Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe-, kahe-, kolme ja neljapooluliste kontaktorite vahel. Kontaktori nõuded: · Suur lülitus ja väljalülitusvõime · Pikk iga suure lülitussageduse juures · Suur mehaaniline kulumiskindlus · Tehnoloogiline lihtsus, väike mass ja mõõdud · Suur töökindlus Peakontaktid mis lülitavad seadet sisse ja välja peavad taluma kestvat nimivoolu ning võimaldama suurt lülitussagedust. Kontaktorid kulumiskindluse järgi: · 1. Kuni 30 lülitust tunnis, mehaaniliselt 25 milj tsüklit · 2. Kuni 150 lülitust tunnis 1,2 milj tsüklit · 3. Kuni 600 lülitust tunnis 5 milj tsüklit · 4. Kuni 1200 lülitust tunnis 10 milj tsüklit Alalisvoolukontaktidel ja suurema võimaluse korral ka vahelduvvoolu kontaktoritel on kaarekusutusseade. Elektromagneetliline süsteem võimaldab kontaktorit eemalt juhtida- lülitada sisse ja välja.
lahutades · suur mehaaniline kulumiskindlus kuni 10...20 miljonit tsüklit · tehnoloogiline lihtsus, väike mass ja mõõdud · suur töökindlus 78 Joon. 5.3. Kontaktide tingmärke Peakontaktid, mis lülitavad seadet sisse ja välja, peavad taluma kestvalt nimivoolu ning võimaldama suurt lülitussagedust. Mõningate normide kohaselt liigitatakse kontaktorid kulumiskindluselt nelja klassi: I kuni 30 lülitust tunnis; mehaaniliselt 0,25 miljonit tsüklit II kuni 150 1,2 III kuni 600 5 IV kuni 1200 10 miljonit tsüklit Suure lülitussageduse korral on arvestatud lahutusvooludest tekkiva täiendava soojenemisega Alalisvoolukontaktoritel ja suurema võimsuse korral ka vahelduvvoolukontaktoritel on kaare- kustutusseade.
koormusega elektriajamite elektrimootori võimsuse valikul kasutatakse koormusgraafikut, mis seob omavahel mootori poolt tarbitava voolutugevuse I ja konkreetse voolutugevuse ajalise kestuse t. Tegevuse mõte- vältida mootori pikaajalist soojuslikku ülekoormust, kuigi reaalses elus üle-ja alakoormus vahelduvad pidevalt ja see on täiesti normaalne nähtus. Mootoris tekkiv soojushulk Q1 ja äraantav soojushulk Q2 peavad pikas perspektiivis olema võrdsed. Lk 237. 32. Mis on kontaktorid ja milleks neid kasutatakse? Kontaktorid on distantsjuhtimisega elektromagnetilised lülitid, mis on mõeldud elektrimootorite ja teiste tarvitite sisse-ja väljalülitamiseks. Neid kasutatakse alalis-ja vahelduvvooluahelates pingega kuni 1000V. Lk 250. 33. Kuidas saab kontaktorit sisse ja välja lülitada? Kust kulgeb kontaktori peavooluahel ja juhtimisvooluahel? Kontaktoreid saab lülitada eemalt käsitsi(distantsjuhtimine) või releede abil(automaatjuhtimine).Kontaktori
M2 – teise ventilaatori lühisrootoriga S3 – esimese ja teise ventilaator lülitamine (käsitsi juhtim asünkroonmootor S1 asend «+45») M3 – kolmanda ventilaatori lühisrootoriga KM2, KM3, KM4 – ventilaatorite kiiruse reguleerimise asünkroonmootor kontaktorid M4 – neljanda ventilaatori lühisrootoriga KM5 – esimese ja teise ventilaatori kontaktor asünkroonmootor KM6 – temperatuuri reguleerimise kontaktor F2 – esimese ventilaatori kaitselüliti TKR1 (KV1 ja KV2) – temperatuuri kontrolli relee F3 – teise ventilaatori kaitselüliti
Töö objekti andmed: Kasutatud riistad: 1. Programmeeritav kontroller TSX 1720 1. Programmeeritav loogikakontroller TSX 1720 2. Terminal TSX T317 3. Nupujaamad 2 tk 4. Kontaktorid 3 tk 5. Lõpplüliti 6. Induktiivandur 7. Tüüritav alaldi 8. Asünkroonmootor L1 L2 L3 L3 L3 O0,01 O0,02 O0,03 O0,04 O0,05 TSX 1720
Töö nimetus: Süstikliikumisega mehhanismi juhtimine programmeeritava loogikakontrolleri abil II Töö objekti andmed: Kasutatud riistad: 1. Programmeeritav loogikakontroller TSX 1. Programmeeritav loogikakontroller TSX 1720 1720 2. Terminal TSX T317 3. Nuppjaam 4. Kontaktorid - 2 tk. 5. Lõpplülitid - 2 tk. 6. Asünkroonmootor Joonis 1 installatsiooniskeem KM1 KM2 ~ 230 V O0,01 O0,02 TSX 1720 I0,01 I0,02 I0,03 I0,04 I0,05 +24V
Töörühm: Hinne: Õppejõud: Töö nimetus: Reversseeritava asünkroonmootori juhtimine programmeeritava loogikakontrolleri abil Töö objekti andmed: Kasutatud riistad: 1) Programmeeritav loogikakontroller 2) Programmeeritav loogikakontroller TSX 1720 TSX 1720 3) Terminal TSX T317 4) Kontaktorid 2 tk. 5) Nuppujaamad 2tk 6) Asünkroonmootor Joonis 1 installatsiooniskeem KM1 KM2 ~ 230 V O0,01 O0,02 TSX 1720 I0,01 I0,02 I0,03 I0,04 +24V
Elektromagnetid Elektromagneteid kasutatakse mitmesugustes elektriaparaatides nende kinemaatilise osa käivitamiseks (näiteks kontaktorid, elektromehaanilised releed jne.) aga sammuti ferrummagneetiliste detailide kinnitamiseks või haaramiseks (lihvpinkide elektromagnetilised lauad, tõstemagnetid) ja mitmesugustel muudel eesmärkidel (elektromagnetilised pidurid, sidurid, magnetklapid jne.). elektromagneti põhiosaks on magnetahel. Magneahelaks nimetatakse detailide kogumit, milliseid läbib magnetvoog. Magnetahela osadeks on ka õhupilud magnetahela osade vahel. Magnetahelad võivad olla: 1) mittehargnevad, 2) hargnevad
juhtimiseks Kõik elektriapaardid jagunevad: 1. Põhifunktsiooni järgi: a. kommutatsiooniaparaadid madal-ja kõrgepinge lülitid. (Mis on kommutatsioon sisse välja lülitamine): Võimsuslüliti , Koormuslüliti, Vinnaklüliti, lahklüliti. b. Kaitseaparaadid : sulavkaitsmed, kaitselüliti rikkevoolurelee, liigpingepiirikud. c. Piirikaparaadid : reaktor lahendid. d. Käivitusreguleerimisaparaadid : kontaktorid, kontrollerid, reostaadid. e. Kontrollaparaadid: releed, andurid. f. Reguleerimis aparaadid: pingeregulaatorid, sagedusregulaatorid, pöörlemissageduse regulaatorid. g. Mõõteaparaadid: pinge-ja voolutrafo 2. Liigutus Vooluliigi järgi a. Alalisvoolu aparaadid b. Tööstussageduslik (50Hz) c. Kõrgsageduslik 3. Liigitus tööpõhimõte järgi a. Elektromagneetiline b
· Suur lülitus ja väljalülitusvõime (10-20 nimivoolu) · Pikk iga suure lülitussageduse juures · Suur elektriline kulumiskindlus kuni 3 milj tsüklit, seejuures ka käivitusvoolusid lahutades. · Suur mehaanlinie kulumiskindlus kuni 10-20 milj tsüklit · Väike mass ja mõõdud,tehnoloogiline lihtsus · Suur töökindlus Peakontaktid mis lülitavad seadet sisse ja välja peavad taluma kestvalt nimivoomu ning võimaldama suurt lülitussagedust. Kontaktorid kulumiskindluse järgi: I. Kuni 30 lülitust tunnis mehaaniliselt 0,25 miljonit tsüklit II. Kuni 150 lülitust tunnis mehaaniliselt 1.2 tsüklit III. Kuni 600 lülitust tunnis mehaaniliselt 5 miljonit tsüklit IV. Kuni 1200 lülitust tunnis mehaaniliselt 10 miljonit tsüklit Kaarkustutusseade alalisvoolukontaktoritel ja suurema võimsuse korral ka vahelduvvoolukontaktoritel on kaarekustutusseade.AC del ja suure võimsusega DC del Kontaktori juhtimine
Rannamõisa tee 4, 13516 Tallinn GSM: (+372) 5150851 Tegevus: Elektrimootorite remont ja mähkimine Viru Elektrikaubandus AS Kadaka tee 38, 10621 Tallinn kodulehekülg: www.ve.ee telefon: (+372) 6509900 faks: (+372) 6509910 Analüsaatorid, Andmeside, Automaatikaseadmed, Elektrikilbid, Elektrimaterjalid, Elektrimootorid, Elektriohutusmõõtmised, Elektriseadmed, Elektritarbed, Hooneautomaatika, Hulgi- ja jaemüük, Juhtmed, Jõuelektroonikaseadmed, Jõuliidesed, Kaablid, Kaitselülitid, Kontaktorid, Kontroll- ja mõõtekaablid, Liigpingepiirikud, Lülitid, Mõõteriistad ja -seadmed, Operaatorpaneelid, Pistikupesad, Protsessijuhtimistarkvara, Raadiosageduslikud kaugjuhtimisseadmed, Reaktiivvõimsuse kompensaatorid, Regulaatorid, Releed, Riviklemmid, Sagedusmuundurid, Seadmekarbikud, Sujuvkäivitid, Sulavkaitsmed, Toiteplokid, Trafod, Tööstusarvutid, UPS-id, Valgussüsteemid, Valgustid Margicar OÜ Mammaste, Põlva vald, 63309 Põlvamaa telefon: (+372) 7994051 GSM: (+372) 5045001
docstxt/12739213094907.txt
4. AJAMITE JÕUAHELATE LÜLITUSED Kuidas ühendatakse elektrimootori mähised toiteallikaga? Lülitid, releed ja kontaktorid, programmeeritavad kontrollerid Kuidas toimub mootorite kiiruse reguleerimine? Impulss- või takistusreguleerimine? Pooljuhtmuundurite skeemid 4.1. Mootorite lihtsad käivitus- ja kaitseahelad Asünkroonmootori otselülitus toitevõrku. Suurt osa asünkroonmootoritest lülitatakse otse toitevõrku. Lülitusseadmeks võivad olla kas koormus või kaitselülitid. Sagedaste lülituste korral on lülitusseadmeks tavaliselt surunupplülititega juhitav kontaktor. Sõltuvalt vajadusest
http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/AAV5420/5.htm 52. Relee tööpõhimõte. Relee on seadis, mis välisele füüsikalisele toimele reageerides muudab hüppeliselt oma väljundtoimet (väljundsignaali). Relee on aparaat, mis peale hüppelise toimega releeosa sisaldab ka andurit ja võrdlus- , täitur- vm seadist. Elektrilised releed reageerivad elektrivoolu tugevusele, pingele, sagedusele, võimsusele, elektriahela takistusele, induktiivsusele või mahtuvusele. Releed ja kontaktorid on elektromagnetilised seadised, kus vooluga pooli südamiku liikumise tulemusena suletakse või avatakse elektrilised kontaktid; releedeks nim ka kontaktidega andureid, kus elektrilised kontaktid avatakse või suletakse muul viisil tekitatud liikumise tulemusena. 53. Trafo tööpõhimõte. Tarbijad vajavad mitmesuguseid pingeid. Oluline on pinget muuta ka elektrienergia ülekandmisel kauge maa taha. Ülekanne on soodsam kõrgel pingel, sest vool on siis väiksem energiakadu on väiksem ja
tagajärjel katkevad juhtimisosa kõik ahelad, kontaktor KM1 või KM2 lülituvad välja, tema jõu- ja abikontaktid avanevad ja mootor jääb seisma. See skeem on varustatud nn. "lollivastase" kaitsega. Juhul, kui keegi kogemata vajutab S2 ja S3 korraga, toimub nende avanevate kontaktide avanemine enne sulguvate kontaktide sulgumist. Tänu sellele ei rakendu kumbki kontaktoritest. Kui skeemis poleks avanevaid kontakte S2 ja S3, siis rakenduksid korraga mõlemad kontaktorid (KM1 ja KM2), mille tagajärjeks oleks kahefaasilise lühise tekkimine primaarosas (esimese ja kolmanda faasi vahel). Lühise põhjuseks on kontaktorite KM1 ja KM2 ühendusviis (toitevõrgu- ja mootorivaheline faaside ühendus kontaktorite kaudu). Samuti on see skeem varustatud ka nullkaitsega. See tähendab seda, et elektrivarustuse katkemise korral juhtimisskeem lülitub välja ja mootor jääb seisma. Mootori taaskäivitamiseks tuleb uuesti vajutada kas S2-le või S3-le
Neid ül täitavad tavaliselt lülitusaparaadid. Aparaate võib A(soojussiire mootori pinnalt keskkonda ühes sekundis W/K)=(soojussiiredetegur)F(mootori välispindala). juhtida otse käsitsi või vaheaparatuuri abil. Otsesel käsitsi juhtimisel kasutatakse lõliteid ja kontrollereid. Soojussiiredetegur sõltub jahutuskeskkonna liikumiskiirusest. Mootori soojusmahtuvus ei sõltu oluliselt tema Vaheaparaatideks, mis võimendavad operaatori tööd, võivad olla kontaktorid, elektromagentid või temperatuurist. Mootori soojenemise diferentsiaalvõrrand: Qdt=Cd+Adt. Kui mootor välja lülitada, siis täiturmootorid. Tänapäeva elektriajamite juhtimispõhimõtteid võib vaadelda 3 suure rühmana. 1. klassikalisi hakkab ta jahtuma. See kestab seni kuni mootori temperatuur saab võrdseks keskkonna temperatuuriga. juhtimismeetodeid on eriti sobilik rakendada lihtsate ühe sisendi ja ühe väljundiga süsteemide korral. Need
sellele võib liigitada elektriajameid alljärgnevalt: mitteautomaatne (käsijuhtimisega) elektriajam elektriajami käivitamine, kiiruse reguleerimine, pidurdamine, reversseerimine toimub mitmesuguste käsijuhtimisaparaatide abil; automatiseeritud elektriajam inimese osavõtt juhtimises piirdub alg- juhtimiskäskluse andmisega, edaspidised juhtimistoimingud teevad mitme- sugused elektromehaanilised või muud elektriaparaadid (releed, kontaktorid, kontaktivabad loogikaelemendid, pooljuhtlülitid jne); automaatelektriajam kõik juhtimistoimingud teevad automaatjuhtimis- aparaadid, inimese osavõtt piirdub elektriajami töö jälgimisega. Elektriajami juhtimiseks kasutatavate signaalide arvu järgi liigitatakse tema juhtimissüsteemid järgnevalt: avatud juhtimissüsteemid juhtimiseks kasutatakse ainult üht juhtimissignaali, mistõttu juhtimistoime ei sõltu juhtimistulemusest puudub
2) kuulkruvi muudab pöörleva liikumise kulgevaks 3) rihm ja lint vähendavad pöörlemiskiirust ja suurendavad pöördemomenti Tagasiside andurid: 1) tahhogeneraator genereerib pinget, mis on võrdeline pöörlemiskiirusega 2) enkooder väljastab impulsse, mille järgi saab määrata pöörlemiskiiruse, -suuna või võlli asendi 3) andur annab signaali, kui liikuv osa on jõudnud vajalikku asendisse. Juhtseadmed: 1) releed, kontaktorid, stabiliseerimis ja reguleerimis järgivsüsteem, programmjuhtimine 2) programmloogika kontroller-olekutrajektoori kujundamine, hägusloogiline juhtimine 46. Miks on sagedusjuhtimisel sageduse vähendamisel vaja vähendada ka mootori toitepinget, sageduse suurendamisel aga pinget ei suurendata? Vool sõltub pingest ja takistusest. Kui sagedus suureneb, siis ka takistus suureneb, seetõttu sageduse vähendamisel on vaja ka vähendada mootori toitepinget. Sageduse suurendamisel
Elektriaparaadiks nimetatakse elektrotehnilist seadet elektriliste ja mitteelektriliste objektide juhtimiseks ning nende kaitseks avariiliste ja ebanormaalsete talitluste eest. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatide liigitus nende põhifunktsiooni järgi: kommutatsiooniaparaadid koormuslüliti, vinnaklüliti, lahklüliti; kaitseaparaadid sulavkaitsmed, kaitselüliti, rikkevoolu relee, liigpingepiirikud; piirikaparaadid reaktorid, lahendid; käivitusreguleerimisaparaadid kontaktorid, kontrollerid, reostaadid; kontrollaparaadid releed ja andurid; reguleerimisaparaadid pingeregulaatorid, sagedusregulaatorid jne; mõõtaparaadid pinge- ja voolutrafod. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatidele esitatavad nõuded: elektriaparaadis eraldunud soojushulgale vastav temperatuur ei tohi ületada lubatavat väärtust; elektriaparaat peab taluma liigvoolude poolt põhjustatud tugevaid termilisi ja elektrodünaamilisi mõjusid ilma jääkdeformatsioonideta;
lülitid või liugkontaktid) ning töötingimustest (madal või kõrge pinge, nõrk või tugev voolutugevus). Elektrikontakte liigitakse suletud, avatavad ja liugkontaktideks. Suletud kontaktid on jäigad ühendused elektrivoolu ülekandmiseks. Kontakti materjal peab olema hea eletrijuhtivusega. Avatavaid kontakte e. lüliteid kasutatakse elektriahelate sisse- ja väljalülitamiseks (lihtlülitid, releed, kontaktorid, magnetkäivitid jne). Neilt nôutakse eelkôige väikest kontaktitakistust ja minimaalset kokkukeevitutavust. Liugkontaktid kujutavad endast hôôrdepaari, kus materjalilt nôutakse lisaks eelnimetatud omadustele, väikest hôôrdetegurit, suurt eletrierosiooni- ja kulumiskindlust. Nagu eespool nähtub, esitatakse elektrikontaktmaterjalidele vastukäivad nôuded, mida pole vôimalik saada üht materjali kasutades. Seepärast on kaasaja
maksimaalse magnetilise läbitavuse ) punkt. - 85 - Magneetumise intensiivsust sõltuvalt raken- pöörisvoolukadusid. Seetõttu vahelduvvoolusüda- datud magnetvälja tugevusest iseloomustab abso- mikud (elektrimasinad, trafod, kontaktorid jne.) luutse magnetilise läbitavuse µa kõver (sele 3X, valmistatakse pöörisvoolukadude vähendamiseks kõver 4), mis näitab, kui suuri magnetilise indukt- elektrotehnilisest lehtterasest (trafoplekist). Materjali siooni B muutusi (B) tekitab teatud väljatugevuse eritakistuse suurendamiseks kasutatakse legeeri- muutus (H). vaid lisandeid räni, (tabel 3.6), molübdeeni,
Vääratumine tekib muunduri üleminekul alalditalitlusest vahelditalitlusse, kui üheaegselt on avatud alaldi ja vaheldi grupi pooljuhtseadised, mis omakorda põhjustab vahelduv-ja alalisvooluahelate vahelise lühise. Kiiretoimeline kaitselüliti alalisvooluahelas kaitseb muundurit sellise avariitalitluse eest. Sõltumatute vaheldite korral on kaitse põhieesmärgiks vaheldi ohutu lahutamine alalisvoolu vahelülist. Alalisvoolu kaitselülitid ja kontaktorid aitavad vältida avariitalitlusi. Selle probleemi teiseks võimalikuks lahenduseks on hetktoimega ja keskmise toimekiirusega vooluandurite kasutamine. Nende signaalid muudavad modulatsiooni viisi selliselt, et transistorid sulguksid liigvoolu korral. Summutus-ja piirikahelad. Kõikidel türistoridel ja transistoridel tekkivate kõrgete pingete ja suurte voolude tõttu kasvavad lülitusprotsessi siirdetalitluses lülituskaod võrdeliselt muunduri lülitussageduse kasvuga
annaabi.ee 
