Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Elektrotehnika kordamisküsimused ja vastused (3)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseid eeliseid annab elektrotehnika tundmine insenerile?
  • Milliseid eeliseid annab elektroonika tundmine insenerile?
  • Kes peaks olema õppimisprotsessis aktiivsem pool õppija või õpetaja?
  • Kes on teie õppimisprotsessis aktiivsem pool õppija või õpetaja?
  • Kumb on enne kas elektromotoorjõud või vool?
  • Kumb on enne kas vool või pinge?
  • Mis toimivad ainult alalisvooluga?
  • Mis toimivad ainult vahelduvvooluga?
  • Mida kirjeldab aktiivvõimsus vahelduvvooluahelas?
  • Mida kirjeldab reaktiivvõimsus vahelduvvooluahelas?
  • Mida kirjeldab näivvõimsus vahelduvvooluahelas?
  • Kui aktiivvõimsus?
  • Miks ja kui ja siis millistel tingimustel?
  • Kui näivvõimsus?
  • Miks ja kui ja siis millistel tingimustel?
  • Millest lähtudes valitakse kolmefaasilise tarviti ühendusskeem?
  • Milleks on kolmefaasilises süsteemis vajalik neutraaljuht?
  • Millest tekivad energiakaod elektrienergia ülekandmisel generaatorist tarvitisse?
  • Miks on vattmeetri ühendamiseks mõõteahelasse vaja nelja klemmi?
  • Miks dioodi takistus sõltub talle rakendatud pinge polaarsusest?
  • Kuidas käitub diood mis on lülitatud vahelduvpingele?
  • Miks dioodil on mittelineaarne pinge-voolu tunnusjoon?
  • Miks türistori võib nimetada ka juhtivaks dioodiks?
  • Miks transistor võimendab sisendsignaali?
  • Miks triger mäletab oma eelmist olukorda aga loogikaelement ei mäleta?
  • Miks operatsioonivõimendi võimendustegur sõltub tagasisideahela takistusest?
  • Millised eelised ja puudused on kahendkoodil võrreldes kümmendkoodiga?
  • Miks transistorit saab kasutada võimenduselemendina?
  • Kui sama pooli lülitamisel sama suurusega vahelduvpingele?
  • Millist rolli mängib elektromagnetilistes seadmetes puistemagnetvoog?
  • Millised on elektrimootori eelised ja puudused võrreldes teiste jõuallikatega?
  • Miks koormusmomendi suurenedes elektrimootori kiirus tavaliselt väheneb?
  • Kuidas muuta alalisvoolumootori pöörlemiskiirust ja pöörlemissuunda?
  • Kuidas muuta vahelduvvoolumootori pöörlemiskiirust ja pöörlemissuunda?
  • Kuidas juhitakse elektriajamiga elektriautot?
  • Millal tekib mootoril lühistalitlus?
  • Mis tingimustel tekib pingeresonants?
  • Mis tingimustel tekib vooluresonants?
  • Mille eest tuleb kaitsta elektrimootorit?
Vasakule Paremale
Elektrotehnika kordamisküsimused ja vastused #1 Elektrotehnika kordamisküsimused ja vastused #2 Elektrotehnika kordamisküsimused ja vastused #3 Elektrotehnika kordamisküsimused ja vastused #4 Elektrotehnika kordamisküsimused ja vastused #5 Elektrotehnika kordamisküsimused ja vastused #6 Elektrotehnika kordamisküsimused ja vastused #7 Elektrotehnika kordamisküsimused ja vastused #8 Elektrotehnika kordamisküsimused ja vastused #9 Elektrotehnika kordamisküsimused ja vastused #10
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 313 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Piip1 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
138
pdf

Elektrotehnika alused

ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast

Mehhatroonika
thumbnail
13
pdf

Elektrotehnika eksamiküsimused

1. Alalisvooluringide omadused.- Vooluring koosneb 3: toiteallikas, tarbija e koormus ja ühendusjuhtmed. Vooluringi graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluringi osa, kus vool on ühe ja sama väärtusega nim haruks (3 või enam haru). Kalbaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui vooluringis oleva elemendi pinge ja vooluline sõltuvus on lineaarne, siis nim selliseid elemente sisaldavaid vooluringe lin vooluringideks. Kui sõltuvus ei ole lineaarne, siis on tegemist mittelin vooluringiga. Kui vooluringivool ei muutu aja jooksul suuruselt ega suunalt nim seda vooluringi alalisvooluringiks. Suletud vooluringis eks vool, kui eks potensiaalide vahe ehk pingeallika klemm. Vool kulgeb vooluringis kõrgemalt madalamale potensiaalile 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. OHMi seadus: I = U/R (vool juhtmes võrdeline pingega tema otstel ja pöördvõrdeline juhtme takistusega). Kirchhoffi I seadus: Hargnemispunkti

Elektrotehnika
thumbnail
34
doc

Elektrotehnika vastused

1. Elektrilaeng ja elektriväli. Potentsiaal ja pinge. Elektrilaeng e. laeng on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Tähis q, ühik 1C (kulon) Laengud jaotatakse kokkuleppeliselt positiivseteks (+) ja negatiivseteks (). Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad ja eriliigilise laenguga kehad tõmbuvad. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid. Elektrivälja potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Kui me tähistame potentsiaali tähega , siis kus Wp on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu suurus. Potentsiaal on sk

Elektrotehnika ja elektroonika
thumbnail
42
docx

Elektrotehnika eksami kordamisküsimused

Elektrotehnika eksami kordamisküsimused 1. Seadused alalisvooluringis a)Takistite jadaühendus Takistite jadaühenduse korral on ühenduse otstele rakendatud pinge võrdne üksikute takistuste pingete summaga. U=U1+U2+...+Un Voolutugevus on kõigil takistitel sama. I=const. Kogutakistus jadaühenduse korral võrdne üksiktakistuste summaga. R=R 1+R2+...+Rn b)Takistite rööpühendus Takistite rööpühenduse korral on pinge igal takistusel sama. U=const. Voolutugevus ühenduse otstel on võrdne takistusi läbivate voolude summaga. I=I1+I2+...+In Rööpühenduse korral on kogutakistuse pöördväärtus võrdne üksikute takistuste pöördväärtuste summaga. 1/R=1/R1+1/R2+...1/Rn. Kui kõik takistused on samad, siis kogutakistus R=R1/n (n – takistuste arv). c)Ohmi seadus Vooluahelat läbiva voolu tugevus on võrdeline selle lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. I=U/R Suletud mittehargnevas vooluringis on voolu tugevus võrdeline

Elektrotehnika1
thumbnail
10
doc

Elektroonika kordamisküsimused 1 osa vastused

ELEKTROONIKA 1. osa 1. Mida nimetatakse elektroni väljumistööks? Väikseimat tööd, mida tehakse ühele elektronile täiendava energia andmisel ainest väljumiseks, nimetatakse väljumistööks. 2. Miks kasutatakse elektronivoo tüürimiseks negatiivset pinget? lk 9, lk 16 Elektronseadises on elektron mida nim kadoodiks ja mis emiteerib elektrone ehk saadab elektrone elektroodidevahelisse ruumi. Seejuures peab katood saama elektronide väljumistöö tegemiseks ühel või teisel kujul energiat. (lk 9) Kui anoodi ja katoodi vahele rakendada potentsiaalide vahe, mille ,,pluss" on anoodil ja ,,miinus" katoodil, tõmbab anood kuumutatud katoodist elektroodidevahelisse ruumi väljunud elektronid endale ja välises anoodi ja katoodi ühendavas vooluringis tekib vool, mida nim anoodvooluks. (lk 16) 3. Emissiooni liigid. lk 9 Sõltuvalt sellest, millisel kujul antakse katoodile välumistöö tegemiseks vajalik ener

Elektroonika alused
thumbnail
8
docx

Elektrotehnika eksami küsimused ja vastused

1)Mis on elektromotoorjõud, pinge, vool, takistus? Elektromotoorjõud on suurus, mis on võrdne positiivse ühiklaengu kohta tuleva kõrvaljõudude tööga ( laengu nihutamine mööda ahelat ), arvuliselt võrdne avatud klemmide pingega. [ J/C ]. Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab voolu tekitavat elektrivälja. Pinge vooluringi mis tahes lõigu otstel on arvuliselt võrdne võimsusega, mis eraldub selle lõigus ühikulise voolutugevuse korral. Pingeühik 1 volt (V) on niisugune pinge, mille puhul vooluringi lõigus eraldub võimsus 1 vatt, kui voolutugevus selles lõigus on 1 amper. Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas. Laenguid kannavad metallist ahelaosades elektronid, pooljuhtideselektronid ja augud, vedelates ja tahketes elektrolüütides ioonid, gaasides elektronid ja ioonid, vaakumis teatud tingimustel elektronid. Takistus R näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühikulise tugevusega vool: R = U / I . Takist

Elektrotehnika ja elektroonika
thumbnail
12
pdf

ELEKTROTEHNIKA Kordamisküsimused

KORDAMISKÜSIMUSED AINES TE.0395 ,,ELEKTROTEHNIKA" 1. Seadused alalisvooluringis. · Oomi seadus U=I*R · Krichoffi pinge seadus Pingelangude summa ümber iga sõlme mis algab ja lõppeb samas kohas peab võrduma 0-iga · Krichoffi voolu seadus Vool mis siseneb punkti peab olema võrdne punktist väljuvate vooludega 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. Krichoffi pinge seaduse alusel arvutamine Tuleb antud võrrandi süsteemi abil mis koosneb 3mest võrrandist leida pinge langud Krichoffi voolu seadus 3. Siinuselise vahelduvvoolu väärtused. Maximaal väärtus, maksimaalsest maksimaal väärtuseni, effektiiv väärtus, keskmine väärtus, hetkväärtus · Maksimaal väärtus ja maksimaalsest maksimaalse väärtuseni Joonis kujutab siis siinuselise vahelduvvoolu maksimaalväärtust Maksimaalsest maksimaalse väärtuseni · Hetkv�

Elektrimasinad
thumbnail
4
docx

Elektrotehnika kordamisküsimuste vastused

Elektrotehnika kordamisküsimuste vastused TTK (1/2) 1. Mis on alalisvool? Alalisvool on elektrivool, mille suund ja voolutugevus ei muutu ajas. 2. Mis on elektrijuht? Elektrijuht on aine, mis juhib hästi elektrivoolu. Head elektrijuhid on: · metallid - elektronjuhtivus, kus laengukandjateks on elektronid; · hapete, aluste ja soolade vesilahused - ioonjuhtivus, kus laengu-kandjateks on positiivsed ja negatiivsed ioonid; · ioniseeritud gaasid - elektron- ja ioonjuhtivus, kus laengukandjateks on nii elektronid kui ka ioonid. Tähtsaimad elektrijuhid on metallid, eriti hõbe, vask ja alumiinium. 3. Mis on isolaator (dielektrik)? Isolaator on väga väikese elektrijuhtivusega aine, praktiliselt mittejuht. Isolaatoriteks on: õhk, klaas, portselan, parafiin, kummi, õli jt. 4. Mis on pooljuht? Pooljuht on aine, mille elektrijuhtivus sõltuvalt tingimustest oluliselt muutub väga väikesest juhtivusest kuni hea juhtivuseni. Pooljuht

Elektriajamid



Lisainfo

1-61 küsimused

Kommentaarid (3)

AlekseiN profiilipilt
Alex Nik: suurepärane,aga vasta ootustele
16:56 16-05-2013
priit099 profiilipilt
priit099: Ei olnud väga palju abiks.
15:20 25-10-2011
AlekseiN profiilipilt
Alex Nik: ei vasta ootustele
16:57 16-05-2013





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun