Tartu Kutsehariduskeskus Iseseisev töö (skeem) Juhendaja: Jaan Peetso Koostas: Rene Mägi Tartu KHK 2009 Sisukord Iseennistuv surunupplüliti S1................................................................................................... 3 Iseennistuv surunupplüliti S2................................................................................................... 3 Iseennistuv surunupplüliti S3................................................................................................... 3 Iseennistuv surunupplüliti S4................................................................................................... 3 Skeemi tööpõhimõte lühidalt................................................................................................... 3 2 Iseennistuv surunupplüliti S1
soojust. Ülekoormusvooluga kuumeneb bimetallist plaat liiast ning paindub, mis omakorda vabastab normaalselt suletud abikontakti. Normaalselt avatud kontakt on elektriahela element, mis omab mitteelektrilist kontakti elektriahela pingestamata olekus. Tähis NO või 10. Normaalselt suletud kontakt on elektriahela element, mis omab elektrilist kontakti elektriahela pingestamata olekus. Tähis NC või 01. Iseennistuv surunupplüliti normaalselt avatud kontaktidega on elektriahela element, mis on ettenähtud elektromagnetilise (kontaktori) lüliti sisselülitamiseks. Iseennistuva surunupplüliti kontaktide algseis taastub nupu vabastamisel survest. Tarbija saab pinget niikaua kuni on nupp survestatud. Selleks, et tarbija jääks pingestatuks iseennis-tuva surunupplüliti vabastamisel survest, ühendatakse viimasega rööbiti normaalselt avatud abikontakt
jõuahela voolust väiksem. Relee on juhtimis- ja signalisatsiooniahelates kasutatav lülitusaparaat. Relees on mitu abikontakti rühma. Releega saab lülitada alalis- ja vahelduvvooluahelaid väikeste vooludega. (6A...10A...12A) Kontaktorkäiviti käsitsi juhtmimine toimub surunuppude abil, mis ennistuvad vedru mõjul sõrme eemaldamisel nupult. Käsitsi lülitavatest elementidest on laialdaselt kasutusel veel mitmesugused iseennistuvad kaug-, hoob-, teekonna-, jms lülitid. Iseennistuv surunupplüliti Normaalselt avatud kontaktidega on elektriahela element, mis on ettenähtud elektromagneetilise lüliti sisselülitamiseks. Iseennistuv surunupplüliti Normaalselt suletud kontaktidega on elektriahela element, mis on ettenähtud elektriomagnetilise lüliti väljalülitamiseks. Iseenistuva surunupplüliti kontaktide algseis taastub nupu vabastamisel survest. Selleks, et tarbija jääks pingestatuks iseennistuva surunupplüliti vabastamisel survest, ühendatakse
relees on mitu abikontaktide rühma releedega saab lülitada alalis ja vahelduvvooluahelaid väikeste vooludega (6A-10 A- 16A)Relee tööpõhimõte lülitab voolu ringi Magnetkäiviti juhtimine kontaktorkäiviti käsitsi juhtimine toimub surunuppude abil, mis ennistavad vedru mõjul sõrme eemaldumisel nupust ennistuvad- algasendi taastab käsitsi lülitatavatest elementidest on laialdaselt kasutusel veel mitmesuguseid iseennistuvad kang, hoob, teekonna jms lülitid. Iseennistav surunupplüliti normaalselt avatud kontaktidega on elektriahela element, mis on ettenähtud elektromagnetilise lüliti (kontaktori) sisselülitamisek Tingmärk vms Normaalselt suletud kontaktidega on elektriahela element mis on ettenähtud elektromagnetilise lüliti (kontaktorirelee ) väljalülitamiseks Iseennistuva surunupplõliti kontaktide algseis taastub nupu vabastamisel survest Tarbija saab pinget niikaua kuni on iseennistuva normaalselt avatud kontaktidega surunupp survestatud.
Kogu süsteemi inertsimoment on 0,026509 kg∙m2. 7. AJAMI JUHTIMINE Mootori kaitseks lühiste ja ülekoormuse eest on kasutatud mootorikaitselülitit. Vagoneti juhtimiseks on kaks võimalust. Esimene distantsjuhtimispuldist, mis paikneb automaatikakilbil ning vagoneti juurest raadiopuldiga. Juhtimissüsteemi valik toimub ohutuse tagamiseks automaatikakilbilt võtmega lüliti abil. Esimese positsiooni korral on valitud distantsjuhtimispult, kus vastavalt surunupplüliti SK2.1 on edasi liikumiseks ning SK2.2 tagasi liikumiseks. Lõpulüliti LS1 abil kontrollitakse värava avatud olekut. Kui värav on kinni on LS1 avatud olekus. Jõudes lauda väravani rakendub Lõpulüliti SK3.1 ning enne väljumist SK3.2, mis seiskavad mootori värava suletud oleku korral. Kui värav on avatud jätkub liikumine ning olenevalt suunast antakse helisignaal viitega avanevate lülitite kaudu S2 või S4 pasunani
Automaatennistusega Kolmepooluseline lüliti sulgekontakt Käsitsi juhitav lüliti, Relee mähis, üldtingmärk üldtingmärk Sulgekontakti ja Viitega rakenduva relee automaatennistusega mähis surunupplüliti Positsioonilüliti, Termorelee sulgekontakt toimeseadis 10. ELEKTRIMÕÕTERIISTAD JA ANDURID Tingmärk Nimetus Tingmärk Nimetus 15 Elektrimõõteriist to Termoandur Registreeriv mõõteriist P Rõhuandur Integreeriv mõõteriist Valgusandur
Ühesuunalise pöörlemisega mootori otselülitus toitevõrku on näidatud joonisel 4.1. Mootori ja juhtnuppude toiteahelad pingestatakse lülitiga Q, milleks tavaliselt on kaitselüliti. Mootori käivitamine toimub vajutamisega surunupplülitile SK, mis sulgeb kontaktori lülitusmagneti mähise K vooluahela. Kontaktori jõukontaktid K1 ja abikontakt K2 sulguvad ning mootor käivitub. Tänu abikontakti K2 sulgumisele jääb kontaktori mähis K pingestatuks ka pärast seda kui surunupplüliti SK vabastatakse ja selle kontakt avaneb. Mootori väljalülitamiseks tuleb vajutada surunupplülitile SP, mille kontakti avanemisel katkeb kontaktori mähise K toiteahel ning kontaktori kontaktid K1 ja K2 avanevad. Mootor seiskub vaba väljajooksuga. Mootori kaitse liigkoormuse ja lühiste eest tagatakse sulavkaitsmete ja/või kaitselülitiga. U V W N Q F1…F3 SP SK K
annaabi.ee 
