49. Siinusvõnkumiste tekitamise tingimused 50. Wien´i sild (ASK, FSK) 51. Alaldi induktiivne filter, tema kasutamisala 52. Alaldi mahtuvuslik filter, tema kasutamisala 53. Elektronaparatuuri toiteallika struktuurskeem 54. Kompensatsioon-pingestabilisaator (struktuurskeem, realisatsioon) 55. Lihtne pingekordisti (Latour'i skeem) 56. Ühefaasiline "0" - väljavõttega alaldi 57. Ühefaasiline poolperioodalaldi 58. Ühefaasiline sildlülituses alaldi 59. 2NING-EI loogikaelement (tähistus, tõeväärtuse tabel) 60. 2VÕI-EI loogikaelement (tähistus, tõeväärtuse tabel) 61. DTL-tüüpi loogikaelement (näit. 2NING-EI) 62. ESL-loogika 63. High-Z - omadused, kasutamine 64. KMOP loogika (eelised ja puudused) 65. Lihtsa dioodloogika elemendid 66. Loogikaelementide süsteemid 67. Loogikalülituste väljundite ühendamise võimalused 68. TTL - Schottky loogikaelemendid
Vahelduvvoolu väärtuse hindamine on võimalik, kui lähtuda mingist keskmisest väärtusest. Siinussuuruste keskmine väärtus perioodi kohta on null, sest üks poolperiood on positiivne, teine, täpselt samasuurte hetkväärtustega, negatiivne. Seepärast saab keskmisest ehk keskväärtusest rääkida vaid poolperioodi kohta. Siinusvoolu ja -pinge kesk- ja maksimaalväärtuste vahel kehivad seosed: Keskväärtusega arvestatakse vahelduvvoolu alaldamise korral. Poolperioodalaldi keskväärtus Vahelduvvoolu ja -pinge efektiivväärtus Keskväärtuses ei iseloomusta vahelduvvoolu õigesti energeetilisest seisukohast. Selleks kasutatakse vahelduvvoolu efektiivväärtust. Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. Efektiivväärtus, kui kõige sagedamini kasutatav, tähistatakse sama tähega ilma indeksita ja kujutab siinussuuruste korral ruutkeskmist väärtust:
4. Pooljuhtalaldiga ajamid Alaldi abil muundatakse siinuseline vahelduvpinge pulseerivaks alalispingeks. Alaldid võivad olla tüüritavad või mittetüüritavad. Mittetüüritav alaldi koosneb dioodidest, tüüritav alaldi türistoridest või transistoridest. Kasutatakse ka osaliselt tüüritavaid alaldeid, milles osa ventiilidest on dioodid, osa türistorid. Pooljuhtmuundurite põhilülitused, sealhulgas alaldid ja vaheldid, on standardiseeritud ning neile on omistatud vastavad tähised, nt. poolperioodalaldi puhul M1. Tüüritavate alaldite väljundpinget juhitakse türistoride sisselülitamishetke ehk tüürnurga muutmisega. Vahelduvpingega toitmisel saab türistor avaneda positiivse anoodpinge olemasolu korral, s.t. pinge positiivse poollaine ajal. Türistor sulgub pärast seda kui vool türistoris on vähenenud allapoole hoidevoolu väärtust. Vahelduvvooluvõrgus toimub see pinge negatiivse poollaine ajal, mil ka vool väheneb nullini ja muudab seejärel suunda.
