%. Viies element on number, mis määrab stabiliseerimispinge. Kui see on antud
lülituslik tööiga on kuni miljon lülitust. Ka on võimalik kontaktivabase lülitusse kujundada keerulisemat elektroonikat, mille abil on võimalik realiseerida keerulisemaid lõlitusreziime. Puuduseks on kõrgem hind ja pinge lang lülituselementidel (kuni 2V), mistõttu tuleb suurevõimsuslikemal lülititel arvestada hajuvõimsusega, ning paigutada nad radiaatorile. Lülitavakes elemendiks võib olla sümistor, türistor, türistori sild või alalisvoolu luülitamisel suurevõimsuseline transistor. Türistoride kasutamisel kas on lülil kaks vastulülitatud türistori (vt jon4.2), või on türistorsild (vt jon4.3). Türistore kasutatakse reeglina suurtemate voolude korral, sest sümistori ei valmistata üle 20A. Peale eelnimetatud eeliste on kontaktivabade
..................................................... 20 3.8. Elektrilised täiturid ............................................................................................................ 22 3.8.1. Diood .............................................................................................................................. 22 3.8.2. Transistor ........................................................................................................................ 23 3.8.3. Türistor ........................................................................................................................... 23 4. Elektrimootorid .................................................................................................................. 25 4.1. Elektrimootorite ehitus ...................................................................................................... 25 4.2. Alalisvoolumootorid............................................................................
.........................................5 1.9.Varikap.................................................................................................................5 1.10.Bipolaartransistor, ehitus, karakteristikud ja põhiparameetrid...........................5 1.11.Väljatransistor, ehitus, karakteristikud ja põhiparameetrid................................6 1.12.Mis on JFET (pn-siirdega väljatransistor)..........................................................6 1.13.Mis on türistor?.................................................................................................. 7 1.14.Fotoresistor.........................................................................................................7 1.15.Fotodiood........................................................................................................... 7 1.16.Päikeseelement...................................................................................................7 1.17
Erinevalt loogikaelementidest, mille väljundolek on määratud sisendsignaalide kombinatsiooniga, sõltub trigeri väljundsignaal veel sellest, milliseks oli kujunenud väljundolek eelnevalt saabunud sisendsignaalide mõjul. Seega on trigeril mälu – ta peab meeles oma eelneva oleku. Loogikalülituste koostamise lihtsustamiseks on trigeril 2 väljundit: otsene RS-triger, ja PS triger 52. Türistorid. Tüüritavad aladid Türistor on selline pooljuhtelement, mis päripinge olemasolul pärast lühikese tüürvoolu impulsi andmist tüürelektroodile juhib voolu anoodilt katoodile. Türistor jääb avatud (juhtivasse) olekusse ka pärast tüürimpulsi lõppu. Türistor sulgub siis, kui anoodvool väheneb nullilähedaseks. Türistore valmistatakse kõigist pooljuht- lülituselementidest suurimale voolule ja lubatavale vastupingele. Türistoride kasutamisel alalisvooluahelates,
