75 kuni 1500 volti talitlev elektriseade) hoonetes (majas ja korteris). Elektrikilbil võib olla erinev otstarve (liitumiskilp, sisestuskilp, arvestikilp, jaotuskilp, rühmakilp, korrusekilp). Elektri kilbil on mitmesugused lülitid, mis liigvoolule reageerivad erineva nimivooluga- kaitselülitid, rikkevoolu kaitselülitid, juhtimis- ja signalisatsiooniseadised, liitumiskilbis ka elektriarvestid. Elektrikilbi erinevad lülitid Automaat kaitselüliti e kaitselüliti- On lüliti, mis vooltugevuse suurenemisel, näiteks ülekoormuse või lühise korral vooluahela automaatselt katkestab. Automaat kaitselüliti tööpõhimõtte on vool välja lülitada, kui tekib kõrvalekalduv vool- liigvool. Rikkevoolu kaitselüliti ehk rikkevoolukaitse- on kaitseseade, on ette nähtud elektriahela väljalülitamise juhul, kui võrgust tarbija juurde kulgevate ja tagasitulevate voolu vektorsumma erinevus läheb rikkevoolu kaitselüliti rakendumisvoolust suuremaks
......................................................................................................................................11 Referaadis kirjutan etteantud teemast "Liigvoolu kaitse elektripaigaldistes". See on väga hea teema just minu jaoks, kuna minu tulevane töökoht võib just olla elektripaigaldistes, seetõttu on hea teha uurimistööd just elektripaigaldise kohta. Annan ülevaate automaatkaitselülititest, sulakaitsmest jms. Automaatkaitselüliti Automaatkaitseüliti ehk kaitselüliti on lüliti, mis voolutugevuse liigsel suurenemisel, näiteks lühise või ülekoormuse korral vooluahela automaatselt katkestab. Kaitselüliti oluline osa on relee (kas termorelee või voolurelee). Releed koos tema juurde kuuluva väljalülitusmehhanismiga nimetatakse vabastiks. Enamlevinud kaitselülitid on kas elektromagnetiliste, soojuspõhiste või kombineeritud vabastitega. Tänapäeval on suuremate nimivooludega kaitselülitite puhul üha enam levinud elektroonilised
Lühis 5,37 36,1 5,8 2,48 51,3 8,7 0,04 47,4 7,6 0,12 57,5 9,7 Tabel 1. Mõõtetulemused C6 K6 Ruumitemperatuur 22º 22º Kaitselüliti nimivool 6,24 5,92 Tabel 2. Nimivoolu parandus C ja K tüüpi kaitselülitite rakendumiskarakteristikud 60 50 40 Rakendumisaeg, s C6
Ventilaatori põhiparameetriks on tööratta läbimõõt. Olenevalt tööratta konstruktsioonist ja labade paigutusest on radiaalventilaatori kasutegur 40-80%. Ventilaatorisse sisenev gaas suundub sisendkollektori kaudu tööratta labadele. Spiraalkambri ülesandeks on gaasi suunamine nõutavasse suunda. Spiraalkambri lõpus olev difusoor muudab ventilaatorist väljuva gaasivoo dünaamilise rõhu staatiliseks. F1 – ventilatsiooniseadme kaitselüliti F5 – neljanda ventilaatori kaitselüliti KM1 – ventilatsiooniseadme liinikontaktor F6 – ventilatsiooniseadme juhtimisskeemi sulavkaitse AT – autotrafo S1 – ventilatsiooniseadme juhtimise ümberlüliti «käsitsi- M1 – esimese ventilaatori lühisrootoriga automaat» asünkroonmootor
Mittereversiivse kolmefaasilise lühisrootoriga asünkroonmootori juhtimisskeem Skeem on ette nähtud kolmefaasiliste lühisrootoriga asünkroonmootorite käivitamiseks, seiskamiseks ja kaitsmiseks lühise ja ülekoormuse eest. Skeemi toiteks on viiejuhtmeline kolmefaasiline 400/230 V madalpingesüsteem. Skeem koosneb kahest põhiosast: primaar- ehk jõuosast ning sekundaar- ehk juhtimisosast. Primaarossa kuuluvad kolmepooluseline kaitselüliti F1, kontaktori jõukontaktid KM, mootor M ja signaallamp H1 (läbipaistev), mis signaliseerib, et primaarosa on pingestatud. Kõik teised elemendid kuuluvad sekundaarossa. Primaarosa toiteks on liinipinge 400 V ja sekundaarosa toiteks on faasipinge 230 V. Elementide omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse vaskjuhtmeid PL-1,5 (PVC isolatsiooniga, ristlõige 1,5 mm²). Skeemi töölepanemiseks lülitame sisse kolmepooluselise kaitselüliti F1, mille tulemusena süttib
