7. Kutsesignaali parameetrid ja skitseeritud kuju Ostsillograafiga saime kutsesignaali amplituudiks ja perioodiks Ukutsesignaali amplituud =112,5 V Tkutsesignaali periood = 40 ms Kutsesignaali sagedus on f = 1/ Tkutsesignaali periood f = 1/0.04 = 25 Hz Ualalispinge nivoo = 55 V 8. Tuvastatud kohaliku efekti mahasurumisskeemi tööpõhimõtte lühi- kirjeldus Antud töös kasutasime analoogtelefoni TA-68, mille skeem on analoogiline TA-72 skeemiga. Telefonis TA-72 on kasutusel sildlülitus. Mikrofoni M poolt tekitatud vahelduvvool hargneb ning läbib trafo Tr mähised I ja II vastupidistes suundades. Nende voolude poolt tekitatud magnetvood on võrdsed, nad kompenseeruvad ja trafo mähisesse III üle ei kandu. Seetõttu oma kõne telefonis kuulda ei ole. 1. Vooluahel vastasabonendilt kuularisse. Trafo mähiseid I ja II läbinud voolu poolt põhjustatud magnetvoog indutseerib mähises III elektromotoorjõu, mis tekitab voolu telefonis ja me kuuleme
· Sumbumuse olenevus sagedusest, kõrgematel sagedustel on sumbumus suurem Seega ei saa kahejuhtmelist liini kasutada signaalide edastamiseks suurte vahemaade korral. Seetõttu kasutatakse siin neljajuhtmelist edastussüsteemi. Üleminek kahejuhtmeliselt süsteemilt neljajuhtmelisele süsteemile tehakse tavaliselt kohalikus (abonendile lähimas) keskjaamas. Üleminekul kahejuhtmelise ja neljajuhtmelise süsteemi vahel kasutatakse silda. Sildlülitus eraldab kahte heli liikumissuunda kahejuhtmelises süsteemis ja kohandab need neljajuhtmelisele süsteemile. Vanemates süsteemides kasutati differentsiaaltafodega lülitust. Komplekstakistus on võrdne liini lainetakistusega. Selle tingimuse täitmise korral ei kanta neljajuhtmeliselt liinilt tulevat helienergiat üle samasse liini väljuvale suunale. Tasakaalulülitus tekib aga märgatav sumbumus, sest sissetulev helivõimsus jagatakse kaheks võrdseks osaks.
tühjendusvoolu omale. Tähtsamad tunnused on: pinge, mahutavus ja kasutamisiga. 46.Kuivelemendid. Elektrivooluallikas, mis muundab keem energiat vahetult elektrienergiaks. Koosneb neg (tsingist) ja pos (vask, süsi või metallioksiid) elektroodist. Elektrivool tekib pos elektroodil toimuva redutseerimis- ja neg elektroodil toimuva oksüdeerumisreaktsiooni tulemusena. Emj on 1,25-1,6 V. 47.Ühefaasiline alaldi, sildlülitus. Vahelduvvoolu alalisvooluks muundav seade. Alaldatud voolu pulsatsiooni vähendamiseks ühendatakse a-i väljundahelasse silufilter. Ühefaasilisi kasut peamiselt automaatika- ja telemehaanika- ning raadioseadmete toitmiseks. Kahest rööpharust ja nendevahelisest sildühendusest koosnev lülitus. Kasut elektrimõõtmistel ja alaldites, vähem filtrites. 48.Ühefaasiline alaldi, trafo sekundaarmähise keskväljaviiguga skeem. 49.Silufiltrid, C, LC, RC. 50.Parameetriline stabilisaator. 51
impedantse ja signaalinivoosid ning et vahelduvsignaalide puhul vajaduse korral mõjutada meile sobivas suunas signaali spektrit. Allteemad: Passiiv- ja aktiivkomponendid. Lineaarsed ja mittelineaarsed ahelad. Koormussirge ja muud graafilised meetodid. Mittehargnevad vooluahelad. Jadaühendus. Hargnevad vooluahelad. Rööpühendus. Takistuste segaühendus. Pingejagurid. Attenuaatorid. Läbivkoormus. Sildlülitus. Pingeallikad ja nende aseskeemid. Pingeallikate jada- ja rööpühendus. Elektriskeemid. 5.1.1. Passiiv- ja aktiivkomponendid Elektroonikas kasutatavaid passiivkomponentidel (ka: elementidel, seadistel) puuduvad võimendusomadused ning nende elektrilised omadused ei sõltu neile rakendatud voolu (pinge) suunast. Selliste komponentide hulka kuuluvad näiteks takistid, kondensaatorid, poolid ja trafod.
tühjendusvoolu omale. Tähtsamad tunnused on: pinge, mahutavus ja kasutamisiga. 46.Kuivelemendid. Elektrivooluallikas, mis muundab keem energiat vahetult elektrienergiaks. Koosneb neg (tsingist) ja pos (vask, süsi või metallioksiid) elektroodist. Elektrivool tekib pos elektroodil toimuva redutseerimis- ja neg elektroodil toimuva oksüdeerumisreaktsiooni tulemusena. Emj on 1,25-1,6 V. 47.Ühefaasiline alaldi, sildlülitus. Vahelduvvoolu alalisvooluks muundav seade. Alaldatud voolu pulsatsiooni vähendamiseks ühendatakse a-i väljundahelasse silufilter. Ühefaasilisi kasut peamiselt automaatika- ja telemehaanika- ning raadioseadmete toitmiseks. Kahest rööpharust ja nendevahelisest sildühendusest koosnev lülitus. Kasut elektrimõõtmistel ja alaldites, vähem filtrites. 48.Ühefaasiline alaldi, trafo sekundaarmähise keskväljaviiguga skeem. 49.Silufiltrid, C, LC, RC. 50.Parameetriline stabilisaator. 51
pulsilaiusmuundureid. Mittetüüritavad dioodidel põhinevad sildalaldid on kasutusel ka alalisvoolu vahelüliga sagedusmuundurites. Dioodalaldite eeliseks on kindlasti nende lihtne ehitus ja väike hind, kuid puuduseks asjaolu, et need ei võimalda energiat võrku tagastada (nt. ajami generaatoritalitluse puhul). Tüüritavad alaldid võimaldavad energiat võrku tagastada, kui nende juhtimisel valida selleks sobiv tüürnurga väärtus. Väärib märkimist, et kolmefaasiline sildlülitus on kasutusel ka vaheldite põhilülitusena, kusjuures kommutatsioonielementideks sobivad nii türistorid kui ka transistorid. Seepärast võib väita, et sildlülituse näol on tegemist jõupooljuhttehnikas väga levinud universaalse muundusskeemiga, mida saab rakendada nii vahelduvpinge alaldamiseks kui ka alalispinge vaheldamiseks. Andmeid ajami toitetrafo ja alaldi ventiilide valikuks Tabel 4
vool kulgeb läbi dioodi VD2 ja tarbija. Vool tarbijas kulgeb mõlemal poolperioodil ühes suunas ja nii saadaksegi täisperioodiliselt alaldatud vool, kus vool tarbijas kulgeb mõlemal poolperioodil alaldustegur Ka=0.45 pulsatsiooni tegur p=0.67. Sildlülituses(joonis2) vajatakse nelja dioodi, kuid seevastu on trafo lihtsama ehitusega. Sildlülituses vajalike neljadioodilisi komplekte valmistatakse tablettidena(ühises korpuses), kusjuures nad ei ole kallimad kahest üksikust dioodist. Sildlülitus töötab järgmiselt: Esimesel poolperioodil, kui sekundaarmähisel ülemine ots on positiivne ja alumine negatiivne kulgeb vool mähise ülemiselt otsalt läbi dioodi VD1, läbi tarbija, läbi dioodi VD2 mähise alumisele otsale. Järgmisel poolperioodil muutub mähiseotste polaarsus ja nüüd kulgeb vool sekundaarmähise alumiselt otsalt läbi dioodi VD3 läbi tarbija läbi dioodi VD4 mähise ülemisele otsale. Vool läbi tarbija kulgeb mõlemal
Pikkov lk 69 (järg) Skeemil on kujutatud kolmeastmeline otsesidestuses võimendi ÜE-lülituses astmetega. Skeemi omapäraks on koormuse ühendamine samuti otsesidestuses (vajalik näiteks alalispinge v. voolu võimendi konstrueerimisel), ent kahepoolset toiteallikat kasutamata. Et sisendsignaali puudumisel oleks pinge koormustakistil null, selleks on koormus RH ühendatud sildlülituse diagonaali. Sildlülitus Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 23 koosneb kahest pingejagurist. Esimene neist moodustub takistist RK3, transistorist T3 ja viimase emittertakistist. Teine pingejagur moodustub takistitest R3 ja R4. Kahepolaarse toite korral kaob vajadus teise pingejaguri järele. Teise olulise otsesidestuses võimendi puudusena peab iga järgmise astme tööpinge olema
tasemel ja alaliskomponent nihkub 0-st erinevaks. Eristatakse järgmisi fiksaatoreid: 1) mittejuhitavad Koosnevad ühest dioodist. Kui on vajalik nivoo fikseerimine mingil 0-st erineval tasemel, siis kasutatakse ka eelpingeallikat vastava polaarsusega 2) juhitavad Koosnevad tavaliselt 2 või 4 dioodist (sildlülitus), kus dioode avatakse spets juhtimpulssidega. 30 Skeemitehnika. SS-98. 1. Mittejuhitavate NF-te põhimõtteskeemid ja UV diagrammid C
alalisvoolu mõlema poolperioodi vältel. Alaldustegur on nagu eelmiselgi lülitusel K = 0,45, a pulsatsiooni tegur p = 0,67, dioodi parameetrid on I = 0,5I ja U = U , F t R 2max pulsatsiooni sagedus f = 100Hz. p Toodud lülituse põhiliseks eeliseks on märksa väiksem pulsatsioon ja toitevõrgu koormamine mõlema poolperioodi ajal. 3.2.3. Täisperioodalaldi sildlülitus. Sildlülituse puhul on sekundaarmähis lihtsam, kuna on vaja ainult üks sekundaarmähis. Kuid seevastu on dioode neli. Esimesel poolperioodil, kui trafo sekundaarmähise ülemine klemm on positiivne, kulgeb vool läbi dioodi VD1, läbi tarbija ja läbi VD2-e trafo mähise alumisele klemmile. Dioodid VD3 ja VD4 saavad sel ajal vastupinge ja on seetõttu suletud, see tähendab neid vool ei läbi. Järgmisel poolperioodil on mähise
poolperioodi vältel. Alaldustegur on nagu eelmiselgi lülitusel Ka= 0,45, 19 pulsatsiooni tegur p = 0,67, dioodi parameetrid on IF = 0,5It ja UR = U2max, pulsatsiooni sagedus fp = 100Hz. Toodud lülituse põhiliseks eeliseks on märksa väiksem pulsatsioon ja toitevõrgu koormamine mõlema poolperioodi ajal. 3.2.3. Täisperioodalaldi sildlülitus. Sildlülituse puhul on sekundaarmähis lihtsam, kuna on vaja ainult üks sekundaarmähis. Kuid seevastu on dioode neli. Esimesel poolperioodil, kui trafo sekundaarmähise ülemine klemm on positiivne, kulgeb vool läbi dioodi VD1, läbi tarbija ja läbi VD2-e trafo mähise alumisele klemmile. Dioodid VD3 ja VD4 saavad sel ajal vastupinge ja on seetõttu suletud, see tähendab neid vool ei läbi.
seadmete toiteallikate tarbeks, mis on ühendatud emitteri sama sisendi või väljundiga. Erinevalt sama funktsiooniga vahetutest maatriksmuunduritest (joonis 1.22, d) kasutatakse neis eraldatud sisendit ja väljundit ühendatuna alalisvoolulüliga ilma energiasalvestiteta. Selline lülitus sisaldab neljakvadrandilist vaheldit vooluallikana ja pingevaheldit. Sisendsektsioon koosneb kahesuunalistest ja kahepolaarsetest lülititest ning väljundis on tavalise vooluvaheldina tuntud sildlülitus. Kolmefaasilises süsteemis töötamisel nimipingel on muunduris tavaliselt kolm kahe IGBT-transistoriga faasi õlga koos vastulülitatud vabavooludioodidega igas õlas. Kommutatsioon tagatakse sisendsektsiooni lülitite seisundi muutmisega samal ajal, kui väljundsektsioon on vabavoolutalitluses. Seega peab sisendsektsiooni lülitite lülitamine toimuma nullvoolu korral, mis tagab ohutu kommutatsiooni ja minimaalsed lülituskaod.
annaabi.ee 
