Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sildalaldi" - 9 õppematerjali

sildalaldi ehk dioodsild vahelduvpinge alaldamiseks koosneb dioodide grupist, mis on ühendatud sisend- ja väljundklemmide vahele.
Sildalaldi - Prax 2
3
doc

Sildalaldi - Prax 2

Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika instituut Üliõpilane: Kristi Tammet Teostatud: 28.03.2005 Õpperühm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 4 OT Sildalaldi Töö eesmärk: Töövahendid: Alaldi kasutamine, selle Ühefaasiline sildalaldi, ampermeeter, väljundtunnusjoonte ning vahelduvpinge voltmeeter, alalispinge alaldatud pinge voltmeeter, potentsiomeeter, ostsilloskoop. pulsatsiooniteguri määramine. Skeem Teooria Alaldi abil muundatakse siinuseline vahelduvpinge pulsseerivaks alalispingeks. Alaldid jagunevad tüüritavateks ja mittetüüritavateks. Mittetüüritav alaldi koosneb dioodidest, tüüritav aga türistoridest

Tehnika → Elektroonika jõupooljuht...
89 allalaadimist
POOLJUHID
3
docx

POOLJUHID

väärtus; · suurim alalisvastuvool, mis on suurim lubatav vastuvool antud vastupingel; · vastutakistuse taastumiskestus trr, on ajavahemik päripingelt vastupingele lülitamise hetkest kuni hetkeni, mil ümberlülitumisel kujunev vooluimpulss kahaneb etteantud väärtuseni. LED (valgusdioodi tingmärk) SILDALALDI · Kuidas muuta nelja dioodiga vahelduvvool alalisvooluks? Tingmärgid: +- alalisvoolu pluss,-- alalisvoolu miinus. Lahendus: Sildalaldi ehk dioodsild vahelduvpinge alaldamiseks koosneb dioodide grupist, mis on ühendatud sisend- ja väljundklemmide vahele. Pluss-väljundklemmi külge on ühendatud dioodide plussotsad ja miinus-väljundklemmi külge dioodide miinusotsad. Iga sisendklemmi külge on ühendatud ühe dioodi pluss- ja teise miinusots.

Füüsika → Füüsika
13 allalaadimist
Praktika aruanne
13
doc

Praktika aruanne

..5 A o Output voltage: 0...30 VDC o Display: LED-display 5 Haapsalu Kutsehariduskeskus Taavi Metsvahi Arvutid ja arvutivõrgud 09 2. Tunni sisu 1. Sissejuhatus Eelmine tund sai võetud siis ette pool ja täisperiood aladid ning see tund me vaatasime sealt edasi, nimelt pooljuht sildalaldi diskreet elementidel ja integraalse silla kasutamist ahelis. 2. Pooljuht sildaladi dikreet elementidel Õpetaja tegi tahvlile all näidatud skeemi ja andis meile kätte vajalikud detailid. Nendeks osutusid siis: · Trafo Hahn UI396 0102 o Standards EN 61558 o Secondary 14...30 VA, 2 x 6...15 VAC/4 x 6...9 VAC o Height 36.0 mm o Primary 2 x 115 VAC, 50...60 Hz ±10% o Weight 550 g o Test voltage 6000 VAC

Informaatika → Informaatika
28 allalaadimist
Lihtajamid
62
pdf

Lihtajamid

S1 = 3w Ua ≈ 1,21 U a I a (4.13) 3 6 w Trafo nimivõimsus on sekundaar- ja primaarvõimsuse aritmeetiline keskmine. Alaldi M3 võimsustegur Ua Ia 1 cosϕ = = = 0,83 (4.14) S1 1,21 125 Ühefaasiline sildalaldi (B2) on vaadeldav kahe ühefaasilise keskväljavõttega alaldi jadalülitusena (joonis 4.23), kusjuures kaks ventiili on ühise katoodiga ja ülejäänud kaks ühise anoodiga lülituses. α α ip is V1 V3 Ra L a

Masinaehitus → Automaatika
37 allalaadimist
Elektrotehnika laboritööd
40
doc

Elektrotehnika laboritööd

....................14 Tarbijate segaühendus (2. töö).....................................................................................14 10. Laboritöö nr. 9..................................................................................15 Ühefaasiline poolperioodalaldi....................................................................................15 11. Laboritöö nr.10..................................................................................16 Ühefaasiline sildalaldi..............................................................................................16 12. Laboritöö nr.11..................................................................................17 Kolmefaasiline keskväljavõttega alaldi........................................................................17 13. Laboritöö nr.12.................................................................................18 Kolmefaasiline sildalaldi............................................

Tehnika → Elektrotehnika
708 allalaadimist
Elektriahelad ja elektroonika alused-Eksami materjal
10
doc

Elektriahelad ja elektroonika alused. Eksami materjal

oolperioodalaldiks. Pooljuhtdioodid valitakse alaldi jaoks lahtudes kahest parameetrist: dioodile lubatud voolust Ilub parisuunas; dioodile mojuvast vastupingest Uv, kui diood on suletud. Dioodi oigeks valikuks on vaja teada dioodi labiva voolu kesk-, efektiiv- ja maksimaalvaartust. Poolperioodalaldi puudused: tugev pulsatsioon; trafo voimsuse ebapiisav kasutamine. Poolperioodalaldit voib tugeva pulsatsiooni tottu kasutada ainult aku laadimiseks. 41. Sildalaldi, seda iseloomustavad suurused. 42. Keskpunktalaldi, seda iseloomustavad suurused. 43. Alaldatud pinge silumine. Silufilter peab siluma alaldatud pinget ja voolu. Samal ajal peab alaliskomponendi kadu olema voimalikult minimaalne. Vaikese voimsusega alaldite puhul kasutatakse valdavas enamuses mahtuvuslikku filtrit. Mahtuvuslikuks filtriks on suure mahtuvusega kondensaator, mis lulitatakse tarvitiga paralleelselt. Kui alaldi

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
481 allalaadimist
Elektriahelad ja elektroonika alused eksami kordamisküsimuse
9
docx

Elektriahelad ja elektroonika alused eksami kordamisküsimuse

Alaldil peab olema vähemalt üks ventiil, trafo ja silufiltrite olemasolu sõltub vajadustest. Lisaks võidakse väljundsuuruste stabiliseerimiseks kasutada stabilisaatorit. Alaldid jagunevad vastavalt toitepinge faaside arvule · ühefaasilisteks · mitmefaasilisteks. Ühefaasilised alaldid on omakorda · poolperioodalaldid · täisperioodalaldid. 41) Poolperioodalaldi, seda iseloomustavad suurused. 42) Sildalaldi, seda iseloomustavad suurused. 43) Keskpunktalaldi, seda iseloomustavad suurused. 44) Alaldatud pinge silumine. 45) . Operatsioonivõimendid.

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
354 allalaadimist
Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

täiendab väärtust 180o-ni. Seda nurka tähistatakse tavaliselt tähega (joonis 1.3, d). Sel juhul: + = cos = - cos Nelja dioodi või türistoriga täisperioodalaldit, mis on toodud joonisel 1.2, d, nimetatakse ühefaasiliseks sildalaldiks (B2). Kuna selle alaldi skeemis kasutatakse rohkem pooljuhtseadiseid, siis puudub vajadus keskväljavõttega trafo järele. Töötsükli vältel on sildalaldi kaks dioodi siinuspinge iga poolperioodi kestel päripingestatud. Siinuspinge positiivne poolperioodi kestel on dioodid VS2 ja VS3 päripingestatud ning dioodid VS1 ja VS4 vastupingestatud. Vool suundub vahelduvpingeallikast läbi dioodi VS2, läbi koormuse ja siis läbi dioodi VS3 tagasi toiteallikasse ning seetõttu läbib mootorit ühesuunaline koormusvool. Negatiivse poolperioodi vältel liigub vool vahelduvpingeallikast läbi dioodi VS1, läbi koormuse

Elektroonika → Elektrivarustus
113 allalaadimist
Täiturmehanismid-ajamid-mootorid
162
pdf

Täiturmehanismid, ajamid, mootorid

vaheldist. Alaldi (rectifier) koosneb kuuest dioodist (iga faasi peale 2 dioodi) ning on ette nähtud vahelduvvoolu muutmiseks alalisvooluks. Alaldi väljundis on pulseeriv alalisvool pingega Uz, mis kolmefaasilise 400 V süsteemi puhul omab väärtust U Z 565 V. 49 Joonis 6.2. Kolmefaasilise mittejuhitava sildalaldi tööpõhimõte [9] Alalisvoolu vahelüli (DC link) koosneb omakorda kondensaatorist, käivitus- ja pidurdusahelast. Alalisvoolu vahelülis silutakse alalisvoolu pulsatsioonid ära kondensaatori abil. Kui muundur lülitatakse võrku tekkib kondensaatori laadumise tõttu väga suur vooluimpulss, mistõttu on alalisvoolu vahelülisse sisse ehitatud türistoriga juhitav pidurdusahel. Takisti piirab voolu väärtust, kondensaatorid laaduvad aeglasemalt ning ohutult.

Energeetika → Energia ja keskkond
73 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun