Leida trafo vaseskaovõimsus Pcu? Primaarpoole nimivool In Vaseskao võimsus 1/2 nimikoormusel Pcu Vastus: Vaseskadu nimukoormusel 11,03 W 1 2. Ühefaasilise trafo primaarpoole nimipinge on 400 V ja nimivool 6 A. Tühijooksul on sekundaarpinge 36 V. Trafo suhteline lühispinge uk% = 7%. Kui suur on trafo primaarvool ja sekundaarvool, kui sekundaa Nimipinge U1n 400 V nimivõimsus I1_n 6 A Sekundaarpinge tühijooksul u2_t 36 V trafo primaarvool I Trafo suhteline lühispinge uk% 7 trafo sekundaarvool I2n Leida trafo primaarvool I?
uri sõltuvus voolutugevusest 1 0,9 0,8 0,7 0,6 Column AK 0,5 Column AL 0,4 0,3 0,2 0,1 0 2,5 3 3,5 Trafo kasuteguri ja sekundaarpinge sõltuvus koormustegurist 80 1 0,9 70 0,8 60 0,7 50 0,6
Trafosüdamik on harilikult valmistatud 0,35 või 0,5 mm paksusest trafoplekist ehk elektrotehnilisest lehtterasest, väiketrafodel kasutatakse ferriit- südamikku. Kui üks mähis primaarmähis ühendada vahelduvvooluallikaga, mille pinge on U1, tekib südamikus vool I1 ja vahelduv magnetvoog , 126 mis teises mähises sekundaarmähises indutseerib vahelduvpinge U2. Kui sekundaarmähis ühendada tarvitiga, mille takistus on R, tekib neis vool I2. Primaar- ja sekundaarpinge suhe sõltub mähiste keerdude arvu suhtest: U 1 w1 = =k U 2 w2 U1 primaarpinge U2 sekundaarpinge w1 primaarmähise keerdude arv w2 sekundaarmähise keerdude arv k ülekandesuhe Trafo kaod on väikesed, kasutegur on tavaliselt 0,98...0,99, suurel trafol isegi üle 0,99. Seepärast vaadeldakse trafot sageli ideaalse trafona. See tähendab, et primaarmähise ja sekundaarmähise võimsused on võrdsed ehk U 1 I1 =U 2 I 2 U1 primaarpinge I1 primaarvool
Trafosüdamik on harilikult valmistatud 0,35 või 0,5 mm paksusest trafoplekist ehk elektrotehnilisest lehtterasest, väiketrafodel kasutatakse ferriit- südamikku. Kui üks mähis primaarmähis ühendada vahelduvvooluallikaga, mille pinge on U1, tekib südamikus vool I1 ja vahelduv magnetvoog , 126 mis teises mähises sekundaarmähises indutseerib vahelduvpinge U2. Kui sekundaarmähis ühendada tarvitiga, mille takistus on R, tekib neis vool I2. Primaar- ja sekundaarpinge suhe sõltub mähiste keerdude arvu suhtest: U 1 w1 = =k U 2 w2 U1 primaarpinge U2 sekundaarpinge w1 primaarmähise keerdude arv w2 sekundaarmähise keerdude arv k ülekandesuhe Trafo kaod on väikesed, kasutegur on tavaliselt 0,98...0,99, suurel trafol isegi üle 0,99. Seepärast vaadeldakse trafot sageli ideaalse trafona. See tähendab, et primaarmähise ja sekundaarmähise võimsused on võrdsed ehk U 1 I1 =U 2 I 2 U1 primaarpinge I1 primaarvool
Arvestades, et pingelang trafo koormamisel on ca 5%, lisame veel 0,95 y34,7V. _______________________________________________________________________________________________________________________ 34,7 = 24,53 Sekundaarpinge Usek efektiivväärtuse saamiseks: Usek(efekt) = 2 y25V. _______________________________________________________________________________________________________________________ 5000 = 1,66kVA 3-faasilise trafo puhul S = S1 + S2 + S3, siis S1,2,3 = 3 S 1660 I sek = 1, 2,3 = 66,4 A
* Vahelduvvoolu tugevuse efektiivvrtuseks nimetatakse sellise alalisvoolu tugevust, mille korral aktiivtakistusel eraldub vaadeldava vahelduvvooluga vrreldes hesugune vimsus. * Aktiivvimsuseks nimetatakse vahelduvvooluahelas aktiivtakistusel eralduvat vimsust. TRAFO * Trafo on seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel * Trafo koosneb primaar- ja sekundaarmhisest, mis paiknevad hisel kinnisel raudsdamikul. * Trafo primaar- ja sekundaarpinge suhe vrdub vastavate mhiste keerdude arvude suhtega. * Voolutugevuse suhe trafos vrdub vastavate mhiste keerdude arvude prdsuhtega. ELEKTROMAGNETVNKUMINE VNKERINGIS * Vnkering on kondensaatorit ja induktiivpooli sisaldav vooluring, milles kondensaatori elektrivlja energia ja pooli magnetvlja energia muunduvad perioodiliselt teineteiseks * Vnkeringis toimuvate elektrovnkumiste omavnkeperioodi mrab Thomsoni valem T= 2 Milles L on vnkeringi induktiivsus ja C- mahtuvus.
tuhande hertsini. Siia kuuluvad võrgu toitetrafod (töösagedused 50 või 60 Hz), mida kasutatakse elektroonikaseadmete toiteplokkides ning nende võimsus võib olla küllat suur. Jõu- ja juhtahelate galvaaniliseks eraldamiseks kasutatakse eraldustrafosi (isolating transformers). Eraldustrafode eriliigiks on modemitrafod, mida kasutatakse modemi ja Telecom võrgu galvaaniliseks eraldamiseks. Elektriohutuse tagamiseks toodetakse ohutus-eraldustrafosi (safety isolating transformers), millede sekundaarpinge ei ületa 50 V. Elektriliste mänguasjade valmistamisel kasutatakse mänguasjatrafosi (toy transformers), millede sekundaarpinge ei ületa 24 V. Madalsagedustrafode eriliigiks on autotrafod (autotransformers). Autotrafodel on ainult üks mähis, mille osa keerde on primaar- ja sekundaarahelale ühised. Väiksema materjalikulu tõttu on neil kõrgem kasutegur. Autotrafosi toodetakse ühe- ja kolmefaasilisi ning reguleeritava ja mittereguleeritava pingega. Reguleeritava pingega
Kasutatakse kõrgsageduslike võnkumiste genereerimiseks. primaar(rakendatakse trafole antav vahelduvpinge) ja sekundaarmähisest(millelt 1) kondensaatorid saab kohe tühjaks.2)kui kondensaator on tühjenenud indutseerib pooli kaduv võetakse trafost väljuv pinge). Primaar pinge U1 tekitab primaarvoolu I1 ja see magnetväli vastassuunalise voolu. 3)vastasuunaline vool laeb kondensaatori millest saab jälle muutuma magnetvoo , mis indutseerib sekundaarpinge U2. Sekundaarmähise vooluallikas 4)kondensaator taaskord tühjeneb, indutseerib pooli kordub magnetväli vastassuunalise ühendamisel tarbija R, tekib sekundaarvoolu I2. Kui trafos poleks voolu(esialgse ja kõik kordub). energiakadusid kehtiksid seadused: n1/n2=U1/U2=I2/I1. Kadudeta trafot ehk Kasutatakse ära raadiolaienete tekitamiseks. Võnkeringis tekkiva perioodi võib arvutada Thomsoni ideaaltrafot ei ole olemas
1.1Halogeenlamp. Halogeenlamp on hõõglamp, mille täidisgaasile on lisatud halogeen ühendeid (harilikult joodi või broomiga, harvemini kloori, fluori või nende ühenditega). Halogeeni kasutatakse lampides nn halogeenringluse protsessi tekitamiseks. Halogeenlambid on tavaliselt hõõglampidest väiksemad. Halogeenlampe kasutatakse nii ruumide valgustamiseks kui ka autode esituledes. 12. voldiseid halogeenlampe on võimalik süüdata läbi invereri või läbi trafo mille sekundaarpinge on 12 V. Halogeenringluse protsessis seob halogeen hõõgniidilt aurustunud volframi. Kui see gaasiline ühend satub soojusvooluga kuuma hõõgniidi lähedusse, siirdub volfram uuesti hõõgniidile, vabanenud halogeen aga jätkab ringlusprotsessi. Halogeenlampidel on tavalistest hõõglampidest suurem valgusviljakus (kuni 40 lm/W) ja valgusvoo stabiilsus ning pikem tööiga. Neid kasutatakse televisioonivalgustites,valguskopeer- ja projitseerimisseadmetes, autolaternates jm. 2
Primaarmähis ühendatakse pingeallikaga Sekundaarmähis ühendatakse tarbijaga Tingmärk: Trafo töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Elektrivool primaarmähises indutseerib rauasüdamikus magnetvoo, mis tekitab elektromotoorjõu mõlemas mähises. Sõltuvalt keerdude arvust voolutugevus ja pinge suureneb või väheneb Primaarmähis: N1 keerdu 1 emj Sekundaarmähis: N2 keerdu 2 emj U1 primaarpinge U2 sekundaarpinge Trafo valem: Trafo ülekandetegur (-suhe): K K= K>1, siis trafo alandab pinget (primaarmähisel rohkem keerde) K<1, siis trafo tõstab pinget (sekundaarmähisel rohkem keerde) Tõstes pinget 5x, väheneb voolutugevus samuti 5x. Põhjendus: primaarmähises ja sekundaarmähises voolutugevus ei muutu. P = UI I1I2 = U1U2 Trafosid kasutatakse elektrivoolu edasikandmisel, kuna eralduv soojushulk väheneb. Q = I2Rt Trafo kasutegur Vahelduvvoolu muundamine toimub väikeste kadudega.
võimaldavad kiiresti teha tarvilikke ümberlülitusi tarbijate elektrienergiaga varustamise taastamisel Reserveerimata võrgu- radiaalvõrgud, esinevad peamiselt madala varustuskindlusega leppivate tarbijate elektrienergia varustamisel. Lihtsalt avatuna talitlevad suletud võrgud(kahepoolne toide ja ringliinid) leiavad kasutamist nii maal kui linnas Keskpingefiiber- keskpingel lähtuvad toitealajaamdest, mille primaarpinge on enamasti 110kV, ning sekundaarpinge 6-36kV Trafod alajaamas- tavaliselt 2 või enam tarfot. Trafod ise 2-või 3-mähiselised Kahe trafo ja nelja latisüsteemiga- Trafod Trafode arv sõltub - Piirkonnast, kus alajaam asub - Töökindluse nõuded Hajuasustusega piirkond - Tarbimine väike - Kõrget elektrivarustuskindlust ei nõuta - Sageli üks trafo Linnades ja kõrge elektrivarustuskindlusega kohtades - Alajaamades on tavaliselt kaks või enam trafot
laiendamiseks kasutatakse eeltakisteid. Eeltakisti võib olla monteeritud ka voltmeetri sisse ning sel juhul on seadmel mõõtepiirkondade ümberlüliti. Kui eeltakisti on voltmeetrist eraldi, tuleb ta ühendada seadmega jadamisi. Eeltakisti korral tuleb skaalajaotise määramisel lähtuda pingest, millele on arvestatud eeltakisti. Pingetrafo (inglise keeles voltage transformer, vene keeles ) on vahelduvvoolu mõõtetrafo, millel normaaltingimustel Sekundaarpinge on proportsionaalne primaarpingega ja mähiste õigel ühendamisel nende pingete vaheline faasinurk on nullilähedane. ( , .) 25.Võimsuse mõõtmine Mõõtmine alalisvooluahelas Võimsus elektrotehnikas Elektriseade kas muundab mingit liiki energiat elektrienergiaks (näiteks elektrigeneraator) või siis elektrienergiat teist liiki energiaks (näiteks elektripliit soojuseks). Seadme elektrivõimsus väljendab ajaühikus toodetava või tarbitava elektrienergia hulka
· Trafo on seadis, mis võimaldab teatud pingega vahelduvvoolu muundada teistsuguse pingega vahelduvvooluks samal sagedusel · Koosneb elektrotehnilisest terasest kinnisel südamikul paiknevast kahest või enamast omavahelise ühenduseta mähisest(poolist). · Mähist, millesse suunatakse elektrivool, nimetatakse primaarmähiseks. · Mähist, mis on ühendatud voolutarvititega, nimetatakse sekundaarmähiseks Trafo ülekandearv. Trafo ülekandearv on primaarpinge ja sekundaarpinge suhe. Kui k<1, on trafo pinget tõstev U1 n1 Kui k>1, on trafo pinget = = k madaldav U2 n2 n2 Keerdude arv sekundaarmähises n1 Keerdude arv primaarmähises Näide 3 Kui suur on ülekandearv trafol, mida kasutatakse näites 2? Mitu keerdu peaks olema sekundaarmähises, kui primaarmähises on 200 keerdu?
Elektrivoolu töö A = I U t ja vabanev soojushulk Q = I2R t on võrdsed. Kolmas rühm: seadmed, mis sisaldavad elektrimootorit (külmik, pesumasin, tolmuimeja). Elektrienergia arvel tehakse neis mehaanilist tööd Am, kusjuures elektrivoolu kogu töö on esitatav summana A = Am + Q. 9. TRAFO Trafo on seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Trafo koosneb primaar- ja sekundaarmähisest, mis paiknevad ühisel kinnisel raudsüdamikul. Trafo primaar- ja sekundaarpinge suhe võrdub vastavate mähiste keerdude arvude suhtega. U 2 n2 = U1 n1 Voolutugevuse suhe trafos võrdub vastavate mähiste keerdude arvude pöördsuhtega. I1 n2 = I 2 n1 Trafo rakendusi. Elektrienergia ülekandel rakendatakse laialdaselt trafosid.
suurendamisel suureneb automaatselt ka võrgust võetav vool ja võimsus. Pinge ja voolu võrrandid. 26.Asünkroonmootori tehistunnusjooned- nim rea otseselt mõõdetavate kui ka mõõteandmete alusel 14. Trafo pingemuutus, välistunnusjoon. Pingelangu tõttu trafo sekundaarmähise takistusel muutub arvutatavate suuruste sõltuvusi kasulikust võimsusest mootori võllil P2. Need karakteristikud on mootori sekundaarpinge U2. U sõltuvust voolust nim trafo väliskarakteristikuks. Sekundaar pingemuutus on deltaU2 koormuse järkjärgulisel suurendamisel katseliselt leitavad ja võetakse üles tingimusel et staatoripinge saame leida tühijooksupinge U20 ja sekundaarpinge vahena. DeltaU2=U20-U2. Pingemuutus konstantse U1=U1n=const ja sagedus f=const (tavaliselt 50 Hz). Töö- ehk koormuskarakteristikute saamiseks tuleb
mähistes endainduktsiooni elektromotoorjõud mis on suunatud vastupidiselt üldisele magnetvoole ja töötavad vastu magnetvoogusid (I)i ja (1)9- tekitatavatele vooludele. Seetõttu voolu suurenedes suureneb ka pingelang mähistes. Keevitusvoolu reguleerimine toimub kas trafo ülekandeteguri muutmisega või mähiste va-hekauguse muutmisega. Eraldi paispooliga trafod Sellis trafo komplekt koosneb pingemadaldustrafost ja eraldi paispoolist (drosselist). Trafo sekundaarpinge muutub kevitusvoolu muutumisel vähe. Langeva väliskarakteristiku saamiseks ühendatakse sekundaarahelasse järjetikku paispool. Keevitusvoolu reguleerimiseks muudetakse kas paispooli magnetilist takis-tust tema südamiku liigutamisega või pooli keerdude arvu muutmisega. Viimasel juhul on reguleerimine astmeline.
IVkesk = ; IVef = I 2 = . (4.8) 3 3 Vastupinge suurim väärtus ventiili suletud olekus võrdub liinipinge amplituudväärtusega. Ventiili vastupinge sõltuvalt dioodalaldi väljundpingest (mootori ankrupingest) π UVvp = 2 U a (4.9) 3 Toitetrafo sekundaarpinge 2π E2 = Ua (4.10) 3 6 Toitetrafo primaarpinge ja primaarvool ideaalse trafo korral 2π 2 Ia U1 = wE2 = w Ua ; I1 = (4.11) 3 6 3 w Toitetrafo sekundaarvõimsus 2π I
1. Mis on trafo? 2. Kas trafomähiste vahel on elektriline side? 3. Kas trafomähised ja nendega ühendatud vooluringid on üksteisest isoleeritud 4. Millise voolu ülekandmiseks trafo sobib? Valida õige(d) vastused. a) vahelduvvoolu b) pulseerivvoolu c) alalisvoolu 5. Millega on võrdne trafo sekundaasmähises indutseeritav pinge? 6. Millega on võrdne trafo primaarmähisesse juhitav võimsus, võrreldes sekundaarmähisest võetava võimsusega? 7. Kuidas omavahel muutuvad sekundaarpinge ja sekundaarvool pingekõrgendus- trafo puhul? 8. Kuidas omavahel muutuvad sekundaarpinge ja sekundaarvool pingemadaldustrafo puhul? 69.Vead trafodes 1. Leida vea põhjus. Võrku lülitamisel põlevad läbi kaitsmed, lülitub välja kaitseautomaat või undab trafo südamik? 2. Leida vea põhjus. Trafo tühikäigul kuumeneb tugevasti, isegi suitseb, tühikäigu vool on liiga suur? 3. Leida vea põhjus. Trafo kest ja südamik on pinge all? 4. Leida vea põhjus
Kuivtrafod on kallid. Kasutatakse tsehhisiseselt. Nende jahutusvõimalused on halvemad ja lubatav voolutihedus väiksem, kuid tuleohtlikkus väiksem. Sünteetiliste jahutusvedelikuga trafosid kasutatakse suurema tuleohutuse tagamiseks. Kasutatavad vedelikud on sovool (SRÜ-s), piranool (USA-s), askarüül (Saksamaa). Need on väga mürgised ja raskesti lagunevad ained. Nende põlemisel tekivad väga mürgised ained. Trafo sekundaarpinge reguleerimisviisi järgi jaotatakse: - reguleeritavad primaarmähiste ümberlülitamisega trafo pingetus olekus, - koormuse all reguleeritavad. Esimesel juhul on võimalik reguleerida ±5% nimipinge suhtes, astmete arv tavaliselt 5. Sekundaarmähise ümberlülitamisega on võimalik pinget reguleerida nt 17 astme puhul vahemikus ±12% nimipinge suhtes. Trafode võimsus valitakse nende arvutusliku koormuse järgi, arvestades nõutud vastastikust reserveerimist ja
· kahe mähisega trafodeks; · kolme mähisega trafodeks; · mitme mähisega trafodeks. Vahelduvvoolu liigi järgi on trafod · ühefaasilised; · kolmefaasilised; · mitmefaasilised. Mähist, mida toidetakse mingi pinge ja sagedusega vahelduvvoolu allikast, nimetatakse primaarmähiseks. Mähiseid, millelt saadakse sama sagedusega, kuid üldjuhul teistsuguse pingega vahelduvvoole nimetatakse sekundaarmähisteks. Kui sekundaarpinge on primaarpingest madalam, siis nimetatakse trafot pinget madaldavaks, vastasel korral aga pinget tõstvaks. Kõrgema pingega mähist nimetatakse ülempingemähiseks. Mähist, mille pinge on madalam, nimetatakse alampingemähiseks. Trafos esinevad kaod põhjustavad trafo soojenemise. Tekkinud soojuse ärajuhtimiseks peab teda jahutama. Jahutusvahendite järgi loetakse trafod · õhkjahutusega trafodeks; · õlijahutusega trafodeks.
Sekundaarmähis on mõeldud pingele 100V, 100·3V ja 100/3V. Pingetrafo töötab talitluses, mis on ligilähedane tühijooksule. Seletatav on see voltmeetrite ja vattmeetrite pingemähiste suure takistusega. Ülekandeteguri arvutamiseks kasutame järgmist valemit: , 1 - primaarmähise keerdudearv 2 - sekundaarmähise keerdudearv Un1 - primaarnimipinge Un2 - sekundaarnimipinge U1 - tegelik primaarpinge U2 - tegelik sekundaarpinge Ülesanne: Leida tegelik primaarpinge U1, kui voltmeeter on ühendatud läbi pingetrafo KU=10 000/100 ja selle näit on U2=23V. Voolutugevuse mõõtmine Voolutugevuse mõõtmiseks kasutatakse erinevate mõõtemehhanismidega ampermeetreid, mis lülitatakse mõõdetavale voolule jadamisi (ühe või mitme tarbijaga järjestiku). Jadaühendus on vajalik selleks, et nii
näitajatega jadalülituses dioodidest alaldustulpi ja erinevate skeemide järgi ühendatud dioodidest alaldusplokke. Parameetrid: suurim lubatud alalisvool (IFmax on pärivoolu suurim keskväärtus; suurim lubatav alalisvastupinge URmax on dioodi siirdele rakendada lubatav vastupinge suurim väärtus; sagedusala piirdesagedus. Pingevoolu tunnusjoon: (pütsepp:lk 48) 42. Ühefaasilised alaldid Ühefaasilises ühetaktilises alaldis vool läbib dioodi ja tarvitit trafo sekundaarpinge poole perioodi ulatuses, st kuni sekundaarmähise otspunkt a on positiivne otspunkti b suhtes. See vool on pulseeriv, muutudes amplituudiväärtusest nullini. Alaldatud vooli alaliskomponent kujutab endast perioodi vältel tarvitit läbiva voolu keskväärtust Id=0,45 I2. Poolperioodalaldi peamiseks puuduseks on väljundpinge tugev pulsatsioon ja trafo võimsuse ebapiisav kasutamine (pulsatsioonitegur q=1,57). Kõige parem on ühegaasilie sildlülituses alaldi, kus dioodid töötavad paariti
Dyn ning nende kõrval ka lülitusgruppi Yyn. Tähed Y või y ja D või d ning Z või z osutavad vastavalt primaar- või sekundaarmähise (suur- või väiketähed) lülitusviisile – täht-, kolmnurk- või siksaklülitusele. Kui täht- või siksaklülituses mähise neutraal maandatakse (ühendus neutraaliga on toodud trafo lülituskilbile), kuulub tähisesse täht N või n. Lülitusgrupile järgnev number (nt Dyn11) näitab sama faasi sekundaarpinge vektori nihkumist primaarpinge vektori suhtes kella numbrilaual, kui primaarpinge vektor on asetatud 12-le. Tuleb tähele panna, et paralleeltööle (nt operatiivselt koormuse üleviimise ajaks) võib lülitada ainult sama lülitusgrupiga trafosid. Erinevate lülitusgruppidega trafode skeemid ja vektordiagrammid on joonisel 5.25. 9 5. Keskpingevõrgud
- kuivtrafod - snteetilise vedelikuga tidetud trafod litrafod. On hea soojaeralduvusega, kaitstud, odavad, kuid tuleohtlikud. Neid kasutatakse vljas vi spetsiaalses ruumis. Kuivtrafod. On kallid. Kasutatakse tsehhisiseselt. Nende jahutusvimalused on halvemad. Snteetiliste vedelikega trafod. Kasutatavad vedelikud on sovool (NSVL-s), piranool (USA-s), askarl (Saksamaa). Need on vga mrgised ja raskesti lagunevad ained. Nende plemisel tekivad veel mrgisemad ained. Trafo sekundaarpinge reguleerimisviisi jrgi jaotatakse: - Reguleeritav trafo sisendi otsade mberllitamisega trafo pingetus olekus. - Koormuse all reguleeritavad. Esimesel juhul on vimalik reguleerida 5% ulatuses. Primaarpinge stabiilsuse tttu pinge reguleerimist koormuse all praktiliselt ei kasutata. !!! Trafode vimsus valitakse nende arvutusliku koormuse jrgi, arvestades nutud vastastikust reserveeritust ja avariilist lekoormust. Sm - alajaama ruutkeskmine maksimaalvimsus (maksimaalne)
Trafosüdamik on harilikult valmistatud 0,35 või 0,5 mm paksusest trafoplekist ehk elektrotehnilisest lehtterasest, väiketrafodel kasutatakse ferriit- südamikku. Kui üks mähis primaarmähis ühendada vahelduvvooluallikaga, mille pinge on U1, tekib südamikus vool I1 ja vahelduv magnetvoog , 126 mis teises mähises sekundaarmähises indutseerib vahelduvpinge U2. Kui sekundaarmähis ühendada tarvitiga, mille takistus on R, tekib neis vool I2. Primaar- ja sekundaarpinge suhe sõltub mähiste keerdude arvu suhtest: U 1 w1 = =k U 2 w2 U1 primaarpinge U2 sekundaarpinge w1 primaarmähise keerdude arv w2 sekundaarmähise keerdude arv k ülekandesuhe Trafo kaod on väikesed, kasutegur on tavaliselt 0,98...0,99, suurel trafol isegi üle 0,99. Seepärast vaadeldakse trafot sageli ideaalse trafona. See tähendab, et primaarmähise ja sekundaarmähise võimsused on võrdsed ehk U 1 I1 =U 2 I 2 U1 primaarpinge I1 primaarvool
primaar ja sekunadaar magneetimisergutus kusjuures sekundaar- magneetimisergutus on südamiku demagneetiva toimega.Selgub et magneetimisergutuste vektorsumma on konstantnesuurus ja võrdne tühijooksu magneetimisergutusega.I1=I2+I0 Primaarne U1=-E1+I1(r1+jx1) I1=I2+I0 Sekundaarne U2-I2(r2+jx2) 14. Trafo pingemuutus, välistunnusjoon. Pingelangu tõttu trafo sekundaarmähise takistusel muutub sekundaarpinge U2 Sõltuvust U2 =f(I29 nimetatakse trafo väliskarakteristikuks. Sarnase sõltuvuse saame ka koormusteguri kaudu U2= f() Otstarbekohane on pingemuutus leida konstantse nimipinge suhtes. Arvestades seda, et U20=U1n , saame protsentuaalse pingemuutuse U=(Ua*cos2+Ur*sin2) Trafo väliskarakteristiku leiame U2=f(,cos2) 15. Trafo energeetiline diagramm, kasutegur. Trafo kasutegur-nim tarviteile antava väljundvõimsuse P2 ja võrgust tarbitava sisendvõimsuse P1 suhet.Kasutegur
vahel tekib sädelahendus vaatamata kondensaatori olemasolule. Sädelahenduse tulemusena metall väikeste kogustena sulab, kaob ja paikneb ümber, alaneb kontaktide elektrijuhtivus). Kontaktide primaarühenduses ei tohi olla voolu tugevamat kui 4-5 A. Liiga kõrgete pöörete korral kontaktide suletusaeg lüheneb, ei saa tekkida primaarahelat, primaarvool ei saa saavutada maksimumi. Lahenduse annab kontaktitu türistorsüüte kasutamine. Voolutugevus kuni 20…25 A, sekundaarpinge kuni 20 000 V. elektronsüüte puhul pöörete kasvul primaarvool suureneb, see lubab segu süüdata 11 000…12 000 pöörde juures. Kontaktitud süüted on töökindlad niiskuse ja mustuse vastu. Transformaator sama mis kontaktidega süüte korral, küll aga väikesemõõduline kondensaator on 5 korda suurema mahtuvusega 0,7…1 mikrofaradit (kontaktidega magneetosüütel 0,18…0,25). Vaadeldaval süüteseadmel asuvad 2 abimähist magneeto väljaulatuvatel osadel.
pihustitega ja ühisanumaga toitesüsteem 15. Diiseltoitesüsteemi kõrgrõhupumbad: mitmeelemendiline reaspump, aksiaalkolviga jaoturpump. (1) lk. 128. 16. Diiseltoitesüsteemi pihustid. 17. Kiirusregulaatorid (1) lk. 124., lk. 146. 18. Traktorite ja autode elektrienergiasüsteemid. 19. Elektrivooluallikad: Akupatareid, generaatorid, nende töötamine ja karakteristikud. Pinge stabiliseerimine, pingeregulaatorid. 20. Süütesüsteemid, süütesüsteemile esitatavad nõuded, sekundaarpinge mõjurid, lihtsüütesüsteem. Süütesüsteemi ülesanne on küttesegu süütamine ottomootori põlemiskambrites. Segu süütab süüteküünla elektroodidevahel tekkiv sädelahendus, millel peab olema piisav energia (6... 15mJ) ja kestus (1...2ms). Kui sädelahendusel ei ole piisavalt energiat või jääb ta kestus lühikeseks, ei sütti kütusesegu alati ja mootor jätab (töötakte vahele). Siis suureneb kütusekulu, sest töötavaid silindreid koormatakse rohkem
U Ud k 1 - d load U L d sup . fc (Id k max - Id k min ) Tsüklokonverteri trafo. Trafo arvutus lülitusele, mis on toodud joonisel 1.21, a algab sekundaarpinge efektiivväärtuse põhiharmoonilise määramisega fs k mU F U 2 = kU s k + + Rt I s k , f1 2 kus k = 1,2...1,3 on varutegur Us k, Is k ja fs k koormuse pinge, vool ja sagedus f1 toitepinge sagedus, m = 2 või 3 faaside arv, UF = 0,7...2 V pingelang türistoril ja Rt trafo aktiivtakistus.
Analoog- anduritelt saadav kasulik elektriline signaal on pidev ja mingis funktsionaalses sõltuvuses kontrollitavast suurusest. Vaatleme analoogjuhtimisskeemides kasutatavaid andureid. 3.4.1. Pingeandurid. Alalisvooluajamites kasutatakse pingeandurina potentsiomeetrit, milline ühendatakse alalisvoolumootori ankruklemmidele (joonis 3.15.a). Joonis 3.15 Vahelduvvooluajami korral alaldatakse trafo T sekundaarpinge alaldussilla V abil ja tagasisidesignaal saadakse potentsiomeetrilt R (joonis 3.15.b). Tagasisidesignaali Uts,U nivood ja seega tagasisidetegurit saab reguleerida potentsio- meetri liuguri nihutamisega. 3.4.2. Vooluandurid. Alalisvooluajamites kasutatakse vooluandurina alalisvoolumootori ankruahelasse lülitatud shunti R (joonis 3.16.a), mille pingeklemmidelt võetakse ankruvooluga võrdeline signaal Uts,i = Ia * R .
Viimast aga piirab katkesti kontak- tide elektroerosioon, mistõttu priniaarvoolu tugevus ei tohi ületada 4 . . . 5 A. Teiselt poolt on teada, et väntvõlli pöörete suurendami- sel sekundaarpinge väheneb, sest primaarvoolu katkestus- sageduse tõusmisega lüheneb katkesti kontaktide suletus- aeg. Seetõttu ei jõua primaarvool saavutada maksimaal- tel, ainult madalpingeahela lülitus viis ja tööpõhimõte on väärtust. erinevad ning süütepooli primaarmähise takistus on veidi Lahenduse annab siin kontaktitu türistorsüüte rakenda-
annaabi.ee 
