Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link

Kategooria automaatika - 18 õppematerjali

Masinaehitus >> Automaatika
automaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb automaatseadmete ja automatiseerivate protsesside kontrollimise ja juhtimise meetodite ning vahenditega. Automaatikasüsteemide töö rajaneb süsteemi kuuluvate ja süsteemiosade seisundit kirjeldaval informatsioonil, mida edastatakse elektrilisete, pneumaatiliste, hüdrauliliste, optiliste ja muude signaalide abil mis tagasisidestatuna saavad protsesse mõjutada.
10
doc

Automaatika referaat (eng)

Tallinna Polütehnikum Automation Author: TomTom2 Group :AA-09 Instructor: Marina Zotikova Tallinn 2010 Contents Introduction......................................................................................................................3-4 Person Knowledge Technologies supports......................................................................4-6 Online Essay Evaluation Service.....................................................................................6-7 WordNet lexical database................................................................................................7-8 Practice Online (TPO)...

Automaatika - Keskkool
18 allalaadimist
6
docx

Keevisliited

3 Variant nr. Töö nimetus: Keevisliited A-2 B-9 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: 112592 MATB32 Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesanne : Projekteerida teabetahvli aluspost. Arvutada posti ja alusplaadi keevitusühendus. Konstruktsiooni kõrgus l = 7,0 m Tahvli kõrgus h = 2,0 m Tahvli laius b = 3,0 m Tahvli mass mT = 550 kg Paigaldamisala linnaväline maastik 1. Tuulejõu määramine Tuulejõud määratakse avaldisest [1] Fw = q ref ce ( z )c f Aref c d (1) 2 k...

Automaatika -
24 allalaadimist
10
pptx

Nimetu

Nõudepesumasinad Meelis Kõiv ja Oliver Uibo Üldiselt Lai valik nõudepesumasinaid - väikesed lauaalused mudelid kuni suured tunnelnõudepesusüsteemideni välja. Nõudepesumasina soetamisel tuleks arvestada klientide arvu peale. On palju eeliseid võrreldes käsipesuga, näiteks: ühtlane pesemistulemus, nõud ei vaja järelkuivatust, ökonoomne, tööjõu ja ruumi kokkuhoid ja kõrged pesemis- ja loputustemperatuurid. Eestlaetav nõudepesumasin Sobib väiksematesse ettevõtetesse (kus toitlustatakse kuni 130 inimest). Kuppelnõudepesumasinad Mõeldud sööginõude ja kandikute pesuks. Sobivad restoranidesse ja köökidesse igapäevaseks kasutuseks. Masinal on 3 erinevat programmi (pikk, lühike ja lõputu) Pesemistemperatuud 55-60 kraadi ja loputustemperatuur 85 kraadi. Enne nõude masinasse asetamist pesta nõud üle survedusiga. Kuppelnõudepesumasinad Pärast masina kasutamist tuleb see ära puhastada: Selleks eemalda jäätmekast, sõelad ning ülevoolutoru. Kui vesi...

Automaatika -
21 allalaadimist
3
docx

Istu Analüüs

1 Variant nr. Töö nimetus: Istu Analüüs A-2 B-9 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: 112592 MATB32 Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 25.09.2012 Ülesande püstitus: Viia läbi istu Ø40 H7/s7 (ISO286) analüüs Piirhälbed: Saame tabelitest ES = 25 µm, EI = 0 µm Es = 68 µm, ei = 43 µm Tolerantsväli: TD = ES ­ EI = 25 µm Td = es ­ ei = 25 µm Istu (lõtku-) tolerants: To = Td + TD = 50 µm Piirmõõtmed: Dmax = Dnom + ES = 65 mm Dmin = Dnom + EI = 40 mm dmax = dnom + es = 108 mm dmin = dnom + ei = 83 mm P...

Automaatika -
30 allalaadimist
3
docx

Liistu Arvutus

4 Variant nr. Töö nimetus: Liistu Arvutus A -2 B -9 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: 112592 MATB32 Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesande püstitus: Valida liist võlli ja hammasratta ühendamiseks ning kontrollida selle tugevus. Võllile mõjuv pöördemoment M=420 Nm, võlli läbimõõt d=30 mm ja võlli ja rummu ühenduspikkus (rummu laius) l =90 mm. Kuna võlli läbimõõt on d=30 mm, siis b = 8 mm , h = 7 mm , t 1 = 4 mm, t2 =3,3 mm. Liistu 8x7 pikkus l1 l- (5...10)= 90- (5...10) = 85 mm. Lubatud on 80 või 90 Valime l1= 80 mm Muljumispinge: Liistu materjaliks on teras C45E (Rp0,2 = 370 MPa, Rm = 630 MPa). Lubatav muljumispinge []C = 100 MPa Kuna antud liist ei rahulda tugevustingimust, Valime kaks liistu ning paig...

Automaatika -
25 allalaadimist
4
docx

Pressliide

5 Variant nr. A -2 Töö nimetus: Pressliide B -9 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: 112592 MATB32 Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: M=280Nm b2=34mm d2=340mm dv=260mm dr=55mm emin= 0,01dv + 2 mm = 260*0,01 + 2 = 4,6 mm => e = 5 mm Keskmine kontaktsurve: k-sidestustegur k=1,3 l- liite pikkus l = b2 - 3e = 34 ­ 3 *5 = 19 mm f- hõõrdetegur f = 0,08 Detailide deformatsioon: E-materjali elastsusmoodul Teras ­ E1 = 2,1* 105 MPa; Pronks ­ E2 = 1,2 * 105 MPa ­ poissoni tegur: teras ­0,25 ; pronks ­ 0,32 Ebatasasuste tasandamist iseloomustav suurus: Deformatsioon temperatuuri muutumisest: Pöördemomendi ülekandmiseks vajalik minimaalne ping: Maksimaalne ping maksimaalsest kontaktsurvest: Kus ­ maksimaalne deformatsioon...

Automaatika -
18 allalaadimist
14
docx

LONWORKS

KÜTTE JUHTIMINE. Referaat Juhendaja: TALLINN 2012 1. SISSEJUHATUS Tänapäeval on palju erinevaid automaatika juhtimissusteeme, mis on spetsifitseeritud erinevatele automaatika liikidele ja üks nendest on LonWorks. Järmist leidub tänapäeva keerulises automaatikas vähe kuid ikka leidub. LonWorks on loodud firma Echeloni poolt. Järgmis töö eesmärgiks on uurida ja leida erinevat informatsiooni LonWorksi kasutamise ja spetsifikatsioonide kohta. Probleemiks on LonWorksi kasutamisjuhendi tõgendamine ja kasutamise kirjeldus lihtsale inimesele arusaadavaks. Probleemi lahendamiseks otsitakse internetist erinevat informatsiooni LonWorksi kasutamise kohta ja katsutakse seda selgeks teha ka lihtinimesele, kes pole ei puutu kokku automaatikaga. 1. LONWORKSIST LonWorks (joonis1.1)...

Automaatika - Kutsekool
15 allalaadimist
6
docx

ROBOTNIIDUK

TALLINNA TÖÖSTISHARIDUSKESKUS ROBOTNIIDUK Referaat Juhendaja: Koostaja: Kursus TALLINN 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Erinevaid robotniidukeid on palju, kuid mulle jäi silma üks, mis kasutab peale aku, toiteallikana ka päikesepaneele, mis muudab selle niiduki väga hübriidseks ja efektiivseks. Nimelt kirjutan peamiselt Husqvarna Automower Solar Hybrid-ist. Arvan, et päikesepaneelid niidukil on väga efektiivsed, sest muru niidetakse üldiselt suvel ja päikesepaistelise ilmaga. (Joonis 1) LÜHIKIRJELDUS Robotniiduki omadused: Madal müratase Automaatne laadimine Kui niiduk vajab täiendavat laadimist leiab ta ise tee laadimisjaama PIN koodi lukk ja vargusvastane alarm Pole heitgaase Seadistuspaneel Võimalik sisestada seadeid vastavalt aiale ja eelistustel...

Automaatika - Kutsekool
10 allalaadimist
5
odt

Määrata tõmbestantsi kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel

4 Määrata tõmbestantsi kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Teha templite ja matriitside eskiisid igale tõmbele. Stantsitav materjal on pehme terasleht paksusega s=1mm terasest C 1050-74. Lähteandmed: 1 Materjal teras 20 Materjali paksus s=1mm 110 120 R9 O 100 R1 0 O 120 Detaili välisläbimõõt d2=120mm d1=100mm Detaili kõrgus H=120mm Detaili sisemine raadius R=9mm Detaili välimine raadius r=10mm h=110mm Arvutused: Tooriku diameeter D= d 22 +4 d 2 H-1.72 R d 2-0...

Automaatika -
10 allalaadimist
4
docx

LABOR 3. Pooljuhttermotakisti

03 esitatud: 08.04 Töö nr. POOLJUHTTERMOTAKISTI TERMILISTE 3 SUURUSTE KATSELINE MÄÄRAMINE Katseobjekt: Kasutatud seadmed: Töö programm. 1. Võtta üles termistori ja posistori takistuse sõltuvused temperatuurist R  f (  ) soojenemisel. Joonestada need tunnusjooned millimeetripaberile (ühisele teljestikule). 2. Võtta üles termistori takistuse sõltuvus ajast R  f ( t ) jahtumisel ja joones- tada see millimeetripaberile. 3. Leida termistori iseloomustava teguri B väärtused tunnusjoone R  f (  ) kolme erineva osa kohta. 4. Leida termistori takistuse temperatuuri...