Elektriaparaadid ALEKSEI LUKASIN Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaadiks nimetatakse elektrotehnilist seadet elektriliste ja mitteelektriliste objektide juhtimiseks ning nende kaitseks avariiliste ja ebanormaalsete talitluste eest. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatide liigitus nende põhifunktsiooni järgi: kommutatsiooniaparaadid koormuslüliti, vinnaklüliti, lahklüliti; kaitseaparaadid sulavkaitsmed, kaitselüliti, rikkevoolu relee, liigpingepiirikud; piirikaparaadid reaktorid, lahendid; käivitusreguleerimisaparaadid kontaktorid, kontrollerid, reostaadid; kontrollaparaadid releed ja andurid; reguleerimisaparaadid pingeregulaatorid, sagedusregulaatorid jne; mõõtaparaadid pinge- ja voolutrafod. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatidele esitatavad nõuded: elektriaparaadis eraldunud soojushulgale vastav temperatuur ei tohi ületada lubatavat väärtust;
välja. Teisel pildil (vt. Error: Reference source not found) on näha lõikenoad, millega avaused tehakse. printeri seadistamine ja hooldamine – printeriga trükitakse igale pakile toote number, liini number ning kõlblikkuse kuupäev. Piltidel on näha printer: mootorilt reduktori paigaldamine ja eemaldamine – reduktor (vt. Error: Reference source not found) on vajalik mootori pöörete vähendamiseks. vajadusel vigase kaitselüliti eemaldamine ja uue kaitselüliti paigaldamine. keevituslati, kuumutusvarraste ja termistori vahetamine – kuumutusvardad, mis on sisestatud keevituslatti, annavad keevituslatile vajaliku temperatuuri ning termistoriga, mis on samuti keevituslatti sisestatud, saab kuumutusvarraste temperatuuri reguleerida. 5 Fotosilmade ja mahtuvuslike lähedusandurite reguleerimine – tänu fotosilmadele saab
NSV Liidu eeskirjades nimetati seda juhti ka töönulljuhiks. Nõrkvoolupaigaldis elektripaigaldis, mis koosneb andmetöötlus-, side-, raadioelektroonika-, telemehaanika- vms seadmeist ja mida iseloomustab vooluahelate suhteliselt nõrk, enamasti milliamprites väljendatav vool ja madal pinge (enamasti alla 100 V). Otsepuude inimese või looma puutumine vastu pingestatud osi. Paigaldis vt elektripaigaldis. Peakaitselüliti arvestikapis paiknev kaitselüliti, mille klient võib pärast rakendumist ise uuesti sisse lülitada. PEN-juht maandatud juht, mis nn TN-C- juhistikus täidab nii kaitse- kui ka neutraaljuhi funktsioone. Tunnusvärv kollane-roheline. Varem nimetati seda juhti ka nulljuhiks. Pingealdis juhtiv osa elektriseadme juhtiv puutevõimalik osa, mis normaalselt pole pingestatud, kuid võib pingestuda isolatsioonirikke tagajärjel, Pingestatud osa normaaltalitlusel vooluahelasse kuuluv juht vm juhtiv osa, sh neutraaljuht,
· B2 - mitmesooneline kaabel puitseinal paiknevas torus. 12. Milliseid liine nimetatakse jaotusliinideks? · Liine, mis peajaotusseadmest väljuvad nimetatakse jaotusliinideks. 13. Milleks kaitselüliteid kasutatakse, kuidas ta rakendub? · Kaitselülititeid kasutatakse elektriseadmete kaitseks liigkoormuse ja lühise vastu. Kaitselüliteil on elektrotermiline, elektromagnetiline või kombineeritud (elektrotermiline ja elektromagnetiline) vabasti. Kaitselüliti elektromagnetiline vabasti rakendub elektrotermilise vabasti 12 kordsel nimivoolul. Liigkoormuse korral kui tarbijavool ületab kaitselülitite nimivoolu umbes 25%, paindub bimetallriba, vabastades mehhanismi riivi ja katkestades voolu s.t. kaitselüliti lülitub automaatselt välja. 14. Milline on juhtmetel või kaablile soovitatav vool võrreldes kaitseaparaadi nimivooluga?
