Elektromagnet võnkumised q(laeng), I(voolutugevus), U(pinge) -> muutub (x, v, a) i - hetkväärtus Im - amplituudväärtus I - efektiivväärtus u - hetkväärtus Um - amplituudväärtus U - efektiivväärtus q - hetkväärtus qm - amplituudväärtus R - aktiivtakistus Rc - mahtuvustakistus Rl (l on R-i all) - induktiivtakistus 1. Thompsoni võrrand perioodi arvutamiseks: T = 2 π √ L C 2. T=t/N 3. f=1/T 4. w=2 π f 5. I=Im/√2 6. U=Um/√2 7. R=U/I 8. Pinge võrrand: u = Um cos wt 9. Voolutugevuse võrrand: i = Im sin wt 10. Laengu võrrand q = qm cos wt 11. Induktiivtakistus Rl = Lw 12. Mahtuvustakistus Rc = 1/ Cw 13. T=2 π√l/g 14. T=2 π√m/k 15. ....
I 1. Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ) on võnkuva keha 2 sekundi jooksul sooritatud võngete arvu. Amplituudväärtus- maksimaalne väärtus 2.Generaator- seade, mis muudab mingi teist liiki energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Geneka osad: rootor, staator 3.kui voolutugevus poolis muutub, muutub ka magnetvoog? Vale? XL=w*L 4.elektromagnetvõnkumine sõltub - periood sõltub võnkeringi iduktiivsusest L ja kondensaatori mahtuvusest C 5. trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks 6.Thompsoni valem T= 2 ruutjuur LC T-Elektromagnetvõnkumise periood L- induktiivsus C- kondeka mahtuvus 7.em laine- ruumis leviv elektri ja magnetvälja perioodiline muutus. 8. ei tea.. II 1.a-Im=5A b-w=314 c-w=2 f=>f=w/2 =314/2 =50Hz d-T=1/f=1/50=0,02s 2. C=50F=50*10-6F F=100Hz Xc? I 1. Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ) on võnkuva keha 2 sekundi jooksul sooritatud võngete arvu. Amplituudväärtus-...
Kontrolltöö 1.Mis on vahelduvvool? Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. Kõige laiemalt on kasutusel siinusfunktsiooni kohaselt muutuv vahelduvvool ‒ siinusvool. periood T ‒ ajavahemik, mille jooksul vool läbib ühekordselt kõik väärtused sagedus f ‒ perioodide arv sekundis, mõõtühik herts tippväärtus Im ‒ kummagi poolperioodi amplituudväärtus efektiivväärtus I ‒ vool, mis on efektiivsuselt, nt soojustoimelt samaväärne niisama tugeva alalisvooluga 2. Mis on voolutugevuse hetkväärtus? Vahelduvvoolu hetkväärtus on voolu väärtus suvalisel ajahetkel. Hetkväärtust tähistatakse vastava väikese tähega i. e – elektromotoorjõu hetkväärtus, mõõdetakse voltides (V); u – pinge hetkväärtus, mõõdetakse voltides (V); i – voolutugevuse hetkväärtus, mõõdetakse amprites (A). 3
VAHELDUVVOOL on elektrivool, mille suund perioodiliselt induktiivtakistus. MAHTUVUSTAKISTUS tekib soojenevad ja seetõttu kaarduvad kui voolutugevus ületab muutub. PERIOOD (T) ‒ ajavahemik, mille jooksul vool läbib vahelduvvooluahelasse lülitatud kondensaatoris. etteantud piiri. MAANDUSKLEMM on ühenduses maja maandus ühekordselt kõik väärtused. SAGEDUS (f) ‒ perioodide arv Kondensaatori mahutavustakistus vahelduvvooluahelas on süsteemiga (pikse vardaga, uuemates pistikutes lisaks lisa sekundis, mõõtühik herts. TRAFO abil on lihtne muundada seda väiksem, mida suurem on kondensaatori mahutavus. klammina) selleks et inimene pistikusr voolu ei saaks. energiat ülekandekadude vähendamiseks kõrgepingeliseks ja SOOJUSLIK toime: põletus, vere temp. tõus, sudame, peaaju ja VAHELDUVVOOLUGENERAATOR...
Mis on vahelduvvool? Eestis kasutatava vahelduvvoolu põhinäitajad. Vahelduvvooluks nim elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Eestis T=1/F T=1/50 = 0.02s =20ms Mõisted: hetkväärtus, amplituudväärtus,periood,faas, radiaan Hetkväärtus – voolutugevuse väärtus antud ajahetkel Amplituudväärtus – voolutugevuse max võimalik väärtus Periood – aeg, mis kulub täisvõnke tegemiseks Faas – võnkeperioodi iseloomustav suurus.Mõõdetakse kraadides v radiaanides. Radiaan – raadiusepikkusele kaarele toetuva nurga suurus on 1 radiaan 1rad=180/ Mis on faasijuhe ja nulljuhe? Nulljuhe on see, mis on maaga ühendatud. Faasijuhtmes on pinge,mis ajas perioodiliselt muutub. Pinge on 0-juhtme ja faasijuhtme vahel (220v)
q = kontsentratsioonitundlikkuse tegur Kontsentratsioonitudlikkuse tegur: r = pingekontsentraatori kõverusraadius a = Neuber'i konstant Kontsentratsioonitundlikkuse tegur: Pingekontsentratsioonitegur tsüklilisel koormusel: Pingekontsentratsioonitegur tsüklilisel koormusel on väärtuselt väiksem, kui pingekontsentratsioonitegur staatilisel koormusel. Tsükliline Staatiline 4.RistlõikeBohtlikepunktidekohalikupingeajalistmuutustnäitavgraafik Kohalik paindepinge amplituudväärtus: Kohalik paindepinge keskväärtus: 5. Materjali pöördpainde väsimuspiir = Suurim sümmeetrilise pingetsükli amplituudpinge, mida sellest materjalist katsekeha talub purunemata enam, kui 106 pingetsükli vältel. 6. Ristlõike B kohalik väsimuspiir , kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit Väsimuspiiri alanemise tegur: Kkon koormusliigitegur, mille saab valida alltoodud tabelist. Antud juhul .
mille moodustavad aktiivtakistus ja reaktiivtakistus Alalisvooluringide seadused: Ohm'i seadus- elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline pingega (U) selle lõigu otstel ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R) E = U + U 0 = IR + IR0 = I ( R + R0 ) Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: Joule-Lenz'i seadus P = U*I = I2 * R Vahelduvvoolu põhimõisted: Vahelduvvoolu väärtused: · elektromotoorjõu hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus · pinge hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus · voolutugevuse hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus · sagedus · periood Vektordiagrammid- Takistused vahelduvvooluringis: · Mahtuvuslik takistus · Induktiivtakistus · Reaktiivtakistus · Kogutakistus Võimsused vahelduvvooluringis: · Hetkvõimsus · Keskmine võimsus
q = kontsentratsioonitundlikkuse tegur Kontsentratsioonitudlikkuse tegur: r = pingekontsentraatori kõverusraadius a = Neuber'i konstant Kontsentratsioonitundlikkuse tegur: Pingekontsentratsioonitegur TSÜKLILISEL koormusel: NB! Pingekontsentratsioonitegur TSÜKLILISEL koormusel on väärtuselt väiksem, kui pingekontsentratsioonitegur STAATILISEL koormusel. Ja nii ongi. 4 Ristlõike B ohtlike punktide kohaliku pinge ajalist muutust näitav graafik Kohalik paindepinge amplituudväärtus: Kohalik paindepinge keskväärtus: 5 Materjali pöördpainde väsimuspiir = Suurim sümmeetrilise pingetsükli amplituudpinge, mida sellest materjalist katsekeha talub purunemata enam, kui 106 pingetsükli vältel. 6 Ristlõike B kohalik väsimuspiir , kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit Väsimuspiiri alanemise tegur: Kk on koormusliigitegur, mille saab valida alltoodud tabelist 1. Antud juhul . Tabel
klemmil negatiivseka ja negatiivne laeng L klemmil positiivseks. K ja L klemmi vahel tekib sinusoidne vahelduvpinge. Vahelduvvool on elektrivool, mille voolutugevus ja reeglina ja suund muutuvad perioodiliselt. Osakeste liikumine on võnkumine ( triivi kiirus muutub perioodiliselt). f- voolutugevuse perioodiliste muutuste sagedus. T- periood, näitab ajavahemikku, mille tagant voolutugevuse mingi kindel väärtus kordub (i- hetkeväärtus, Im voolutugevuse amplituudväärtus, wt-faas, w- ringsagedus). Faas-f- näitab võnkeseisundit nurga ühikutes. Ringsagedus w- näitab ajaühikus faasinurga muutust radiaanides. Takistused vahelduvvoolu allikas: Aktiivtakistus- R- sama takistus mis on olemas alalisvoolu korral. Iseloomustab laengukandjate suunatud liikumisel mõjuvate pidurdusjõudude toimet. Aktiivtakistusel muutuvad pinge ja voolutugevus faasis e nad saavutavad üheaegselt maksimaal- kui ka minimaalväärtuse
Tallinn 2009 Üldine iseloomustus Ostsillograaf on visuaalne mõõteseade, mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ja arvuti tarkvarast (ploki draverist). Töö eesmärk Signaalide registreerimine numbrilisel kujul, nende jälgimine ja töötlus. Töö käik 2. Signaali uurimine Mõõtsime sisendisse antud sinussoid-signaali. Mõõdetud signaali periood on T=0,992 ms Signaali sagedus on seega 1008,06 Hz. Seega amplituudväärtus Um = 3,0 V. umin+umax Efektiivväärtus U = 3,56 V (Vrms) Diskreetimissagedus: f=625 kS/s Maksimaalne tõusu kiirus markeritega mõõdetuna U= 3,56V t= 0,2ms U = 3,56/0,0002=17800(V/s) t 3. Impulss-signaalide jälgimine Langus: Signaali amplituut Um = 8,06 V Signaali periood T = 22,8 ns 4. Kõlari resonantssageduse määramine Signaali amplituut Um1 = 1,42 V Signaali amplituut Um2 = 0,87 V Signaali amplituut Um3 = 0,43 V Signaali periood T = 5 ms Signaali sagedus f = 84,64 Hz
Tähis Im. Ka vahelduvvoolu puhul saab pendli võnkumist kirjeldada harmoonilise funktsiooniga. Kasutades koosinusfunktsiooni, alustatakse aja mõõtmist hetkel, mil voolutugevus on maksimaalne ( i=lm ). Sel juhul sõltub voolutugevuse hetkväärtus ajast kujul i= lm cos t, kuna alghetkel t=0 ja cos0 =1, siis i= lm . Siinusfunktsiooni korral algab mõõtmine hetkel, mil i=0. Voolutugevuse hetkväärtus avaldub siis kujul i=lm sin t ja t=0 korral (sin0 =0) same, et i=0. i= hetkväärtus lm = amplituudväärtus = ringsagedus t= faas Perioodilisest välisjõust tingitud võnkumisi nimetatakse sundvõnkumiseteks. Need võnkumised toimuvad välisjõu sagedusel. Faas näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on. Ringsagedus näitab ajaühikus läbitavat faasnurka radiaanides. Vahelduvvoolu voolutugevuse efektiivväärtus on niisuguse alalisvoolu voolutugevus, mille korral samal aktiivtakistusel eraldub sama palju kui vahelduvvoolu korral.
Vahelduvvool-elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Reeglina muutub ka suund. perioodiliseks sageduseks f. Hetkväärtus-voolutugevuse väärtus antud ajahetkel. Tähis i. Amplituudväärtus-voolutugevuse max võimalik väärtus(Im). Harmooniline funkt-pendli võnkumise kirjeldamine.sin või cos. Koosinusfunk-alustame mõõtmist hetkel, millal voolutugevus on max. i=im, i=imcos Wt. Siinusfunk-mõõtmine algab kui i=0.Wt nim sin v cos faasiks. Faas näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on. Ringsagedus-näitab ajaühikus läbivat faasinurka radiaanides.radiaane on alati 2pii korda rohkem kui täispöördeid W=2pii f. Kaitse- Kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. Kaitsmed-paigaldatakse majade ja korterite elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvititega. Faasi-ja nulljuhe-Pistikupesas on vähemalt kaks klemmi. Üks klemmidest on ühendatud maandatud ehk nulljuhtmega. Pinge nulljuhtme ja Maa va...
Vahelduvvool- kui laengukandjate võnukimine. Vahelduvaksvooluks nim- elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub(sj muutub ka suund).Sagedus f on 50 Hz ja Perioodiks T - 20ms. Hetkväärtus- voolutugevuse väärtus antud ajahetkel(i). Amplituudväärtus- Voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus (Im). Alalisvoolu- korral on laengukandjate suunatu liikumine ühtlane kulgliikumine.(konstantne) Vahelduvavoolu -korral on laengukandjate liikumine võnkumine.(triivi kiirus muutub perioodiliselt). Liikumise suuna muutust -väljendab voolutugevuse muutumist negatiivseks. Sundvõnkumine- nim perioodilisest välisjõust tingitud võnkumist. Faas-näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on.(wt).Omane on korduvus ja periood..Faas wt- näitab võnkeseisundit nurga ühkikutes. Pöördliikumine-perioodi jooksul sooritakse üks pööre, võnukumisel aga üks võnge. Ringsagedus w- näitab ajaühikus läbivat faasinurka radikaanides. Kõik vahelduv...
Vahelduvvoolu iseloom. Hetkväärtused ( i , u ) Amplituudväärtused ( Im , Um ) Effektiivväärtused ( I , U ) Tavalisel vahelduvvoolul vahetuvad i ja u harmooniliselt võnkevõrrandi järgi: i=Im*sin/cos(wt+fii) KÕIK NURGAR RADIAANIDES w=oomega vahelduvvoolu võrk koosneb el. Jaamadest, tarbijatest ja jaotussüsteemist. Tarbijad ühendatakse rööbiti juhtmed: faasijuhe (nulli või maa suhtes perioodiliselt muutuv pinge) nulljuhe (pinge maa suhtes puudub) maandus (ühend. Maaga, et maandada korpuseid) mehhaaniline generaator mehhaaniline energia muundub el. energiaks. Vooluga raam muutuvas magnetväljas, tekib induktsiooni emj Faraday seadus määratakse induktsiooni emj Em=B*S*w Kolmfaasilis voolu ühendusviisid: Kolnurkühendus neutraali pole, pinge nurkade vahel 400V Tähtühendus neutraalis pinget pole, faasipinge 230V, liinipinge 400V, k...
Neuber’i konstant √a = 0.5 mm0.5 Pingekontsentraatori kõverusraadius: r = 0.09 1 1 q= a = = 0.375 1+ √√ 1+ √0,5 R 0.09 Pingekontsentratsioonitegur tsüklilisel koormusel: K −1 = 1 + q (K − 1) = 1 + 0.375 · (1.75 − 1) ≈ 1.28 ≈ 1.3 4. Pingekontsentraatoriga ristlõike B ohtlike punktide kohaliku pinge ajalist muutust näitav graafik Kohaliku paindepinge amplituudväärtus: σ M ax, a = K −1 * σ max = 1.3 * 76.5 = 99.45 ≈ 100 MPa Kohaliku paindepinge keskväärtus: σ M ax, m = K −1 * σ m = 1.3 * 0 = 0 MPa Joonis 3: Pinge ajalist muutust näitav graafik 5. Materjali pöördpainde väsimuspiir seosega σ-1 = 0,5Rm σ −1 = 0.5Rm = 0, 5 * 470 = 235 Mpa 6. Ristlõike B kohalik väsimuspiir , kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit K = KkKmKpKtKu - Kk on koormusliigitegur
Millest sõltub Neuber’i konstandi väärtus? K−1=1+q ( K t−1 ) , kus q−kontsentratsioonitundlikkusetegur , K t−staatika pingekontsentratsioonitegur . 1 q= , kus r− pingekontsentraatori kõverusraadius , a−Neuberikonstant 1+ √ a √r Neuberi konstant sõltub materjali tugevuspiirist(MPa) 16. Kui tegemist on kettülekande astmelise võlliga kuidas arvutada: kohalik paindepinge amplituudväärtus? kohalik paindepinge keskväärtus? 17. Millega võrdub kohalik väändepinge amplituudväärtus ja kuidas arvutada kohaliku väändepinge keskväärtuse kui tegemist on kettülekande astmelise võlliga? 18. Kuidas arvutatakse kohalik pinge ekvivalent-AMPLITUUDväärtus ja kohalik pinge ekvivalent-KESKväärtus? Liitpingus taandatakse võrdohtlikuks joonpinguseks energeetilist(von Misesi) tugevuskriteeriumi kasutades. 19
Elektrimasina kasutegur Elektrimasinast väljuva ja sinna siseneva võimsuse suhe. Elektrimasina normaaltöö piirkond meh karakteristikul asub nimitööpunkti ja tühijooksupunkti vahel. Elektrimasina elektriline võimsus on väiksem kui mehaaniline võimsus kui masin töötab generaatoritalitluses. Magnetväli kujutab endast vektorvälja. Magnetjõujoone suund on seda välja tekitanud voolu suunaga risti. Elektrvool tekitab magnetvälja alati. Magnetvootihedus Iseloomustab ruumis olevat punkti; sõltub teda esile kutsunud magnetvälja tugevusest ja keskkonna omadustest. Ühik veeberit ruutmeetrile. Wb/m2 Magnetvoog iseloomustab ruumis olevat pinda; on sarnane vedeliku voolule ja tal on suund. Magnetvoo suurendamiseks magnetahelas on vaja suurendada magnetomotoorset jõudu; vähendada reluktansi. Magnetomotoorne jõud on määratud voolu ja keerdude arvu korrutisega. B*l*i määrab juhtmele mõjuva jõu B-magnetvootihedus l-juhtme pikkus i-juhet läbiv vool. Elektr...
Selle aasta füüsika valemid (aasta lõpuks on siin kõik ...) Füüsikaline suurus Valem Ühik/(märkus) Laetud kehade vastastikmõju q1 q 2 N m2 Fc = k N (njuuton) ( k = 9 10 9 ) r2 C2 Elektrivälja tugevus Fc V E= q m Elektrivälja tugevus E = 2k V m Laengu pindtihedus C C = m2 m2 Elektrivälja potentsiaal Wp V = q Elektrivälja potentsia...
Vali üks: i = 20sint i = 20sin(t - 900) i = 20sin(t + 900) i = 10 sint i=0 Küsimus 10 Ahela kompleksvool I = 6 - j8 A . Õige Leida voolu amplituudväärtus. Hinne 1,00 / 1,00 Lehekülg 2/3 11.01.2013 15:12 Test 2 https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=380464 Flag question Vali üks: 6 8 10
(elektrivool, elektromagnetväli jne.) mingi parameetri muutmine vastavalt ülekantava signaali muutusele. Liidetakse madal- ja kõrgsagedusvõnkumine. Demodulatsioon (nimetatakse ka signaali detekteerimiseks) on protsess, kus raadiolainete jõudmisel vastuvõtjani eraldatakse moduleeritud kõrgsagedusvõnkumistest madalsageduslik komponent ja sellega taastatakse moduleeriv signaal. 14.On vahelduvvoolu ahel. Pinge amplituudväärtus on 250V. Mida näitab vooluringi pandud voltmeeter? Tee seletav pingegraafik.
K u=0,814 Ku - usalduvustegur K=1∗0,83∗0,88∗1∗0,814=0,59 Koostada ristlõike B kohalik väsimusgraafik, võttes 1000 pingetsükli tingliku väsimuspiiri väärtuseks σ −1 E 3=0,9 Rm ning määrata (arvutada) eeldatav pingetsüklite arv purunemiseni. σ −1E3 =0,9 Rm =0,9∗470=423 MPa tingliku väsimuspiiri väärtus σ max =σ a=88 MPa kohaliku paindepinge amplituudväärtus σ (D ) −1 =K∗σ −1=0,59∗235=139 MPa astme kohalik väsimuspiir Eeldatav pingetsüklite arv purunemiseni Ei purune, kuna väsimuspiirväärtus on suurem kui kohalik paindepinge amplituudi väärtus ehk paindepinge maksimaalne amplituudiväärtus ei küündi väsimuspiiri väärtuseni. Vastu: Antud detailil purunemisohtu antud pingete korral ei ole.
Magnetinduktsioon B=K*I/d , vaakumis B=µ0*I*N/l , B=M/I*S Jõumoment M=F*l Lorenzi jõud FL=q*v*B*sin Aine magneetiline läbitavus µ=F/F0=B/B0 Fe=q*E F2=q*v*B F=B*I*l q=t*I Fii=B*S*cos E=U/e U=v*B*l*sin Ee=-L*I/t Ei=-k*Fii/t U=A/q A=F*s Wm=L*I2/2 We=C*U2/2 Fii=-Ei*t => L*I => B*S T=1/f f=1/T Ringsagedus w=2f Efektiivväärtus E=Em /2 Elektromotoorjõud E1=-Fii/t Amplituudväärtus Em=B*S*w Induktiivtakistus XL=w*L Mahtuvustakistus XC=1/w*C Kogutakistus Z=R2+(XL-XC)2 R=U/I Võimsus N=U*I Efektiivväärtus P=U*I => Im*Um/2 Keskmineväärtus P=Pm/2 Aktiivvõimsus Pa=U*I*cos(ro) Trafo ülekandearv k=n1/n2 Kasutegur k=x1/x2*100% Konstandid: K(õhus ja vaakumis)=2*10-7 N/A2 µ0(magnetiline konstant)=4*10-7 N/A2 Tähised: l juhtme lõikude pikkus d juhtmete vahekaugus
Elektrienergia tootmine ja ülekanne Elektrienergia genereerimine Vahelduvvoolul on alalisvoolu ees see eelis, et tema pinget ja voolutugevust saab peaaegu energiakadudeta muuta väga suurtes piirides(transformeerida). See on vajalik elektrienergia ülekandmisel suurtele kaugustele. Elektrienergiat toodetakse generaatoritega, mis muudavad mingit teist liiki energiat elektrienergiaks. Vahelduvvoolu generaatori lihtsaimat mudelit vaatlesime eespool, kus püsimagneti pooluste vahel oli traatraam. Kui raami asemel kasutada järjestikku ühendatud juhtmekeerdusid, siis nende indutseeritud elektromotoorjõud liituvad. Püsimagneti asemel võib kasutada elektromagnetit. Tugeva magnetvoo saamiseks kasutatakse generaatorites erilisest elektrotehnilisest terasest südamikke. Magnetvälja tekitavad mähised on paigutatud ühe südamiku uuretesse. Mähised, milles in...
Mida näitab selle periood? Vahelduvvool on elektrivool, mille korral voolutugevus ja -suund perioodiliselt muutuvad. Periood T on 20 ms, st et voolutugevuse mistahes väärtus kordub iga 20ms tagant. 2.Mis on vahelduvvoolu hetkväärtus? Kuidas see sõltub ajast? +valem Vahelduvvoolu hetkväärtus näitab voolutugevust mingil kindlal aja hetkel. Voolutugevuse suurus muutub perioodiliselt. i=im*sin*t siinusfunktsiooni korral algab aja mõõtmine hetkel mil i=0 (i hetkväärtus ; Im amplituudväärtus ; t faas ; - 2f (ringsagedus) 3.Mis on faasijuhe ja nulljuhe? Faasijuhe on vahelduvvooluvõrgu juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge maandatud eseme suhtes. Nulljuhe ei oma pinget maandatud eseme suhtes. 4.Mis on kaitse? Kuhu ja kuidas ühendadakse? Kaitsmed katkestavad vooluringi kui voolutugevus ületab etteantud piiri. Kaitsmed paigaldatakse faasijuhtmetele. 5.Mis on kaitsejuhe? Selle tööpõhimõte, miks kasutatakse? Kaitsejuhe ehk maandusjuhe on inimese kaitseks
ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul Induktiivsus näitab, kui suure magnetvoo muutuse tekitab juhis ühikuline voolu muutus ELEKTROMAGNETVÕNKUMISED JA –LAINED VAHELDUVVOOL JA SELLE KIRJELDAMINE Vahelduvvool – elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub Sagedus – võngete arv sekundis Periood – ühe võnke kestvus Vahelduvvoolu iseloomustavad 3 suurust: 1) Hetkväärtus – suuruse väärtus konkreetsel ajahetkel 2) Amplituudväärtus – maksimaalne väärtus 3) Efektiivväärtus –see, mida näitavad mõõteriistad Laengukandjate liikumise erinevus alalis- ja vahelduvvoolul: Alalisvoolu puhul võib laengukandjate liikumist vaadelda ühtlase kulgliikumisena Vahelduvvoolu korral laetud osakesed võnguvad Faasivahe – kahe võnkumise faaside erinevus VAHELDUVVOOLU TEKITAMINE Generaator – seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks (vahelduvvool)
ületamisel eraldub soojus. 11. Elektriliste seadmete võimsus. Teevad tööd, kui laengukandjad liiguvad suunatult. 12. Elektrivoolu töö ja töö ühik 1 kW·h. Töö on A. 1 kW/h tähendab, et ühe tunni jooksul eraldub 1 kW energiat. 13. Vahelduvvool. Vahelduvvoolu kirjeldavad füüsikalised suurused. Vool, mille laetud osakeste suund ajas perioodiliset muutub. Kirjeldatakse: hetkväärtus i, u, e; efektiivväärtus I, U, ε ; amplituudväärtus Im, Um, ε . m Kirjeldatakse ka ringsagedusega ω , perioodiga T ja sagedusega f. 14. Vahelduvvooluahelas esinevad takistused. Aktiivtakistus R; induktiivtakistus XL; mahtuvustakistus Xc. 15. Makrokäsitlus ainete kirjeldamisel. Makroparameetrid. Makroparomeetriteks nim füüsikalisi suurusi, mis kirjeldavad keha tervikuna. Mass, ruumala, rõhk, temperatuur ja tihedus on olekuparomeetrid (st, kui 1 neist
Vahelduvvoolu iseloom. Hetkväärtused ( i , u ) Amplituudväärtused ( Im , Um ) Efektiivväärtused ( I , U ) Tavalisel vahelduvvoolul vahetuvad i ja u harmooniliselt võnkevõrrandi järgi: i=Im*sin/cos(wt+fii) KÕIK NURGAR RADIAANIDES w=oomega vahelduvvoolu võrk koosneb el. Jaamadest, tarbijatest ja jaotussüsteemist. Tarbijad ühendatakse rööbiti juhtmed: faasijuhe (nulli või maa suhtes perioodiliselt muutuv pinge) nulljuhe (pinge maa suhtes puudub) maandus (ühend. Maaga, et maandada korpuseid) mehhaaniline generaator mehhaaniline energia muundub el. energiaks. Vooluga raam muutuvas magnetväljas, tekib induktsiooni emj Faraday seadus määratakse induktsiooni emj Em=B*S*w Kolmfaasilis voolu ühendusviisid: Kolnurkühendus neutraali pole, pinge nurkade vahel 400V Tähtühendus neutraalis pinget pole, faasipinge 230V, liinipinge 400V, koormus...
Mida suurem on takistus, seda väiksem on periood, ajas ei muutu. 10. Kas elektromagnetilised vabad võnkumised sumbuvad, kui aktiivtakistus võrdub nulliga? Ei sumbu, sest siis on tegemist ideaalse võnkeringiga. Võnkeringil on teatud energia ja see ei kao kuhugi, sest pole aktiivtakistust, kus energia soojusena eralduks. 11. Sumbuvustegur-näitab kui kiiresti amplituuväärtus kasvab/kahaneb. Mida suurem on sumbuvustegur seda kiiremini amplituudväärtus kahaneb. =R/2L 12. Sumbuvuse logaritmiline dekrement-võnkumise amplituudi ja temale järgneva amplituudi suhte logaritm, iseloomustab sumbuvust ühe perioodi ulatuses. 13. Ajakonstant-ehk relaksatsiooniaeg on aeg mille jooksul võnkeamplituud väheneb e korda, sõltub amplituudist. Mida suurem on relakatsiooniaeg, seda aeglasemalt võnkumised sumbuvad. Hüvetegur- iseloomustab sumbuvust energeetilisest, "kaotsiläinud" energia seisukohast (mida väiksemad
18. Kuidas pooljuhi sõltuvus sõltub temperatuurist? 19. Mis on LED ehk valgusdiood? Valgusdiood on pooljuht-ühend, mis hakkab valgust kiirgama, kui seda läbib elektrivool. 20. Mis on vahelduvvool ja kui suur on selle sagedus Euroopas? Vahelduvvooluks nim voolu, mille suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt. Selle sagedus Euroopas on 50hertzi. 21. Mida näitab vahelduvvoolu amplituudväärtus, hetkväärtus ja efektiivväärtus ning kuidas nad omavahel seotud on? Vahelduvvoolu amplituudväärtus on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel ja sõltub amplituudväärtusest vastavalt fünktsioonile. Efektiivväärtused näitavad voolutugevust ja pinget vahelduvvoolu võrgus. 22. Faasi-, null-, maandusjuhtmed? Faasijuhe omab pinget maa suhtes
1. Elektrivool- elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist, I A. 1A voolutugevus mille korral juhi ristlõiget läbib sekundis elektrihulk 1 q. Juhid Dielektrikud Jaguneb: Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Vahelduvvool- vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist. Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale. Elektrivooluks elektrolüüdi vesilahuses nimetatakse ioonide suunatud liikumist. Eliktrivooluga ...
VAHELDUVVOOL, ELEKTROMAGNETVÕNKUMINE, ELEKTROMAGNETLAINED Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus muutub perioodiliselt. Periood on aeg, mille jooksul keha sooritab ühe täisringi. Tähis T, ühik 1s. T= t/n T= 2/ t-liikumise aeg n-sooritatud võngete arv - nurkkiirus Sagedus näitab võngete või pöörete arvu ajaühikus. Ühik 1 Hz. = n/t =1/T Ringsagedus () näitab ajaühikus läbitavat faasinurka radiaanides.Ühik rad/s. =2f Siinuse või koosinuse argumenti t nimetatakse faasiks. Faas näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on. Faasi tähistatakse tähega ja väljendadakse radiaanides või nurgakraadides. Perioodiliselt muutuvaks suuruseks on voolutugevuse väärtus antud ajahetkel ehk hetkväärtus. i= Im cos t i=Im sin t e= Em cos t u=Um cos e= Em cos t Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. ...
Magnetväli Magnetväli- laetud osakeste liikumisel tekkiv jõuväli. Püsimagnet- olemuslikult magnetvälja omav keha. Magneetumine- nähus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena hakkab aine ka ise tekitama magnetvälja. Kontrollküsimused: 1.Mis põhjustab magnetvälja? Vastus: liikuvad elektrilaengud 2.Magnetnõel asub Maa magnetväljas ja pöördub ühe otsaga Maa geograafilise põhjapooluse ning teise otsaga geograafilise lõunapooluse poole. Kuidas nõela ja Maa poolused asetuvad? Vastus: nõela lõunapoolus Maa magnetilise põhjapooluse poole 3.Mida näitavad püsimagneti magnetpoolused? Vastus: Püsimagneti magnetvälja suunda 4.Kohta püsimagnetis, kus tema toime on kõige tugevam, nimetatakse ... Vastus: magneti pooluseks 5.Kohta, kuhu on suunatud magnetnõela lõunapoolus, nimetatakse ... Vastus: magnetiliseks põhjapooluseks 6.Maa magnetpoolust, mis on geograafilise põhjapooluse lähedal, nimetatakse...
5.Panna kirja harmooniliselt muutuva vahelduvvoolu joonised. tugevus ja sõltuvus ajast. Valem, tähistused. Mikrofon muudab helivõnkumised Harmooniliselt muutuva vahelduvvoolu tugevust ja madalasageduslikeks eletrilisteks võnkumisteks. sõltuvust ajast saab kirjeldada siinus- või koosinus Need ei levi ruumis kuigi kaugele. Lampgeneraator funktsiooniga. VALEMID: i = Io cosωt ja i = Iosinωt toodab sumbumatuid kõrgsageduslike võnkumisi, mis kus i= hetkväärtus, Io= amplituudväärtus, levivad ruumis hästi, kuid ei kanna informatsiooni. ω=ringsagedus, ωt= faas Need kaks võnkumist ühendatakse 6.Graafikult andmete lugemine ja graafikute modulleerimisseadmes ning saadetakse joonestamine. kõrgsageduslik võnkumine, mis kannab 7.Mida nimetatakse voolutugevuse informatsiooni. Kõige lihtsam modulleerimisviis on effektiivväärtuseks
kõrgema puhul, mõni aeglasemalt ja mõni teine jälle kiiremini. • Mida tuleb kasutada kaitselülitites, et piirata lühisvoolu kasvu? Kaarekustutuskambreid ja võresid. • Mis põhjustab kaitseaparaatide rakendumistunnusjoonte hajuvuse? Kaitseaparaatide tunnusjoonte hajuvuse põhjustab materjalide tunnusjoonte hajuvus ning valmistamise täpsus. • Kuidas liigpingepiirikud peavad piirama pinget? Selliselt, et transientliigpingeimpulsi amplituudväärtus ei ületaks kaitstava seadme impulsitaluvust. • Mis on trafo? Kuidas liigitatakse trafosid otstarbe järgi? Trafo on elektromagnetiline seade, mis muundab vahelduvpinge sama sagedusega, kuid teistsuguse väärtusega vahelduvpingeks. Trafo liike: - jõutrafod jõu- ja valgustusseadmete toitmiseks. - eritrafod mitmesuguste eriseadmete, nagu alaldid, elekterkeevitusaparatuur jm toitmiseks. - autotrafod ehk säästetrafod. - mõõtetrafod (voolu- ja pingetrafod).
keerus indutseeritud emj. e = e1 + e2 = 2 B l v sin t. Kui keeru asemel on pool, millel on w keerdu, siis on summaarne emj. w korda suurem: e = 2 B l w v sin t. Kui juhtmekeerd või pool on algasendis, siis sin t = 0 ja e = 0. Kui juhtmekeerd või pool on pöördunud 90 kraadi, siis sin t =1 ja emj. on maksimaalne: Em = 2 B l w v. Poolis indutseeritav elektromotoorjõud e = Em sin t e elektromotoorjõu hetkväärtus voltides (V) Em elektromotoorjõu amplituudväärtus voltides (V) nurksagedus radiaanides sekundis (rad/s) t aeg sekundites (s). Pooli pöörlemisel konstantse kiirusega läbib elektromotoorjõud ühe pöörde ( = 2 ) vältel terve tsükli, mis vastab ühele perioodile (t = T ), ja 2 pöörlemise nurkkiirus = = 2 f . T Analoogiliselt siinusvool i = I m sin t ja siinuspinge u = U m sin t. 73 6
Voolu tekkimine toimub elektromagnetilise induktsiooni põhimõttel. Magnetvoog läbi suletud pinna muutub. i=n =B Vahelduvvoolu kirjeldamine graafiku abil Vahelduvvoolu sagedus 50 Hz tähendab seda, et vool muudab 1 s oma suunda 50 korda. Vahelduvvoolu kirjeldamine valemitega U= Um sinw t U pinge hetkväärtus [V] I = Im sinw t Um pinge amplituudväärtus [V] w=2 t aeg [s] w raami pöörlemise sagedus [rad/s] Um= 220 V Vahelduvvoolu efektiivväärtused Efektiivväärtused määravad ära võimsuse, mida vahelduvvool on suuteline edasi viima P = UefIef Uef = Voltmeeter ja ampermeeter mõõdavad vahelduvvoolu ahelas efektiivväärtusi. Takistused vahelduvvoolu ahelas 1. Aktiivtakistus tavaline takistus R [] 2
39. Neuber'i konstant - a a=0,5 mm0,5 40. Pingekontsentraatori kõverusraadius - r = 0,08 1 1 1 q= = = =0,36 0,5 2,77 1+ 41. a 1+ r 0,08 42. Pingekontsentratsioonitegur tsüklilisel koormusel: 43. K-1=1+q ( K -1 )=1+0,36 ( 1,83-1 )=1,298 1,3 44. Pinge ajalist muutust näitav graafik 45. Kohaliku paindepinge amplituudväärtus: 46. Max, a=K -1 max =1,3 74=96,2 96 MPa 47. Kohaliku paindepinge keskväärtus: 48. Max, m=K -1 m=1,3 0=0 MPa 5 49. 50. Joonis 3: Pinge ajalist muutust näitav graafik 51. Pöördpainde väsimuspiir 52. -1=0,5 R m=0,5 470=235 MPa 53. Kohalik väsimuspiir 54. K = KkKmKpKtKu 55. K väsimuspiiri alanemise tegur 56. Kk - koormusliigitegur. 57. Km - mastaabitegur. 58. Kp - pinnakaredustegur. 59
Pingekontsentratsioonitegur tsüklilisel koormusel: 𝐾−1 = 1 + 𝑞(𝐾 − 1) = 1 + 0,36(1,77 − 1) = 1,2772 ≈ 1,3 Hindamistabel Lahendi Sisu Illustratsioonid Tähiste Korrektsus Kokku (täidab õigsus selgitused seletused õppejõud) 4. Pingekontsentraatoriga ristlõike B ohtlike punktide kohaliku pinge ajalist muutust näitav graafik Kohaliku paindepinge amplituudväärtus: 𝜎𝑀𝑎𝑥,𝑎 = 𝐾−1 ∙ 𝜎𝑚𝑎𝑥 = 1,3 ∙ 76 = 98,8 ≈ 99 MPa Kohaliku paindepinge keskväärtus: 𝜎𝑀𝑎𝑥,𝑚 = 𝐾−1 ∙ 𝜎𝑚 = 1,3 ∙ 0 = 0 MPa 5. Materjali pöördpainde väsimuspiir seosega -1 = 0,5Rm 𝜎−1 = 0,5𝑅𝑚 = 0,5 ∙ 470 = 235 MPa 6. Ristlõike B kohalik väsimuspiir D1 , kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit, mille väärtus tuleb seosest K = K K K K K k m p t u
1 1 1 q= = = =0,36 0,5 2,77 1+ √ a 1+ √r √ 0,08 3.3 Pingekonsentratsioonitegur tsüklilisel koormusel K−1=1+q ( K −1 )=1+0,36 ( 1,83−1 )=1,298 ≈ 1,3 4. Ristlõike B ohtlike punktide kohaliku pinge ajalist muutu näitav graafik 4.1 Kohalik paindepinge amplituudväärtus σ Max, a=K −1 ∙ σ max =1,3∙ 73=94,9 ≈ 95 MPa 4.2 Kohalik paindepinge keskväärtus σ Max, m=K −1 ∙ σ m=1,3 ∙ 0=0 MPa MPa 95 0 aeg -95 paindepin ge 1 tsükkel 5. Pöördpainde väsimuspiir
Graafiku kuju sõltub algtingimustest. Selles töös
ülesummutatud režiimi põhjalikumalt ei käsitleta.
Võtame ülalesitatu lühidalt kokku. Võnkeringis toimuvad võnkumised ainult juhul, kui
0<=R
1. Mis on vahelduvvool? Vahelduvvooluks nim voolu, mille suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt. Selle sagedus Euroopas on 50hertzi. 2. Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk ja efektiivväärtus ning kuidas on need omavahel seotud? Vahelduvvoolu amplituudväärtus on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel ja sõltub amplituudväärtusest vastavalt fünktsioonile. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. nad kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel/jooksul 3. Faasjuhe? Faasijuhe omab pinget maa suhtes. 4.Nulljuhe? Nulljuhtmes puudub pinge Maa suhtes. Nulljuhe on selleks,et tekiks kinnine vooluring. 5. Maandusjuhe?
45 90 135 180 225 270 315 360 -100 Vahelduvvool · Vahelduvvool on perioodiliselt muutuva suunaga vool · Ajavahemikku, mille jooksul muutumine toimub, nimetatakse perioodiks. Tähis T, ühik 1s · Muutuste arv ajaühikus sagedus. Tähis f, ühik 1Hz(herts) · Voolutugevus mingil ajahetkel t Voolutugevuse hetkväärtus i · Voolutugevuse maksimaalne väärtus - Voolutugevuse amplituudväärtus Im Vahelduvvool FAAS. Väljendatakse kraadides i = Im sint i = 3 sin 100t = 2f Im = 3A, f = 50 Hz i = Im sin 2f t t = 0,1s 1 f= T i =3 · sin 100 · 0,1 = 3 · sin10 = 0 Aktiivtakistus R Takistus, mis on olemas ka alalisvoolu korral. Aktiivtakistusel muutuvad pinge ja voolutugevus samas faasis Aktiivtakistus
30. Takistused vahelduvvooluringis ning nende tähised ja ühikud? 1) reostaadi vm Aktiiv (r); 2) Induktiiv (x L); 3) Reaalse pooli näivtakistus (zL), mähistraadi aktiiv(rL); 4) Mahtuvustakistus (xc); 5) vooluringi Näivtakistus (z); 6) vooluringi aktiiv (rvr) 31. Võimsused ja nende ühikud vahelduvvooluringis? Pt on tarbija võimsus W; P vooluallikast võetav võimsus W; P elektriliini kaovõimsus, W. 32. Vahelduvvoolu amplituudväärtus ja tähised? Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust nimetatakse maksimaalväärtuseks ehk amplituudiks ja tähistatakse suurtähega koos indeksiga m. Vooluamplituudi tähis on siis Im ja pingeamplituudil Um. 33. Vahelduvvoolu efektiivväärtus ja tähistus? Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga.
Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02.2011 17 (17) (b) Joonis 5.20. b) ja c) Võimendi sisendtakistuse mõõtmine. Näide Kaudsel meetodil tuleb mõõta võimendi sisendtakistus. Võimendi sisendile ühendatakse siinuspinge allikas, mille väljundtakistus on 600W ja mille koormamata väljundi pinge amplituudväärtus on 0,2V. Signaaliallika väljund ühendatakse võimendi sisendiga läbi 10kW takisti. Pinge amplituudväärtus võimendi sisendil on nüüd 0,12V. RS meie arvutuste jaoks on allika väljundtakistuse ja lisatakisti takistuse summa: RS = 10,6 kW. Edasi, VS = 0,2V ja VL =0,12V. 0,12V RL = 10,6kW * = 15,9kW 0,2V - 0,12V 5.1.10
välistakistus väheneb järsult ning seega voolutugevus suureneb. Lühiseks nim. vooluringi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on tavalise takistusega võrreldes väga väike. Kui vooluringis on lühis suureneb voolutugevus selles järsult ja on inimesele ohtlik. 30.Mis on vahelduvvool?- Vahelduvvool on elektrivool, mille korral voolutugevus ja suund muutub perioodiliselt. 31.Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk ja efektiivväärtus? Kuidas on seotud?-Vahelduvvoolu amplituudväärtus on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel ja sõltub amplituudväärtusest vastavalt funktsioonile. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. Nad kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel/jooksul. 32.Mis on faasjuhe?- Faasjuhtmes on perioodiliselt muutuv (alalisvool) pinge maa suhtes. 33.Mis on nulljuhe?- Nulljuhtmes ei ole (alalisvoolu) pinget maa suhtes. 34. Mis on maandusjuhe
välistakistus väheneb järsult ning seega voolutugevus suureneb. Lühiseks nim. vooluringi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on tavalise takistusega võrreldes väga väike. Kui vooluringis on lühis suureneb voolutugevus selles järsult ja on inimesele ohtlik. 30.Mis on vahelduvvool?- Vahelduvvool on elektrivool, mille korral voolutugevus ja suund muutub perioodiliselt. 31.Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk – ja efektiivväärtus? Kuidas on seotud?-Vahelduvvoolu amplituudväärtus on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel ja sõltub amplituudväärtusest vastavalt funktsioonile. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. Nad kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel/jooksul. 32.Mis on faasjuhe?- Faasjuhtmes on perioodiliselt muutuv (alalisvool) pinge maa suhtes. 33.Mis on nulljuhe?- Nulljuhtmes ei ole (alalisvoolu) pinget maa suhtes. 34. Mis on maandusjuhe
puudumisel harmooniline võnkumine ringsagedusega 0 ). Nimetatud ringsagedust nimetatakse süsteemi omavõnke-ringsageduseks. Vastavalt omavõnkesagedus 1 k 2 = = - . (7.54) 2 2 m 4m 2 Oletame nüüd, et süsteemile mõjub lisaks veel perioodiline välisjõud, mis muutub ajas seaduspärasuse F = F0 cos( t + 0 ) , (7.55) kus F0 on selle jõu amplituudväärtus, tema ringsagedus ja 0 tema algfaas. Siis oleks süsteemile mõjuva resultantjõu avaldis Fres = - x - kx + F = mx . (7.56) Süsteemi hälvet kirjeldab seega liikumisvõrrand x(t ) + 2x (t ) + 02 x(t ) = a 0 cos( t + 0 ) . (7.57) Siin oleme kasutanud tähistusi k F = , 02 = , a 0 = 0 , (7.58) 2m m m
Pinget vähendava alalispingemuunduri väljundtunnusjooned sõltuvalt impulsi suhtelisest kestusest q on näidatud joonisel 4.31. Koormusvoolu vähenemisel läheb muundur pidevvoolutalitlusest katkevvoolutalitlusse ning pinge hakkab järsult suurenema. Põhjuseks on asjaolu, et pärast voolu katkemist ja dioodi sulgumist sõltub sekundaarahela pinge koormuse vastuelektromotoorjõust. Mootori tühijooksukiirust ei määra mitte impulsspinge keskväärtus vaid amplituudväärtus. Seepärast hakkab tühijooksul töötava mootori kiirus impulssmuundurist toitmisel kasvama, kuni vastuelektromotoorjõud muutub amplituudpingele vastavaks. Protsess on võrreldav kondensaatori lülitamisega impulssmuunduri väljundisse. Sel juhul kasvab kondensaatori pinge koormuse (tühjendusvoolu) puudumisel samuti amplituudpingeni. Ud Katkevvoolupiir
vahel? 14.Milline seos kehtib siinuspinge efektiiv- ja maksimaalväärtuste vahel? 15.Milline seos kehtib siinusvoolu maksimaal- ja efektiivväärtuste vahel? 16.Milline seos kehtib siinuspinge maksimaal- ja efektiivväärtuste vahel? 17.Milliseid suurusi näitavad valdav enamus kaasaegses tehnikas kasutatavaid mõõteriistu (hetk-, amplituud- või efektiivväärtusi)? 18.Mida nimetatakse amplituuditeguriks? 19.Kui palju on vahelduvvoolu amplituudväärtus suurem efektiiv- väärtusest? 20.Leida 230 V pinge suurim maksimaalne e. amplituudväärtus. 48.Aktiivtakistusega vooluring. 1. Mis takistavad elektronide kindlasuunalist liikumist aktiivtakistusega vooluringis? Tuua näide. 2. Millist takistust nimetatakse aktiivtakistuseks, millise tähega aktiivtakistust tähistatakse ja mis ühikutes mõõdetakse? 3. Millist takistust nimetatakse oomiliseks takistuseks?Takistuse arvutamise valem. 4
Kordamisküsimused 1. Siinuskõveraid iseloomustavad suurused 2. Siinusvoolu hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus. 3. Võimsustegur ja selle parendamine. Seda, kui suure osa moodustab aktiivvõimsus näivvõimsusest, näitab võimsustegur P cos = . S 4. Resonantsinähtus elektriahelates. Kui induktiiv- ja mahtuvustakistused on võrdsed. 5. Vahelduvvoolu võimsus. Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nimetatakse sellise alalisvoolu tugevust, mille korral aktiivtakistusel eraldub vaadeldava vahelduvvooluga võrreldes ühesugune võimsus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