Automaatika -
7 allalaadimist
88
pdf

Elektropneumaatika alused

l.3 36 ] .|.4 Rõltuattdrrr 36 7.2 Elekķoonsete andurite elektrįskeemi ühendamine 31 7.2.l Andurite väljundiskeemid 37 1.2.2 Anduri elektriliste pzįrameetrite arvestamine 39 8 Näiteid elektropneumaatikaskeemidest 39 tingmžirgid 9. ElektropneĮļmaatikas kasutatavad 4l 10. Kasutatud kirjandus 44 Sis'sejüĮrätg3:'' :"'' FESTO DtrDACT : l:".'' !:': "" " I., Į.Sissejuhatus Kaasaegsetes automaatįkaseadmetes on laialdaselt kasutusel automaatika- vahendid, mis ei baseeru ainult pneumaatika komponentideĮ, vaid sisaldavaa lisaks ka elektrilisi komponente. SelĮine kombinatsioon annab mitrneicļ eeĮiseid võrreldes nn. "puhaste'' pneumaatikaseadmetega nagu : l. Seoses sellega, et elektropneumaatikaseadmetes otr täitruitena kastrtuseĪ pneumoajamid säilitavad antud seadmed kõik pneumaatiliste ajamite poolt pakutavad eelised (tundetus ülekoormusele, lineaarsete liiļąrmistt, Įihtne realiseerįm ine, lihtne reņleeritavĮļS, jne. ) ; 2. Elektriliste juhtimiskomponentide kasutamine võimaldab välticiil "puhaste" pneumaatikaseadtnete üht suurįmat puudust, nimelt seadrnc. maksumuse kįiret kasvu seadme tÖÖ algoritmi keerukuse kasvuga, kuna elektrįliste juhtimiskomponentide maksumus võrreldes pneumaatilistega on märgatavalt madalarn; 3. Elektriliste juhtimiskomponentide kasutamine võimaldab suhteliseįi...

Automaatika -
26 allalaadimist
26
pdf

Masina kasutajaliides

Reaalajasüsteem Masina kasutajaliides Reaalajasüsteemides kasutatav tarkvara Süsteemtarkvara Rakendustarkvara – andmehõive, reaalreguleerimine, superviisorjuhtimine inimliides, arvutused, veatöötlus jne. Andmebaasid – relatsioonilised objekt-orienteeritud , reaalaja andmebaasid, hajutatud reaalaja-andmebaasid, warehouses, eritüübiliste andmebaaside kompleksid. Kommunikatsioonitarkvara – võrguprotokollid, turvatarkvarad Eriseadmete funktsionaalsust tagav tarkvara – ohutus, diagnostika, abivahendid ja simulatsioonisüsteemid. Masininimene suhe Inimvigu põhjustavad – Töökeskkonna tegurid, individuaalsed omadused ja  organisatoorsed-juhtimisalased tegurid Kas inimese kvalifikatsioon vastab tööülesannetele? Kas seadmed on töökorras? Kas seadmed vastavad tehnilistele tingimustele, kas nende kontroll on dateeritud Kas süsteem...

Automaatika -
4 allalaadimist
6
docx

Keevitus- ja tuletööde teostamise

Tartu Kutsehariduskeskus Auto hooldus ja remondi osakond Keevitus- ja tuletööde teostamine Õpimapp Tartu 2016 Sisukord 1. Ohutusnõuded 2. Üldine 3. MIG/MAG keevitus 4. Kasutatud kirjandus Ohutusnõuded Keevituse ja keevitusseadmete kasutamisega kaasneb alati ohutegureid, millede olemasolu tuleb alati teadvustada. See nõue kehtib nii keevitajatele, keevitamise eest vastutajatele ja teistele keevituskohal töötajatele. Suurim ohutegur keevitamisel on tuleoht. Keevitaja peab veenduma et 5-10 meetri ümbruses poleks kergesti süttivaid materjale ja lisaks peab olema keevitus tööde juures kaks kuuekilogrammist tulekustutit või ämbri täis vett lisaks on keevitaja kohustatud kandma kaitseriietust ja vastavat kaitsemaski. Kaitsemaskidele on kinnitatud kindla tumedusega kaitseklaas või isetumenev erinevate tumedusastmetega element, mida saab vastavalt keevitusviisile või silmade tundlikkusele regule...