ja mis sisaldavad reaktiivelemente (kondensaatoreid, induktiivpoole ehk drosseleid). Reaktiivelemendid salvestavad energia ajal, kui pulseeriva pinge (voolu) hetkvaartus kasvab, ja tagastavad energia, kui pinge (vool) vaheneb, siludes selliselt pinge (voolu) muutumise. Alaldid jagunevad vastavalt toitepinge faaside arvule uhefaasilisteks mitmefaasilisteks. Uhefaasilised alaldid on omakorda poolperioodalaldid taisperioodalaldid. 40. Poolperioodalaldi, seda iseloomustavad suurused. Lihtsaima uhefaasilise silufiltrita uhe ventiiliga alaldi (joonis 9.2) valjundvool on katkelis-pulseeriv, sest diood juhib voolu ainult vahelduvpinge uhe poolperioodi ajal (joonis 9.3, b). Seetottu nimetatakse uhe ventiiliga alaldit oolperioodalaldiks. Pooljuhtdioodid valitakse alaldi jaoks lahtudes kahest parameetrist: dioodile lubatud voolust Ilub parisuunas; dioodile mojuvast vastupingest Uv, kui diood on suletud
väheneb, siludes selliselt pinge (voolu) muutumise. Alaldil peab olema vähemalt üks ventiil, trafo ja silufiltrite olemasolu sõltub vajadustest. Lisaks võidakse väljundsuuruste stabiliseerimiseks kasutada stabilisaatorit. Alaldid jagunevad vastavalt toitepinge faaside arvule · ühefaasilisteks · mitmefaasilisteks. Ühefaasilised alaldid on omakorda · poolperioodalaldid · täisperioodalaldid. 41) Poolperioodalaldi, seda iseloomustavad suurused. 42) Sildalaldi, seda iseloomustavad suurused. 43) Keskpunktalaldi, seda iseloomustavad suurused. 44) Alaldatud pinge silumine. 45) . Operatsioonivõimendid.
..................13 Tarbijate segaühendus (1. töö).....................................................................................13 9. Laboritöö nr. 8..................................................................................14 Tarbijate segaühendus (2. töö).....................................................................................14 10. Laboritöö nr. 9..................................................................................15 Ühefaasiline poolperioodalaldi....................................................................................15 11. Laboritöö nr.10..................................................................................16 Ühefaasiline sildalaldi..............................................................................................16 12. Laboritöö nr.11..................................................................................17 Kolmefaasiline keskväljavõttega alaldi................................
alaldid. 8. Nimeta seadmeid ja protsesse, mis toimivad ainult vahelduvvooluga? Trafo, kondensaator, vahelduvvoolugeneraator, vahelduvvoolumootor, asünkroonmootor, elektritööriistad, raadio ja televisioonitehnika, föön, veekeetja, videomakk. (vahelduvvool on perioodiliselt oma suurust ning suunda muutev vool) 9. Nimeta seadmeid ja protsesse, mis toimivad nii alalisvoolu kui ka vahelduvvooluga? Elektrimootor, lambipirn, poolperioodalaldi, täisperioodalaldi. 10. Kas elektriahela arvutustulemused sõltuvad sellest, kas arvutaja arvab voolu positiivse suuna õigesti ära või mitte? Arvutusel saadud arv ei sõltu sellest, kas arvutaja arvab voolu positiivse suuna õigesti ära, kuid sellest sõltub voolu suund. Kui vastus tuleb negatiivse märgiga, siis on tegelik suund vastupidine, kui arvutaja arvas, kui positiivne, siis on vool samas suunas, nagu arvas ka arvutaja. 11
Joonisel 5.4 kujutatud ülekandekarakteristik võiks kuuluda raadioasjanduse alguaegade pliisulfiidist kristalldetektorile või vaskoksiidalaldile, millede vastuvool võrreldes kaasaegsete pooljuhtdioodidega oli märgatavalt suurem. Lülitusele rakendatud küllalt suure amplituudiga siinuseline sisendpinge annab tulemuseks osaliselt alaldatud, suurte moonutustega väljundpinge, mis on rikas harmooniliste poolest. Joonis 5.5. Diood-poolperioodalaldi (ebasümmeetrilise mitteresistiivse lülituselemendi) mittelineaarne ülekandekarakteristik [1]. Joonis 5.6. A-klassi reziimis töötava võimendi ülekandekarakteristik [1]. Võimendi (lampvõimendusaste), mille ülekandekarakteristikut näeme joonisel 5.6,
Pingevoolu tunnusjoon: (pütsepp:lk 48) 42. Ühefaasilised alaldid Ühefaasilises ühetaktilises alaldis vool läbib dioodi ja tarvitit trafo sekundaarpinge poole perioodi ulatuses, st kuni sekundaarmähise otspunkt a on positiivne otspunkti b suhtes. See vool on pulseeriv, muutudes amplituudiväärtusest nullini. Alaldatud vooli alaliskomponent kujutab endast perioodi vältel tarvitit läbiva voolu keskväärtust Id=0,45 I2. Poolperioodalaldi peamiseks puuduseks on väljundpinge tugev pulsatsioon ja trafo võimsuse ebapiisav kasutamine (pulsatsioonitegur q=1,57). Kõige parem on ühegaasilie sildlülituses alaldi, kus dioodid töötavad paariti. Täisperioodalaldis on ventiili läbiva voolu keskväärtus 2x väiksem kui tarvitit läbiva voolu keskväärtus ning trafo ümbermagneetumine on täielik. 43. Kolmefaasilised aladid Keskväljavõttega alaldi on kolm ventiili
5. Dekooder Dekooder on lülitus, mis on ette nähtud etteantud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks. Ta tunnebära sisestatava kahendarvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. 6. Asünkroonne lahutav loendur Asünkroonne lahutav loendur on loendur, mis loendab vähenemise suunas ja mille signaalide ülekandmisel tekib hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Asünkroonse loenduri kõik astmed ei lülitu ümber samal ajahetkel. 7. Ühefaasiline poolperioodalaldi Kasutatakse ainult üht dioodi, mis on lülitatud tarbijaga järjestikku. Kui alaldatavas pinges on positiivne poolperiood, siis on diood pingestatud pärisuunas, tema takistus on väike ja kogu alaldatud pinge toimib tarbijale. Selle tulemusena on nii tarbijat läbiv vool, kui ka pinge siinuse poolperioodi kujulised. Alaldatava pinge negatiivsel poolperioodil saab diood vastusuuna pinge, mil tema takistus on väga suur (Mohm), dioodi vastusuuna takistus ületab tunduvalt tarbija takistuse ja
muutumisega. Magnetvoog aheldudes sekundaarmähistega, indutseerib nendes vastavalt muutliku suuna ja tugevusega elektromotoorjõu. Suletud sekundaarringi korral indutseeritakse selles vahelduvvool. 58. Toiteallika struktuuriskeem. 59. Alaldid, liigitus, tööpõhimõte. Alaldi muundab pulseeriva vahelduvvoolu pulseerivaks alalisvooluks. Alalduslülitused jagunevad: pool- ja täisperioodalaldid. Poolperioodalaldi korral on alalisvoolu pulsatsiooni sagedus võrdne võrguvoolu sagedusega. Täisperioodalaldi korral kahekordne võrgusagedus. Täisperioodalaldi kasutegur suurem. Täisperioodalaldi võib olla vastastaktlülituses või sildlülituses. Silufilter on vajalik pulsatsiooni vähendamiseks. Selleks võib olla kondensaator, induktiivpool. 60. Miks tõstetakse impulsstoiteseadmetes võrguvoolu sagedust? Tänapäeval kasutatakse laialdaselt võrgutrafota toitelülitusi (impulsstoide)
T/2 ja ristküliku pindala võrdub voolukõvera poolt piiratud pindalaga. Siinusvoolu kesk- ja maksimaalväärtuse vahel kehtib seos 2 Ik = I m = 0,637 I m , siinuspinge korral aga 2 U k = U m = 0,637U m . Sisuliselt tähendab keskväärtusest rääkimine sinusoidi poolperioodi asendamist ristkülikuga, mille kõrgus on 0,637 amplituudväärtusest. Keskväärtusega arvestatakse vahelduvvoolu alaldamise korral. Poolperioodalaldi voolu keskväärtus 78 1 Ik = I m = 0,318 I m , täisperioodalaldil aga 2 Ik = I m = 0,637 I m . Keskväärtuses ei iseloomusta vahelduvvoolu õigesti energeetilisest seisukohast. Selleks kasutatakse vahelduvvoolu efektiivväärtust. Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga.
0 efektiivväärtuse U suhe. 2 2) Väljundpinge pulsatsiooni tegur. p. 3) Dioodidele mõjuv vastupinge U . R 4) Dioodi läbiv pärivoolu keskväärtus I . F Viimased kaks parameetrit on olulised dioodide valikul alaldisse, 3.2.1. Ühefaasiline poolperioodalaldi. Lihtsaimaks alalduslülituseks on ühefaasiline poolperioodalaldi kus kasutatakse ainult üht dioodi, milline on lülitatud tarbijaga järjestikku. Kui alaldatavas pinges on positiivne poolperiood, siis on diood pingestatud pärisuunas, tema takistus on väike(< 10) ja kogu alaldatud pinge toimib tarbijale. Selle tulemusena nii tarbijat läbiv vool, kui ka pinge siinuse poolperioodi kujulised. U2 Rt Ut I t 24 t Ut I t U2 JOONIS 3.3
faaside arvust ja kasutatavast lülitusest. Kõiki alalduslülitusi iseloomustatakse järgmiste parameetritega: U0 1) Alaldustegur K a = , see on alaldatud pinge keskväärtuse U0 ja alaldatava pinge U2 efektiivväärtuse U2 suhe. 2) Väljundpinge pulsatsiooni tegur. p. 3) Dioodidele mõjuv vastupinge UR. 4) Dioodi läbiv pärivoolu keskväärtus IF. Viimased kaks parameetrit on olulised dioodide valikul alaldisse, 3.2.1. Ühefaasiline poolperioodalaldi. Lihtsaimaks alalduslülituseks on ühefaasiline poolperioodalaldi kus kasutatakse ainult üht dioodi, milline on lülitatud tarbijaga järjestikku. Kui alaldatavas pinges on positiivne poolperiood, siis on diood pingestatud pärisuunas, tema takistus on väike(< 10) ja kogu alaldatud pinge toimib tarbijale. Selle tulemusena nii tarbijat läbiv vool, kui ka pinge siinuse U poolperioodi kujulised.
vastasfaasis? 5. Milline on seos sinosoidi ja vektori vahel? 6. Mida nimetatakse vektordiagrammiks? 47.Voolu ja pinge keskväärtus ja efektiivväärtus 1. Milline on siinussuuruste keskmine väärtus perioodi kohta? 2. Kuidas saadakse keskväärtus? 3. Milline seos kehtib siinusvoolu kesk- ja maksimaalväärtuse vahel? 4. Milline seos kehtib siinuspinge kesk- ja maksimaalväärtuse vahel? 5. Kus tavaliselt arvestatakse keskväärtusega? 6. Poolperioodalaldi voolu keskväärtus. 7. Täisperioodalaldi voolu keskväärtus. Kas keskväärtus iseloomustab vahelduvvoolu õigesti lähtudes energeetilisest seisukohast? 10.Mida nimetatakse vahelduvvoolu efektiivväärtuseks? Kuidas emj., pinge ja voolutugevuse efektiivväärtusi tähistatakse? 11.Kirjutada igal hetkel eralduva soojushulga võimsuse valem. 12.Mis on soojushulk? 13.Milline seos kehtib siinusvoolu efektiiv- ja maksimaalväärtuste vahel? 14
T/2 ja ristküliku pindala võrdub voolukõvera poolt piiratud pindalaga. Siinusvoolu kesk- ja maksimaalväärtuse vahel kehtib seos 2 Ik = I m = 0,637 I m , siinuspinge korral aga 2 U k = U m = 0,637U m . Sisuliselt tähendab keskväärtusest rääkimine sinusoidi poolperioodi asendamist ristkülikuga, mille kõrgus on 0,637 amplituudväärtusest. Keskväärtusega arvestatakse vahelduvvoolu alaldamise korral. Poolperioodalaldi voolu keskväärtus 78 1 Ik = I m = 0,318 I m , täisperioodalaldil aga 2 Ik = I m = 0,637 I m . Keskväärtuses ei iseloomusta vahelduvvoolu õigesti energeetilisest seisukohast. Selleks kasutatakse vahelduvvoolu efektiivväärtust. Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga.
Vastupidiselt Vienna sillale paiknevad kondensaatorid muunduri toiteahelas ja alalispinget reguleeritakse muunduri väljundis koormuse positiivse ja negatiivse klemmi vahel. Skeemis kasutatakse IGBT-transistoridest ja dioodidest koosnevaid kahesuunalisi lüliteid. Sarnaselt eelnevale muundurile võimaldab lülitus samuti alaldi-ja vahelditalitlust. Alalditalitluses on lülitid avatud, kuna vahelditalitluses on lülitite paar suletud. Kokkuvõtteks. Kõige lihtsam alaldi on ühefaasiline poolperioodalaldi. Sellest hoolimata on sellel halb väljundvoolu kuju, väga kõrge pulsatsioon ja väga madal võimsustegur. Kahe dioodiga (ühefaasilise) keskväljavõttega alaldi põhipuuduseks on keskväljavõttega trafo vajadus. Ühefaasiline sildalaldi kasutab paremini trafot ja pooljuhtseadiseid ning omab siinusele lähedasemat väljundvoolu kuju ning seetõttu kasutatakse antud alaldit väikese võimsusega rakendustes (kuni 1 kW). 23
annaabi.ee 
