Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika instituut Üliõpilane: Kristi Tammet Teostatud: 28.03.2005 Õpperühm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 4 OT Sildalaldi Töö eesmärk: Töövahendid: Alaldi kasutamine, selle Ühefaasiline sildalaldi, ampermeeter, väljundtunnusjoonte ning vahelduvpinge voltmeeter, alalispinge alaldatud pinge voltmeeter, potentsiomeeter, ostsilloskoop. pulsatsiooniteguri määramine. Skeem Teooria Alaldi abil muundatakse siinuseline vahelduvpinge pulsseerivaks alalispingeks. Alaldid jagunevad tüüritavateks ja mittetüüritavateks. Mittetüüritav alaldi koosneb dioodidest, tüüritav aga türistoridest
POOLJUHID Pooljuhid erinevad metallidest suurema eritakistuse ja selle ümberpööratud temperatuurisõltuvuse poolest. Pooljuhtide hulka kuuluvad mõned lihtained (räni, germaanium, seleen, telluur, arseen, fosfor ja teised), palju oksiide, sulfiide, seleniide ja telluriide, mõned sulamid, paljud mineraalid jm. Levinumad pooljuhid on germaanium ja räni. Pooljuhtides pole laengukandjad "täiesti vabad", vaid on seotud kristallvõre sõlmede - ioonidega. Elektroni vabastamiseks peab tema kineetiline energia olema suurem teda iooniga siduvate (elektri)jõudude potentsiaalsest energiast. Elektroonikas kasutatakse sellepärast, et on äärmiselt tundlikud välismõjude suhtes. Vabad laengukandjad tekivad näiteks temperatuuri tõusmisel või pooljuhist erineva valentsusega lisandite kasutamisel. Viimasel juhul jaotatakse pooljuhid: n - pooljuht (elektronjuhtivusega pooljuht). Kristallvõresse...
..5 A o Output voltage: 0...30 VDC o Display: LED-display 5 Haapsalu Kutsehariduskeskus Taavi Metsvahi Arvutid ja arvutivõrgud 09 2. Tunni sisu 1. Sissejuhatus Eelmine tund sai võetud siis ette pool ja täisperiood aladid ning see tund me vaatasime sealt edasi, nimelt pooljuht sildalaldi diskreet elementidel ja integraalse silla kasutamist ahelis. 2. Pooljuht sildaladi dikreet elementidel Õpetaja tegi tahvlile all näidatud skeemi ja andis meile kätte vajalikud detailid. Nendeks osutusid siis: · Trafo Hahn UI396 0102 o Standards EN 61558 o Secondary 14...30 VA, 2 x 6...15 VAC/4 x 6...9 VAC o Height 36.0 mm o Primary 2 x 115 VAC, 50...60 Hz ±10% o Weight 550 g o Test voltage 6000 VAC
S1 = 3w Ua ≈ 1,21 U a I a (4.13) 3 6 w Trafo nimivõimsus on sekundaar- ja primaarvõimsuse aritmeetiline keskmine. Alaldi M3 võimsustegur Ua Ia 1 cosϕ = = = 0,83 (4.14) S1 1,21 125 Ühefaasiline sildalaldi (B2) on vaadeldav kahe ühefaasilise keskväljavõttega alaldi jadalülitusena (joonis 4.23), kusjuures kaks ventiili on ühise katoodiga ja ülejäänud kaks ühise anoodiga lülituses. α α ip is V1 V3 Ra L a
.....................14 Tarbijate segaühendus (2. töö).....................................................................................14 10. Laboritöö nr. 9..................................................................................15 Ühefaasiline poolperioodalaldi....................................................................................15 11. Laboritöö nr.10..................................................................................16 Ühefaasiline sildalaldi..............................................................................................16 12. Laboritöö nr.11..................................................................................17 Kolmefaasiline keskväljavõttega alaldi........................................................................17 13. Laboritöö nr.12.................................................................................18 Kolmefaasiline sildalaldi.............................................
oolperioodalaldiks. Pooljuhtdioodid valitakse alaldi jaoks lahtudes kahest parameetrist: dioodile lubatud voolust Ilub parisuunas; dioodile mojuvast vastupingest Uv, kui diood on suletud. Dioodi oigeks valikuks on vaja teada dioodi labiva voolu kesk-, efektiiv- ja maksimaalvaartust. Poolperioodalaldi puudused: tugev pulsatsioon; trafo voimsuse ebapiisav kasutamine. Poolperioodalaldit voib tugeva pulsatsiooni tottu kasutada ainult aku laadimiseks. 41. Sildalaldi, seda iseloomustavad suurused. 42. Keskpunktalaldi, seda iseloomustavad suurused. 43. Alaldatud pinge silumine. Silufilter peab siluma alaldatud pinget ja voolu. Samal ajal peab alaliskomponendi kadu olema voimalikult minimaalne. Vaikese voimsusega alaldite puhul kasutatakse valdavas enamuses mahtuvuslikku filtrit. Mahtuvuslikuks filtriks on suure mahtuvusega kondensaator, mis lulitatakse tarvitiga paralleelselt. Kui alaldi
Alaldil peab olema vähemalt üks ventiil, trafo ja silufiltrite olemasolu sõltub vajadustest. Lisaks võidakse väljundsuuruste stabiliseerimiseks kasutada stabilisaatorit. Alaldid jagunevad vastavalt toitepinge faaside arvule · ühefaasilisteks · mitmefaasilisteks. Ühefaasilised alaldid on omakorda · poolperioodalaldid · täisperioodalaldid. 41) Poolperioodalaldi, seda iseloomustavad suurused. 42) Sildalaldi, seda iseloomustavad suurused. 43) Keskpunktalaldi, seda iseloomustavad suurused. 44) Alaldatud pinge silumine. 45) . Operatsioonivõimendid.
täiendab väärtust 180o-ni. Seda nurka tähistatakse tavaliselt tähega (joonis 1.3, d). Sel juhul: + = cos = - cos Nelja dioodi või türistoriga täisperioodalaldit, mis on toodud joonisel 1.2, d, nimetatakse ühefaasiliseks sildalaldiks (B2). Kuna selle alaldi skeemis kasutatakse rohkem pooljuhtseadiseid, siis puudub vajadus keskväljavõttega trafo järele. Töötsükli vältel on sildalaldi kaks dioodi siinuspinge iga poolperioodi kestel päripingestatud. Siinuspinge positiivne poolperioodi kestel on dioodid VS2 ja VS3 päripingestatud ning dioodid VS1 ja VS4 vastupingestatud. Vool suundub vahelduvpingeallikast läbi dioodi VS2, läbi koormuse ja siis läbi dioodi VS3 tagasi toiteallikasse ning seetõttu läbib mootorit ühesuunaline koormusvool. Negatiivse poolperioodi vältel liigub vool vahelduvpingeallikast läbi dioodi VS1, läbi koormuse
vaheldist. Alaldi (rectifier) koosneb kuuest dioodist (iga faasi peale 2 dioodi) ning on ette nähtud vahelduvvoolu muutmiseks alalisvooluks. Alaldi väljundis on pulseeriv alalisvool pingega Uz, mis kolmefaasilise 400 V süsteemi puhul omab väärtust U Z 565 V. 49 Joonis 6.2. Kolmefaasilise mittejuhitava sildalaldi tööpõhimõte [9] Alalisvoolu vahelüli (DC link) koosneb omakorda kondensaatorist, käivitus- ja pidurdusahelast. Alalisvoolu vahelülis silutakse alalisvoolu pulsatsioonid ära kondensaatori abil. Kui muundur lülitatakse võrku tekkib kondensaatori laadumise tõttu väga suur vooluimpulss, mistõttu on alalisvoolu vahelülisse sisse ehitatud türistoriga juhitav pidurdusahel. Takisti piirab voolu väärtust, kondensaatorid laaduvad aeglasemalt ning ohutult.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
