Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"mähis" - 218 õppematerjali

mähis - mähisetraadist valmistatud, teatud ruumilise paigutusega keerust või keerdudest moodustatud elektriahel või nende kogum.
thumbnail
1
rtf

PÜSIMAGNET ERGUTUSEGA ALALISVOOLU MOOTOR TÖÖTAB NII...

Lorentzi jõud mõjub risti voolu suuna ja magnetvälja jõujoontega, selle suund on määratud vasaku käe reegliga. Selleks, et tekitada elektrimootor on vaja püsimagnetit, mähist , kommutaatorit ja elektrivoolu. Kui elekter liigub mööda positiivset juhet negatiivsesse (kokkuleppeliselt) ja sealt edasi mähisesse, siis mähisele mõjub Lorentzi jõud, risti magnetvälja ja elektrivoolu suunaga. Mähis on rootor, mida Lorentzi jõud on võimeline pöörama, siis peab püsimagnetite pooluste läheduses iga poole pöörde pealt juhtmes voolu suund muutuma, et Lorentzi jõud mõjuks pidevalt ühes ja samas suunas. Selleks on vaja kommutaatorit. Kommutaatori ülesanne on muuta voolu suunda mähises, seetõttu ongi kommutaator jagatud kaheks, et iga poole pöörde järel muutuks mähises elektrivoolu suund. Selletõttu mähis pöörlebki....

Elektrotehnika
27 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Magnet

Südamiku materjali magneetimiskõver on toodud joonisel. Leida vool mähises, mis tekitaks südamikus induktsiooni B = 1,0 T. Puistet mitte arvestada. Andmed:ss Lk=150mm=0,15 m w=300 B=1,0T Hk=1 kA/m = 1000A/m (Vaatad jooniselt) I=? __________________________________ I=Hklk/w I= 1000 X 0,15/300= 0,5A Eelmises ülesandes kasutatud südamikku on tehtud õhupilu = 2 mm.Seega on nüüd magnetahela elektrotehnilisest terasest osa keskmine pikkus l = 148 mm. Mähise keerdude arv on endiselt w = 300. Südamiku materjali magneetimiskõver on toodud joonisel. Leida vool mähises, mis tekitaks õhupilus induktsiooni B0 = 1,0 T. Puistet mitte arvestada. Andmed: Lk=148mm=0,148m l=2m=0,002m W=300 B0=1,0T Hk=1000A/m I=? _______________________________________ Leiame magnetilised pinged ahela lõikudel: Umk= Hklk =1000 X 0,148=148 A Leiame õhupilus ole...

Elektrotehnika
38 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vahelduvvoolu mõisted ja valemid

Vahelduvvool - vool mille korral voolutugevus, pinge ja emj muutuvad perioodiliselt. 2. Sagedus - ühes sekundis toimunud võngete arv Ringsagedus - täisvõngete arv 2 sekundi jooksul Periood - ühe täisvõnke kestvus Hetkväärtus - perioodiliselt muutuv suurus (väärtus antud ajahetkel) Amplituutväärtus - max emj, mis on muutumatu suurus Effektiivväärtus - see väärtus mida näitab voltmeeter/ampermeeter 3. Voolu tugevuse või pinge hetkväärtuse sõltumine standardsageduse korral: = 2*50 = 100 rad/s 4. Faasijuhe - maandamata juhe, mis ühendab tarbijat otse generaatoriga (juhtme ja maa vahel 230V) Nulljuhe - maandatud juhe, mis ühendab tarbijat ja elektrijaama (juhtme ja maa vahel 0V) 5. Generaator - seade mis muudab mitteelektrilise energia elektrienergiaks 3 faasiline generaator - selles on 3 induktormähist, mis paiknevad ümber magneti 120 kraadise nurga all (tähtlülitus) Faasi pinge - pinge liini ja n...

Füüsika
101 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsika - elekter ja magnetism

Mis asi on elekter? Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. 2.Mis asi on magnetism? Magnetid saavad oma magnetväljade tõttu üksteist eemalt läbi ruumi külge tõmmata ja eemale tõugata. Seda efekti kutsutakse magnetismiks. Kahe magneti põhja- ja lõunapoolus tõmbavad teineteist külge. Samanimelised poolused põhi ja põhi või lõuna ja lõuna tõukuvad, surudes teineteist eemale. 3.Mida seletab Coulumbe'i seadus? Coulombi(kulooni) seadus ehk elektrostaatilise vastasmõju kvantitatiivne seadus on füüsika seadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga Fe , mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. 4.Ampere'i seaduspärasused 1) paralleelsete juhtmete vahel on jõud maksi...

Füüsika
63 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Elektrimasinad

Veerelaagrid 2 paiknevad laagrikilpides 3, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse. 115 Keres 1 paikneb staatori magnetsüdamik 7, mis on koostatud 0,3...0,5 mm paksustest stantsitud staatoriplekkidest, mis on omavahel isoleeritud. Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav (vt. jaotis 7.6) kolmefaasiline mähis 8. Laagritel pöörleb võllile 10 kinnitatud rootor 9. Vabal võlli otsal on tavaliselt ventilaator 4, mis mootori pööreldes puhub jahutusõhku mootorikere jahutusribide vahele. Ventilaator on kaetud kattega 5, millega välditakse pöörleva ventilaatori juhuslik puutumine. Mootori elektriliseks ühendamiseks on kerel klemmikarp 6. Staatorimähisest, täpsemini öeldes, tema poolusepaaride arvust, sõltub mootori pöörlemis- kiirus....

Masinatehnika
33 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

ELEKTRIMOOTORI KONTROLLTÖÖ

 Mootor – elektrilise energia muundamine mehaaniliseks energiaks.  Trafo – ühe pingetasemega elektrivõimsuse muundamine teise pingetasemega elektrivõimsuseks. Elektrimasin töötab kas mootori talitluses või generaatori talitluses. Elektrimasinad muundavad energiat ühelt kujult teisele magnetvälja abil. Asünkroonmootoriidee. Staatorile on paigaldatud kolmefaasiline mähis , mis ühendatakse kolmefaasilisele pingele. Tekib pöörlev magnetväli. Pöörlev magnetväli indutseerib rootori mähises elektro-motoorjõu ja mähises tekib vool. Rootorivoolumõjul tekib rootorijuhtmetel indutseeritud jõud ja jõumoment ning rootorimähise magnetväli. Indutseeritud jõu suund on selline, et tekkiv jõumoment mõjub staatorivälja pöörlemise suunas. See jõumoment panebki asünkroonmasina pöörlema. Seega pöörlev staatorimähise väli indutseerib...

Masinaelemendid
9 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Analoog- ja digitaalmõõteriistad

Mõnikord kasutatakse asendi nullimiseks lisamagnetit. Mõõteriist on ehitatud nii, et magnetvoo tihedus õhupilus on ebaühtlane. Voolude suunad mähistes valitakse selliselt, et mähistes tekkivad momendid oleksid vastassuunalised. Kui voolud mähistes on võrdsed, siis momendid kompenseeruvad vastastikku. Kui aga üks vooludest on suurem, siis pöördub mehhanism selliselt, et suurema vooluga mähis asuks õhupilu sellises osas, kus magnetvoog on väiksem ja nõrgema vooluga mähis asuks seal, kus magnetvoog on tugevam. Logomeeter mõõdab voolude suhet ja tema näit ei sõltu voolude absoluutväärtusest. Peale voolude suhte mõõtmise kasutatakse logomeetrit ka pingete suhte mõõtmiseks ning pinge ja voolu ehk takistuse mõõtmiseks. Magnetoelektriliste mõõteriistade eeliseks on kõrge tundlikkus, suur pöördemoment nõrkade...

Elektrimõõtmised
25 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Füüsika kordamisküsimused: elektrodünaamika

Laengu, voolutugevuse ja pinge perioodilisi või Tanformaator koosneb kinnisest raudsüdamikust, peaaegu perioodilisi muutusi nimetatakse millele on paigaldatud kaks või rohkem elektromagnetvõnkumisteks. traatmähisega pooli. Üks mähistest ühendatakse 2.Kirjelda võnkeringis toimuvaid protsesse. vahelduv pinge allikaga ja seda nim. Esimese veerandperioodi alguses antakse primaarmähiseks. Teine mähis ühendatakse energiat kondensaatorile laeng.Kondensaator hakkab tarbiva seadmega – sekundaarmähis.Trafo töö tühjenema läbi pooli.Poolil on suur induktiivsus ja põhineb elektromagnetilisel induktsioonil. temas tekib eneseinduktsioonivool, mis takistab Primaarmähisesse juhitakse vahelduvvool. Muutuva põhivoolu järsku kasvamist. Voolutugevus saavutab vooluga kaasneb muutuv magnetväli. See kandub...

Elektriõpetus
9 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Elektrotehnika eksami kordamisküsimused

Amper- ja voltmeetri näitude põhjal arvutatakse võimsus valemiga P = U × I, kus P tähistab võimsust vattides (W), I - voolutugevust (A), U - pinget voltides (V). Võimsuse mõõtmine vattmeetriga. Alalisvoolu võimsust ja vahelduvvoolu aktiivvõimsust mõõdetakse elektridünaamilise vattmeetriga. Mõõteriista liikumatu mähis on voolumähis ja ta lülitatakse jadamisi tarbijaga. Liikuv pingemähis lülitatakse ahelasse rööbiti. Kui vattmeetri ühe mähise otsad ümber vahetada muutub pöördemomendi suund. Õige ühenduse tagamiseks on vattmeetri nn. generaatori klemmid märgitud tärniga. Enne vattmeetri vooluahelasse lülitamist tuleb tärnikestega märgitud klemmid omavahel lühikese isoleeritud juhtmega ühendada. Reaktiivvõimsuse mõõtmine....

Elektrotehnika1
128 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Elektrivoolu toimed. Galvanomeeter. Ampermeeter. Voolutugevuse mõõtmine.

Elektrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolu toimeteks. Vooluga juht soojeneb, selles seisnebki voolu soojuslik toime. Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel nii metallid kui ka elektrolüütide vesilahused. Voolu keemiline toime seisneb selles, et elektrivool eraldab juhist selle koostisosi. Voolu keemiline toime kaasneb elektrivooluga ainult elektrolüütide vesilahustes või elektrolüütide sulandites. Vooluga mähis mõjutab magnetnõela, selles ilmnebki voolu magnetiline toime. Voolu magneetiline toime kaasneb elektrivooluga nii metallides kui ka elektrolüütide vesilahustes. Elektrivoolul on kolm toimet: Soojuslik Keemiline Magneetiline Galvanomeetri abil saab kindlaks teha elektrivoolu olemasolu juhis. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Ampermeetri skaala on jagatud jaotisteks. Ampermeeter ühendatakse jadamisi seadmega, mille voolutugevust mõõdetakse....

Füüsika
12 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Elektroonika kordamisküsimused

ÜLDOSA....................................................................................................................1 1.1.Elektroonika ajaloo põhietapid.............................................................................1 1.2.Mis on elektronlamp.............................................................................................2 1.3.Elektronkiiretoru.................................................................................................. 2 1.4.Mis on võimendi...................................................................................................2 1.5.Analoog ­ ja digitaalelektroonika erinevus..........................................................3 1.6.Elektroonika passiivkomponendid...

Elektroonika
403 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks

Arvutid I eksamiküsimuste vastused Eero Ringmäe mai 2002 õj = Teet Evartson I Digitaalloogika 1._Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur ­ dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL ­ Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=? väiksema energitarbega & kiirem kui eelmine STTL ­ Shotky TTL ......

Arvutid i
704 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Info elektrivoolu kohta ja valemid

Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga (voolutugevuse mõõtmiseks kohandatud galvanomeeter). Kuna paljud elektrimõõteriistad on väliselt sarnased, on ampermeetri eristamiseks tema skaalal täht `A'. Iga ampermeetriga saab mõõta voolutugevust ainult kindlas vahemikus, mis on kindlaks määratud selle riista mõõtepiirkonnaga, lubatust suurema vooletugevuse korral võib mõõteriista mähis kuumeneda nii tugevasti, et põleb läbi. Ka ei saa mõõta liiga väikest voolutugevust, kuna mõõteriist ei ole sellise voolutugevuse jaoks piisavalt tundlik, selliseid voolutugevusi mõõdetakse milli-, mikro- või nanoampermeetriga. Skaala on jagatud jaotisteks, mille väärtus arvutatakse, jagades mõõtepiirkonna suurima väärtuse jaotiste arvuga. Skaalajaotise väärtus määrab selle, kui suure intervalliga saab voolutugevust mõõta. Et saada näitu tuleb lugeda...

Füüsika
114 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Mikrofon

5 Elektrodünaamilised mikrofonid Elektrodünaamilise mikrofoni membraan on äärtest painduv ja keskelt jäik. Selle saavutamiseks tekitatakse tavaliselt äärtesse kontsentrilised lained ja keskkohta kuppel. membraan Kupliosa taga on pool, mille mähis on keritud peenikesest (0,02-0,05 mm diameetriga) traadist. Pool asub tugeva püsimagneti ja magnetjuhist pool moodustuva magnetahela püsimagnet peenikeses ümmarguses pilus....

Elektroonika
78 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elektromagneetika

Elektromagnetiline induktsioon ­ Induktsioonivoolu tekkimine suletud kontuuris. Tekib seda kontuuri läbiva magnetvoo muutumise tõttu: 1) Kui kontuur asetseb muutuvas magnetväljas 2) Kontuur liigub magnetvälja suhtes või muutuvad mõõtmed. Induktsioonivool ­ elektrivool, mis tekib suletud kontuuris, kui muutub kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog. Lenzi reegel ­ induktsioonivoolu suund on selline, et ta oma magnetvooga püüab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuva magnetvoo muutumist. Induktsiooni elektromotoorjõud ­ füüsikaline suurus, mis iseloomustab induktsioonielektrivälja (pööriselektrivälja) ning võrdub välja poolt laengu ümberpaigutamisel kogu suletud kontuuri ulatuses tehtud töö ja laengu suuruse suhtega. Ei = Ak / q. Ei [1V = 1J / 1C]. Elektromagnetilise induktsi...

Füüsika
83 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Füüsika

Faas sin.(cos) funkts. isel. suurus, mis määrab siinuseliselt (koosinuliselt) muutuva suuruse hälbe mistahes ajahetkel (selle hetkväärtuse). Tähis , ühik 1rad. =t+0 (-ringsagedus, 1 1/s, 0-algfaas, mis määrab võnkuva keha asendi ajahetkel t=0). Mahtuvustakistus füüs. suurus, mis isel. mahtuvuskoormuse omadust piirata voolutugevust, kuid mitte, muuta elektromag.välja energiat teisteks energialiikudeks (soojusenergiaks). Mah.takistust avaldab vahelduvvoolule kond., mis hakkab laadimise käigus toimima vooluallikana, mis takistab laadimist. Mah.takistus on pöördvõrdeline ringsageduse ja kond. mah. korrutisega. XC=1/C. Mah. takistuse korral jääb U I-st /2 võrra. Mah.takistust saab leida: XC=UC/I (UC -kond.katelde vahelisne pinge, I- vahelduvvoolu tug. ef. väärtus). Tähis XC, ühik Si-s 1. Vahelduvvoolugeneraator seade, millega on võimalik tekitada vahelduvoolu (siinuselist sumbumatut elektromag.võnkumist). Põhiosad: staator e. paigalseise...

Füüsika
101 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Elektrimasinad

Veerelaagrid 2 paiknevad laagrikilpides 3, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse. 115 Keres 1 paikneb staatori magnetsüdamik 7, mis on koostatud 0,3...0,5 mm paksustest stantsitud staatoriplekkidest, mis on omavahel isoleeritud. Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav (vt. jaotis 7.6) kolmefaasiline mähis 8. Laagritel pöörleb võllile 10 kinnitatud rootor 9. Vabal võlli otsal on tavaliselt ventilaator 4, mis mootori pööreldes puhub jahutusõhku mootorikere jahutusribide vahele. Ventilaator on kaetud kattega 5, millega välditakse pöörleva ventilaatori juhuslik puutumine. Mootori elektriliseks ühendamiseks on kerel klemmikarp 6. Staatorimähisest, täpsemini öeldes, tema poolusepaaride arvust, sõltub mootori pöörlemis- kiirus....

Elektrotehnika
205 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Alajaamade konspekt

õ m Mähise ülaosa Kõige kuumem punkt Mähise keskjoon Trafoõli Mähis Mähise alaosa 0 °C 0 Joonis 3.1 Temperatuuri vertikaaljaotus trafos Joonisel tähistab l mõõdet trafo vertikaalsuunas ja horisontaalteljel trafo osade temperatuuri ning 0 jahutuskeskkonna temperatuuri. õ on õli...

Elektrotehnika
189 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Rakenduselektroonika konspekt

Samal ajal tekib küll mõningane signaali kadu, mis ei ületa 0,2V. Otsesidestus on ainsaks võimaluseks kui on vaja võimendada alalispinge signaale, sel juhul tuleb ära jätta ka sisendis ja väljundis olev sidestus kondensaator. 1.5. Lõppvõimendid Lõppvõimendi väljund ei ole ühendatud mitte järgmise astme sisendiga, vaid sinna ühendatakse koormustakisti, milleks on signaali tarbiv objekt. Selleks võib olla valjuhääldi, relee või servomootori mähis . Kõik need elektrilised objektid on vaadeldavad koormustakistustena. Selle koormsutakistuse väärtus võib olla küllalti erinev. Alates mõnest oomist kuni mõni tuhande oomini. Selleks et tarbijale anda maksimaalselt võimsust peab võinedusastme väljundtakistus olema ligikaudu võrdne või parem veel kui päris värdne koormus takistusega. Lõppvõimendites kasutatavate võimsate transitoride väljundtakistus sõltub transistori tüübist. Ulatub kümmnekonnast oomist mõnesajani...

Elektrotehnika
147 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Teooria küsimused ja vastused

Laviin moonutab elektrivälja ja on kiirguse allikaks. Laviini peas on tugev elektriväli ergastamine ionisatsioon kiirgus; kaelal on väike elektriväli; rekombineerumine kiirgus 13. Trafode isolatsioon Trafoisolatsiooni kõige ohtlikumad kohad on mähise nurgad. Keskpingetel kasutatakse tihti nurgaseibe (ümber südamiku). Kõrgematel pingetel mähis nii, et nurka ei tekiks. Kasutatakse mahtuvusrõngast: Pinge jaotuse ühtlustamiseks, esimeste keerdude vahel liigpingete puhul, kuid aitab kaasa ka nurgaprobleemile ­ ühtlustab elektrivälja. 14. Erinevused atmosfääri ja sise liigpingete vahel Atmosfääri liigpinge: suurem amplituud, lühem kestvus, unipolaarne impulses Siseliigpinge: väiksem amplituud, pikkem kestvus, võnkuv impulss 15. Vedelu läbilöök...

Kõrgepingetehnika
147 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun