Elektrotehnika kordamisküsimused ja vastused (3)

Q: Milliseid eeliseid annab elektrotehnika tundmine insenerile?

Vastus leiad õppematerjalist: Elektrotehnika kordamisküsimused ja vastused

Q: Milliseid eeliseid annab elektroonika tundmine insenerile?

Vastus leiad õppematerjalist: Elektrotehnika kordamisküsimused ja vastused

Q: Kes peaks olema õppimisprotsessis aktiivsem pool õppija või õpetaja?

Vastus leiad õppematerjalist: Elektrotehnika kordamisküsimused ja vastused

Q: Kes on teie õppimisprotsessis aktiivsem pool õppija või õpetaja?

Vastus leiad õppematerjalist: Elektrotehnika kordamisküsimused ja vastused

Q: Kumb on enne kas elektromotoorjõud või vool?

Vastus leiad õppematerjalist: Elektrotehnika kordamisküsimused ja vastused

Q: Kumb on enne kas vool või pinge?

Vastus leiad õppematerjalist: Elektrotehnika kordamisküsimused ja vastused

Q: Mis toimivad ainult alalisvooluga?

Vastus leiad õppematerjalist: Elektrotehnika kordamisküsimused ja vastused

Q: Mis toimivad ainult vahelduvvooluga?

Vastus leiad õppematerjalist: Elektrotehnika kordamisküsimused ja vastused

Q: Mida kirjeldab aktiivvõimsus vahelduvvooluahelas?

Vastus leiad õppematerjalist: Elektrotehnika kordamisküsimused ja vastused

Q: Mida kirjeldab reaktiivvõimsus vahelduvvooluahelas?

Vastus leiad õppematerjalist: Elektrotehnika kordamisküsimused ja vastused

Tallinna Tehnikakõrgkool - Tehnika - Elektrotehnika

3 HALB

Esitatud küsimused

Milliseid eeliseid annab elektrotehnika tundmine insenerile?
Milliseid eeliseid annab elektroonika tundmine insenerile?
Kes peaks olema õppimisprotsessis aktiivsem pool õppija või õpetaja?
Kes on teie õppimisprotsessis aktiivsem pool õppija või õpetaja?
Kumb on enne kas elektromotoorjõud või vool?
Kumb on enne kas vool või pinge?
Mis toimivad ainult alalisvooluga?
Mis toimivad ainult vahelduvvooluga?
Mida kirjeldab aktiivvõimsus vahelduvvooluahelas?
Mida kirjeldab reaktiivvõimsus vahelduvvooluahelas?
Mida kirjeldab näivvõimsus vahelduvvooluahelas?
Kui aktiivvõimsus?
Miks ja kui ja siis millistel tingimustel?
Kui näivvõimsus?
Millest lähtudes valitakse kolmefaasilise tarviti ühendusskeem?
Milleks on kolmefaasilises süsteemis vajalik neutraaljuht?
Millest tekivad energiakaod elektrienergia ülekandmisel generaatorist tarvitisse?
Miks on vattmeetri ühendamiseks mõõteahelasse vaja nelja klemmi?
Miks dioodi takistus sõltub talle rakendatud pinge polaarsusest?
Kuidas käitub diood mis on lülitatud vahelduvpingele?
Miks dioodil on mittelineaarne pinge-voolu tunnusjoon?
Miks türistori võib nimetada ka juhtivaks dioodiks?
Miks transistor võimendab sisendsignaali?
Miks triger mäletab oma eelmist olukorda aga loogikaelement ei mäleta?
Miks operatsioonivõimendi võimendustegur sõltub tagasisideahela takistusest?
Millised eelised ja puudused on kahendkoodil võrreldes kümmendkoodiga?
Miks transistorit saab kasutada võimenduselemendina?
Kui sama pooli lülitamisel sama suurusega vahelduvpingele?
Millist rolli mängib elektromagnetilistes seadmetes puistemagnetvoog?
Millised on elektrimootori eelised ja puudused võrreldes teiste jõuallikatega?
Miks koormusmomendi suurenedes elektrimootori kiirus tavaliselt väheneb?
Kuidas muuta alalisvoolumootori pöörlemiskiirust ja pöörlemissuunda?
Kuidas muuta vahelduvvoolumootori pöörlemiskiirust ja pöörlemissuunda?
Kuidas juhitakse elektriajamiga elektriautot?
Millal tekib mootoril lühistalitlus?
Mis tingimustel tekib pingeresonants?
Mis tingimustel tekib vooluresonants?
Mille eest tuleb kaitsta elektrimootorit?

Elektrotehnika kordamisküsimused:

Milliseid eeliseid annab elektrotehnika tundmine insenerile?
See annab oskusi muundada looduslikku energiat ning oskusi saada ja edastada elektrilist informatsiooni. Elektrotehnilised seadmed annavad võimaluse tootmist kompleksselt automatiseerida ning võtta kasutusele tehnoloogiaid , mille rakendamine näiteks kõrge temperatuuri, rõhu või ohtliku kiirguse tõttu oleks muidu võimatu. Elektronarvutite abil saab töödelda ning salvestada informatsiooni. Elekter on meie igapäevaelu vältimatu osa.

Milliseid eeliseid annab elektroonika tundmine insenerile?
Elektroonika tundmine annab oskuse käsitleda keskmise ning suure võimsusega seadmeid, mille ülesandeks on ühe vooluliigi muundamine teiseks. Neid muundussüsteeme kasutatakse värviliste metallide elektrolüüsil, elektertranspordis, tõstemasinates, elektriajamites ning energia alalisvoolu ülekandel suurtele kaugustele.

Kes peaks olema õppimisprotsessis aktiivsem pool – õppija või õpetaja?
Õppija, kui tal neid tarkusi vaja läheb (mida meil ju enamuses vaja ei lähe :D) , õpetaja, kui tema arvates minul neid tarkusi vaja läheb.

Kes on teie õppimisprotsessis aktiivsem pool – õppija või õpetaja?
Õppija...daaaa, muidu ma ju ei vastaks neid küsimusi..camoon ;)

Kumb on enne, kas elektromotoorjõud või vool?
Elektromotoorjõud on enne, sest vooluahelas vooluallikal on elektromotoorjõud, mis tekitab voolu.( I = U / R )

Kumb on enne, kas vool või pinge?
Pinge on enne, sest pinge tekitab voolu. Näiteks pinge läbi minemisel takistist peale takisti läbimist saab arvutada voolu. I = U / R (Pinge kutsub esile elektrivoolu)

Nimeta seadmeid ja protsesse, mis toimivad ainult alalisvooluga?
Käekell, arvuti, kalkulaator, taskulamp, alalisvoolumootorid, alalisvoolugeneraator, hõõglambid, termotakistid, operatsioonvõimendi, elektriring, troll , tramm, elektrokeemia ja galvaanika elemendid. Toiteks vajavad alalisvooluallikaid galvaanielemendid, akud ning alaldid .

Nimeta seadmeid ja protsesse, mis toimivad ainult vahelduvvooluga?
Trafo , kondensaator , vahelduvvoolugeneraator, vahelduvvoolumootor, asünkroonmootor, elektritööriistad, raadio – ja televisioonitehnika, föön, veekeetja , videomakk. ( vahelduvvool on perioodiliselt oma suurust ning suunda muutev vool)

Nimeta seadmeid ja protsesse, mis toimivad nii alalisvoolu kui ka
vahelduvvooluga?
Elektrimootor , lambipirn , poolperioodalaldi, täisperioodalaldi.

Kas elektriahela arvutustulemused sõltuvad sellest, kas arvutaja arvab voolu
positiivse suuna õigesti ära või mitte?
Arvutusel saadud arv ei sõltu sellest, kas arvutaja arvab voolu positiivse suuna õigesti ära, kuid sellest sõltub voolu suund. Kui vastus tuleb negatiivse märgiga, siis on tegelik suund vastupidine, kui arvutaja arvas , kui positiivne, siis on vool samas suunas, nagu arvas ka arvutaja.

Kas arvutustehnika kasutamine ülesannete lahendamisel teeb elektrotehnika õppijale selgemaks või segasemaks?
Ikka selgemaks, kui tunned neid arvutusprogramme, kui ei tunne, siis ilmselgelt ei mõista programmist midagi ega osta selle abil ka ülesandeid lahendada.

Mida kirjeldab aktiivvõimsus vahelduvvooluahelas?
(Vahelduvvoolu hetkvõimsuseks nimetatakse voolu ja pinge hetkväärtuste korrutist p = ui
Hetkväärtuste avaldised pingele ja voolule on u=Um sinωt ja i=Im·sin(ωt±φ).
Hetkvõimsuse üldavaldis on seega p= Um·Im·sinωt·sin(ωt±φ).
Siinuste korrutist saab teisendada sinωt ⋅ sin(ωt ±ϕ ) = 1 ϕ − ωt ±ϕ
ja Um·Im=2U·I. Asendades saame p=U·I·cosφ— U·I·cos(2ωt±φ).
Perioodi keskmise võimsuse P saame ühe perioodi integreerimisel
1 [ cos cos(2 )] cos . = ∫ U ⋅ I ϕ −U ⋅ I ωt ±ϕ dt =U ⋅ I ⋅ ϕ
Seda keskmist võimsust nimetatakse aktiivvõimsuseks ja mõõteühikuks on vatt [W].)
Aktiivvõimsus on keskmine võimsus perioodi kohta. Aktiivvõimsus on vahelduvvoolu võimsuse see osa, mis muutub kas soojuseks, mehaaniliseks tööks või salvestub keemilise energiana. Soojuslik võimsus eraldub vaid aktiivtakistis. Aktiivvõimsus avaldub kujul
P = I Z I R / Z = I2 R nagu alalisvooluahelaski. Aktiivvõimsuse ühik on vatt (W).

Mida kirjeldab reaktiivvõimsus vahelduvvooluahelas?
Reaktiivvõimsus kirjeldab seda osa näivvõimsusest vahelduvvooluahelas, mis ei eraldu soojusena (kasuliku tööna). Reaktiivvõimsuse valem on Q = S sinφ, tema mõõtühik on varr e. Voltamper – reaktiivne (var).

Mida kirjeldab näivvõimsus vahelduvvooluahelas?
Näivvõimsuseks nimetatakse korrutist U I = S ja näivvõimsuse ühikuks on voltamper [V A]
Näivvõimsus ehk koguvõimsus on aktiivvõimsuse ning reaktiivvõimsuse ruutude summa ruutjuurest. S = √ P2 + Q2

Kas ühefaasilise tarviti reaktiivvõimsus võib olla suurem kui aktiivvõimsus? Kui ei, siis miks, ja kui ja, siis millistel tingimustel?
Ühefaasilise tarviti reaktiivvõimsus võib olla suurem kui aktiivvõimsus, kui reaktiivtakistus on suurem kui aktiivtakistus. Reaktiivvõimsus ning aktiivvõimsus ei ole omavahelises sõltuvuses.

Kas ühefaasilise tarviti reaktiivvõimsus võib olla suurem kui näivvõimsus? Kui ei, siis miks, ja kui ja, siis millistel tingimustel?
Ühefaasilise tarviti reaktiivvõimsus ei saa olla suurem kui näivvõimsus, sest võimsusi seob täisnurkne ehk võimsuskolnurk, millest S = √P2 + Q2 ning reaktiivvõimsus on see osa näivvõimsusest, mis ei eraldu soojusena. Reaktiivvõimsus võib olla sama suur kui näivvõimsus, kui P = 0 ehk aktiivvõimsust ei ole.

Kas vahelduvvooluahelate arvutamine on hõlpsam kompleksarvude või diagrammvektorite abil?
Vahelduvvooluahelate arvutamine on hõlpsam kompleksarvude abil, kuna diagrammvektorite abil peaks joonistama välja vektordiagrammi. Kompleksarvude puhul seda tegema ei pea ning seega läheb arvutamine kiiremini, saab arvut kohe asemele panna.

Millest lähtudes valitakse kolmefaasilise tarviti ühendusskeem?
Kolmefaasilise tarviti ühendusskeem valitakse lähtuvalt vajadusest. Kas on tegu näiteks sümmeetrilise või mittesümmeetrilise tarbijaga (Kui tegu on sümmeetrilise tarbijaga, siis on kõikide faaside aktiivtakistused võirdsed ning reaktiivtakistused on samuti omavahel võrdsed ning samalaadsed ja seetõttu on võrdsed ka faaside näivtakistused ja faasinihkenurgad. Mittesümmeetrilise tarbija puhul ei ole täidetud sümmeetrilisuse tingimused.) või kas tahetakse teha kolme- või neljajuhtmelist süsteemi. Neljajuhtmeline süsteem on realiseeritav vaid tähtühenduse korral, kus neljas juhe on nn. neutraaljuhe . Kolmefaasiline süsteem on realiseeritav täht – ning kolmnurkühendusega.

Kas kolmefaasilise tarviti võimsus sõltub ühendusskeemist?
Tarviti võimsus sõltub ühendusskeemist, kuna sümmeetrilise tarbija ühendusskeemi puhul on kõik võimsused võrdsed, aga mittesümmeetrilise ühendusskeemi puhul on need erinevad.

Miks on kolmefaasilise tarviti kolmnurkühendusel liini- ja faasivoolud erinevad, aga tähtühendusel ei ole?
Liinivoolud on juhtmete sees, faasivoolud on eri faaside mähistes. Kuna tähtühenduse puhul punktid A, B ja C ei ole hargnemispunktid, siis tähtühenduse puhul Il = If , kolmnurkühenduse puhul aga ühenduspunktidest väljuvad liinijuhtmed, kusjuures seal Ul = Uf. Kolmnurkühenduse puhul saab (kuna ühenduspunktid on hargnemispunktid, sealt väljuvad liinijuhtmed) liini- ja faasivoolud siduda omavahel Kirchhoffi esimese seaduse järgi ning kui kõik faasivoolud on võrdsed ja võrdse faasinihkega, siis on võrdsed ka liinivoolud ning arvuliselt avaldub kujul Il = √3 If

Milleks on kolmefaasilises süsteemis vajalik neutraaljuht?
Kui neutraalpunkt on ühendatud neutraaljuhtmega, siis on tegemist maandamata süsteemiga. Kui neutraalpunkt ei ole ühendatud neutraaljuhtmega, on tegemist maandatud süsteemiga (neutraalpunkt on nullpunkt ). Seega neutraaljuht kolmefaasilises süsteemis on vajalik pinge maandamiseks.

Millest tekivad energiakaod elektrienergia ülekandmisel generaatorist tarvitisse?
Energiakaod tekivad põhjustatuna takistitest. Takistid on näiteks trafodes, nende mähistes ning samuti ka elektrijuhtmetes. Erinevad takistid kokku tekitavad umbes 15 – 20 % energiakao elektrienergia ülekandmisel generaatorist tarvitisse.

Miks magnetelektriline mõõteriist mõõdab vahelduvpinge keskväärtust, aga
elektromagnetiline mõõteriist mõõdab vahelduvpinge efektiivväärtust?
Magnetelektrilises mõõtemehhanismis kasutatakse vooluga mähise ja püsimagneti magnetvälja vastastikust toimet. Liikuvaks osaks on enamasti pool, kuid võib olla ka püsimagnet. Osuti pöördenurk on võrdeline pöördemomendi keskmise väärtusega perioodi kohta. Püsimagneti magnetvoog ja mähise keerdude arv w on konstandid, seega on mõõtetulemus võrdeline voolu keskväärtusega M = ΦwIk = kI Ik. Mõõtetulemuse saamiseks kasutatakse muundurit, mis teisendab vahelduvvoolu pulseer- või alalisvooluks.
Elektromagnetilises mõõtemehhanismis kasutatakse mõõdetava voolu magnetvälja toimet ferromagnetilisest materjalist liikuvale südamikule. Mehhanismi liikuv südamik püüab võtta asendit, mille puhul magnetvoog on maksimaalne: Wm =1/2 LI2, kus L on süsteemi induktiivsus ja I on pooli läbiv vool. Pooli läbiva voolu suuna muutumisel jääb pöördemomendi suund endiseks. Mõõteriista liikuva osa pöördumisega nurga α võrra kaasneb magnetvälja energia muutumine määrab mõjuva pöördemomendi väärtuse. Mõõtetulemuseks tuleb I = √ 2kα ∂α α / ∂L = CIα. Seega CI ≠ const . Skaala algusosa on kokku surutud. Elektromagnetiline mõõteriist mõõdab vahelduvsuuruse efektiivväärtust. Nõrga magnetvälja tõttu ei saa ta mõõta väikeseid voole ja mõõteriist on tundlik välistele magnetväljadele.

Mille poolest erineb elektromagnetiline ampermeeter elektromagnetilisest voltmeetrist?
Ampermeeter mõõdab voolu, voltmeeter pinget.

Miks on tähtis valida mõõteriista mõõtepiirkond selline, et osuti näit oleks skaala tagumises osas?
Kuna siis on näitu parem lugeda.

Miks on vattmeetri ühendamiseks mõõteahelasse vaja nelja klemmi ?
Tal on kaks sisendklemmi ja kaks väljundklemmi. Elektrilisteks sisendsuurusteks on sisendpinge ja sisendvool, väljundsuurusteks väljundpinge ja –vool. Sisendklemmid ühendatakse elektrienergia allikaga , väljundklemmid tarbijaga.

Miks dioodi takistus sõltub talle rakendatud pinge polaarsusest?
Dioodis on n- ja p-tüüpi pooljuhid , kui rakendada positiivne pinge (p juures on +), siis hakkavad elektronid ja augud liikuma, ektronid lähevad üle p-kihi + klemmile ja augud vastupidi. Kui rakendada negatiivne pinge, siis elektronid liiguvad kohe + klemmile, seega on esimesel juhul dioodi takistus väike ning teisel juhul suur. Diood laseb elektrit läbi, kui on „+” „+” ja ei lase kui on „+” „-„

Kuidas käitub diood, mis on lülitatud vahelduvpingele?
Vahelduvpinge korral on tegemist sinusoidiga, sellest tulenevalt diood vahepeal juhib elektrit ja siis jälle ei juhi.

Miks dioodil on mittelineaarne pinge-voolu tunnusjoon ?
Sest diood on mittelineaarse takistusega element.

Miks türistori võib nimetada ka juhtivaks dioodiks?
Kuna türistor koosneb erinevatest juhtivatest kihtidest. Türistor on neljakihiline pooljuhtseadis.

Miks transistor võimendab sisendsignaali ?
Transistor on mõeldud selleks, et võimendada signaali. Transistor võimendab selle pärast, et talle kantakse pinge peale. Kui anda transistorile sisse signaal ja transistorile pinge, siis välja tuleb algsest signaalist võimsam signaal , ehk on toimunud sisendsignaali võimendus, mille tulemusena on saadud sisendsignaalist võimsam väljundsignaal. Kui pinget peale ei lastaks, oleks sisend - ja väljundsignaalid võrdsed.

Miks triger mäletab oma eelmist olukorda, aga loogikaelement ei mäleta?
Loogikaelemendi mõte on teha tehe , seejuures teda pidevalt vooluga ei toideta. Trigeril aga on vool koguaeg peal, seetõttu mäletabki triger oma eelmist olukorda. (see on seotud trigeri ehitusega: trigeri väärtus sõltub trigeri eelmisest väärtusest, aga loogikaelemendi väärtus sõltub talle peale antavast pingest )

Miks operatsioonivõimendi võimendustegur sõltub tagasisideahela takistusest?
Sest K = -R2 / R1, kus R2 on tagasiside ahelas olev takisti.

Millised eelised ja puudused on kahendkoodil võrreldes kümmendkoodiga?
Kahendkood kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka. Tema aluseks on arv 2, seega arvu kohtade kaaluks on kahe astmed ning igal kohal võib olla ainult kaks väärtust: 0 või 1. signaali esitamine arvu kujul lihtsustab oluliselt impulsilülituste vaatlust ning võimendab nii nende analüüsil kui sünteesil kasutada loogikaalgebrat. Tema puuduseks ongi liigne lihtsus.

Miks transistorit saab kasutada võimenduselemendina?
Sest transistor on loodud selleks, et võimendada signaale. Transistor ise ei võimenda signaali, aga kui selle skeem ümber ehitada, saab sellest teha võimendi.

Miks terassüdamikuga pooli mähises tekib alalispingele lülitamisel suurem vool kui sama pooli lülitamisel sama suurusega vahelduvpingele?
Sest pool on alalisvooluallika juures lühis, aga vahelduvvoolu juures on tal reaktiivtakistus.

Millist rolli mängib elektromagnetilistes seadmetes puistemagnetvoog?
Puiste tähendab, et osa magnetvoost läheb läbi õhu ja see tekitab seadmesse lisatakistuse. Mida suurem on puiste, seda suurem on ka seadme takistusvool.

Elektromagneti tõstejõud sõltub pöördvõrdeliselt magneti ja eseme vahelise õhupilu suurusest . Kas see tähendab, et kui õhupilu  0, siis tõstejõud  lõpmatusele?
Jah, F = dWm / dδ, kus dWm – magnetvälja energia muutus, mis on võrdeline õhupilu ruumala muutusega dV = A dδ. Olgu dδ hästi väike nt. 0,0000000001 ja dWm olgu 1, siis F = 1 / 0,0000000001 = 10000000000.

Kuidas teha kindlaks, milline mähis trafol on kõrgema pinge, milline madalama pingega?
Trafo otstarbeks on muundada mingi pingega vahelduvvoolu elektrienergiat sama sagedusega, kuid teistsuguse pingega vahelduvvoolu energiaks. Trafol on vähemalt 2 mähist, mis asetsevad ühisel teraassüdamikul. Mähist, mis on ühendatud energiaallikaga, nimetatakse primaarmähiseks primaarpingega U1. Teist mähist, mis annab energiat tarbijale, nimetatakse sekundaarmähiseks sekundaarpingega U2. Kui U1 > U2, siis on trafo pinget madaldav, kui vastupidi, siis on trafo pinget kõrgendav. Mähiseid kasutatakse nende nimipingete järgi: suurema nimipingega mähist nimetatakse ülempingemähiseks, mis on kõrgema pinge jaoks ning väiksema nimipingega mähist nimetatakse alampingemähiseks, mis on väiksema pinge jaoks.

Millised on elektrimootori eelised ja puudused võrreldes teiste jõuallikatega?
Elektrimootorite eelised: mootorite kasu – ja võimsustegur on sõltuvuses mootori tööpingest ja võimsusest. Kiiremad mootorid omavad suuremat kasu- ja võimsustegurit kui madalama kiirusega mootorid sama nimivõimsuse korral. Suuremad mootorid omavad suuremat kasu- ja võimsustegurit, kui samal kiirusel töötavad väikesed mootorid. Suure kasuteguriga mootori kasutegur on 5 – 10 % kõrgem kui standardmootoril. Suure kasuteguriga mootoritel on suuremad mähised ning seega:
1) väiksemad koormuskaod, võimsustarge ning müra;
2) kuumenevad vähem ja nende eluiga on pikem;
3) ülekoormatavus on parem – kasutegur ei vähene kuni 150% koormuseni.

Energiakadude vähendamise võimaluseks on mootori kiiruse reguleerimine, eriti efektiivseks võib osutuda muutuva kiirusega ajami kasutamine pumpade tootlikkuse reguleerimisel.
Levinud on arvamus, et alalisvoolumootorid on ka praegu veel parim lahendus kiiruse reguleerimiseks.

Asünkroonmootorite kiirust saab elektriliselt sujuvalt muuta sagedusmuunduritega.
Sagedusmuunduri eeliseks on asjaolu, et teda on lihtsam ekspluatatsioonis parandada kui alalisvoolumootorit.
Transformaator töötab efektiivselt kui ta on koormatud vähemalt 35 – 55 % nimivõimsusest.
Transformaator töötab maksimaalse efektiivsusega kui mittekoormus – ja koormuskaod on omavahel võrdsed.
Nii kaua, kui meil on elektrit, nii kaua töötavad ka elektriseadmed .
Pole vaja muretseda, et elektrimootor lõpetab töötamise millegi lõppemise puhul nagu on seda näiteks patarei.
Elektrimootorite tehnoloogia areneb pidevalt ja seega muudab inimeste elu märgatavalt lihtsamaks ja mugavamaks.

Elektrimootorite puudused:

Asünkroonmootori omadused halvenevad pärast mähiste remonti – need hakkavad rohkem reaktiivenergiat tarbima.
Suure kasuteguriga mootorid on kallimad kui standardmootorid ja neid on soovitav kasutada võimalikult palju aasta lõikes, majanduslikult tasuvad end ära suure nimivõimsusega energiasäästlikud mootorid, kuna kapitalikulutused suure kasuteguriga mootori nimivõimsuse kW kohta suurenevad järsult alla 40kW.
Mootori kiiruse vähendamisel on probkeemiks, et väikestel kiirustel mootori jahutus halveneb.
Transformaatorites esinevad järgmised kaod:

1) mittekoormuskaod ehk püsikaod – kaod transformaatori südamikus
2) koormuskaod ehk muutuvad kaod – kaod transformaatori mähises.

Elektrienergia kasutamine osutub aga tänapäeval väga kalliks ning see pidevalt kallineb.
Elektrimootorid on oma olemuselt piisavalt ohtlikud, kui nad ei ole kindlalt kaitstud vastavate kaitsmetega.
Suure tähtsusega elektrimootorites esinevad vead, tüsistused võivad kaasa tuua palju kahjusid, alustades inimohvritest ja lõpetades majanduslike kahjudega.

Teisteks jõuallikateks on näiteks: kütused, päikeseenergia, patareid, akud, õhk, vesi, tuul jne.
Kütustel põhinevad jõuallikad:
Eelised: lihtne kasutada, kasutusel enamikes autodes
Puudused: pidev hinnatõus, nafta otsa saamisega seotud probleemid, kütuste heitgaaside mürgisus ja halb efekt osoonikihile.
Patareil, akul põhinevad jõuallikad:
Eelised: hea kasutada kaasaskantavaid seadmeid, ei ole vaja pistiku olemasolu; odavus, lihtne kasutada, akude puhul uuesti laadimise võimalus
Puudused: võivad sisaldada mürgiseid elemente, nagu nt plii jne, lühike kasutusaeg patareidel, riknemisel loodusesse sattumise korral kahjustavad loodust ning inimesi; kondensaatorpatareidel: normaalsest kõrgema pingega 0,4kV toitevõrk on oluliseks faktoriks kondensaatorseadmete tööea lühenemisel või nende riknemisel.
Päikese-, tuule-, õhu- ja veeenergial põhinevad jõuallikad:
Eelised: täiesti tasuta saadud energiaallikas ; võib anda üpris suurel hulgal energiat; ei ole mürgine ega kahjusta loodust ning inimesi; vesi sisaldab auru ja auru eeliseks on suur soojussisaldus ning soojusülekandevõime. Auru süsteemidel on suured energiasäästuvõimalused (katkiste auru siibrite, ventiilide ja äärikute tihendite ning torustiku kiire remont); veel põhinevate külmutusagentide kasutamine (külmutusmasinates soojusvahetusprotsessis kasutatavaid aineid, mis on oma omadustelt kergesti aurustuvad ning veeldatavad, nimetatakse külmutusagentideks). Külmutussüsteemis on võimalik säästa:

efektiivse ekspluatatsiooniga / hooldusega – odav võimalus

muutes süsteemi struktuuri või konstruktsiooni – kallid meetmed

külmaakumulaatori kasutamine elektritarbimise tipuajal
Puudused:
Sõltub vastava allika olemasolust ehk nt siis kui päike paistab, siis saame ka seda energiat kasutada.
Keerulised mehhanismid ning kallid tehnoloogiad .
Aurul mõõtmine on probleem.

Miks asünkroonmootorit võib käivitada otse nimipingele lülitades, aga alalisvoolumootorit peab käivitama käivitustakisti abil?
Sest alalisvoolumootori ankruahela takistus Ra on suhteliselt väike, siis ei tohi seisvat mootorit lülitada nimipingele U, kuna siis kujuneks ankruvool Ia =U / Ra lubamatult suureks. Voolu piiramiseks lülitatakse käivitamisel ankruga jadamisi käivitusreostaat, mille takistus on Rk – siis on käivitamisel ankruvool Ia =U / (Ra + Rk). Et ankur hakkaks pöörlema, peab mootor olema ergutatud, st et ergutusahela takistus peab olema minimaalne, st et n ≠ 0 ja tekib vastu emj E, ankruvool tekib kujul Ia =U – E / (Ra + Rk). Võrdeliselt pöörlemiskiirusega suureneb emj, mille tulemusena ankruvool väheneb. Nüüd saame järk-järgult vähendada käivitusreostaadi takistust Rk kuni null väärtuseni, millega lõpebki käivitus.
Asünkroonmootori käivitamine on lihtsam tänu sinna lisatud lülititele, nt olgu meil kahe lülitiga reaktor (1 asünkroonmootoriga käivitusmehhanismidest). Algul suletakse üls lülititest L1, mille tulemusena pinge staatorimähise klemmidel on väiksem reaktori takistusel tekkiva pingelangu võrra, seega väheneb ka vool käivitusel. Rootori pöörlemiskiiruse suurenedes nimipöörlemiskiiruseni suletakse ka teine lüliti L2, mille tagajärjel reaktor lühistatakse ja staatorimähis lülitatakse otse võrgupingele ehk nimipingele.

Miks koormusmomendi suurenedes elektrimootori kiirus tavaliselt väheneb?
Mootorile langev koormus muutub liialt suureks ning mootor ei suuda seda enam vedada ning kiirus väheneb. Koormuse jõud on kiirusele vastassuunalise vektoriga. Jõud tasakaalustavad teineteist.

Kuidas muuta alalisvoolumootori pöörlemiskiirust ja pöörlemissuunda?
Alalisvoolumootorid jagunevad sõltuvalt ergutusviisist võõr-, rööp- ja jadaergutusega mootoriteks. Alalisvoolumootorite sujuvaks muutmiseks on mitu võimalust, kusjuures alati tuleb eelistada ökonoomsemat varianti . Need võimalused ilmnevad valemist n = (U-IaRa)/cEφ, kus muuta ei saa ainult mootori elektrilist konstanti cE. Muuta saab

toitepinget U

ankruvoolu Ia ankru sildamise teel takistiga

ankruahela takistust ankruga jadamisi ühendatud takisti abil, milleks ei või olla käivitusreostaat, sest see on mõeldud vaid lühiajaliseks tööks

magnetvoogu φ ergutusahelasse lülitatud takisti abil või ergutusmähise sildamise teel takistiga

üheaegselt mitut suurust
Alalisvoolumootorite pöörlemissuuna muutmiseks on vaja muuta voolu suund kas ankrumähises või ergutusmähises. Vastulülituspidurdamisel on vaja muuta ankru- või ergutusmähise polaarsus vastupidiseks, selleks et muuta masinas tekkiv momend vastupidiseks. Tavaliselt lülitatakse ümber ankrumähis. Et ankru pöörlemissuund on kuni seiskumiseni sama, pinge polaarsus aga muudetud, siis liituvad indutseeritud emj ja toitepinge . Sellepärast tuleb lisada lisatakisteid, et takistada liiga suure voolu tekkimist. Pidurdamine toimub vastupidises suunas pöörlemisele.

Kuidas muuta vahelduvvoolumootori pöörlemiskiirust ja pöörlemissuunda?
Asünkroonmootori töö eelduseks on kolmefaasilise vooludesüsteemi olemasolu. Kui voolude süsteem lasta mähisesse, mille poolid on ruumis nihutatud, tekib magnetväli, mille tugevus ruumis perioodiliselt muutub. Seda välja saab kujutada induktsioonivektoriga, mis ruumis liigub. Magnetvälja pöörlemiskiirus sõltub voolusagedusest f ja pooluspaaride arvust p
(n =f/p). Sageduse muutmisega saab pöörlemiskiirust muuta suhteliselt laiades piirides. Vajaliks pooluspaaride arv tekitatakse mähise paigutusega staatoris. Mootori pöörlemissuuna muutmiseks muundatakse toitepinge faasijärjestust. Kui päripäeva pöörleb mootor siis kui A C1, B C2, C C3, siis tuleb ta ümberlülitada nii: A C1, B C3, C C2

Kuidas juhitakse elektriajamiga elektriautot?
Mootori juhtimine tagab käivituse, vajaliku töö teostamise ja pidurdamise .

Mootorit juhitakse mootorisõbralikult – kontrollides voolu või kiirust ja selle järgi muudetakse mootori talitlust. Sel juhul ei ole töötsükli kestus ette teada.
Mootorit juhitakse ka aja järgi, mis tagab tööprotsessi kindla pikkuse, aga võib tekitada mootorile raskusi.
Mootorit juhitakse teekonnalülititega, mis tagavad liikuvate osade töö ja õige-aegse peatumise.
Mootorit juhitakse lülititalitluses – mootor lülitatakse õigel ajal sisse ja välja ning mootor töötab vastavalt oma loomulikult mehaanilisele karakteristikule.
Mootorit juhitakse sujuvalt – muutes toitepinget, sagedust või ergutusvoolu tekitatakse sobivad mehaanilised karakteristikud, mis tagavad ettenähtud töö.
Mootorit juhitakse astmeliselt – mootor lülitatakse enne peatumist aeglasemale kiirusele.

Liikumine võib toimuda ühe kindla kiirusega või erinevate kiirustega etteantud vahemikust.
Kiiruse juhtimine võib toimuda avatud süsteemis (ilma tagasisideta) või suletud süsteemis (tagasisidega kiiruse järgi)
Täpne peatumine võib toimuda seadme liikumise jälgimisega anduritega (teekonna – ja lõpplülititega), mootori liikumise jälgimisega võlli asendi anduriga (enkooderiga) või samm-mootori sammude jälgimisega.
Autot juhitakse juhtnuppudega SA1 (seisma) ja SA2 (käima) ja kahekontaktiliste teekonnalülititega SQ1 ja SQ2, mis paiknevad auto liikumistee lõpp-punktides.
Muundurid :

juhitav alaldi muundab vahelduvvoolu alalisvooluks, võimaldab reguleerida pinge keskväärtust.

Impulss-laius-modulaator muudab impulsside laiust ja sagedust. Võimaldab reguleerida pinge keskväärtust.
Ülekandeseadmed:

reduktor vähendab pöörlemiskiirust ja suurendab pöördemomenti

kuulkruvi muudab pöörleva liikumise kulgevaks

rihm ja lint vähendavad pöörlemiskiirust ja suurendavad pöördemomenti
Tagasiside andurid:

tahhogeneraator genereerib pinget, mis on võrdeline pöörlemiskiirusega

enkooder väljastab impulsse, mille järgi saab määrata pöörlemiskiiruse, -suuna või võlli asendi

andur annab signaali, kui liikuv osa on jõudnud vajalikku asendisse.
Juhtseadmed:

releed , kontaktorid, stabiliseerimis ja reguleerimis järgivsüsteem, programmjuhtimine

programmloogika kontroller-olekutrajektoori kujundamine, hägusloogiline juhtimine

Miks on sagedusjuhtimisel sageduse vähendamisel vaja vähendada ka mootori toitepinget, sageduse suurendamisel aga pinget ei suurendata?
Vool sõltub pingest ja takistusest. Kui sagedus suureneb, siis ka takistus suureneb, seetõttu sageduse vähendamisel on vaja ka vähendada mootori toitepinget. Sageduse suurendamisel aga pinget ei suurendata, kuna seadmel ei ole lubatud kasutada suuremat pinget, kui nimipinge , seetõttu tuleb leppida sellega, et vool väheneb.

Kas õppimine soodustab leiutamist?
Leiutamist ei saa õppida, kuid õppimine ning teatud tarkuste omandamine aitab kindlasti leiutamisele kaasa – kasutades õpitud tarkusi on lihtsam midagi luua, kuid ainult juhul, kui ei jää täpselt kõige õpitu piiridesse.

Millal tekib mootoril lühistalitlus?
Mootoril tekib lühistalitlus, kui mootori koormusmoment on suurem kui mootori käivitusmoment ning siis mootori rootor pöörlema ei hakka. T Kus T – mootori käivitusmoment ning TS – mootori koormusmoment.
Mootori vool on mitu korda suurem nimivoolust ning mootor kuumeneb kiiresti. Mootor tuleb lahutada toitepingest, sest muidu see hakkab peagi suitsema ja tekib kärsahais.

Mis tingimustel tekib pingeresonants ?
Pingeresonants on olukord pooli ja kondensaatorit sisaldavas jadaaheldas, kus ahela reaktiivtakistus on null. Seega pingeresonantsi tingimus on XL = XC
Sellisel juhul ahela näivtakistus on Z = √ R2 + (XL - XC)2 = R = min ja vool jadaahelas I on maksimaalne ning faasis pingega, sest cos φ = 1. Et jadaahela kõikides elementides on samasugune vool, siis X = XL - XC = 0 puhul ka reaktiivpinge UR = 0, sest siis UL ja UC on vastandfaasis.

Mis tingimustel tekib vooluresonants ?
Vooluresonants võib esineda vahelduvvoolu rööpahelas, kui ühes harus on kondensaator ja teises pool. Vooluresonantsi tingimuseks on rööpharude reaktiivjuhtivuste võrdsus: bL = bC
Sellisel juhul kogu ahela näivjuhtivus ja vool ahela hargnemata osas on minimaalne.

Mille eest tuleb kaitsta elektrimootorit?
Mootori tööks tuleb talle anda õige sageduse, õige pinge, õige voolutugevus ja võimsusega elektrienergia. Mootorit tuleb järelikult kaitsta nende parameetrite rikkumise eest.
Tähtis on ka mootori töökeskkond (õhuniiskus, vesi, temperatuur, tolm), mille jaoks mootor valmistatud on. (näiteks veealused mootorid kärssavad läbi õhukeskkonnas ning vastupidi). Üldjuhul mootorisse ei tohi sattuda tolmu ( tolmuimeja mootor on selles suhtes vastupidav). Üldjuhul tuleb mootorit kaitsta ülekuumenemise ja vee eest.

Relee tööpõhimõte.
Relee on elektromagnetiline seadis, kus vooluga pooli südamiku liikumise tulemusena suletakse või avatakse elektrilised kontakid. Releed nimetatakse ka kontaktidega anduriks, kus elektrilised kontaktid avatakse või suletakse muul viisil tekitatud liikumise tulemusena. Liigitatakse pinge-, voolu-, termo -, aja-, rõhu- ja kiirusreleed. Elektrimootori juhtimissüsteemides kasutatakse kontakte, mis sulguvad ja avanevad viivitusega nii releede rakendumisel, kui relee mähis lülitatakse pinge alla, kui ka väljalülitamisel. Viivitusi saab elektromagnetilise induktsiooni nähtuse või soojusliku inertsi ära kasutamisel . Relee juhtimisskeemide süntees rajaneb „jaa-ei” loogikal , sest elektrilistel kontaktidel on vaid kaks fikseeritud positsiooni – suletud (jaa) ning avatud (ei).

Trafo tööpõhimõte.
Trafo otstarbeks on muundada mingi pingega vahelduvvoolu elektrienergiat sama sagedusega, kuid teistsuguse pingega vahelduvvoolu energiaks. Trafol on vähemalt kaks mähist (pooli), mis asetsevad ühisel terassüdamikul. Mähist, mis on ühendatud energiaallikaga, nimetatakse primaarmähiseks. Teist mähist, mis annab energiat tarbijale, nimetatakse sekundaarmäniseks. Primaarmähise suurused on tähistatud indeksitega 1 ja sekundaarmähise suurused tähistatud indeksiga 2. Kui U1 > U2, siis trafo on pinget madaldav, vastupidisel juhul pinget kõrgendav. Suurema nimipingega mähist nimetatakse ülempingemähiseks ning väiksema nimipingega mähist alampingemähiseks. Trafod võivad olla ühe- või kolmefaasilised. Trafo südamiku ülesandeks on suurendada magnetilist sidet primaar - ja sekundaarmähise vahel. Trafod võib jahutuse seisukohalt liigitada õhk – ja õlijahutusega trafodeks.
Vastavalt U1 ja U2 suhtele liigitatakse trafod:
U1 > U2 – pingemadaldustrafod
U1 U1 = U2 – eraldustrafod
Ideaalses trafos, kus energiakaod mähise juhtmetes ja trafo südamikus puuduvad, on primaar- ja sekundaarahelate näivvõimsused võrdsed. S1 = S2 ehk U1 x I1 = U2 x I2
Trafo põhiliseks iseloomustussuuruseks on ülekandetegur n= ω2 / ω1 = U2 / U1 = I1 / I2

Elektrimootori tööpõhimõte.
Elektrimootor on muundur, mis muundab elektrilise energia mehaaniliseks energiaks. Elektromootori töö aluseks on elektromehaanilise jõu seadus F = B I l, mis tähendab, et juhtmele l, milles on vool I ja mis asub magnetväljas B, mõjub jõud F.
Skeem: ELEKTRIENERGIA  MOOTOR  MEHAANILINE ENERGIA
Mootoriga tarbitav elektriline võimsus alalisvoolumootori puhul on P1 = U I, ühefaasilise mootori puhul P1 = U I cosφ, kolmefaasilise mootori puhul P1 = √3 U I cos φ (siin on U faasidevaheline pinge)
Mehaaniline võimsus võllil on P2 = ωT = 2π n/60 T ning mootori kasutegur η = P2 / P1

Alaldi tööpõhimõte.
Alaldi muudab vahelduvsignaali alaldatud signaaliks ehk ta muudab vahelduvpinge alalispingeks. Väljundsignaal peaks olema muutumatu suurusega. Aladi põhisuurused on väljundpinge keskväärtus ja pulsatsioonitegur. Alaldi ventiilideks on dioodid või türistorid. Filtrina kasutatakse kondensaatorit, mis kogub laengut (pinge suureneb), kui ventiilide väljundpinge on suurem kui kondensaatori pinge, ja tühjeneb (pinge väheneb), kui alaldi pinge on väiksem kui kondensaatori pinge. Kusjuures kondensaatori pinge muutumist iseloomustab ajakonstant τ = RC

Pingeregulaatori tööpõhimõte.
Võimaldab reguleerida pinge keskväärtust. Türistorpingeregulaator muudab pinge kuju.

Sagedusmuunduri tööpõhimõte.
Sagedusmuundur muudab ühe sagedusega vahelduvsignaali teise sagedusega vahelduvsignaaliks. Tavaliselt muudetakse ka pinge suurust. Sagedusmuunduri skeem:
Skeem: U1, f1  ALALDI  FILTER  VAHELDI  FILTER  U2, f2

Kolm tähtsat aastaarvu elektrotehnika ja elektroonika ajaloost (teie arvamus)

1800 leiutas itaalia füüsik Alessandro Volta (1745 – 1827) galvaanielemendi.

1826 avastas Georg Simon Ohm katseliselt voolutugevuse sõltuvuse pingest ja takistusest.

1895 leiutas raadio vene füüsik Aleksandr Popov ( 1859 – 1906) ja / või itaalia füüsik Guglielmo Marconi ( 1874 – 1937).

Elektrienergia allikad.
Alalispingeallikad:

keemilised allikad, mis muundavad keemilise energia elektrienergiaks

alaldid, mis muundavad vahelduvvoolu alalisvooluks

alalisvoolugeneraatorid, mis muundavad mehaanilise energia elektrienergiaks
Keemilised allikad jagunevad:
1) ühekordselt kasutatavad, kuivelemendid – tsink -süsielement või leeliselement
2) korduvalt kasutatavad – akud (happe- ehk pliiaku , leelisaku)
Vahelduvpingeallikad:

ühe- või kolmefaasiline toitevõrk, mis on ühendatud elektrijaamaga.

Vahelduvvoolugeneraatorid
Elektrienergia tarvitid: seadmed, mis eraldavad soojust (elektriküte); seadmed, mis eraldavad valgust ( elektrivalgustus ); seadmed, mis teevad heli (raadio, müramasinad, telekas ); seadmed, mis teevad tööd (elektriajamid); seadmed, mis teevad väga keerulisi asju (elektroonilised); seadmed, mis mõjutavad keemilisi protsesse (elektrolüüs); seadmed, mis edastavad infot (mõõteriistad).
Looduslikud elektrienergia allikad on tuul, vesi, päike, fossiilkütused.

Vaheldi tööpõhimõte.
Vaheldi muudab alalissignaali vahelduvsignaaliks. Väljundpinge peaks olema siinusekujuline. Vaheldi põhisuurused on väljundpinge sagedus ja suurus ning moonutustegur.
Vaheldi puhul induktiivsel koormusel ei saa vool muutuda hetkeliselt, vool jääb pingest maha. Voolu jätkumist vanas suunas võimaldavad vastulülituses dioodid.

Võimendi tööpõhimõte.
Võimendi muudab sisendsignaali amplituudi. Kusjuures väljundsignaali kuju peaks olema lähedane sisendsignaali kujule. Võimendi põhisuurused on võimendustegur, moonutustegur ja kasutegur. Võimendustegur avaldub K = Uv / US ning kasutegur η = PV / Pt
Elektronvõimendi põhielemendiks on transistor.
10

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 320 allalaadimist

Elektrotehnika kordamisküsimused ja vastused #1

Elektrotehnika kordamisküsimused ja vastused #2

Elektrotehnika kordamisküsimused ja vastused #3

Elektrotehnika kordamisküsimused ja vastused #4

Elektrotehnika kordamisküsimused ja vastused #5

Elektrotehnika kordamisküsimused ja vastused #6

Elektrotehnika kordamisküsimused ja vastused #7

Elektrotehnika kordamisküsimused ja vastused #8

Elektrotehnika kordamisküsimused ja vastused #9

Elektrotehnika kordamisküsimused ja vastused #10

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

320 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Piip1 Õppematerjali autor

1-61 küsimused

elektrotehnika kordamisküsimused elektrotehnika elektrotehnika spikker elektroonika õppija õpetaja vool pinge

Sarnased õppematerjalid

doc

Elektriahelad ja elektroonika alused (eksami vastused)

Elektri küssad 1. Milliseid eeliseid annab elektrotehnika tundmine insenerile? Hea spetsialist peaks oma kitsa ala kõrvalt tundma ka teiste teaduste põhiolemust. Kuna tänapäeval ei saa elektrita hakkama ühelgi elualal, siis peaksid insenerid kindlasti tundma elektrotehnika põhimõisteid, terminoloogiat ja elektrienergia ning elektriseadmete rakendamise võimalusi, et siis neid teadmisi kasutades oma erialal edukam olla. 2. Milliseid eeliseid annab elektroonika tundmine insenerile? Mehaanikainsenerid puutuvad palju kokku igasuguste masinatega, mis kasutavad elektrienergiat. Tootmises ja masinaehituses oleks ilma elektrotehnikaalaste teadmisteta üsna raske midagi ära teha. Tihti