Magistralskeem 1 1 - õhuliin 2 - jõutrafo 2 3 madalpinge jaotla 4 3 4 sisseviigu kaitselüliti 5 toiteliini (magistraalliini) kaitselüliti 5 5 6 - Valgustuskilp 7 6 7 - jõukilp 8 väikese võ´imsusega elektritarviti kuni 3 kW
Komplekt alajaam; on vajalik tootmise avariituks seiskamiseks, et vältida inimohvreid, plahvatusi, tulekahjusid ja kallite 2. Sisseviigu kaitselüliti; põhiseadmete kahjustusi. Erirühma kuuluvad ka eriti tähtsad riigi asutused ning sõjalised ja tsiviilkaitse 3. Magistraalliin; objektid. 4. Jaotusliin. 2. kategooria tarbijad ja paigaldised, mille puhul toitevaheaeg põhjustab toodangu
siis plaat kaardub Kui voolutugevus vooluringis ületab lubatud väärtuse, kaardub plaat sedavõrd, et katkestab voolu Pärast plaadi jahtumist võib kaitsmel olevale nupule vajutamisega taastada esialgse olukorra Kaitsmel on ka teine nupp, millega võib voolu katkestada, näiteks remonditööde korral Bimetallkaitset saab kasutada korduvalt. Automaatkaitselüliti On lüliti, mis voolutugevuse liigsel suurenemisel, näiteks lühise või ülekoormuse korral vooluahela automaatselt katkestab Kaitselüliti oluline osa on relee Releed koos tema juurde kuuluva väljalülitusmehhanismiga nimetatakse vabastiks 1 -- lülitushoob 2 -- lülitusmehhanism 3 -- jõukontaktid 4 -- ühendusklemmid 5 -- bimetallvabasti 6 -- reguleerkruvi
elektrienergia edastamises. Tähis N, tunnusvärv helesinine. NSV Liidu eeskirjades nimetati seda juhti ka töönulljuhiks. Nõrkvoolupaigaldis –koosneb andmetöötlus-, side-, raadioelektroonika- telemehaanika- vms seadmeist, iseloomustab vooluahelate suhteliselt nõrk, enamasti milliamprites väljendatav vool ja madal pinge,enamasti alla 100 V. Otsepuude – inimese või looma puutumine vastu pingestatud osi. Paigaldis – vt elektripaigaldis. Peakaitselüliti – arvestikapis paiknev kaitselüliti, mille klient võib pärast rakendumist ise uuesti sisse lülitada. PEN-juht – maandatud juht, mis nn TN-C- juhistikus, täidab nii kaitse- kui ka neutraaljuhi funktsioone. Tunnusvärv kollane-roheline. Varem nimetati seda juhti ka nulljuhiks. Pingealdis juhtiv osa – elektriseadme juhtiv puutevõimalik osa, mis normaalselt pole pingestatud, kuid võib pingestuda isolatsioonirikke tagajärjel. Pingestatud osa – normaaltalitlusel vooluahelasse kuuluv juht vm juhtiv osa, sh
Tähis N (ingl neutral, “neutraalne”), tunnusvärv helesinine. NSV Liidu eeskirjades nimetati seda juhti ka töönulljuhiks. Nõrkvoolupaigaldis – elektripaigaldis, mis koosneb andmetöötlus-, side-, raadioelektroonika-, telemehaanika- vms seadmeist ja mida iseloomustab vooluahelate suhteliselt nõrk, enamasti milliamprites väljendatav vool ja madal pinge (enamasti alla 100 V). Otsepuude – inimese või looma puutumine vastu pingestatud osi. Peakaitselüliti – arvestikapis paiknev kaitselüliti, mille klient võib pärast rakendumist ise uuesti PEN-juht – maandatud juht, mis nn TN-C- juhistikus täidab nii kaitse- kui ka neutraaljuhi funktsioone. Tunnusvärv kollane-roheline. Varem nimetati seda juhti ka nulljuhiks. Pingealdis juhtiv osa – elektriseadme juhtiv puutevõimalik osa, mis normaalselt pole pingestatud, kuid võib pingestuda isolatsioonirikke tagajärjel, Pingestatud osa – normaaltalitlusel vooluahelasse kuuluv juht vm juhtiv osa, sh neutraaljuht, kuid
toitevõrku. Lülitusseadmeks võivad olla kas koormus või kaitselülitid. Sagedaste lülituste korral on lülitusseadmeks tavaliselt surunupplülititega juhitav kontaktor. Sõltuvalt vajadusest võib mootor pöörelda kas ühes suunas, või tuleb selle pöörlemissuunda muuta. Ühesuunalise pöörlemisega mootori otselülitus toitevõrku on näidatud joonisel 4.1. Mootori ja juhtnuppude toiteahelad pingestatakse lülitiga Q, milleks tavaliselt on kaitselüliti. Mootori käivitamine toimub vajutamisega surunupplülitile SK, mis sulgeb kontaktori lülitusmagneti mähise K vooluahela. Kontaktori jõukontaktid K1 ja abikontakt K2 sulguvad ning mootor käivitub. Tänu abikontakti K2 sulgumisele jääb kontaktori mähis K pingestatuks ka pärast seda kui surunupplüliti SK vabastatakse ja selle kontakt avaneb. Mootori väljalülitamiseks tuleb vajutada surunupplülitile SP, mille kontakti avanemisel katkeb kontaktori mähise K toiteahel
elusorganismides tugevaid lihaste kokkutõmbeid mis võivad ka luid purustada. Rikkevool võib viia südame rütmist välja või selle koguni peatada. Kuna voolu poolt eraldatav soojus kasvab voolu kasvamisega ruutvõrdeliselt, võib see tekitada inimestel ja loomadel põletushaavu või süütada ka maja. Erinevate nimivooludega RVKL kasutamine Kui rikkevoolukaitselüliti ülesandeks on kaitsta inimesi ja loomi ohtliku elektrivoolu eest, siis valitakse vabasti rakendusvooluks enamasti 30 mA. Kaitselüliti väljalülitusaeg on seejuures tavaliselt 0,1 sekundit. Kui elektriseadmed ei kujuta ohtu inimestele ja loomadele (seadmed on lukustatud ruumis), võib rikkevoolukaitse olla ainult tuleohu vältimiseks. Sel juhul valitakse vabasti rakendusvooluks harilikult 300 või 500 mA, väljalülitusajaks aga vähem kui 0,2 sekundit. Katsetatud RVKL korrasolek, rakendusaja tr ja -voolu Ir ohutus inimestele. Kuna tavaliselt loetakse inimese jaoks ohutuks voolu 10-20mA, siis mõõdetud
vooluringi ja vool lülitatakse välja. Kaitsmed ühendatakse faasijuhtmele jadamisi enne tarbijat (elektrikilpi). 5. Iseloom. Lühist? Lühis ehk lühiühendus on olukord, kus vooluringi välistakistus väheneb järsult ning seega voolutugevus suureneb. (Rike elektrijuhis) 6. Nim ja iseloom erinevaid kaitsmete tüüpe! Sulavkaitse lihtsaim elektriseadme kaitse, mis katkestab voolu peale liigvoolu või lühise tekkimist - Kaitselüliti - katkestab vooluahela automaatselt ülekoormuse või lõhise korral. 7. Mis on elektrimootor ja generaator ja milliseid liike on on olemas ja kuidas töötavad? (rootor ja staator mähisega) Generaator on seade , mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Rootormähisega generaatorid ja staatormähisega generaatorid. Toimivad vastavalt sellele, kummas on antud hetkel induktsiooni elektromotoorjõud suurima väärtusega. 8. Mis on aktiivvõimsus? hetkvõimsus?
