Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...
ve.ee telefon: (+372) 6509900 faks: (+372) 6509910 Analüsaatorid, Andmeside, Automaatikaseadmed, Elektrikilbid, Elektrimaterjalid, Elektrimootorid, Elektriohutusmõõtmised, Elektriseadmed, Elektritarbed, Hooneautomaatika, Hulgi- ja jaemüük, Juhtmed, Jõuelektroonikaseadmed, Jõuliidesed, Kaablid, Kaitselülitid, Kontaktorid , Kontroll- ja mõõtekaablid, Liigpingepiirikud, Lülitid, Mõõteriistad ja -seadmed, Operaatorpaneelid, Pistikupesad, Protsessijuhtimistarkvara, Raadiosageduslikud kaugjuhtimisseadmed, Reaktiivvõimsuse kompensaatorid, Regulaatorid, Releed, Riviklemmid, Sagedusmuundurid, Seadmekarbikud, Sujuvkäivitid, Sulavkaitsmed, Toiteplokid, Trafod, Tööstusarvutid, UPS-id, Valgussüsteemid, Valgustid Margicar OÜ Mammaste, Põlva vald, 63309 Põlvamaa telefon: (+372) 7994051 GSM: (+372) 5045001...
ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/AAV5420/5.htm 52. Relee tööpõhimõte. Relee on seadis, mis välisele füüsikalisele toimele reageerides muudab hüppeliselt oma väljundtoimet (väljundsignaali). Relee on aparaat, mis peale hüppelise toimega releeosa sisaldab ka andurit ja võrdlus- , täitur- vm seadist. Elektrilised releed reageerivad elektrivoolu tugevusele, pingele, sagedusele, võimsusele, elektriahela takistusele, induktiivsusele või mahtuvusele. Releed ja kontaktorid on elektromagnetilised seadised, kus vooluga pooli südamiku liikumise tulemusena suletakse või avatakse elektrilised kontaktid; releedeks nim ka kontaktidega andureid, kus elektrilised kontaktid avatakse või suletakse muul viisil tekitatud liikumise tulemusena. 53. Trafo tööpõhimõte. Tarbijad vajavad mitmesuguseid pingeid. Oluline on pinget muuta ka elektrienergia ülekandmisel kauge maa taha. Ülekanne on soodsam kõrgel pingel, sest vool on siis väiksem energiakadu on väiksem ja...
Põhifunktsiooni järgi: a. kommutatsiooniaparaadid madal-ja kõrgepinge lülitid. (Mis on kommutatsioon sisse välja lülitamine): Võimsuslüliti , Koormuslüliti, Vinnaklüliti, lahklüliti. b. Kaitseaparaadid : sulavkaitsmed, kaitselüliti rikkevoolurelee, liigpingepiirikud. c. Piirikaparaadid : reaktor lahendid. d. Käivitusreguleerimisaparaadid : kontaktorid , kontrollerid, reostaadid. e. Kontrollaparaadid: releed, andurid. f. Reguleerimis aparaadid: pingeregulaatorid, sagedusregulaatorid, pöörlemissageduse regulaatorid. g. Mõõteaparaadid: pinge-ja voolutrafo 2. Liigutus Vooluliigi järgi a. Alalisvoolu aparaadid b. Tööstussageduslik (50Hz) c. Kõrgsageduslik 3. Liigitus tööpõhimõte järgi a. Elektromagneetiline b...
See skeem on varustatud nn. "lollivastase" kaitsega. Juhul, kui keegi kogemata vajutab S2 ja S3 korraga, toimub nende avanevate kontaktide avanemine enne sulguvate kontaktide sulgumist. Tänu sellele ei rakendu kumbki kontaktoritest. Kui skeemis poleks avanevaid kontakte S2 ja S3, siis rakenduksid korraga mõlemad kontaktorid (KM1 ja KM2), mille tagajärjeks oleks kahefaasilise lühise tekkimine primaarosas (esimese ja kolmanda faasi vahel). Lühise põhjuseks on kontaktorite KM1 ja KM2 ühendusviis (toitevõrgu- ja mootorivaheline faaside ühendus kontaktorite kaudu). Samuti on see skeem varustatud ka nullkaitsega. See tähendab seda, et elektrivarustuse katkemise korral juhtimisskeem lülitub välja ja mootor jääb seisma. Mootori taaskäivitamiseks tuleb uuesti vajutada kas S2-le või S3-le...
20 miljonit tsüklit · tehnoloogiline lihtsus, väike mass ja mõõdud · suur töökindlus 78 Joon. 5.3. Kontaktide tingmärke Peakontaktid, mis lülitavad seadet sisse ja välja, peavad taluma kestvalt nimivoolu ning võimaldama suurt lülitussagedust. Mõningate normide kohaselt liigitatakse kontaktorid kulumiskindluselt nelja klassi: I kuni 30 lülitust tunnis; mehaaniliselt 0,25 miljonit tsüklit II kuni 150 1,2 III kuni 600 5 IV kuni 1200 10 miljonit tsüklit Suure lülitussageduse korral on arvestatud lahutusvooludest tekkiva täiendava soojenemisega Alalisvoolukontaktoritel ja suurema võimsuse korral ka vahelduvvoolukontaktoritel on kaare- kustutusseade....
Programmeeritav kontroller TSX 1720 1. Programmeeritav loogikakontroller TSX 1720 2. Terminal TSX T317 3. Nupujaamad 2 tk 4. Kontaktorid 3 tk 5. Lõpplüliti 6. Induktiivandur 7. Tüüritav alaldi 8. Asünkroonmootor L1 L2 L3 L3 L3 O0,01 O0,02 O0,03 O0,04 O0,05 TSX 1720...
Elektromagnetid Elektromagneteid kasutatakse mitmesugustes elektriaparaatides nende kinemaatilise osa käivitamiseks (näiteks kontaktorid , elektromehaanilised releed jne.) aga sammuti ferrummagneetiliste detailide kinnitamiseks või haaramiseks (lihvpinkide elektromagnetilised lauad, tõstemagnetid) ja mitmesugustel muudel eesmärkidel (elektromagnetilised pidurid, sidurid, magnetklapid jne.). elektromagneti põhiosaks on magnetahel. Magneahelaks nimetatakse detailide kogumit, milliseid läbib magnetvoog. Magnetahela osadeks on ka õhupilud magnetahela osade vahel. Magnetahelad võivad olla: 1) mittehargnevad, 2) hargnevad...
Programmeeritav loogikakontroller TSX 1. Programmeeritav loogikakontroller TSX 1720 1720 2. Terminal TSX T317 3. Nuppjaam 4. Kontaktorid - 2 tk. 5. Lõpplülitid - 2 tk. 6. Asünkroonmootor Joonis 1 installatsiooniskeem KM1 KM2 ~ 230 V O0,01 O0,02 TSX 1720 I0,01 I0,02 I0,03 I0,04 I0,05 +24V...
Töörühm: Hinne: Õppejõud: Töö nimetus: Reversseeritava asünkroonmootori juhtimine programmeeritava loogikakontrolleri abil Töö objekti andmed: Kasutatud riistad: 1) Programmeeritav loogikakontroller 2) Programmeeritav loogikakontroller TSX 1720 TSX 1720 3) Terminal TSX T317 4) Kontaktorid 2 tk. 5) Nuppujaamad 2tk 6) Asünkroonmootor Joonis 1 installatsiooniskeem KM1 KM2 ~ 230 V O0,01 O0,02 TSX 1720 I0,01 I0,02 I0,03 I0,04 +24V...
Aparaate võib A(soojussiire mootori pinnalt keskkonda ühes sekundis W/K)=(soojussiiredetegur)F(mootori välispindala). juhtida otse käsitsi või vaheaparatuuri abil. Otsesel käsitsi juhtimisel kasutatakse lõliteid ja kontrollereid. Soojussiiredetegur sõltub jahutuskeskkonna liikumiskiirusest. Mootori soojusmahtuvus ei sõltu oluliselt tema Vaheaparaatideks, mis võimendavad operaatori tööd, võivad olla kontaktorid , elektromagentid või temperatuurist. Mootori soojenemise diferentsiaalvõrrand: Qdt=Cd+Adt. Kui mootor välja lülitada, siis täiturmootorid. Tänapäeva elektriajamite juhtimispõhimõtteid võib vaadelda 3 suure rühmana. 1. klassikalisi hakkab ta jahtuma. See kestab seni kuni mootori temperatuur saab võrdseks keskkonna temperatuuriga. juhtimismeetodeid on eriti sobilik rakendada lihtsate ühe sisendi ja ühe väljundiga süsteemide korral. Need...
2) kuulkruvi muudab pöörleva liikumise kulgevaks 3) rihm ja lint vähendavad pöörlemiskiirust ja suurendavad pöördemomenti Tagasiside andurid: 1) tahhogeneraator genereerib pinget, mis on võrdeline pöörlemiskiirusega 2) enkooder väljastab impulsse, mille järgi saab määrata pöörlemiskiiruse, -suuna või võlli asendi 3) andur annab signaali, kui liikuv osa on jõudnud vajalikku asendisse. Juhtseadmed: 1) releed, kontaktorid , stabiliseerimis ja reguleerimis järgivsüsteem, programmjuhtimine 2) programmloogika kontroller-olekutrajektoori kujundamine, hägusloogiline juhtimine 46. Miks on sagedusjuhtimisel sageduse vähendamisel vaja vähendada ka mootori toitepinget, sageduse suurendamisel aga pinget ei suurendata? Vool sõltub pingest ja takistusest. Kui sagedus suureneb, siis ka takistus suureneb, seetõttu sageduse vähendamisel on vaja ka vähendada mootori toitepinget. Sageduse suurendamisel...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Jüri Pirso PAAGUTATUD TRIBOMATERJALID Loengukonspekt aines ,,Tribotehnilised materjalid ja pinded" Tallinn 2003 1 PAAGUTATUD TRIBOMATERJALID EESSÕNA Kulumine on üks peamisi põhjusi, mis määrab masinate ja mehhanismide tööea Kulumise tekitatud kahju kogu maailma majandusele hinnatakse sadadesse miljarditesse dollaritesse aastas. Kulumisest tekitatud kahju erinevate kulumisliikide järgi hinnatakse järgmiselt: abrasiivkulumist (50% kogukahjust) hõõrdekulumist (15%), erosioonkulumist ( 8%), frettingust (8%), keemilist (5%). Kulumisliike on käsitletud loengukonspektis: I.Kleis ,,Triboloogia lühikursuses" 1996. Siinkohal on toodud ainult lühike informatsioon nende kulumisliikide kohta, mida käsitletakse käesolevas loengukonspektis. Kulumise negatiivse mõju vähen...
sellele võib liigitada elektriajameid alljärgnevalt: mitteautomaatne (käsijuhtimisega) elektriajam elektriajami käivitamine, kiiruse reguleerimine, pidurdamine, reversseerimine toimub mitmesuguste käsijuhtimisaparaatide abil; automatiseeritud elektriajam inimese osavõtt juhtimises piirdub alg- juhtimiskäskluse andmisega, edaspidised juhtimistoimingud teevad mitme- sugused elektromehaanilised või muud elektriaparaadid (releed, kontaktorid , kontaktivabad loogikaelemendid, pooljuhtlülitid jne); automaatelektriajam kõik juhtimistoimingud teevad automaatjuhtimis- aparaadid, inimese osavõtt piirdub elektriajami töö jälgimisega. Elektriajami juhtimiseks kasutatavate signaalide arvu järgi liigitatakse tema juhtimissüsteemid järgnevalt: avatud juhtimissüsteemid juhtimiseks kasutatakse ainult üht juhtimissignaali, mistõttu juhtimistoime ei sõltu juhtimistulemusest puudub...
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised...
Tegevuse mõte- vältida mootori pikaajalist soojuslikku ülekoormust, kuigi reaalses elus üle-ja alakoormus vahelduvad pidevalt ja see on täiesti normaalne nähtus. Mootoris tekkiv soojushulk Q1 ja äraantav soojushulk Q2 peavad pikas perspektiivis olema võrdsed. Lk 237. 32. Mis on kontaktorid ja milleks neid kasutatakse? Kontaktorid on distantsjuhtimisega elektromagnetilised lülitid, mis on mõeldud elektrimootorite ja teiste tarvitite sisse-ja väljalülitamiseks. Neid kasutatakse alalis-ja vahelduvvooluahelates pingega kuni 1000V. Lk 250. 33. Kuidas saab kontaktorit sisse ja välja lülitada? Kust kulgeb kontaktori peavooluahel ja juhtimisvooluahel? Kontaktoreid saab lülitada eemalt käsitsi(distantsjuhtimine) või releede abil(automaatjuhtimine).Kontaktori...
Elektromagnet tõmbab liikuvat terasankrut ja tema külge kinnitatud jõu ja abikontaktid muudavad oma olekut. Algasendi taastamine pinge katkemine mähisel elektromagnet lakkab olemast ning jõu ja abikontaktorid taastavad oma esialgse asendi Erinevad kontaktorid : · Mähise pinge suurus 24;36;42;48;110-127;110;220;220-240;380;380-414 AC (vahelduvvoool) 12;24;42;48;60;110-125;220-240 DC( alalisvool ) · Mähise voolu liik : vahelduvvool alalisvool · Lülitatav tarbija :aktiivtsakistus induktiivtakistus mahtuvustakistus vahelduvvoolu tarbija alalisvoolu tarbija(kaarleegisummutiga)...
Elektromagnet tõmbab liikuvat terasankrut ja tema külge kinnitatud jõu ja abikontaktid muudavad oma olekut. Pinge katemisel mähisel elektromagnet lakkab olemast ning jõu ja abikontaktid taastavad oma esialgse asendi. Erinevad kontaktorid : · Mähise pinge suurus; 12V; 24V; 36V; 42V; 110V; 127V; 220V; 230V; 380V · Mähise voolu liik: Vahelduvvool või alalisvool · Lülitav tarbija: Aktiivtakistus ; Mahtuvustakistus ; Alalisvoolu tarbija ; Induktiivtakistus ; Vahelduvvoolu tarbija · Aktiivtakistuse tarbija korral tuleb seadet kaitsta lühise eest Kui tarbijaks on elektrimootor siis tuleb teda kaitsta lisaks lühisele ka ülekoormuse eest. Kontaktor ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuse eest....
M2 – teise ventilaatori lühisrootoriga S3 – esimese ja teise ventilaator lülitamine (käsitsi juhtim asünkroonmootor S1 asend «+45») M3 – kolmanda ventilaatori lühisrootoriga KM2, KM3, KM4 – ventilaatorite kiiruse reguleerimise asünkroonmootor kontaktorid M4 – neljanda ventilaatori lühisrootoriga KM5 – esimese ja teise ventilaatori kontaktor asünkroonmootor KM6 – temperatuuri reguleerimise kontaktor F2 – esimese ventilaatori kaitselüliti TKR1 (KV1 ja KV2) – temperatuuri kontrolli relee F3 – teise ventilaatori kaitselüliti...
4. AJAMITE JÕUAHELATE LÜLITUSED Kuidas ühendatakse elektrimootori mähised toiteallikaga? Lülitid, releed ja kontaktorid , programmeeritavad kontrollerid Kuidas toimub mootorite kiiruse reguleerimine? Impulss- või takistusreguleerimine? Pooljuhtmuundurite skeemid 4.1. Mootorite lihtsad käivitus- ja kaitseahelad Asünkroonmootori otselülitus toitevõrku. Suurt osa asünkroonmootoritest lülitatakse otse toitevõrku. Lülitusseadmeks võivad olla kas koormus või kaitselülitid. Sagedaste lülituste korral on lülitusseadmeks tavaliselt surunupplülititega juhitav kontaktor. Sõltuvalt vajadusest...