Elektriahelad ja elektroonika alused

pdf

Lihtajamid

4. AJAMITE JÕUAHELATE LÜLITUSED Kuidas ühendatakse elektrimootori mähised toiteallikaga? Lülitid, releed ja kontaktorid, programmeeritavad kontrollerid Kuidas toimub mootorite kiiruse reguleerimine? Impulss- või takistusreguleerimine? Pooljuhtmuundurite skeemid 4.1. Mootorite lihtsad käivitus- ja kaitseahelad Asünkroonmootori otselülitus toitevõrku. Suurt osa asünkroonmootoritest lülitatakse otse toitevõrku. Lülitusseadmeks võivad olla kas koormus või kaitselülitid. Sagedaste lülituste korral on lülitusseadmeks tavaliselt surunupplülititega juhitav kontaktor. Sõltuvalt vajadusest võib mootor pöörelda kas ühes suunas, või tuleb selle pöörlemissuunda muuta. Ühesuunalise pöörlemisega mootori otselülitus toitevõrku on näidatud joonisel 4.1. Mootori ja juhtnuppude toiteahelad pingestatakse lülitiga Q, milleks tavaliselt on kaitselüliti. Mootori käivitamine toimub vajutamisega surunupplülitile SK, mis sulgeb kontaktori lülitusmagneti mähise K voolua

Automaatika

docx

Elektrotehnika eksami kordamisküsimused

Elektrotehnika eksami kordamisküsimused 1. Seadused alalisvooluringis a)Takistite jadaühendus Takistite jadaühenduse korral on ühenduse otstele rakendatud pinge võrdne üksikute takistuste pingete summaga. U=U1+U2+...+Un Voolutugevus on kõigil takistitel sama. I=const. Kogutakistus jadaühenduse korral võrdne üksiktakistuste summaga. R=R 1+R2+...+Rn b)Takistite rööpühendus Takistite rööpühenduse korral on pinge igal takistusel sama. U=const. Voolutugevus ühenduse otstel on võrdne takistusi läbivate voolude summaga. I=I1+I2+...+In Rööpühenduse korral on kogutakistuse pöördväärtus võrdne üksikute takistuste pöördväärtuste summaga. 1/R=1/R1+1/R2+...1/Rn. Kui kõik takistused on samad, siis kogutakistus R=R1/n (n – takistuste arv). c)Ohmi seadus Vooluahelat läbiva voolu tugevus on võrdeline selle lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. I=U/R Suletud mittehargnevas vooluringis on voolu tugevus võrdeline

Elektrotehnika1

162

pdf

Täiturmehanismid, ajamid, mootorid

Kuna tänapäeval on teaduskeeleks inglise keel, siis on tähtsamad mõisted tõlgitud ka inglise keelde sõnavara arendamiseks. Materjali alguses on ära toodud kõik kasutatavad tähistused. Teine peatükk keskendub automaatjuhtimise ning täiturelementide kirjeldamisele. Tuuakse välja automaatsüsteemi põhikomponendid ning nende kirjeldused, samuti mõningate täiturmehhanismide omavaheline võrdlus. Kolmandas peatükis käsitletakse elektrotehnika aluseid, mida on vajalik tunda, saamaks aru, kuidas elektriga juhitavad täiturmehhanismid töötavad ning millised probleemid sellega kaasnevad. Neljandas petükkis käsitletakse lähemalt elektrimootoreid, mis on tänapäeval ühed levinumad elektromehaanilised täiturid. Viies peatükk kirjeldab tööstuses kõige laiemalt kasutatavat elektrimootorit: asünkroonmootorit, tema tööpõhimõtet ja töörežiime. Kuuendas peatükis räägitakse

Energia ja keskkond

pdf

Elektrimasinad

8. Elektrimasinad 8.1 Elektrimasina tööpõhimõte Energia muundamiseks magnetvälja vahendusel kasutatakse elektrimasinat. Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auru- hüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb tööle tööpingi, mehhanismi või masina. Elektrimasinaid liigitatakse vooluliigi järgi · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad viimaseid omakorda tööpõhimõtte järgi · asünkroonmasinad · sünkroonmasinad On veel palju teisigi elektrimasina tüüpe. Masinaosade koostöö ja energia muundamine toimub magnetvälja kaudu

Masinatehnika

pdf

Elektrimasinad

Elektrotehnika

docx

Elektriahelad ja elektroonika alused eksami kordamisküsimuse

1. Siinuskõveraid iseloomustavad suurused on, voolu hetkväärtus i = Imsin(t+0) kus Im on voolu ampliduut vääryus ja on ringsagedus antud hetkel, 0 algfaas ehk algfaasinurk on elektriline nurk (psi), mis on möödunud perioodi algusest vaatluse alghetkeni, mida tähistab teljestiku nullpunkt. 2. Siinusvoolu hetkväärtus, efektiivsus ja ampliduutväärtus. Siinusvoolu hetkväärtus - i = Imsin(t+0), kus Im on voolu ampliduut vääryus ja on ringsagedus antud hetkel, 0 algfaas ja t on aeg. Muuruva suuruse väärtus mingil hetkel nim. hetkväärtuseks ja seda tähistatakse tähistatakse väiketähega. Siinusvoolu efektiivsus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulge. Efektiivväärtus kujutab siinussuuruse korral ruutkeskmist väärtust amplituudväärtusest : Siinusvoolu amplituudväärtus Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust nimetatakse maksimaal

Elektriahelad ja elektroonika alused

doc

Elektrotehnika

Elektrotehnika ja elektroonika 1. Elektrivälja potentsiaal, pinge, elektromotoorjõud. Elektrivälja punkti potentsiaal on mingisse punkti paigutatud positiivse ühiklaengu q potentsiaalne energia, mis tekib, sest ta võib hakata väljajõu mõjul liikuma, mille puhul see jõud teeb tööd. Pinge elektrivälja kehe punkti vaheline pinge on suurus, mida mõõdetakse tööga, mis kulub positiivse ühiklaenug ühest punktist teise üleviimiskeks. U=A/q Elektromoroorjõud on mitteelektrivälja mööduks; toiteallika kogupinge. Elektromotoorjõud on töö, mida teevad vooluallikas toimivad kõrvaljõud ühikulise laengu (1 C) üleviimisel. Elektromotoorjõud on võrdne potentsiaalide vahega vooluallika klemmidel välise ahela puudumisel. 2. Elektrivool: ühik, suund, valem Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine. Voolu suunaks loetakse positiivselt laetud aineosakeste suunda, ehk elektroonide liikumise vastassuunda. Ühik= 1A; valem:

Laeva elektriseadmed

Rohkem sarnaseid