I sisselülitusvool (current made) Ic pidurdusvool (current broken) Ue nimipinge (rated operational voltage) U sisselülitamiseelne pinge (voltage before make) Ur taastuvpinge (recovery voltage) Kontaktori kasutamisel mootori juhtimiseks komplekteeritakse ta enamasti termoreleedega. Tulemust nimetatakse magnetkäivitiks või kontaktorkaitselülitiks. Valmistajad näevad ette võimaluse, et vähese töökuluga võiks kontaktoriga ühendada · termoreleed · kaitselüliti · mootori juhtimisplokk · elektrooniline liigkoormusrelee · taimer · liigpingekaitsmed · ... 80
tööpõhimõtte selgituseks. Rikkevoolukaitselüliti tööpõhimõte Rikkevoolu suurust mõõdab mõõtetrafo. Normaaltalitluses on faasivool I1 ja neutraaljuhtme vool I2 võrdsed, nende magnetvood võrdsed ja vastassuunalised. Summaarne magnetvoog südamikus on null. Rikke korral tasakaal rikutakse, südamikus tekib magnetvoog ning mõõtemähises indutseeritakse rikkevooluga võrdeline vool. Rikkevooluvabasti relee lahutab kaitselüliti voolukontaktid ja rikkis seade lülitatakse välja. Üldist põhimõtet kajastab kõrval olev põhimõtteskeem, kus rikkevoolukaitse on nn. normaalolekus. Joonis 3. Rikkevoolukaitselüliti ehitus Tänapäeva rikkevoolukaitselülitid valmistatakse kompaksete moodulseadmetena. See võimaldab kasutada erinevate firmade seadmeid, sest mõõdud on standardsed. Aparaadid paigaldatakse spetsiaalsetele kilbi komplektis olevatele nn. DIN liistudele. Rikkevoolukaitselülitid valmistatakse
metalltorustik. Et vähendada puutepinget, varustatakse seadmed kaitsemaandusega. Kaitsemaandus on lülitatud inimesega paralleelselt ja seetõttu, olles palju väiksema takistusega kui inimene, läbib vool maandust, mitte inimest. Kaitsemaanduse ülesanne on kaitsta inimesi ohtliku puutepinge eest. Kaitsemaandamine on elektriseadme pingealdiste osade maandamine kaitsejuhtide kaudu. Kaitsemaandamine eeldab maanduri ja kaitseseadme (kaitselüliti või kaitsekorgi) olemasolu. Maandusjuhid, maandurid ja nende ehitus Maandamiseks on vaja maaga kontaktis olevat juhtivat osa e. maanduselektroodi ning üht või mitut juhti e. maandusjuhti. Maanduselektroode võib olla üks või mitu, mis ühendatakse omavahel kokku. Eesti keeles kasutatakse nii ühest kui ka mitmest elektroodist koosneva süsteemi kohta terminit maandur. Maanduselektroodid võivad olla rõhtsad või vertikaalsed.
Selleks tuleb vastavalt Eestis kehtivale standardile EVS-IEC 60364-4-43 rahuldada tingimused IB In IZ ja I2 1,45IZ milles In on kaitseaparaadi (sulavkaitsme või kaitse-lüliti) nimirakendumisvool (reguleeritava kaitseaparaadi korral - valitud sättevool), I2 aga kaitseaparaadi tingrakendumisvool (vool, mis tagab aparaadi kindla rakendumise etteantud aja jooksul). Vool I2 on esitatud sulavkaitsme või kaitselüliti kohta kehtivas tootestandardis või võidakse ette näha tootja poolt. 30 Juhtmed ja kaablid 2010 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED · Sulavkaitsmete ja kaitselülitite rakendumistunnusjooned on rahvusvahelistes standardites normitud. · Juhistike kaitseks kasutatavate kiiretoimelisi
Kirjandus: Elektriaparaadid R. Kask Tallinn 2001 Elektriapariidiks nimetatakse seadet mis on ettenähtud elektriliste ja mitte eletriliste objektide juhtimiseks Kõik elektriapaardid jagunevad: 1. Põhifunktsiooni järgi: a. kommutatsiooniaparaadid madal-ja kõrgepinge lülitid. (Mis on kommutatsioon sisse välja lülitamine): Võimsuslüliti , Koormuslüliti, Vinnaklüliti, lahklüliti. b. Kaitseaparaadid : sulavkaitsmed, kaitselüliti rikkevoolurelee, liigpingepiirikud. c. Piirikaparaadid : reaktor lahendid. d. Käivitusreguleerimisaparaadid : kontaktorid, kontrollerid, reostaadid. e. Kontrollaparaadid: releed, andurid. f. Reguleerimis aparaadid: pingeregulaatorid, sagedusregulaatorid, pöörlemissageduse regulaatorid. g. Mõõteaparaadid: pinge-ja voolutrafo 2. Liigutus Vooluliigi järgi a. Alalisvoolu aparaadid b
DC-1 aktiivkoormus DC-3 rööpühendusega mootori käivitamine ja seisva või vaevalt pöörleva mootori väljalülitamine ning dünaamiline või vastulülituspidavus DC-5 jadaühendusega mootori käivitamine ja seisva või vaevalt pöörleva mootori väljalülitamine.... Kontaktori kasutamisel mooroti juhtmimseks komplekteeritakse ta enamasti termoreleedega. Tulemust nim magnetkäivitiks või kontaktorkaitse lülitiks. Lihtne kontaktoriga ühendus: · Termorelee · Kaitselüliti · Mootorjuhtimisbloki · Taimer ehk aegrelee · Liigpingekaitsmed Kontaktorite põhiosad: · Magnetahel, mis on liikumatust ja liikuvast osast koosnev el magneti südamik · Elektromagneti mähis · Liikuvad ja liikumatud kontaktid Kontaktori rakendumine: Kontaktori mähisele peab rakendama mähise nimipinge, mis tekitab elektromagneti. Elektromagnet tõmbab liikuvat terasankrut ja tema külge kinnitatud jõu ja abikontaktid muudavad oma olekut
toiteks väikese võimsusega käsitarvitite korral); 6. kasutuspaiga isoleerimisega (peab takistama selliste osade puudutamist, mis põhiisolatsiooni riknemisel võivad omandada erisuguse potentsiaali). Kaitsemaandamine Esmaseks kaitseviisiks puutepinge eest on elektriseadme pingealdiste osade ühendamine eraldi kaitsejuhi (PE) abil toiteallika (trafo) maandusega lähimas jaotuskilbis. Eeldab maanduri ja kaitseseadme (kaitselüliti või kaitsekorgi) olemasolu. Enimkasutatavateks kaitseseadmeteks madalpingepaigaldistes on: sulavkaitsmed (kaitsekorgid), liigvoolukaitselülitid (automaatlülitid), rikkevoolukaitselülitid. Ruumide liigitus juhistiku ümbrusolude arvestamiseks: 1.kuivad, kui õhu suhteline niiskus G 60% , 2. niisked, kui = 60...70% (kelder, vannituba ,WC jms), 3.rõsked, kui > 75% , 4.märjad, kui = 100% (saun, duširuum, kasvuhoone jms), 5.kuumad, kui t > 35C (kuivatid, katlamajad), 6
(I-ohutusklassi) tarviteid ning kaitseväikepingeliste (III-ohutusklassi) tarvitite toiteseadmeid. Niiskes või märjas ruumis kasutatakse pritsmekindlaid kaitse- kontaktiga pistikupesi, millel on isesulguv kaas. Sellisesse pistikupessa 10 peab ühendama vastava pritsmekindla elektritarviti, millel on kaitseastme tähis vähemalt IP34. Vannitoas võib olla pistikupesa, mida toidetakse eraldustrafo või rikkevoolu kaitselüliti kaudu. Elektriseadmeid ei tohi kasutada vannis ega dusi all olles. Vannitoa või pesemisruumi elektriseadme pistikud peab kohe kasutamise järel pistikupesast välja tõmbama. Pistikupessa ühendatud seade on pinge all ka siis, kui seda ei kasutata. Väljaspool hoonet peab elektrivoolu võtma välistüüpi pritsme- kindlast kaanega pistikupesast, mis on varustatud rikkevoolukaitse lülitiga. Väljaspool hooneid kasutatavad elektriseadmed peavad vastama tegelikele välisoludele.
käidutööde juhtimine 1000 V nimivahelduvpinge ja kuni 1500 V nimetavalisustega elektripaigaldistes; *B1-klass kuni 63 A ehitustööd; *C-klass laborid jne. Tavaline inimene võib teha lihtsaid elektritöid. *valgusallikate vahetus valgustis; *elektrikilbi lülitite ja kaitselülitite lülimine; *pinge kontrollimine indikaatoriga; *elektriseadmete ja juhtmete eemaldamine pingevabas olekus; *rikkevoolu kaitselüliti katsetamine; *ilma kaitsejuhita ahelas lüliti, valgusti ühendamine, ilma kaitsejuhita pistikupesade ja lülitikaante eemaldamine pingevabas olukorras Põhjused elektripaigaldise uuendamiseks: *hoone tehnosüsteemide eluiga 25-30 aastat; *TN-S juhistikusüsteem; *Potentsiaaliühtlustus; *kordusmaandused ja peamaanduslatt; *0-klassi elektriseadmete kadu; *kindla värvtähisega kaitse- ja neutraaljuhid; *väikese ristlõikega ja seega ebatöökindlate alumiiniumjuhtidest
väliseid lisakoormusi. 7. Millistel eesmärkidel õhukanalid isoleeritakse? -tulekaitse -energia kokkuhoid -mürasummutus 8. Millised ehituslikud meetmed peavad olema rakendatud katusel paiknevate seadmete hooldustööde läbiviimiseks? Tule teha hooldutee ja platvorm koos turvaseadmetega (piiretega) 9. Milline nõue kehtib ventilatsioonisõlme elektrilüliti kohta? -kaitselüliti -nähtaval kohal olev avariilüliti 10. Kui pikk on tiivikventilaatorite kiilrihmade pinge kontrolli intervall? 2-6 kuud 11. Kui pikk on peenfiltrite vahetuse intervall? 6-24 kuud 12. Kui pikk on elektrimootorite hoolduse intervall? Vastavalt tootja juhendile ELAMUTE SISEVEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 1. Mida tuleb kontrollida plasttorude kavandamisel joogiveetorudeks?
27. Miks kasutatakse kaitsmeid? Kuhu ühendatakse? Kaitse rakendub, kui seadme metallkest satub pinge alla, ning tekitab kinnise vooluringi ja vool lülitatakse välja. Kaitsmed ühendatakse faasijuhtmele jadamisi enne tarbijat (elektrikilpi). 28. Lühis? Rike elektrijuhis 29. Nimeta ja iseloomusta erinevaid kaitsmete tüüpe. Sulavkaitse – lihtsaim elektriseadme kaitse, mis katkestab voolu peale liigvoolu või lühise tekkimist- Kaitselüliti – katkestab vooluahela automaatselt ülekoormuse või lõhise korral. 30. Mis on generaator ja milliseid liike on on olemas ja kuidas töötavad? Generaator on seade, mis muudab mehaanilist energiat elektriliseks. Elektrigeneraator ‒ seade mehaanilisest enegiast elektrienergia tootmiseks. Gaasigeneraator ‒ seade tahke- või vedelkütusest põlevgaasi saamiseks. Elektrogeneraator – elektroonikalülitus etteantud parameetritega elektrivõngete tekitamiseks. 31
on iseloomulik täisringikujulise otspinnaga pistik. Sellist pistikut saab ühendada vaid kaitsekontaktideta pistikupessa. Kaitsemaandatud (I ohutusklassi) Elektriseadmed puudub eritähis, kuid sellise seadme võib ära tunda ühendusjuhtme pistiku metallist kaitsekontaktide järgi. Kaitsemaandatud seadme välised voolujuhtivad osad, mis võivad isolatsioonirikke korral sattuda pinge alla, maandatakse kolla-rohelist värvi kaitsejuhi abil. Isolatsioonirikke puhul kaitseaparaat (nt kaitselüliti või korkkaitse) rakendub ja katkestab toiteahela. Kaitseisolatsiooniga elektriseadmel (II ohutusklass) on tähis, mis näitab, et põhiisolatsiooni asemel on kasutatud tunduvalt töökindlamat kaitseisolatsiooni või on põhiisolatsiooni tugevdatud. Kaitseisolatsiooniga seadme saab ühendada nii tavalisse kui ka kaitsekontaktidega pistikupessa. Kaitseväikepingel (III ohutusklass) töötavad elektriseadmed saavad pinge kaitseväikepingetrafost. Enamasti kasutatakse
36. Ülevaade elektrijuhistiku süsteemidest, maandamine ja potentsiaaliühtlustus. 37. Rikkevoolu olemus, rikkevoolukaitse. Kuna isolatsioonimaterjalid ei ole ideaalsed, tekib elektriseadmetes ja võrkudes vool mitte ainult faasi- ja neutraaljuhtides, vaid ka juhtide ja maa vahelises isolatsioonis. Seda voolu nimetatakse lekkevooluks, mis teatud piirini ei ole ohtlik. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu piiri, st muutub rikkevooluks. Rikkevoolukaitselüliti vabastiks on kaitselüliti keresse sisse ehitatud rikkevoolurelee, mistõttu seade on ise võimeline vooluahelat katkestama. Kui rikkevoolukaitselüliti ülesandeks on kaitsta inimesi ja loomi ohtliku elektrivoolu eest, siis valitakse vabasti rakendusvooluks enamasti 30 mA. Kaitselüliti väljalülitusaeg on seejuures tavaliselt 0,1 sekundit. Konspektist info eksami küsimuste kohta: Alalisvoolu mootorid - ehitus, tööpõhimõte, liigitus Alalisvoolumootoreid liigitatakse vastavalt ergutusviisile:
Kogus, Positsioon Nimetus Mudel Tootja tk M1 Mootor 1 M2BA 80 MA ABB KM1, KM2 Kontaktor 2 VB6-30-10-P-01 ABB F2F Mootorikaitse 1 MS116-1.6 ABB F1 Kaitselüliti 1 S203-C10 ABB F2 Kaitselüliti 1 S201-C10 ABB S1, S3 Viitega lüliti NO 2 CT-ERD.12 ABB S2, S4 Viitega lüliti NC 2 CT-AHD.12 ABB S5 Avariistopp 1 INCA1 ABB SS1 Võtmega lüliti 1 M2SSK2-101 ABB SK2.1, SK2
maalühis Mööduv lühis 57 Isolaatori purunemine 28 Puudub pinge ELV seadmes 1 Trafo sulavkaitsme rakendumine 54 Liigpingekaitseseadme 1 Liinijuhtmed koos 8 vigastumine Masti murdumine/kaldumine 1 Sideme katkemine (isolaatoril) 35 Madalpinge kaitselüliti tõrge 1 Isolaatori konks väljas 6 Puu või oksad liini vastas 70 Kaablite mehhaanilised vigastused 1 Kaabli vigastumine - ots 6 Juhtme katkemine 79 Kaitsme rakendumine 12 Pinge kõikumine 2 Isolatsiooni ülelöögid 15 Omavoli 2 Kontaktühenduse
Võnkering: induktiivpoolist ja kondensaatorist koosnev elektriahel, milles on võimalik elektrivõnkumine. Sellises ahelas muutub kondensaatori elektrivälja energia pooli magnetvälja energiaks ja vastupidi. Kasutatakse vajaliku sagedusega signaalide välja arendamiseks või tõkestamiseks. 2.Elektrikaitsmed. Elektrikaitsmed kaitsevad ülemäärase voolutugvuse eest, elektrisüsteemi kõige nõrgem lüli. SULAVKAITSE: ülepinge tekkides kaitse sulab ning vooluring katkeb AUTOMAATKAITSE: kaitselüliti on lüliti, mis voolutugevuse liigsel suurenemisel, nt lühise või ülekoormuse korral vooluahela automaatselt katkestab. Saab uuesti sisse lülitada. BIMETALLIKAITSMED: automaatkork, mis liigsuure voolu läbiminekul soojeneb ning siis kõverdub ja ühenduse -.katkestab. Jahtudes taastab vooluringi. PILET7 1.Voolutugevus. Voolutugevus, mõõtühik amper (A),vahelduvvooluahelas suureneb. Võrdub ajaühikus ristlõike pindala läbinud elektrilaenguga. I=U/R või I=q/t
Kliimaeade bussidel Kuivati vahetus ·Sulge külmaaine mahuti ventiil ·Käivita kliimaseade. Kompressor siirdab külmaaine aurusti poolelt külmaine mahutisse. Kaitselüliti seiskab kliimaseadme, kui surve tõuseb piisavalt kõrgeks. ·Kliimaseadme seiskumisel sulge kompressori alarõhu ventiil. ·Nüüd on võimalik kuivatit/filtrit vahetada. Kuivati
Alalisvoolukontaktorid · DC-1 aktiivkoormus · DC-3 rööpergutusega mootori käivitamine ja seisva või vaevalt pöörleva mootori väljalülitamine ning dünaamiline või vastulülituspidurdus · DC-5 jadaergutisega sama mis DC-3 Kontaktor magnetkäiviti kontaktori kasutamisel mootori juhtimiseks komplekteeritakse ta enamasti tõmbereleedega Tulemust nim. Magnetkäivitiks või kontaktorkaitselülitiks Lihtne kontaktoriga ühendus · Termorelee · Kaitselüliti · Mootori juhtimisplokk · Elektrooniline liigkoormusrelee · Taimer · Liigpingekaitsmed · ... Kontaktori põhiosad · Magnetahel, mis on liikumatust ja liikuvast osast(ankrust) koosnev elektromagneti südamikuks · Elektromagneti mähis · Liikuvad ja liikumatud kontaktid Kontaktori rakendumine kontaktori mähisele peab rakendama mähise nimipinge, mis tekitab elektromagneti.Elektromagnet tõmbab liikuvat terasankrut ja tema külge kinnitatud jõu ja
ühendada nii tavalise kui ka kaitsekontaktiga pistikupessa (joonis 24.10). Elektriseadet tohib ühendada vaid sellisesse pistikupessa, millesse sobib ühendusjuhtme pistik. Kaitsekontaktiga pistikupesad on sellistes ruumides, kus põrand juhib elektrit. Niiskes või märjas ruumis kasutatakse pritsmekindlaid kaitsekontaktiga pistikupesi, millel on isesulguv kaas. Dusiruumis võib olla pistikupesa, mida toidetakse eraldustrafo või rikkevoolu kaitselüliti kaudu. Väljaspool hoonet tuleb elektrivoolu võtta välist tüüpi pritsmekindlast kaanega pistikupesast, mis on varustatud rikkevoolukaitselülitiga. Joonis 11.10. Kaitseväikepingeline halogeenvalgusti ja mängurong, mis ühendatakse eritrafo kaudu. 11.4 Pädevustunnistuste klassid Pädevustunnistused jagunevad A-, B-, B1- ja C-klassi pädevustunnistusteks sõltuvalt elektritöödest, mille juhtimiseks tunnistus annab õiguse.
kaitseastes määrata elektrialaisikul või ohuteadlikul isikul. Sõltuvalt teadmistest ja oskustest tohib tavaisik oma kodus teha veel järmist: 1.vahetada hõõglampe pärast veendumist et lambi võimsus ei ole suurem kui valgustil kirjasolev lubatav võimsus. 2. Vahetada luminofoor lamp valgustite lampe ja süütureid. 3. Sisse ja välja lülitada elektrikilbis asuvaid lüliteid sealhulgas kaitselüliteid. 4. Kontrollida likkevoolu kaitselüliti rakendumist. 5. Vahetada oma elamu või korteri keerekaitsmeid(kõnekeeles kaitse korke) jälgides seejuures et uue kaitsme nimivool ei oleks suurem kui läbipõlenud kaitsmel. Mittemingil juhul ei tohi hakata kaitsmeid parandama. 6. Vahetada pingevabalt oma valgusregulaatoris, teleris või muus elektritarvitis asuvaid pisikaitsmeid. 7. Kontrollida indikaatoriga pinge puudumist. 8. Pingevabasolukorras vahetada kaitsejuhita elektritarviti riknenud ühendus ja pikendusjuhet ja pistikut uute vastu
Kolmefaasiline väljepoolustega sünkroonmootor Alalisvoolumootori ankur Alalisvoolumootori jadaergutusmähis Alalisvoolumootori rööpergutusmähis Püsimagnetergutusega alalisvoolu tahhogeneraator Mehaaniline ühenduslüli a) lühike; b) pikk Voolutrafo Kolmepooluseline sulguvate (normaalselt avatud) kontaktidega lihtlüliti Kaitselüliti sulguv (normaalselt avatud) kontakt Kontaktori sulguv (normaalselt avatud) peakontakt Bimetalltermorelee soojustundlik element Termistor Sulavkaitse Tingmärk Tingmärgi tähendus Kontaktori sulguv (normaalselt avatud) abikontakt, relee sulguv kontakt, juhtimis(abi-)ahela lihtlüliti sulguv kontakt Kontaktori avanev (normaalselt suletud) abikontakt,
Kumb kahest juhtmest, mis on ühepikkused ja samast materjalist, kuid erineva läbimõõduga, kuumeneb rohkem sama voolu korral? Valige üks: a. tugevamini kuumeneb jämedam juhe. b. mõlemad kuumenevad ühesuguselt. c. tugevamini kuumeneb peenem juhe. Tagasiside Teie vastus on õige. Õige vastus on: tugevamini kuumeneb peenem juhe. Küsimus 13 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kaitselüliti termiline vabasti kaitseb seadet: Valige üks: a. lühise ja ülekoormuse eest. b. lühise eest c. ülekoormuse eest. Tagasiside Teie vastus on õige. Õige vastus on: ülekoormuse eest. Küsimus 14 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kaks hõõglampi, mille nimiandmed on: a. 230 V, 100 W b. 230 V, 25 W. Ühendati jadamisi ning lülitati võrku pingega 230 V
T1 T2 6/0,4 kV 6/0,4 kV I sektsioon II sektsioon Joonis 5.39 Jaotusalajaama skeem Madalpingejaotla lahtrite ehitus on suhteliselt lihtne. Kaitseelemendiks on kas sulavkaitse või kaitselüliti. Sulavkaitsme korral kasutatakse lisaks ka vinnaklülitit, millega on võimalik lülitada koormusvoolu. Joonisel 5.39 on alajaama skeem, kus keskpingejaotusseade on kahesektsiooniline, mõlemas sektsioonis on üks liinisisend, trafo lahter ja sektsioonidevaheline lahter. Liinide lülitamiseks kasutatakse koormuslüliteid, trafo lülitamiseks aga võimsuslülitit. Madalpinge jaotusseade on samuti kahe sektsiooniga, mis töötavad lahus. Väljuvate fiidrite lahtrites on jadamisi madalpinge
ω ω Joonis 7.6. Voolu ja momendi sõltuvused pöörlemiskiirusest erinevatel käivitusviisidel Ühe sujuvkäivitiga võib käivitada korraga ka mitu mootorit. Joonis 7.7 on näidatud sujuvkäiviti kasutamine kahe asünkroonmootori üheaegse käivitamise lülituses. Mõlemat mootorit toidetakse ühisest toitevõrgust läbi liigvooluvabastiga kaitselüliti ja kontaktori kontaktide ning sujuvkäiviti. Mootorite liigkoormuskaitse on realiseeritud eraldi termoreleedega. Mootorite pidurdamiseks võib kasutada mootori vaba väljajooksu, pidurdamist rambiga, alalisvoolupidurdust ja dünaamilist pidurdust (vt. punkt 5.7) 66 Toitevõrk Liigvooluvabastiga kaitselüliti või
liigvoolu- ja liigkuumenemiskaitsega. Alljärgnev tabel illustreerib kaitseseadmetevahelisi erinevusi (2 - täielik kaitse, 1 - osaline kaitse, 0 - kaitse puudub): Liigvoolukaitse Liigkuumenemiskaitse Rike Bimetall- Sulavkaitse Kaitselüliti Termistor termorelee Lühis 1 2 2 2 Liigvool rohkem kui 200% 0 2 2 2 Käivitus/seiskamine üle 60 tsükli tunnis 0 1 2 2
annaabi.ee 
