Tema rakendamine keskmiste ja suurte võimsuste juures ei ole seepärast kasulik. Peamiselt kasutatakse automaatikas. Iseseisvaks käivitamiseks on rootor varustatud käivitusmähisega, mis võimaldab käivitada asünkroonselt. Nende väärtus seisneb selles, et nad on lihtsad konstruktsioonilt, töökindlad ja mugav kasutada kuna puuduvad libisevad kontaktid. Kusjuures pöörleb konstantselt sõltumata koormusest võllil. 21. Sammmootor 22. Alalisvoolumasina tööpõhimõte (lk 13) (tööpõhimõte generaatori olukorras) Püsimagneti kahe pooluse (N ja S) vahele on asetatud masina pöörlev osa ankur. Ankru pööramiseks kasutatakse n. turbiini või sise-põlemismootorit. Ankur koosneb terassilindrist, milles asetseb ühe
Induktiivsus on määratud avaldisega w2/RM keerdude arv/magnetiline takistus; /i aheldusvoog/vool; pooli ja poolisüdamiku omadustega. Elektriväli võib olla elektrijuhtme sees kui seal esineb vool. Alalisvooluahela püsitalitluses on kadudeta induktiivpooli takistus 0; kondensaatori takistus . 3UIcos määrab aktiivvõimsuse 3faasilises vahelduvvooluahelas. Kadudeta induktiivpooli reaktiivvõimsus 3faasilises vahelduvvooluahelas on määratav Q=3UIsin. Lihtsaima alalisvoolumasina latil indutseeritud elektromotoorjõud on proportsionaalne lati liikumiskiirusega; esineb generaatoritalitluses. Lihtsaima alalisvoolumasina latil indutseeritud jõud on proportsionaalne latti läbiva vooluga; on proportsionaalne magnetvootihedusega. Kui alalisvoolumasin on tühijooksul ja vool on 0 siis on ideaalne tühijooks. Ühikud:
Iseseisev töö Juhendaja : Tartu 2012 Alalisvoolumootor Elektrivooluga koos on ka magnetväli. Kui vool läbib juhet, tekib juhtme ümber magnetväli, mille jõujooned on kontsentriliselt ümber juhtme. Voolu suunast juhtmes oleneb magnetvälja suund. Alalisvoolumootor töötab põhimõttel, et magnetväljas paiknevatele vooluga juhtmetele mõjub jõud. Magnetväli tekitatakse alalisvoolumasina poolustega. Pooluste tekitamiseks on kaks võimalust: tekitada see püsimagnetitega või elektrivooluga ergutusmähises. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge, mis on masina kere ja magnetahela osa. Induktor on masina osa kus luuakse magnetväli. Mähise pöörlemisel magnetväljas on juhtmekeerule mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Mähised on tehtud peenest vasktraadist ja mähis ise asetseb kahe omavahel vastamisi oleva püsimagneti vahel. Et
karakteristikud käivitusest nominaalreziimini Jadaergutusega mootori skeem Jadaergutusega mootori karakteristika 3- astmelisel käivitusel nominaalreziimini Segaergutusega mootori skeem Segaergutusega mootori karakteristik 3-astmelisel käivitusel nominaalreziimini Alalisvoolu mootori ankrureaktsioon kompenseeritakse lisapooluste väljaga Alalisvoolu mootori magnetvälja moonutus Jadaergutusega mootori kiirus-voolu ja mehaanilised tunnusjooned Alalisvoolumasina (rööpergutus) kiirus-voolu ja mehaanilised tunnusjooned ALALISVOOLU AJAMID JAHTLAEVAS · Haalamispelid ja ankrupelid · Diisel- või otomootori starterid · Vööripõtkurid · Taglastusvintsid · Vee- ja kütusepumbad · Ventilaatorid · Jahutusseadmete kompressorid Toodetavate alalisvoolu mootorite kataloog
LK 9. Alalisvoolugeneraatori uurimine 1. Üldist Alalisvoolumasina (joonis 1) põhiosadeks on: magnetvälja tekitav osa, staator e induktor, milleks võib olla püsimagnet, kuid tänapäeval on selleks tavaliselt vooluga toidetav ergutusmähis; magnetväljas pöörlev mähis (pool, raam) e rootor. Alalisvoolumasinate rootorit tavatsetakse nimetada ankruks. Ike Joonis 1
2)Lüliti ühendatakse kolme faasi vahele. 3)Mootori kiirust saab reguleerida voolu peale andmisega. Mootori voolu piiramiseks, sujuvaks kiirendamiseks ja aeglustamiseks on traditsiooniliselt kasutatud reostaatkäivitust ja reostaatpidurdust. Samuti saab reostaate kasutada mootori kiiruse reguleerimiseks. Reostaatkäivitus, -pidurdus ja -reguleerimine olid valdavalt kasutusel pooljuhtmuundurite eelsel ajal, mil masina toitepinge ja/või sageduse reguleerimine oli seotud suurte raskustega. Alalisvoolumasina reostaatkäivitust, -reguleerimist ja -pidurdust võimaldav lülitus on näidatud joonisel 4.8. Mootori ankruahelasse on lülitatud takistid R1, R2 ja R3. Ankruahela summaarne takistus . Mootori käivitusvool on pöördvõrdeline ankruahela takistusega. suma a +++= RRRRR 321 = RUI sumaaa . Takistuse suurenemisel väheneb vooluga võrdeliselt ka mootori moment amm = ΦIkT , kus km on masina ehitusest konstant tegur Ф on magnetvoog. Mootori käivitamisel
pöörlevast ankrust, mis on lahutatud teineteisest õhupiluga.Staator koosneb kerest, mille sisepinna külge on kinnitatud mähistega pea ja abipoolused. Peapooluste ülesanne on põhimagnetvoo tekitamine, abipooluste oma aga kommutatsiooni parandamine. Alalisvoolu masina ankur koosneb võllist, südamikust, mähistest ja kommutaatorist. Võlli otsad asetsevad laagrites, mis on paigutatud laagrikilpidesse. Parema jahutuse otstarbeks on enamikul masinaist ventilaatoriketas. Alalisvoolumasina kere on magnetpooluste ja laagrikilpide kinnitamiseks. Peale selle on kere magnetjuhiks, sest selle kaudu sulgub masina põhimagnetvoog. Sellepärast valmistatakse kere terasest. Alalisvoolumasinal moodustatakse magnetväli endaergutusmähise magneetumisega. Endaergutusmähis kujutatakse poolusepoolidena, mis pannakse peapooluste südamike peale. Ankrupoolsel küljel lõpeb poolusesüdamik poolusekingaga, mille abil tagatakse vajalik magnetvoo jaotus ankru pinnal. 4
4.2. Reostaatkäivitus, -pidurdus ja -reguleerimine Mootori voolu piiramiseks, sujuvaks kiirendamiseks ja aeglustamiseks on traditsiooniliselt kasutatud reostaatkäivitust ja reostaatpidurdust. Samuti saab reostaate kasutada mootori kiiruse reguleerimiseks. Reostaatkäivitus, -pidurdus ja -reguleerimine olid valdavalt kasutusel pooljuhtmuundurite eelsel ajal, mil masina toitepinge ja/või sageduse reguleerimine oli seotud suurte raskustega. Alalisvoolumasina reostaatkäivitust, -reguleerimist ja -pidurdust võimaldav lülitus on näidatud joonisel 4.8. Mootori ankruahelasse on lülitatud takistid R1, R2 ja R3. Ankruahela summaarne takistus Ra sum = Ra + R1 + R2 + R3 . Mootori käivitusvool on pöördvõrdeline ankruahela takistusega. I a = U a Ra sum . Takistuse suurenemisel väheneb vooluga võrdeliselt ka mootori moment Tm = k m Φ I a , kus km on masina ehitusest konstant tegur Ф on magnetvoog
*Pidurdamine generaatorina, kus elektrienergia antakse tagasi toitevõrku, saab Primaarmähisesse juhtiav vahelduvvool I tekitab terassüdamikus vahelduva magnetvoo toimuda vaid juhul, kui ankrumähises indutseeritud emj. on suurem toitepingest. Kooskõlas amplituudigamagnetvoo, mille muutumine indutseerib mõlemas mähis elektromotoorjõu, efektiivväärtusega alalisvoolumasina põhivõrranditega on see võimalik siis kui suureneb kas pöörlemiskiirus või masina E=4,44fw... primaar mähist võib vaadelda tavalise induktsioonpoolina ja tema emj eneseinduktsiooni emj- põhimagnetvoog. Konstantse pingega toitevõrgu korral ei ole mõeldav suurendada ergutusvoolu, sest na, mis igal hetkel on toiteallika pingega vastsassuunaline. Sekund
5. Bifilaarne mähis. 6. Kuidas saab muuta kondensaatormootori rootori pöörlemise suunda? 7. Kas saab ühefaasilist asünkroonmootorit käivitada kui selle käivitusmähises, aktiivtakistis või kondensaatoris on rike, kuid töömähis on korras? 8. Ekraneeritud poolustega mootor. 9. Kahefaasiline asünkroonmootor. 10.Õõsrootoriga mootor. 66.Alalisvoolumootor 1. Kas üht ja sama alalisvoolu masinat võib kasutada nii generaatori kui mootorina? 2. Alalisvoolumasinad. Alalisvoolumasina ehitus ja tööpõhimõte. 3. Kuidas alalisvoolumasinad jagunevad? Teha skeemid. 4. Kuidas ühendatakse alati ankrumähise lõpp ja lisapooluste algus? Põhjenda. 5. Milleks on alalisvoolumootoril kommutaator? Kommutaatori ehitus. 5. Kuidas liigitatakse alalisvoolumootorid selle järgi, kuidas on omavahel ühendatud masina ankru- ja ergutusmähis? 6. Jadaergutusega ehk peavoolumootor, teha skeem. Millistel juhtudel jadaergutusega mootoreid kasutatakse? 7
kolmnurkkäivitust, kus käiviti vool võib olla 42% võrra mootori voolust väiksem. Faasasünkroonmootoreid käivitatakse enamasti rootoriahelasse lülitatud käivitusreostaadiga. Saavutame käivitusvoolu vähenemise ja käivitusmomendi suurenemise. 22. Asünkroonmootori energeetiline diagramm, kasutegur. Kasutegur määratakse kasuliku ehk väljundvõimsuse P2 ja tarbitava võimsuse P1 suhtena p2 n 100% p1 kaasaegsed elektrimasinad on kõrge kasuteguriga. Nii on 10 kW alalisvoolumasina kasutegur 83-87% 100kW 88-93% 23. Töömasinate mehaanilised tunnusjooned. Töömasina mehaaniliseks tunnusjooneks nimetatakse tema takistusmomendi sõltuvust ajamivõlli nurkkiirusest (pöörlemissagedusest). Mt = f(), Mt = f(n). Üldkujul võib tunnusjoone avaldada analüütilise valemiga x Mt ( M0 + Mn - M 0 ) n Kus Mt on töömasina takistusmoment nurkkiirusel , N.m,
M = M12 M (5.4) Vahelduvvoolu toite korral muutuvad ajas koormusnurk ja aheldusvoog. Momendi juhtimiseks on vajalik teada nurkkiirust ning aheldusvoo ja vooluvektorite asetust teineteise suhtes. Harilikult valib suure jõudlusega elektriajamit projekteeriv insener õige koormusnurga, kui rootor pöörleb magnetvälja sagedusega või magnetväli pöörleb rootori sagedusega. Magnetvoog tuleb esitada nagu alalisvoolumasina ergutusahela voog või püsimagnetite poolt tekitatud magnetvoog. Alalisvoolumasinates määrab ergutusvoo ja ankruvoolu magnetvoo vahelise nurga kommutaator vahelduvvoolumasinates aga sõltub see nurk välisest juhtimisest. Ilma sellise juhtimiseta muutub magnetvoogude vaheline nurk sõltuvalt koormusest ja põhjustab soovimatuid võnkumisi siirdetalitlustes. Kui on saavutatud olukord, et = 1, on juhtimissüsteemi lihtsustamisel järgmise sammuna tarvilik fikseerida aheldusvoog
annaabi.ee 
