Elektriaparaadid ALEKSEI LUKASIN Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaadiks nimetatakse elektrotehnilist seadet elektriliste ja mitteelektriliste objektide juhtimiseks ning nende kaitseks avariiliste ja ebanormaalsete talitluste eest. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatide liigitus nende põhifunktsiooni järgi: kommutatsiooniaparaadid koormuslüliti, vinnaklüliti, lahklüliti; kaitseaparaadid sulavkaitsmed, kaitselüliti, rikkevoolu relee, liigpingepiirikud; piirikaparaadid reaktorid, lahendid; käivitusreguleerimisaparaadid kontaktorid, kontrollerid, reostaadid; kontrollaparaadid releed ja andurid; reguleerimisaparaadid pingeregulaatorid, sagedusregulaatorid jne; mõõtaparaadid pinge- ja voolutrafod. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatidele esitatavad nõuded: elektriaparaadis eraldunud soojushulgale vastav temperatuur ei tohi ületada lubatavat väärtust; elektriaparaat peab taluma liigvoolude poolt põhjustatu...
Kontaktor on madalpingelistes jõuahelates kasutatav elektromagnetiline distantslülitusaparaat. Eristatakse: * alalisvoolukontaktoreid * vahelduvvoolukontaktoreid Kontaktori põhiosad on magnetahel mis on liikumatust ja liikuvast osast (ankrust) koosnev elektromagneti südamik, elektromagneti mähis ning liikuvad ja liikumatud kontaktid. Kontaktori rakendumiseks peab tema mähisele rakendama mähise nimipinge, mis tekitab elektromagneti. Elektromagnet tõmbab liikuvat terasankrut ja tema külge kinnitatud jõu- ja abikontaktid muudavad oma olekut (sulguvad või avanevad). Pinge katkemisel mähisel elektromagnet lakkab olemast ning jõu- ja abikontaktid taastuvad oma esialgse asendi. Kontaktor ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuse eest. Aktiivtakistusega tarbija (hõõglamp, kütte-element) korral tuleb seadet kaitsta lühise eest. Kui tarbija...
- kui ettenihkeajami töö käigus spindel peatub, peab ettenihkeajam välja lülitum; - ettenihkeajam saab käivituda ainult siis, kui suporton lähteasendis, st lõpplüliti S3 on rakendunud; - kui ettenihkeajam lülitus tsükli keskel mingil põhjusel välja, tuleb suport enne uue tsükli alustamist viia tagastusnupuga S4 antud käskluse abiltagasi lähteasendisse; - ettenihkeajami mootor peab olema termorelee abil kaitstud ülekoormuse eest; - ettenihkeajamit peab olema võimalik iga hetkel peatada stuppnupu abil; - programmis peab olema ette nähtud ülekoormuskaitse rakendumise indikatsioon (vilkuv valgussignaal). 3. Töö käik 1) Koostada ettenihkeajami juhtimise juhtimisalgoritmi plokkskeem. 2) Koostada juhtimisalgoritmi plokkskeemi alusel kõik tööülesandes püstitatud nõudedid rahuldava kommenteeritud programm käsulisti kujul, kasutades programmeerimiskeelt PL7-1
mähisesse, mille tulemusen tekib mähises elektromagnet, mis sulgeb teise jõuahela abiahelas normaalselt avatud (relee)kontaktid. See on vajalik selleks et surunupplüliti S4 allavajutamilel jõuaks vool kontaktorisse K2. Iseennistuv surunupplüliti S2 Kui vool jõuab iseennistuva surunupplülitini(mis on normaalolekus avatud) S2 ja me selle alla vajutame, pääseb vool edasi iseennistuvale lülitile S3(mis on normaal olekus suletud), sealt edasi termorelee abikontaktidesse TR1 (samuti normaalolekus suletud) ja sealt esimese jõuahela juhtahela kontaktorisse K1,mille tulemusena sulguvad esimese ahela kontaktori abikontaktid(K1) ja jõuahela K1 kontakdid. Iseennistuv surunupplüliti S3 Kui vool läbib iseennistuvat surunupplülitit S3(normaalselt suletud) ja me selle alla vajutame katkeb vooluahel esimeses kontaktoris K1 avanevad jõuahela kontaktid ja tarbija antud juhul M1(el.mootor) lakkab töötamast. Iseennistuv surunupplüliti S4
5. Lülitada loogikakontroller talitlusse ,,RUN" ja veenduda, et programm täidab talle püstitatud ülesannet. 4. Töö tulemuste vormistamine 1. Koostame joonisel 1 kujutatud kontaktjuhtimisskeemi alusel programm käsuloendi kujul, kasutades programmeerimiskeelelt PL7-1 Ladder Diagram, tabel 1 Tabel 1 programm käsuloendi kujul Aadress Operatsioonikood Operand Kommentaar S0000 L I0,01 Termorelee F4 S0001 A I0,02 Stuppnupp S1 S0002 = B001 Bitt1 S0003 L O0,01 KM1 hoidekontakt S0004 O I0,03 Startnupp S2.1 S0005 AN I0,04 S3.2 Reversseerimisnupp S0006 AN O0,02 KM2 avanev kontakt S0007 A B001
5. Lülitada loogikakontroller talitlusse ,,RUN" ja veenduda, et programm täidab talle püstitatud ülesannet. 4. Töö tulemuste vormistamine 1. Koostame joonisel 1 kujutatud kontaktjuhtimisskeemi alusel programm käsuloendi kujul, kasutades programmeerimiskeelelt PL7-1 Ladder Diagram, tabel 1 Tabel 1 programm käsuloendi kujul Aadress Operatsioonikood Operand Kommentaar S0000 L I0,01 Termorelee kontakt, F4 S0001 A I0,02 Stop nupp, S1 S0002 = B001 Bitt 1 S0003 L I0,04 Start, S3.1 S0004 O O0,01 KM1 hoidekontakt S0005 O I0,06 S3.1 S0006 AN I0,05 Kinnine S4.2
Kui vajutame käigunupule S 2 sulgub ahel järgmiselt: N neutraal, termorelee normaalselt suletud kontaktid SK 1 ja SK 2 , magnetkäiviti mähis K (algus ja lõpp on tähistatud tähtedega A1 ja A2 ), käigunupu S 2 normaalselt avatud kontakt, seisunupu normaalselt suletud kontakt S1 ja faas L2 . Mootor hakkab üle peakontaktide K tööle, sulgub ka blokeerkontakt K mis sundib käigunupu. Nüüd võime käigunupu S 2 vabastada kuna ahel on suletud järgmiselt: N neutraal, termorelee normaalselt suletud kontaktid magnetkäiviti mähis K, magnetkäiviti normaalselt avatud blokeerkontakt K (mis on nüüd suletud), seisunupp S1 ja faas L2 . Mootori seiskamiseks vajutame seisunupule S1 , sellega katkestame magnetkäiviti K mähise vooluringi ja käiviti peakontaktide K kaudu lülitatakse elektrimootor elektrivõrgust välja. Skeemilt näeme, et magnetkäiviti K vooluring katkeb ka siis kui rakendub ülekoormuse tõttu üks termoreleedest SK 1 või SK 2 ,
Alalisvoolukontaktor DC-1 aktiivkoormus DC-3 rööpühendusega mootori käivitamine ja seisva või vaevalt pöörleva mootori väljalülitamine ning dünaamiline või vastulülituspidavus DC-5 jadaühendusega mootori käivitamine ja seisva või vaevalt pöörleva mootori väljalülitamine.... Kontaktori kasutamisel mooroti juhtmimseks komplekteeritakse ta enamasti termoreleedega. Tulemust nim magnetkäivitiks või kontaktorkaitse lülitiks. Lihtne kontaktoriga ühendus: · Termorelee · Kaitselüliti · Mootorjuhtimisbloki · Taimer ehk aegrelee · Liigpingekaitsmed Kontaktorite põhiosad: · Magnetahel, mis on liikumatust ja liikuvast osast koosnev el magneti südamik · Elektromagneti mähis · Liikuvad ja liikumatud kontaktid Kontaktori rakendumine: Kontaktori mähisele peab rakendama mähise nimipinge, mis tekitab elektromagneti. Elektromagnet tõmbab liikuvat terasankrut ja tema külge kinnitatud jõu ja abikontaktid
Tõukurmehhanismi ajami juhtimisprogramm peab rahuldama järgmisi nõudeid: 1) ajam võib käivituda edasisuunas ainult siis, kui tõukurmehhanism on lähteasendis, st lähteasendit fikseeriv lõpplüliti on rakendunud; 2) kui ajam lülitus mingil põhjusel tsükli kestel välja, tuleb tõukurmehhanism enne uue tsükli alustamist viia täiendava käskluse abil tagasi lähteasendisse; 3) ajamit peab olema võimalik igal hetkel stoppnupu abil välja lülitada; 4) ajamimootor peab olema termorelee abil kaitstud ülekoormuse eest; 5) Juhtimisprogrammis peab olema ette nähtud termorelee rakendumise indikatsioon vilkuva valgussignaali näol. 4. Töö käik. 1) Koostada tõukurmehhanismi juhtimise juhtimisalgoritmi plokkskeem. 2) Koostada juhtimisalgoritmi plokkskeemi alusel kõiki tööülesandes püstitatud nõudeid rahuldav kommenteeritud programm käsulisti kujul, kasutades programmeerimiskeelt Pl7-1 Grafcet. 3) Sisestada koostatud programm loogikakontrollerisse.
Alalisvoolukontaktorid · DC-1 aktiivkoormus · DC-3 rööpergutusega mootori käivitamine ja seisva või vaevalt pöörleva mootori väljalülitamine ning dünaamiline või vastulülituspidurdus · DC-5 jadaergutisega sama mis DC-3 Kontaktor magnetkäiviti kontaktori kasutamisel mootori juhtimiseks komplekteeritakse ta enamasti tõmbereleedega Tulemust nim. Magnetkäivitiks või kontaktorkaitselülitiks Lihtne kontaktoriga ühendus · Termorelee · Kaitselüliti · Mootori juhtimisplokk · Elektrooniline liigkoormusrelee · Taimer · Liigpingekaitsmed · ... Kontaktori põhiosad · Magnetahel, mis on liikumatust ja liikuvast osast(ankrust) koosnev elektromagneti südamikuks · Elektromagneti mähis · Liikuvad ja liikumatud kontaktid Kontaktori rakendumine kontaktori mähisele peab rakendama mähise nimipinge, mis tekitab elektromagneti
S0011 # 2 Mootor töötab S0012 = * =POST Järeltoimingute programm S0013 L X2 S0014 = O0,01 Kontaktor KM1 S0015 L X3 S0016 = O0,02 Kontaktor KM2 S0017 EP 5. Täiendavad juhised töö läbiviimiseks 1. Termorelee kontakti simuleerida ühega loogikakontrolleri esipaneelil olevatest tumbleritest. 6. Järeldus Tööülesande käigus esines üks tõrge, kontaktor KM1 ei rakendunud. Tõrke põhjus seisnes kontaktori vananenud kontaktide ühenduses. Vaatamate sellele skeemi talitluse kontrollimisel kõik toimingud, nagu olid nõutud töötasid veatult (v.a kontaktor KM1).
Kolmepooluseline lüliti sulgekontakt Käsitsi juhitav lüliti, Relee mähis, üldtingmärk üldtingmärk Sulgekontakti ja Viitega rakenduva relee automaatennistusega mähis surunupplüliti Positsioonilüliti, Termorelee sulgekontakt toimeseadis 10. ELEKTRIMÕÕTERIISTAD JA ANDURID Tingmärk Nimetus Tingmärk Nimetus 15 Elektrimõõteriist to Termoandur Registreeriv mõõteriist P Rõhuandur Integreeriv mõõteriist Valgusandur mA Elektrimõõteriist näitena
juhtimisahel. Kontaktori väljalülitamiseks tuleb katkestada elektromagneti mähise vooluring. Ankur langeb nüüd koos ankruplaadiga oma massi tõttu algasendisse vastu piirajat. Samaargselt avanevad kontaktori pea- ning blokeerkontaktid. (Asbottsemendist) kaarekustutites on vasest ribistik, mis kustutab peakontaktidevahelise koormusvoolu poolt tekitatud elektrikaare. Kontaktorkäiviti (magnetkäiviti) on distantsjuhtimisaparaat,milles on peale kontaktori ka termorelee ja blokeerkontaktid. Kontaktorkäiviteid 22 kasutatakse elektrimootorite ja teiste voolutarbijate käivitamiseks, seiska- miseks ja kaitsmiseks. Käivitid on tavalised või reversiivsed. Reversiivkäiviteid kasuta- takse näiteks juhul kui on vaja muuta tehnoloogilise seadmega ühenda- tud mootori pöörete suunda. Tavaline kontaktorkäiviti on kolmepooluseline vahelduvvoolukon- taktor, millel on kahes(kolmes) faasis maksimaalvoolu termorelee
See on väga hea teema just minu jaoks, kuna minu tulevane töökoht võib just olla elektripaigaldistes, seetõttu on hea teha uurimistööd just elektripaigaldise kohta. Annan ülevaate automaatkaitselülititest, sulakaitsmest jms. Automaatkaitselüliti Automaatkaitseüliti ehk kaitselüliti on lüliti, mis voolutugevuse liigsel suurenemisel, näiteks lühise või ülekoormuse korral vooluahela automaatselt katkestab. Kaitselüliti oluline osa on relee (kas termorelee või voolurelee). Releed koos tema juurde kuuluva väljalülitusmehhanismiga nimetatakse vabastiks. Enamlevinud kaitselülitid on kas elektromagnetiliste, soojuspõhiste või kombineeritud vabastitega. Tänapäeval on suuremate nimivooludega kaitselülitite puhul üha enam levinud elektroonilised mikroprotsessorvabastid. Eraldi tooterühma moodustavad hüdromagnetiliste vabastitega kaitselülitid. Kaitselüliti lahutab koormusahela kontaktid siis, kui vabastit läbib lubatust suurem vool ja see
skeemidel (joonis 4.4). Esimesel juhul lisatakse faaside arvu tähisena ühendustele kolm rööpset kriipsu. Joonisel 4.4 on näidatud eraldi kaitselüliti termo- ja liigvooluvabastid. Joonisel 4.5 on näidatud vahelduvvoolumootori staatorimähise täht-kolmnurk ümberlülitusskeem. Tähtlülituse korral on suletud kontaktori Q11 ja Q13 kontaktid, kolmnurklülituse puhul aga kontaktorite Q11 ja Q12 kontaktid. Jõuahelasse lülitatud sulavkaitsmete ja termorelee asemel võib kasutada ka termo- ja liigvooluvabastiga kaitselülitit. 113 Toiteliin Termo- ja liigvooluvabastiga kaitselüliti Reversiiv- lülituse kontaktor Mootor Joonis 4.4
termorelee kontakt on suletud, st NING-EI elemendi väljundil puudub signaal). Järelikult puudub signaal ka trigeri väljundil ja seega on võimendi sisendpinge võrdne nulliga ning puudub ka pinge kontaktori KM mähisel. Kui vajutada käivitusnuppu, tekib signaal trigeri sisendil S, ta lülitub ümber, annab signaali võimendi sisendisse ja lõpptulemusena rakendub kontaktor KM. Mootor käivitub. Kui nüüd vajutada stoppnuppu või kui rakendub ülekoormuse tõttu termorelee F4, tekib signaal NING-EI elemendi väljundil, st trigeri sisendil R ja viimane taastab oma lähteseisundi, st signaal tema väljundil kaob. Võimendi sisendil kaob pinge ja kontaktor KM tagastub. Mootor lülitub välja. Kontaktivaba skeem võib olla teostatud ka teisiti, asendades trigeri kahe tagasi- sidestatud VÕI-EI elemendiga. Vastav skeem on toodud joonisel 2.6. Joonis 2.6
tõmbab invari kontaktid lahti. Kruviga 1 saab invari plaatidele eelpingestuse ja sellega saab seada temp mille juures kontaktid avanevad. Ahju skeemi töö. Kui S lülitatakse sisse siis relee K saab toite. K rakendub ja kontaktidega lülitab ahju sisse ja samuti ka signaallambi. Ahi soojeneb ja kui saavutatakse etteantud temp siis termorelee kontaktid avatakse ja K tagastub ja ahi lülitatakse välja. Ahi jahtub termorelee samuti ja protsess kordub. Manomeetriline reguleerimine Kui temp suureneb siis rõhk suureneb 6est läbi 5e sülfooni 4. Selle mõjul pööratakse kang 3 mille abil paigutatakse kontakti grupp 8. Kontaktid võivad olla elavhõbe kontaktid. Kruviga 1 pannakse vedru 2 eelpinge millega seatakse etteantud temp. Kruviga 7 võib reg. M tundliku tsooni. Elektron regulaatorid Kasut
tõmbab invari kontaktid lahti. Kruviga 1 saab invari plaatidele eelpingestuse ja sellega saab seada temp mille juures kontaktid avanevad. Ahju skeemi töö. Kui S lülitatakse sisse siis relee K saab toite. K rakendub ja kontaktidega lülitab ahju sisse ja samuti ka signaallambi. Ahi soojeneb ja kui saavutatakse etteantud temp siis termorelee kontaktid avatakse ja K tagastub ja ahi lülitatakse välja. Ahi jahtub termorelee samuti ja protsess kordub. Manomeetriline reguleerimine Kui temp suureneb siis rõhk suureneb 6est läbi 5e sülfooni 4. Selle mõjul pööratakse kang 3 mille abil paigutatakse kontakti grupp 8. Kontaktid võivad olla elavhõbe kontaktid. Kruviga 1 pannakse vedru 2 eelpinge millega seatakse etteantud temp. Kruviga 7 võib reg. M tundliku tsooni. Elektron regulaatorid Kasut
erinevusi (2 - täielik kaitse, 1 - osaline kaitse, 0 - kaitse puudub): Liigvoolukaitse Liigkuumenemiskaitse Rike Bimetall- Sulavkaitse Kaitselüliti Termistor termorelee Lühis 1 2 2 2 Liigvool rohkem kui 200% 0 2 2 2 Käivitus/seiskamine üle 60 tsükli tunnis 0 1 2 2 Faasikatkestus 0 1 2 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
