praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1.Tööülesanne Vastata antud küsimustele. EP4.H1 Küsimused: 1. Kas seade töötab vastavalt eelpool püstitatud nõuetele? 2. Milleks on tarvilik NA kontakt K1.2 paralleelselt käivitiga ST? 3. Milline on asendianduri TK ülesanne seadme juhtimisel? 4. Milleks on tarvilik aegrelee NS kontakt AR relee mähise K ahelas? Vastused: 1. Jah. 2. Vajutades lülitit ST annab see voolu K1-le mis lülitab sisse ka K1.2 mis annab voolu paralleelselt lülitiga ST. Põhimõtteliselt antakse releele voolu läbi enda lülitite. See on vajalik sellepärast, et K1 lülitaks iseennast välja, sest kui AR katkestab K1 ahelas voolu avaneb ka K1.2 ning AR-i uuesti sulgemiselt K1 enam voolu peale ei saa. 3
LELOL Praktiline töö PN5 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne Vastata antud küsimustele. PN5.H1 Küsimused: 1. Kui lüliti S on mõjutatud, seade ei käivitu. Miks? 2. Reguleerida aegrelee abil kolvi seisuaega plussasendis. Hinnata seisuaja reguleerimist täpsuse ja ülevaatlikkuse seisukohalt. Milline on kommentaar? 3. Reguleerida süsteemi rõhk madalaks ca 2 bar ja kõrgeks 5...6 bar, jättes aegrelee häälestuse samaks. Püüda võrrelda kolvi seisuaegu plussasendis. Tehke järeldused! 4. Kontrollida stopplüliti S toimet. Kommentaar! 5. Uurida kaherõhuklappide NING toimet. Kontrollida väljundi olemasolu, kui lahutate ühe
sisse-välja R1=350k NL1 VR1 Vaherelee IR1 3 4 A2 A1 IR2 AR Aegrelee 1 2 A2 A1 VR1.1 Koridori lamp HL1 21 24 VL1 Koridori lüliti
" M PE Kontaktmanomeeter AG- aegrelee KO- kontaktor D1 B6
" M PE Kontaktmanomeeter AG- aegrelee KO- kontaktor D1 B6
väljalülitamine ning dünaamiline või vastulülituspidavus DC-5 jadaühendusega mootori käivitamine ja seisva või vaevalt pöörleva mootori väljalülitamine.... Kontaktori kasutamisel mooroti juhtmimseks komplekteeritakse ta enamasti termoreleedega. Tulemust nim magnetkäivitiks või kontaktorkaitse lülitiks. Lihtne kontaktoriga ühendus: · Termorelee · Kaitselüliti · Mootorjuhtimisbloki · Taimer ehk aegrelee · Liigpingekaitsmed Kontaktorite põhiosad: · Magnetahel, mis on liikumatust ja liikuvast osast koosnev el magneti südamik · Elektromagneti mähis · Liikuvad ja liikumatud kontaktid Kontaktori rakendumine: Kontaktori mähisele peab rakendama mähise nimipinge, mis tekitab elektromagneti. Elektromagnet tõmbab liikuvat terasankrut ja tema külge kinnitatud jõu ja abikontaktid muudavad oma olekut. Pinge katemisel mähisel elektromagnet lakkab olemast ning jõu ja
kujutada endast tuleohtu Raketisesoojendus Raketis soojenduse puhul kasutatakse soojusisoleeritud suurraketist, nagu platvorm- ja seinaraketisi. Raketis pinna ja soojusisolatsiooni vahele paigaldatud soojendusjuhtme- kontuuridest liigub soojus läbi raketisepinna betoonini. Soojendusüsteem võib toimida võrgupingele või muundatakse 330 V pinge alla 42 V kaitseväikepingeks. Temperatuuri reguleerimiseks raketises on termostaat ja aegrelee. Soojenduse võib sisse lülitada juba enne betoonimist et raketis oleks soe ja kõik olke sealt ära sulanud. Aga ei tohi liiga soojaks lasta minna. Infrapunakiirgussoojendus Infrapunakiirgussoojenduse puhul juhitakse soojus kiirguse abil soojendavasse objekti. Kiired suunduvad õhus sirgjooneliselt ja muutuvad soojuseks kohtumisel tahke takistusega. Kiirgurid töötavad kas gaasi, õli ja elektriga. Infrapunasoojendus sobib hästi ulatuslike pinnaga ja massiivsete tarindite soojendamiseks
on suletud. Positsioonid võivad olla ka teisiti tähistatud, näiteks käepideme pöördenurgana. Juhtimisnupu sulguv (normaalselt avatud) kontakt Juhtimisnupu avanev (normaalselt suletud) kontakt Bimetalltermorelee avanev (normaalselt suletud) kontakt Lõpplüliti sulguv (normaalselt avatud) kontakt Lõpplüliti avanev (normaalselt suletud) kontakt Aegrelee rakendumisel viitega sulguv normaalselt avatud kontakt Aegrelee rakendumisel viitega avanev normaalselt suletud kontakt Aegrelee tagastumisel viitega avanev normaalselt avatud kontakt Tingmärk Tingmärgi tähendus Aegrelee tagastumisel viitega sulguv normaalselt suletud kontakt Maksimaalvoolurelee või jõuahelasse lülitatud elektro- magneti mähis
mA Elektrimõõteriist näitena milliampermeeter o Impulsiloendur Voolumähis Pingemähis Ühefaasiline Kolmefaasiline vatt vattmeeter mee ter Arvesti t Aegrelee Programmkell V Digitaalvoltmeeter 000 Lülituskell A 000 Digitaalampermeeter Ostsilloskoop Ostsillograaf 11. VALGUSALLIKAD Tingmärk Nimetus Tingmärk Nimetus
Seda kohustus tuleb tõsiselt võtta, nii õnnetuste ohu, kui ka võimalike santsioonide puhul. Järelevalve Inspektsioon võib trahvida, kui ei ole kõik korda tehtud juriidilist isikud kuni 50 000 krooni ja üksikisikud kuni 18 000 krooni. Kontrollimise käigus selgus, et tuleb väga palju elektrilisi seadmeid ümber teha ja välja vahetada. Alustasime koridori valgustusega. Kui enne meil põlesid lambid terve öö, igas treppikojas ja igal korrusel, siis nüüd on paigaldatut aegrelee lülitid, mis kustuvad peale 1,5-2 minutit. Vahetatud seinavalgustit( pirnid 40W). Järgmisena võtsime ette keldri valgustuse. Rekonstrueerimis- käigus kontrolliti kõik keldriboksid. Tähtis oli see, et seal oleks ka ohutuskindel. Kõik ju teavad millised ,,nupukad meistrid" võivad olla omanikud, osa tõmbasid boksi omale isikliku elektrikaabli. Kontrolli käigus on ka avastatud elektrivargusi( pahatahtlikud elanikud, kes on oma keldriboksis külmkappe kasutanud)
reguleerimiskruvid 52 ja 55. 6. Õhuballooni automaatsed läbipuhumisklapid. Ehitus ja tööpõhimõte. Õhuballoonide läbipuhumine teostatakse reeglina elektromagnetklappide abil (harva kasutatakse ka ujuktüüpi andureid) . Elektromagnetklappi juhib aegrelee, mis teatud, reguleeritava ajaperioodi järgi, annab toite elektrimagnetklapi solenoidile ja toimub läbipuhumine. Õhk ballooni läbipuhumismagistraalist juhitakse klapi korpuse 1 õõnsusesse A ja läbi võrkfiltri 14 ning drosseli 13 õõnsusesse B, milline on õõnsusest A eraldatud
siinikassett Lauapealne ahi Ehitus ja tööpõhimõte Ahjukambris on kütteelemendid, mis on asetatud ahju külgedele ja tagaseina. Ventilaator paneb elementide soojendatud õhu ringlema. Suurtes ahjudes on ventilaatoreid ja kütteelemente mitu. Õhu ringlemiskiirus sõltub ahjutüübist. Suurematel ahjudel on see tavaliselt suurem kui väiksematel. Enamikel ahjudel on aegrelee, millel on võimalik seada küpsemisaeg. Valitud aja lõppedes antakse signaaliga märku ning ahju kütmine katkeb. Uutes konvektsioonahjudes on harilikult ka niisutusprogramm, kuna ringlev õhk kuivatab toiduaineid. Niisutus võib olla lihtsalt veevõrguliides, nii et vett pritsitakse kuumadele kütteelementidele. Niisutuseks kasutatakse ka erilist aurumoodustajat, millelt aur juhitakse ahjukambrisse. Üleliigne aur eemaldatakse ahjukambrist aurueemaldusluugi kaudu
kontaktor Mootor Joonis 4.4. Kolmefaasilise mootori jõuahelate kujutamine ühe- ja kolmejoone skeemil. Toiteliin Sulavkaitsmed või kaitselüliti Kontaktorid Mootorikaitselüliti Termorelee Mootor Aegrelee Joonis 4.5. Mootori staatorimähiste automaatne täht-kolmnurk ümberlülitus, mootorikaitselüliti ja aegrelee. 114 Mootori juhtimine programmeeritava kontrolleriga Tänapäeval kasutatakse relee-kontaktorjuhtimise asemel sageli programeeritava kontrolleriga juhtimist. Sel juhul realiseeritakse kogu juhtimisloogika kontrolleri programmiga, kusjuures programmeerimiseks saab kasutada erinevaid mooduseid. Joonisel 4
... läbi välisseinte vuukide 35 ... läbi akende 36 Soojussääst renoveerimisel 36 ... uuest soojussõlmest 36 ... küttesüsteemi tasakaalustamine 36 ... süsteemi renoveerimisest 36 ... termostaatreguleerventiilide paigaldamisest 36 ... jaotusvõrgu soojuskadude vähendamisest 37 ... ringluspumba aegrelee rakendamisest 37 ... soojaveesüsteemis 37 OTSTARBEKAS KÜTTESÜSTEEM JA ENERGIA 39 Kaugküte ja lokaalküte 39 Soojuse mõõtmine ja kulude jaotamisest 41 E ARVESTUSSÜSTEEM KORTERELAMUTELE 43 Sissejuhatus 43 Ajalugu 44 Seadusandlus 44
ühtsesse agregaati, mida juhib juhtplokk. Juhtploki programm-mehhanism tagab põleti normaalseks tööks vajalike operatsioonide täitmise ettenähtud järjekorras vastavalt katlale paigaldatud anduritelt ja releedelt saadavatele elektrilistele signaalidele. Auru rõhu langemisel programm-mehhanismi seadistamisega määratud väärtuseni käivitub elektrimootor 3, mis käitab ventilaatori 4 ja kütusepumba 15. Aegrelee tagab kolde ventileerimise seadistatud aja jooksul. Samaaegselt lülitub sisse elektriline kütuse eelsoojendi 13 ja avaneb kütuse tagasivoolu solenoidklapp 12. Ventileerimise ajal võtab kütusepump 15 kulupaagist torustiku 18 ja filtri 17 kaudu kütust pumbates selle läbi eel-soojendi 13, pihusti 9 ja avatud solenoidklapi 12 tagasi imitorustikku. Pihustis 9 on vedruga koormatud sulgeklapp, mis solenoidklapi 12 avatud olekus laseb kütuse torustiku 16 kaudu tagasi pumba imipoolele,