Automaatika - Kutsekool
5 allalaadimist
62
pdf

Lihtajamid

AJAMITE JÕUAHELATE LÜLITUSED Kuidas ühendatakse elektrimootori mähised toiteallikaga? Lülitid, releed ja kontaktorid, programmeeritavad kontrollerid Kuidas toimub mootorite kiiruse reguleerimine? Impulss- või takistusreguleerimine? Pooljuhtmuundurite skeemid 4.1. Mootorite lihtsad käivitus- ja kaitseahelad Asünkroonmootori otselülitus toitevõrku. Suurt osa asünkroonmootoritest lülitatakse otse toitevõrku. Lülitusseadmeks võivad olla kas koormus või kaitselülitid. Sagedaste lülituste korral on lülitusseadmeks tavaliselt surunupplülititega juhitav kontaktor. Sõltuvalt vajadusest võib mootor pöörelda kas ühes suunas, või tuleb selle pöörlemissuunda muuta. Ühesuunalise pöörlemisega mootori otselülitus toitevõrku on näidatud joonisel 4.1. Mootori ja juhtnuppude toiteahelad pingestatakse lülitiga Q, milleks tavaliselt on kaitselüliti. Mootori käivitamine toimub vajutamisega surunupplülitile SK, mis sulgeb...

Automaatika -
21 allalaadimist
2
rtf

Masinautomaatika

Peeter Tammeorg TJ-17 1.1D süsteemi koostisosad? Selleks et laservastu võtjaga töötada peab olemas kindlasti pöördlaser.See võib olla nii ühe kaldega kui ka kahe kaldega pöördlaser. 2.1D süsteemi töö põhimõte? Sea üles laser ja mõõda tema kõrgus lati ja käsivastuvõtjaga.Alusta kaevamist ja mõõda vajalik augu sügavus.Aseta ekskavaatori vertikaalseks ning kopp kas lamedalt või teraga vastu pinnast. 3.1D süsteemi kasutamine kaldega kaevamisel? Kaldega kaevamisel peab olema teil kasutuses kaldega laser.Kõige pealt seadistada laser ja sissestada kalle laserisse .Seejärel kinnitatakse vastuvõttja masina külge,et see hakkaks juba kaldes olevat kiirt püüdma. 4.2D süsteemi paigaldamine ekskavaatorile? Masinale paigaldatakse mastide külge andurid,mis ühendatakse juhtmetega.Iga andur mõõdab masina liikumist...

Automaatika - Kutsekool
1 allalaadimist
48
ppt

Pneumaatika alused

Suruõhku saadakse atmosfääriõhu kokkusurumisel ehk komprimeerimisel. Suruõhku saab kasutada mitmel viisil: seadmete (veoki piduriseade, pneumomootor, tööriist, orel) käitamiseks torutranspordis (jahu, raha poe kassast, värv maalritöödel jms) erinevate protsesside teostamiseks (näit kuivatus) Tavapärased suruõhuseadmed töötavad enamasti ülerõhul 6 bar st seitsmekordsel atmosfäärirõhul. Madalrõhuseadmete töörõhk on 2 ­ 2,5 bar. Kõrgrõhuseadmetes, kus on tarvis saada suuremaid jõudusid, kasutatakse rõhku kuni 18 bar (erandina ka 40 bar). Sissejuhatus Kõik suruõhusüsteemid koosnevad järgmistest osadest: suruõhu tootmine suruõhu ettevalmistamine suruõhu jaotamine suruõhu kasutamine täiturseadmete abil Suruõhuseadmed on suhteliselt lihtsa ehitusega ja odavad. Puu...

Automaatika - Kutsekool
14 allalaadimist
11
pptx

Automatiseerimistehnika vaheeksam 1 konspekt

https://gyazo.com/e53c43c39306a17b18239632040ec4db https://gyazo.com/d04cd072d84e0d41a7b6b8b6202d9e16 https://gyazo.com/517074fd51ae8f1dbde4c3662cf49bce https://gyazo.com/f7ccc1b8ba79af55eff9782518dc6ebe ...

Automaatika -
44 allalaadimist
2
docx

Mis on sisepõlemisemootor?

Sisepõlemisemootor Sisepõlemisemootor on jõumasin, mis muudab vedel-või gaasikütuse põlemisest saadud energia mehaaniliseks energiaks. Põlemise tagajärjel saadud gaaside energia kantakse üle kolvile, mis omakorda hakkab liikuma ning kannab kepsu kaudu jõu üle väntvõllile. Väntvõll hakkab pöörlema ning seda pöörlemist saab rakendada erinevate mehanismide tööks. Sisepõlemise mootoreid on kahte liiki: neljataktilised ja kahetaktilised. Levinum on neljataktiline sisepõlemismootor, tema töö põhineb neljal, üksteisele kindlas järjekorras korduval protsessil ehk taktil. Esimene takt on sisselasketakt, kus on avatud sisselaskeklapp, kolb liigub ülemisest surnud seisust alumisse, tema kohale jäänud silindriosa ruumala suureneb, tekib alarõhk ja õhu segu imetakse silindrisse. Teine takt on survetakt, kus liigub pöörleva hoorattaga ühendatud kolb alumisest surnud seisust ülemisse –...

Automaatika - Põhikool
6 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun