ELEKTROAUTOMAATIKA: LONWORKS-I KASUTAMINE HOONEAUTOMAATIKAS. KÜTTE JUHTIMINE. Referaat Juhendaja: TALLINN 2012 1. SISSEJUHATUS Tänapäeval on palju erinevaid automaatika juhtimissusteeme, mis on spetsifitseeritud erinevatele automaatika liikidele ja üks nendest on LonWorks. Järmist leidub tänapäeva keerulises automaatikas vähe kuid ikka leidub. LonWorks on loodud firma Echeloni poolt. Järgmis töö eesmärgiks on uurida ja leida erinevat informatsiooni LonWorksi kasutamise ja spetsifikatsioonide kohta. Probleemiks on LonWorksi kasutamisjuhendi tõgendamine ja kasutamise kirjeldus lihtsale inimesele arusaadavaks. Probleemi lahendamiseks otsitakse internetist erinevat informatsiooni LonWorksi
Tallinna Polütehnikum Automation Author: TomTom2 Group :AA-09 Instructor: Marina Zotikova Tallinn 2010 Contents Introduction......................................................................................................................3-4 Person Knowledge Technologies supports......................................................................4-6 Online Essay Evaluation Service.....................................................................................6-7 WordNet lexical database................................................................................................7-8 Practice Online (TPO)................................................................................................
Nõudepesumasinad Meelis Kõiv ja Oliver Uibo Üldiselt Lai valik nõudepesumasinaid - väikesed lauaalused mudelid kuni suured tunnelnõudepesusüsteemideni välja. Nõudepesumasina soetamisel tuleks arvestada klientide arvu peale. On palju eeliseid võrreldes käsipesuga, näiteks: ühtlane pesemistulemus, nõud ei vaja järelkuivatust, ökonoomne, tööjõu ja ruumi kokkuhoid ja kõrged pesemis- ja loputustemperatuurid. Eestlaetav nõudepesumasin Sobib väiksematesse ettevõtetesse (kus toitlustatakse kuni 130 inimest). Kuppelnõudepesumasinad Mõeldud sööginõude ja kandikute pesuks. Sobivad restoranidesse ja köökidesse igapäevaseks kasutuseks. Masinal on 3 erinevat programmi (pikk, lühike ja lõputu) Pesemistemperatuud 55-60 kraadi ja loputustemperatuur 85 kraadi. Enne nõude masinasse asetamist pesta nõud üle survedusiga. Kuppelnõudepesumasinad Pärast masina kasutamist tuleb see ära puhastada: Selleks eemalda jäätmekast, sõelad ning ü...
4. AJAMITE JÕUAHELATE LÜLITUSED Kuidas ühendatakse elektrimootori mähised toiteallikaga? Lülitid, releed ja kontaktorid, programmeeritavad kontrollerid Kuidas toimub mootorite kiiruse reguleerimine? Impulss- või takistusreguleerimine? Pooljuhtmuundurite skeemid 4.1. Mootorite lihtsad käivitus- ja kaitseahelad Asünkroonmootori otselülitus toitevõrku. Suurt osa asünkroonmootoritest lülitatakse otse toitevõrku. Lülitusseadmeks võivad olla kas koormus või kaitselülitid. Sagedaste lülituste korral on lülitusseadmeks tavaliselt surunupplülititega juhitav kontaktor. Sõltuvalt vajadusest võib mootor pöörelda kas ühes suunas, või tuleb selle pöörlemissuunda muuta. Ühesuunalise pöörlemisega mootori otselülitus toitevõrku on näidatud joonisel 4.1. Mootori ja juhtnuppude toiteahelad pingestatakse lülitiga Q, milleks tavaliselt on kaitselüliti. Mootori käivitamine toimub vajutamisega surunupplülitile SK, mis sulgeb kontaktori lülitusmagneti mähis...
ELEKTROPNEUMAATIKA ALUSED Õptķ FESTO DIDACTIC Tallinn 1997 Sisįįltõrd,,',,:, FESTO DIDACTiT Sisukord Į.SissejuĮratĮļS 3 5 2.Ltihitilevaade elektrotehnika põhialustest 6 saamine 2. I Elektrivoolu liigid ja elektrivoolu 6 2.Į .l Valrelduwool (AC) 6 2.l .2 AĮaļisvool (DC) 6 2'L.3 h.rĮseerįv vool 1 2.2 Elektrotelrnikas kasutatavad mõõtülrikud 7 2.3 Ohmi seadus g 2.4 Elektrilise võimsuse aryĮļtarnįne g 3. Elektropneumaatika ...
Reaalajasüsteem Masina kasutajaliides Reaalajasüsteemides kasutatav tarkvara Süsteemtarkvara Rakendustarkvara – andmehõive, reaalreguleerimine, superviisorjuhtimine inimliides, arvutused, veatöötlus jne. Andmebaasid – relatsioonilised objekt-orienteeritud , reaalaja andmebaasid, hajutatud reaalaja-andmebaasid, warehouses, eritüübiliste andmebaaside kompleksid. Kommunikatsioonitarkvara – võrguprotokollid, turvatarkvarad Eriseadmete funktsionaalsust tagav tarkvara – ohutus, diagnostika, abivahendid ja simulatsioonisüsteemid. Masin/inimene suhe Inimvigu põhjustavad – Töökeskkonna tegurid, individuaalsed omadused ja organisatoorsed-juhtimisalased tegurid Kas inimese kvalifikatsioon vastab tööülesannetele? Kas seadmed on töökorras? Kas seadmed vastavad tehnilistele tingimustele, kas nende kontroll on dateeritud Kas süsteem kui tervik funktsioneerib veatult? Süst...
Tartu Kutsehariduskeskus Auto hooldus ja remondi osakond Keevitus- ja tuletööde teostamine Õpimapp Tartu 2016 Sisukord 1. Ohutusnõuded 2. Üldine 3. MIG/MAG keevitus 4. Kasutatud kirjandus Ohutusnõuded Keevituse ja keevitusseadmete kasutamisega kaasneb alati ohutegureid, millede olemasolu tuleb alati teadvustada. See nõue kehtib nii keevitajatele, keevitamise eest vastutajatele ja teistele keevituskohal töötajatele. Suurim ohutegur keevitamisel on tuleoht. Keevitaja peab veenduma et 5-10 meetri ümbruses poleks kergesti süttivaid materjale ja lisaks peab olema keevitus tööde juures kaks kuuekilogrammist tulekustutit või ämbri täis vett lisaks on keevitaja kohustatud kandma kaitseriietust ja vastavat kaitsemaski. Kaitsemaskidele on kinnitatud kindla tumedusega kaitseklaas või isetumenev erinevate tumedusastmetega element, mida saab vastavalt keevitusviisile või silmade tundlikkusele ...
EESTI MAAÜLIKOOL TARTU TEHNIKAKOLLEDŽ Eriala: Biotehnilised süsteemid Üliõpilane: Mailis Zirk, Berta Õppeaasta: 2014 Rühm: Mürk, Ragnar Rosenberg, Kristjan Runtal AUTOMAATIKA Juhendaja: Toivo Leola Töö Aruanne tehtud: 05.03 esitatud: 08.04 Töö nr. POOLJUHTTERMOTAKISTI TERMILISTE 3 SUURUSTE KATSELINE MÄÄRAMINE Katseobjekt: Kasutatud seadmed: Töö programm. 1. Võtta üles termistori ja posistori takistuse sõltuvused temperatuurist
Kodune ülesanne nr.4 Määrata tõmbestantsi kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Teha templite ja matriitside eskiisid igale tõmbele. Stantsitav materjal on pehme terasleht paksusega s=1mm terasest C 1050-74. Lähteandmed: 1 Materjal teras 20 Materjali paksus s=1mm 110 120 R9 O 100 R1 0 O 120 Detaili välisläbimõõt d2=120mm d1=100mm Detaili kõrgus H=120mm Detaili sisemine raadius R=9mm Detaili välimine raadius r=10mm h=110mm Arvutused: Tooriku diameeter D= d 22 +4 d 2 H-1....
MHE0041 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 3 Variant nr. Töö nimetus: Keevisliited A-2 B-9 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: 112592 MATB32 Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesanne : Projekteerida teabetahvli aluspost. Arvutada posti ja alusplaadi keevitusühendus. Konstruktsiooni kõrgus l = 7,0 m Tahvli kõrgus h = 2,0 m Tahvli laius b = 3,0 m Tahvli mass mT = 550 kg Paigaldamisala linnaväline maastik 1. Tuulejõu määramine Tuulejõud määratakse avaldisest [1] Fw = q ref ce ( z )c f Aref c d (1) ...
MHE0040 MASINAELEMENDID Kodutöö nr. 5 Variant nr. A -2 Töö nimetus: Pressliide B -9 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: 112592 MATB32 Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: M=280Nm b2=34mm d2=340mm dv=260mm dr=55mm emin= 0,01dv + 2 mm = 260*0,01 + 2 = 4,6 mm => e = 5 mm Keskmine kontaktsurve: k-sidestustegur k=1,3 l- liite pikkus l = b2 - 3e = 34 3 *5 = 19 mm f- hõõrdetegur f = 0,08 Detailide deformatsioon: E-materjali elastsusmoodul Teras E1 = 2,1* 105 MPa; Pronks E2 = 1,2 * 105 MPa poissoni tegur: teras 0,25 ; pronks 0,32 Ebatasasuste tasandamist iseloomustav suurus: Deformatsioon temperatuuri muutumisest: Pöördemomendi ülekandmiseks vajalik minimaalne ping: Maksimaalne ping maksimaalsest kontaktsurvest: Kus maksimaalne deformatsioon ...
MHE0040 MASINAELEMENDID Kodutöö nr. 4 Variant nr. Töö nimetus: Liistu Arvutus A -2 B -9 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: 112592 MATB32 Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesande püstitus: Valida liist võlli ja hammasratta ühendamiseks ning kontrollida selle tugevus. Võllile mõjuv pöördemoment M=420 Nm, võlli läbimõõt d=30 mm ja võlli ja rummu ühenduspikkus (rummu laius) l =90 mm. Kuna võlli läbimõõt on d=30 mm, siis b = 8 mm , h = 7 mm , t 1 = 4 mm, t2 =3,3 mm. Liistu 8x7 pikkus l1 l- (5...10)= 90- (5...10) = 85 mm. Lubatud on 80 või 90 Valime l1= 80 mm Muljumispinge: Liistu materjaliks on teras C45E (Rp0,2 = 370 MPa, Rm = 630 MPa). Lubatav muljumispinge []C = 100 MPa Kuna antud liist ei rahulda tugevustingimust, Valime kaks liistu nin...
MHE0041 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 1 Variant nr. Töö nimetus: Istu Analüüs A-2 B-9 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: 112592 MATB32 Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 25.09.2012 Ülesande püstitus: Viia läbi istu Ø40 H7/s7 (ISO286) analüüs Piirhälbed: Saame tabelitest ES = 25 µm, EI = 0 µm Es = 68 µm, ei = 43 µm Tolerantsväli: TD = ES EI = 25 µm Td = es ei = 25 µm Istu (lõtku-) tolerants: To = Td + TD = 50 µm Piirmõõtmed: Dmax = Dnom + ES = 65 mm Dmin = Dnom + EI = 40 mm dmax = dnom + es = 108 mm dmin = dnom + ei =...
TALLINNA TÖÖSTISHARIDUSKESKUS ROBOTNIIDUK Referaat Juhendaja: Koostaja: Kursus TALLINN 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Erinevaid robotniidukeid on palju, kuid mulle jäi silma üks, mis kasutab peale aku, toiteallikana ka päikesepaneele, mis muudab selle niiduki väga hübriidseks ja efektiivseks. Nimelt kirjutan peamiselt Husqvarna Automower Solar Hybrid-ist. Arvan, et päikesepaneelid niidukil on väga efektiivsed, sest muru niidetakse üldiselt suvel ja päikesepaistelise ilmaga. (Joonis 1) LÜHIKIRJELDUS Robotniiduki omadused: Madal müratase Automaatne laadimine Kui niiduk vajab täiendavat laadimist leiab ta ise tee laadimisjaama PIN koodi lukk ja vargusvastane alarm Pole heitgaase Seadistuspaneel Võimalik sisestada seadeid vastavalt aial...
7.Kompassanduri kasutamise eesmärk 2D süsteemis? Seda kasutatakse põhiliselt te aluse või platsi või parkla ehitusel.Tänu kompassile saab tööd alustades fikseerida masina suuna ja peale seda sisestada nii piki,kui ka põiki kalde. 8.2D süsteemi töö põhimõte Buldooseril ja höövlil? Buldooseri ja höövlil 2D töö põhimõte on et operaatoril ei ole vaja käega tera õigel kõrgusele ja kaldel hoida vaid seda teeb tema eest automaatika. 9.Nõuded laserile 2D süsteemis Buldooseril ja höövlil? Laser mida sellisteks töödeks kasutatakse peab olema võimalikult pika töö maaga ja pöörlemise kiirusega alates 600-700p/min.Laser peaks olema vähemalt nii kõrgel et laser vastuvõtja püüaks kiirt 360 kraadi,et saaks kasutada ära kogu laseri töö maa ja mitte iga väiksese aja tagant seda ümber tõsta. 10.2D süsteemis ühe ja kahe masti kasutus? Ühe ja kahe masti erinevus on see et ühe mastiga saab lükata materjali
Pneumaatika alused Arno Lill 2015 - 2018 Sissejuhatus Pneumaatika on õpetus suruõhu kasutamisest mehhaanilise töö tegemiseks. Suruõhku saadakse atmosfääriõhu kokkusurumisel ehk komprimeerimisel. Suruõhku saab kasutada mitmel viisil: seadmete (veoki piduriseade, pneumomootor, tööriist, orel) käitamiseks torutranspordis (jahu, raha poe kassast, värv maalritöödel jms) erinevate protsesside teostamiseks (näit kuivatus) Tavapärased suruõhuseadmed töötavad enamasti ülerõhul 6 bar st seitsmekordsel atmosfäärirõhul. Madalrõhuseadmete töörõhk on 2 2,5 bar. Kõrgrõhuseadmetes, kus on tarvis saada suuremaid jõudusid, kasutatakse rõhku kuni 18 bar (erandina ka 40 bar). Sissejuhatus Kõik suruõhusüsteemid koosnevad järgmistest osadest: suruõhu tootmine suruõhu ettevalmistamine suruõhu jaotamine suruõhu kasutamine täiturseadmete abil Suruõhuseadmed on suhteliselt lihtsa ehituseg...
https://gyazo.com/e53c43c39306a17b18239632040ec4db https://gyazo.com/d04cd072d84e0d41a7b6b8b6202d9e16 https://gyazo.com/517074fd51ae8f1dbde4c3662cf49bce https://gyazo.com/f7ccc1b8ba79af55eff9782518dc6ebe
Sisepõlemisemootor Sisepõlemisemootor on jõumasin, mis muudab vedel-või gaasikütuse põlemisest saadud energia mehaaniliseks energiaks. Põlemise tagajärjel saadud gaaside energia kantakse üle kolvile, mis omakorda hakkab liikuma ning kannab kepsu kaudu jõu üle väntvõllile. Väntvõll hakkab pöörlema ning seda pöörlemist saab rakendada erinevate mehanismide tööks. Sisepõlemise mootoreid on kahte liiki: neljataktilised ja kahetaktilised. Levinum on neljataktiline sisepõlemismootor, tema töö põhineb neljal, üksteisele kindlas järjekorras korduval protsessil ehk taktil. Esimene takt on sisselasketakt, kus on avatud sisselaskeklapp, kolb liigub ülemisest surnud seisust alumisse, tema kohale jäänud silindriosa ruumala suureneb, tekib alarõhk ja õhu segu imetakse silindrisse. Teine takt on survetakt, kus liigub pöörleva hoorattaga ühendatud kolb alumisest surnud seisust ülemisse – küttesegu surutakse kokku. Kolmas ...