Alalispinge saadakse tavaliselt vahelduvpinge alaldamisega. Kui asendada alaldis või osa dioode türistoridega saamegi regureelitava alaldi väljundpinge regureelimine toimub sel juhul türistore avavate impulside ajalise nihutamisega. Tööimpulside ajalist nihet nimetatakse regureelimis nurgaks, kui avada erineval ajahetkel siis muutub tema läbiva voolu keskväärtus ja vastavalt sellele.jaan on vana mun. Esimesel poolperiood perioodil avatakse türistor positiivse poolperioodi lõpul, tekkiv voolu impulss on lühike ja see tõttu on ka väljundpinge keskväärtus väike. Teisel positiivsel poolperioodi keskel regureelimis nurk on 90 kraadi. Voolu keskväärtus ja ka väljundpinge on sel juhul pool võimalikust. Kolmandal positiivsel poolperioodil avatakse türistor positiivse poolperioodi algul see tähendab positiivsel on väiksem kui 90 kraadi ja väljundis saame maksimaalsele lähedasele pingele
Fotoelemente kasutatakse taskuarvutite toiteks, signalisatsioonisüsteemide toiteallikatena. Patareidena ühendatuna kinnitatakse hoonete katusele ja kasutatakse kohaliku elektritoiteallikana. Päikesepatareidega on varustatud kõik tehiskaaslased. Keskkonnasõbraliku fotoelementide eelised energiaallikana seisnevad liikuvate osade puudumises, hooldamise lihtsuses ja kõrges töökindluses. Puuduseks on suur erimaksumus ja väike kasutegur. Türistor Türistor on mitme pn-siirdega pooljuhtseadis, mille tunnusjoonel on negatiivse diferentsiaaltakistusega lõik. Türistorid valmistatakse ränist. Sisselülitatud (avatud) türistoril on väike takistus, väljalülitatud (suletud) türistoril aga suur takistus. Türistore liigitatakse tüürimismooduse järgi: mittetüüritavad, kui türistoril on ainult kaks elektroodi (anood ja katood). Tema sisselülitamiseks (avamiseks) ja väljalülitamiseks (sulgemiseks) tuleb muuta toitepinge polaarsust
Saagimisel tuleb aga meeles pidada, et maksimaalpööretel töötades tohib mootori normaalse õlituse tagamiseks gaasi järjest põhjas hoida mitte kauem kui 30 sekundit. Mootorsaag on ette nähtud töötamiseks ikkagi vahelduval töörežiimil. Süütesüsteemid Magneetosüüde Süütesüsteemi ülesanne on tekitada säde küttesegu süütamiseks silindris. Mootorsaagidel kasutatakse kahesugust süüdet: kontaktidega magneetosüüdet ja kontaktivaba türistor-magneetosüüdet ehk elektronsüüdet. Magneetosüütesüsteem koosneb püsimagnetitega hoorattast, alusest, süüteküünlast, juhtmestikust ja välisest süütelülitusnupust. Püsimagnetid on eriterasest (Al-Ni-teras). Hooratas on istutatud väntvõlli koonusotsale, fikseeritud liistuga ja kinnitatud mutriga. Magneeto alusele on paigutatud süütepool (trafo), mille südamikule on mähitud primaar- ja sekundaarmähised. Süütepoolide südamikud on magnetjõujoonte
36 Indutseerkanaliga MOP- transistor (n- tüüpi kanal). Kristallis on 2 taskut. Paisule antakse positiivne pinge. Vabad elektronid kogunevad paisu alla. n- alas tekib ühendatav kanal. Seal saab voolata läbivvool. 37 Türistorid. Vahendid voolu sisse- (välja) lülitamiseks. Kasutusel jõuelektroonikas (energeetilises elektroonikas). Türistoril on neljakihiline pnpn struktuur. Diood türistor (Dinistor) mittetüüritav seadis. Türistoril on sisemine positiivne tagasiside. IK Ia = 1 - ( 1 + 2 ) IK S2 soojuslik vastuvool IK0; 1, 2 elementaarsete tran- sistoride vooluülekandetegurid. Türistori väljalülitamine (kui ta töötab alalisvoolu ahelates) - ainult toitepinge mahavõtmisega! 38 Triood türistor (Trinistor) tüüritav seadis.
· Veidi eriline generaator kõigusagedusgeneraator ehk sweep- generaator · Silmade asemel: ostsilloskoop (sõpradele lihtsalt oss) · Toiteallikad- 1 ja 2-polaarsed Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 48 Skeemid · Takistid, pingejagurid (ka kondega) <-> stabilisaator · Temperatuuritundlikud asjad, PTC, NTC · Valgustundlikud ahelad: fotodiood, -transistor, -takisti, optron, FEU jne. "UFO-skoop" ! · Alaldi / detektor · Türistor/sümistor, PWM · Generaator, taimer NE555 (nt. ventilaatori või auto salongilambi juhtimine) · Komparaator, operatsioonivõimendi (OV) · Matemaatilisi tehteid tegevad ahelad OV-del · Toiteskeemid: trafo, "seinakuubik", pinge silumine. Miks pinge mõõtes kõrgem kui peaks olema ? Lineaarne pingestabilisaator, voolustabilisaator Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 49 Skeemid · Filter eraldab kogu signaalist vajaliku sagedusega osa. Nt
Dielektrikud (isolatsioon, isolaatorid) Kasutatakse tahkeid, vedelaid ja gaasilisi. Dielektrikul peab olema: suur elektriline eritakistus, läbilöögi kindlus, vajalikud mehaanilised omadused, kindlad füüsikalis-keemilised omadused. Tahkeid dielektrikuid kasutatakse lisaks ka kinnitus- ja kaldeelementidena. Vedelaid ja gaasilisi dielektrikuid kasutatkse ka jahutus ja elektrikaare kustutuskeskkonnana. Materjalide klassifikatsioon Pooljuhid (diood, transistor, türistor jm) juhtivuse poolest asuvad juhtide ja dielektrikute vahel, juhtivus sõltub välistest teguritest (valgustugevus, temperatuur). kasutatakse räni ja germaaniumi kristelle. Magnetmaterjalid magnetpehmed ja magnetiliselt kõvad materjalid. kasutatakse raadiotehnikas, valmistatakse südamikke trafodele, kasutatakse püsimagnetitena. neid iseloomustab suhteline magnetiline läbitavus . jagunevad ferro, ferri ja antiferromagneetikuteks. Räni diood Materjalide klassifikatsioon
Diood laseb elektrit läbi, kui on ,,+" ,,+" ja ei lase kui on ,,+" ,,-,, 28. Kuidas käitub diood, mis on lülitatud vahelduvpingele? Vahelduvpinge korral on tegemist sinusoidiga, sellest tulenevalt diood vahepeal juhib elektrit ja siis jälle ei juhi. 29. Miks dioodil on mittelineaarne pinge-voolu tunnusjoon? Sest diood on mittelineaarse takistusega element. 30. Miks türistori võib nimetada ka juhtivaks dioodiks? Kuna türistor koosneb erinevatest juhtivatest kihtidest. Türistor on neljakihiline pooljuhtseadis. 31. Miks transistor võimendab sisendsignaali? Transistor on mõeldud selleks, et võimendada signaali. Transistor võimendab selle pärast, et talle kantakse pinge peale. Kui anda transistorile sisse signaal ja transistorile pinge, siis välja tuleb algsest signaalist võimsam signaal, ehk on toimunud sisendsignaali võimendus, mille tulemusena on saadud sisendsignaalist võimsam väljundsignaal. Kui pinget peale ei lastaks,
võrdelises sõltuvuses pingest. Näiteid mittelineaarosistest: Osise Osise Osise Osise Pinge-voolu tunnusjoon Pinge-voolu tunnusjoon nimetus tingmärk nimetus tingmärk I I Elektri- hõõglamp Türistor U U I I VDR takisti- Stabilitron U varistor U U
võrdelises sõltuvuses pingest. Näiteid mittelineaarosistest: Osise Osise Osise Osise Pinge-voolu tunnusjoon Pinge-voolu tunnusjoon nimetus tingmärk nimetus tingmärk I I Elektri- hõõglamp Türistor U U I I VDR takisti- Stabilitron U varistor U U
Ja kui tarbijast sõltuvalt on taolist pignet vaja siluda siis kui kujuneb silufilter suhteliselt lihtsaks kuna pulsatsiooni sagedus on suur. 5.3 Reguleeritavad alaldid Kui aladis kasutada tavaliste dioodide asemel türistore saame reguleeritava alaldi mille väljund pinget on võimalik muuta türistori avamis hetke muutmisega. Nii nagu tavalised alaldid nii ka reguleeritavad alaldid võivad olla koostatud erinevat alaldus lülituste alusel. Joonis 5.3.1 Kui avada türistor aladatava pinge positiivse poolperioodi algul nagu see on joonisel näidatud esimesel poolperioodil siis kulgeb vool läbi tarbija peaaegu kogu poolperioodi vältel ning tarbijal on maksimaalsel väärtusel pinge. Kui aga nihutada avamis impuls hilisemaks siis väheneb vastavalt voolu keskväärtus ja alaldatud pinge. Ajalist nihet positiivse poolperioodi alguse ja türistori avamis impulsi vahel nimetatakse tüürnurgaks.
neljataktiliste ottomootorite juures. Süsteemi eelis on lihtsuses ja suures töökindluses. On tava- ja türistorsüsteemid. Tavamagneetosüsteemi on kasutatud ottomootori algpäevist peale. Praegu kasutatakse teda vähe. Joonisel 24. On kujutatud magneetosüütesüsteem. Joonis 24. Magneetosüütesüsteem. Türistorsüsteem on kontaktivaba ja seetõttu väga töökindel. Sädelahenduseks tarvilik energia koguneb kondensaatorisse. Lülitina töötab siin türistor, sellest tuleneb ka süsteemi nimetus. Süsteem koosneb hooratta külge kinnitatud väikesest püsimagnetist ja kolmeharulisest kolme mähisega südamikust. Kui püsimagnet möödub südamiku harudest, milledel on poolid, indutseerub laadimispoolis magnetvälja muutuse mõjul emj ja kondensaator laadub. Kondensaatori tühjenemist takistavad diood ja türistor. Kui püsimagnet möödub südamiku harudest, millel on poolid, indutseerub emj muutuva magnetvälja mõjul päästikpoolis. See
väike, vastupinge korral aga suur. 28. Kuidas käitub diood, mis on lülitatud vahelduvpingele? Diood, mis on lülitatud vahelduvpingele alandab pinget ning laseb läbi ainult positiivsed impulsid. 29. Miks dioodil on mittelineaarne pinge-voolu tunnusjoon? Diood on mittelineaarne element, mille takistus sõltub temale rakendatud pinge polaarsusest ja suurusest. 30. Miks türistori võib nimetada ka juhitavaks dioodiks? Türistor on kolme pn-siirdega pooljuhtseadis, millel on kolm elektroodi: anood, katood ja tüürelektrood. Selle pingevoolu tunnusjoon on muudetav tüürsignaali toimel, mistõttu saab türistori päripingel avada tüürelektroodi läbiva vooluimpulsiga. (türistorit võib nimetada juhitavaks dioodiks, kuna on võimalik ühe ja sama voolu korral saavutada erinevaid pinge väärtusi) 31. Miks transistor võimendab sisendsignaali?
kondensaator r raadius D digitaalseade S lipistus G generaator s operaator L reaktor, drossel T periood, ajakonstant M mootor t aeg R takisti U pinge S lüliti v kiirus T trafo X reaktiivtakistus VD diood x,y tasandi teljed VS türistor z vahemuutuja VT transistor Z näivtakistus Z koormus W energia A pindala W(s) ülekandefunktsioon a kiirendus w keerdude arv B induktsioon tüürnurk C mahtuvus , staatori teljed cos võimsustegur eelnemisnurk d,q rootori teljed kommutatsiooninurk
amplituudiga 15 kV ja magnetron genereerib ülikõrgsagedusliku impulsi kandevsagedusega 9.2...9,4 GHz. Sondeeriva impulsi pikkust lülitatakse ümber eelmodulaatoris. Väikestel kaugusskaaladel on sondeeriva impulsi pikkus 0.07 μs, suurtel 0,7 μs. Lühike sondeeriv impulss tagab suure eraldamisvõime, pika impulsi sumbuvus aga on suurtel kaugusskaaladel väiksem. Türistoril lahendajaga ja koguva liiniga modulaator Türistor juhitav pooljuht diood, mis koosneb neljast räni kihist struktuuriga p-n-p-n. Kui baasi vool puudub, on türistor suletud, sest tema takistus on suur. Kui baasile anda väikese pingega impulss hakkavad keskmistes kihtides p-n laviinitaoliselt suurenema laengukandjate arv ja türistor avaneb. Türistor on vanemates radarites kasutatud elektronlambi analoog. Kui türistor on suletud laadub liin pingeni E. Üheaegselt laadub kondensaator C1 läbi resistori R1
Normaaltalitlusel on fotoelemendi pinge ca 0,5 V. Kiirguse soovimatu peegeldumise vältimiseks on fotoelement kaetud peegeldusvastase kihiga. Sobiva voolu saamiseks ühendatakse fotoelemendid jada- ja rööpühenduse kombineerimise teel mooduliteks, need aga omakorda patareideks. Fotoelementide mooduleid valmistatakse võimsusega mõnest millivatist kuni mõnesaja vatini. Tööstuslikult toodetud fotoelementide kasutegur on 14...17%. 39) Türistorid - Türistor on mitme pn-siirdega pooljuhtseadis, mille tunnusjoonel on negatiivse diferentsiaaltakistusega lõik. Türistorid valmistatakse ränist. Sisselülitatud (avatud) türistoril on väike takistus, väljalülitatud (suletud) türistoril aga suur takistus. Türistore liigitatakse tüürimismooduse järgi: a) mittetüüritavad, kui türistoril on ainult kaks elektroodi (anood ja katood). Tema sisselülitamiseks (avamiseks) ja väljalülitamiseks (sulgemiseks) tuleb muuta toitepinge
3. T-triger 4. demutlipleksor 5. inverteeriv võimendaja (skeem, pingevõimendustegur) 1. Neljakihiline struktuur, kolm siiret, (nagu 2 transsi pnp ja npn, kus pnp kollektor =npn baas ja npn kol=pnp baas), sisemine pos tagasiside, neg pinge puhul blokeerub. K-|p|n|p|n|-A. Vahend voolu sisse-välja lülitamiseks, kasut jõuelektroonikas. Karak: (i-u) neg pool natu alla nulli, pos pool aeglane kasv kuni näiteks 1000V ja siis hüppab 0,7..0,8V-ni ja püsti üles vool. Triood-türistor=trinistor:väljaviik teise trans baasist. tähis: diood, mille kriipsul krõnks otsas. saab juhtida sisselülitamise pinget. 2. OV Kuna võimendustegur lõpmatu, siis võib väike ebasümmeetria esimeses astmes kasvada suureks signaaliks väljundis (kui sisend ühendatud maaga) Saab vältida nullnihkepinge U0. U0-differentspinge, mis tuleb anda OV sisendite vahele, et väljundis oleks 0. Kui sisendis 0 U0=3..30mV 3. loendustriger, impulss lülitab ümber JK->T: J=K=1; JK->D:K=-J 4
Võimendi puhul KP alati >>1 kasut jõuelektroonikas. Karak: (i-u) neg OV: *Võimendustegur: KUD, K. Sõltub differentspinge sagedused, toiteping, temp. Antakse pool natu alla nulli, pos pool aeglane kasv kuni näiteks 1000V ja siis hüppab 0,7..0,8V-ni ja püsti nullsagedusel ja nimiting-stel K=500..500k üles vool. Triood-türistor=trinistor:väljaviik teise trans baasist. tähis: diood, mille kriipsul krõnks *Ühissignaali nõrgendustegur. Reegline ÜSNT=20logK/Ksf (-70..100dB) *nihkepinge otsas. saab juhtida sisselülitamise pinget. Un, U0-differentspinge, mis tuleb anda OV sisendite vahele, et väljundis oleks 0. 2. OV Kuna võimendustegur lõpmatu, U0=3.
Aegrelee tagastumisel viitega sulguv normaalselt suletud kontakt Maksimaalvoolurelee või jõuahelasse lülitatud elektro- magneti mähis Kontaktori või elektromehaanilise relee mähis Viitega rakendumisel toimiva aegrelee mähis Viitega tagastumisel toimiva aegrelee mähis Pooljuhtdiood Sildlülituses pooljuhtalaldi Türistor Stabilitron pnp-transistor npn-transistor * - tähis ei ole standardne ning on kasutusele võetud ainult käesolevas õppevahendis tänu heale mõistetavusele. Peale graafiliste tingmärkide kantakse juhtimisskeemidele mitmesuguseid vooluliiki, juhtmestikku ja juhtimisaparaate tähistavaid täht- ja muid tähiseid. Neid kasutatakse
sulgevad ja avavad nende poolt kontrollitavaid vooluahelaid. Neljakihiline struktuur, kolm siiret, (nagu 2 transsi pnp ja npn, kus pnp kollektor =npn baas ja npn kol=pnp baas), sisemine pos tagasiside, neg pinge puhul blokeerub. K-|p|n|p|n|-A. Vahend voolu sisse-välja lülitamiseks, kasut jõuelektroonikas. Karak: (i-u) neg pool natu alla nulli, pos pool aeglane kasv kuni näiteks 1000V ja siis hüppab 0,7..0,8V-ni ja püsti üles vool. Triood- türistor=trinistor:väljaviik teise trans baasist. tähis: diood, mille kriipsul krõnks otsas. saab juhtida sisselülitamise pinget. 2. mis asi on nullinihepinge OV baasil? Nihkepinge UN, U0 on diferentsiaalpinge, mis tuleb rakendad OV sisendite vahele, et väljundpinge oleks 0. Nihkepinge muutumist, mida põhjustab temperatuuri muutumine, toitepinge muutus ja komponentide omaduste ajaline ebastabiilsus, nimetatakse nihkepinge triiviks. U0 = 3-30 mV 3. T-triger T-triger on loengustriger
seadmed rühmitatakse sõltuvalt nende ülesandest järg- viteid. Aku on keemiline abivooluallikas, mis salvestab miselt: osa generaatori elektrienergiast ja toidab tarviteid voo 1) vooluallikad -- generaator ja aku; luga sel ajal, kui generaator ei tööta või ta pinge on väik 2) süüteseadmed -- aku-, generaator-, türistor- või mag- sem aku pingest. Mopeedidel ja mõnedel kergetel mootor neetosüüde; ratastel aku enamasti puudub (seda asendab vahel kuiv- 3) valgustid -- esi- ja tagalatern, gabariidilatern (külg- patarei). ,; haagisel); 4) signaalseadised -- helisignaal, suunatuled;
Võib kasut kombineeritud süsteemides kus juhtimine teostatakse elektronide abil aga täitur mehhanismiks võib olla pneumo- või hüdrotäitur mehhanism. MS-s võrreldakse s-ist saadud seadmega ja kui on erinevus siis võimendab selle signaali ja saadab reguleerimisplokki. RP formeerib sellest signaalist juht signaali TSS-I abil. ÜL võimaldab TM juhtimist ümber lülitada automaat reziimi. või käsi reziimi juhtlüliti poolt. IC asemel võivad olla juhtimisnupud. KS on kontaktor või türistor TM mootor. Elektron regulaator RVL-45 Kasutatakse soojussüsteemides hoonete temp reguleerimiseks. Seda võib kasut suurtes hoonetes. Reg. võimaldab juhtimist el. mootoriga mis paneb klapi kinni / lahti võib juhtida el soojendit, võib juhtida põletit kateldes, tema abil saab piirata tuleva vee min / max temp ja samuti ka väljuva vee min / max temperatuuri. Võimaldab teostada ökonoomset reguleerimisreziimi.
Võib kasut kombineeritud süsteemides kus juhtimine teostatakse elektronide abil aga täitur mehhanismiks võib olla pneumo- või hüdrotäitur mehhanism. MS-s võrreldakse s-ist saadud seadmega ja kui on erinevus siis võimendab selle signaali ja saadab reguleerimisplokki. RP formeerib sellest signaalist juht signaali TSS-I abil. ÜL võimaldab TM juhtimist ümber lülitada automaat reziimi. või käsi reziimi juhtlüliti poolt. IC asemel võivad olla juhtimisnupud. KS on kontaktor või türistor TM mootor. Elektron regulaator RVL-45 Kasutatakse soojussüsteemides hoonete temp reguleerimiseks. Seda võib kasut suurtes hoonetes. Reg. võimaldab juhtimist el. mootoriga mis paneb klapi kinni / lahti võib juhtida el soojendit, võib juhtida põletit kateldes, tema abil saab piirata tuleva vee min / max temp ja samuti ka väljuva vee min / max temperatuuri. Võimaldab teostada ökonoomset reguleerimisreziimi.
Pooljuhtmuundurite tüürimisel on peamine etteantud viivituse, kestuse ja sagedusega tüürimpulsside moodustamine. Vajalik lähteinfo saadakse arvutilt, mis väljastab muunduri juhtimiseks kahendkoodis juhtsõna. Türistormuundurites alustatakse viivituse moodustamist hetkel, mil võrgupinge läbib nulli. Sel momendil tekitab sünkroniseerimislülitus impulsi, mis käivitab türistoride tüürnurka moodustava taimeri. Viivituse lõppemisel moodustatakse tüürimpulss, mille toimel türistor avaneb. Mitme türistoriga, mitmefaasilistes alaldites ja pingeregulaatorites tuleb moodustada tüürimpulsid kõigi türistoride jaoks. Samal põhimõttel töötavad ka jõutransistoridel laius- impulssmuundurid. Järgnevalt vaadeldakse viivitust moodustava liidese tööpõhimõtet. Juhtsõnale vastav kahendkood muundatakse ajaintervalliks kahendloenduritega (joonis 2.36). Ajaühikuks on impulsigeneraatori impulsside periood, mis peab olema konstantne. Praktikas saavutatakse
annaabi.ee 
