9,598 9,458 10,039 9,9002 10,525 10,839 11,076 10,858 11,563 11,313 12,017 11,801 12,561 12,249 12,75 12,41 Joonis 8. Kanal 1 ja Kanal 2 väljundpinged koormisega Tabel 3. Väljundpinged koormisega (Kanal 1 ja kanal2) 4.3 Pulsatsiooni mõõtmised pingel 3,3 V Joonis 9. Mõõteskeem Joonis 10. Sisendpilge pulsatsioon T = 10 ms Pulsatsiooni tegur Joonis 11. Kanal 1 pulsatsioon Pulsatsiooni tegur Pinge 3,345 V ja vool 1,0009 A. Joonis 12. Kanal 1 transistori lülitused Joonis 13. Kanal 2 pulsatsioon Pulsatsiooni tegur Pinge 3,229 V ja vool 0,9848 A. Joonis 14. Kanal 2 transistori lülitused Täitetegur 0,2 4.4 Pulsatsiooni mõõtmised maksimaalsel pingel Joonis 15. Mõõteskeem maksimaalsel pingel Joonis 16. Sisendpinge pulsatsioon T= 10 ms Pulsatsiooni tegur Joonis 17. Kanal 1 pulsatsioon Pulsatsiooni tegur Multimeetrilt pinge 13,213 V ja vool 0,6606 A. Joonis 18. Kanal 2 pulsatsioon Pulsatsiooni tegur
pingega. Diagnostika seadmel ja mujal on see märgistatud 5VSB märgisega. See on 5V Stand-By. Antud pinge on vajalik, et teatud arvuti komponente hoida funktsioneerivana pidevalt. Selle abil saame me arvuti näiteks panna oote reziimi ja säästa voolu, ilma, et me arvuti välja lülitaks. Toiteplokidel on tihtipeale sees ka kaitsmed lühistuste, ülepingete, alapingete ja muude erinevate vooluvõrguga seotud vigade üleelamiseks. Paljudel toiteplokkidel on lülitused, mis lubavad töötada tal ka madalamal pingel, tavaliselt näiteks 115 volti. Need lülitused võivad olla füüsilised lülitid toiteploki küljes, mida inimene peab kasutama, kuid ka elektroonilised. Kui toiteplok on lülitatud inimese poolt aga 115V peale ja ta lülitada 230V võrgu, hävitab see toiteploki sisemise elektroonika. Toiteplokid väljastavad erinevaid pingeid, näiteks 12V, 5V , 3.3V ja ka erinevate potensiaalidega.
Ta on väga praktiline kohtades, kus lambivahetus on mingil põhjusel raskendatud (valgusti asub kõrgel või käib raskesti koost lahti). Näiteks on olemas veekindlaid valgusteid, mida avatakse vaid erilise võtmega. Kus EI tasu kasutada säästulampi Säästulampi ei tasu kasutada ruumides või valgustites, kus on oht tema purunemiseks, näiteks madalal asetsevates lahtistes valgustites vms. Samuti ei ole praktiline kasutada säästulampi näiteks WC-s, kus arvukad lülitused võivad tema eluiga vähendada. (ei kehti kallimate lampide kohta!) Säästulamp kardab niiskust, seetõttu tohib teda kasutada vannitoas või õues vaid kinnistes, niiskuskindlates valgustites. Info allikad: Erinevad valgusallikate tootekataloogid. Koostas: Priit Prass, AS Hektor-Light projektijuht
10. Koostada elektriahelda skeemi, mis koosneb jadamisi ühendadut aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistusest? Millega võrdub näivtakistuse (z) suurus vahelduvvoolu korral? R – Aktiivtakisti RL – induktiivtakisti RC - mahtuvustakisti 11. Mida näitavad elektriseadme kesta kaitseastme tähise (IP): 1) Esimene number: Võõrkehade ligipääsetavust 2) Teine number: Ilmastiku kindlust (vedelikud, tolm jms) 12. Andke TN-S Süsteemi juhistiku põhimõttelised lülitused maandatud neutraaliga? 13. Peapotentsiaalühtlustuslati otstarve ja ehitus? Potentsiaaliühtlustus seisneb juhtivate osade omavahelises elektrilises ühendamises tasapotentsiaalsuse (juhtivate osade ühesuguse elektrilise potentsiaali) saavutamiseks kas kogu paigaldises või mingis väiksemas ulatuses. Kui mingi üks selliselt ühendatud osadest peaks sattuma ühendusse mingi pingestatud osaga (nt isolatsioonirikke tagajärjel), ei teki
võrguga sünkroniseeritud vaheldiks (inverteriks). Võrguga sünkroniseeritud alaldid ja vaheldid vajavad töötamiseks võrgupinge olemasolu. Voolu kulg ühest muunduri harust teise ja ventiilide sulgumine toimub sisendpingete mõjul s.t. tegemist on loomuliku kommutatsiooniga. Tüüritavad alaldid ja võrguga sünkroniseeritud vaheldid moodustavad pööratava süsteemi s.t. ühed ja samad tüüritavad muundurid võivad üldjuhul töötada nii alaldina kui vaheldina. Enamkasutatavad muundurite lülitused on standardiseeritud. Muundurite (alaldite ja vaheldite) põhilülitused ja saksa standardi (DIN) kohased tähised on järgmised: ù ühefaasiline poolperioodmuundur M1, ù ühefaasiline keskväljavõttega muundur M2, ù kolmefaasiline keskväljavõttega muundur M3, ù hefaasiline sildlülituses muundur B2, ù kolmefaasiline sildlülituses muundur B6. Esimesel kohal olev täht näitab lülituse tüüpi (M- keskväljavõttega lülitus, Bsildlülitus),
Palazzod olid 3 korrusegapaleed, nelja tiivaga ning keskele jäi siseõu.Lorenzo Ghiberti(1378-1455) Paarikümne aasta jooksul tegi 28kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kujutatudsündmusi. Inimeste figuurid realistlikumad kui gootikas. ,, Paradiisiväravkõrgrenessansi(15. sajandi arhitektuuris esines veel killustatust hoone üksikosade vahel, või liigset detailiderohkust, siis 16. sajandil püüdlesid arhitektid terviku poole, kus ehitise üksikosad lülitused loomulikul viisil üldmuljesse)Bramante ante, väike kabel (nn tempietto), mille alumistkorrust kaunistab sammastest ümbriskäik,rooma peetri kirik.Michelangelo Buonarroti,peetri kiriku kuppel Andrea Palladio Giorgio kirik Veneetsias. Kirjelda rikaste kodanlaste elamuid. Lk: 38-39 Millised olid enim kasutatud teemad renessansi maalidel Itaalias ja Madalmaades? Realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. Kirjelda kõrgrenessansi skulptuureja nimeta kuulsaim skulptor.
Need võivad küllastuda ülejuhtimise korral ja taastuvad aeglaselt. 7. Mida nimetatakse komparaatori käivituspunktiks? Komparaatori rakenduspunkt (nimetatud ka lävi. osund, jne) on sisendpinge, mille juures väljund muudab olekut (madalast kõrgeks või vastupidi). Joonistatud skeemil on käivituspunkt null. 8. Millist liiki tagasisidet vajavad komparaatorid? Väikest positiivset tagasisidet 9. Millist tagasisidet vajab riiv? Positiivne tagasiside. 10. Millised lülitused võtavad kinni analoogsignaali ja hoiavad seda teatud perioodi? Hoidelülitus (S/H), ehk hoidevõimendi (SHA). 11. Millised lülitused võivad tööpunkti viia kõrgeks või teisendada selle madalaks? See on trigerlülitus. 12. Mitu väljundit on RS trigeril? Kaks(2) 13. Miks on hüsterees vajalik Schmitti trigeril? See väldib võimaliku vale lülitamise mürade poolt. 14. Milline tagasiside on Schmitti trigeril? Positiivne tagasiside. 15
saab käivitada järgmise valgusstseeni ning hetkega saavutatakse uus meeleolu. Valguslahenduste loomisel on piiramatud võimalused. Ainult kujuta ette ja seda on võimalik teostada. Valgustussüsteem lähtub valguse reguleerimisel ruumide otstarbest, tegevusest, ajast ja välisvalgusest. Valguse juhtimise võimalused · Palju lülitusgruppe ühelt lülitilt või puldilt · Ühelt lülitilt eri valgusgruppide valimine · Ajalised lülitused (näiteks tuli põleb pärast sisselülitamist 2 minutit), treppide lülitifunktsioonid jne · Lihtne gruppide vekseldamine, kõik andmed saadetakse mööda andmesidekaablit · Eri valgusstseenid ja nende loomine ühe nupulevajutusega saad ruumis luua uue meeleolu, sest kõik valgusgrupid häälestavad ennast stseenis toodud valgustugevusele. Funktsioonid soft on ja off, kus saate ise ajaliselt valida, kui
ettenähtud parameetritega vahelduvpingeks, millega toidetakse arvutit. Akumulaatorpatarei (patarei) teatud tüüpi akumulaatorelementidest koostatud energiasalvesti, mida energiaga varustab akulaadur ning mille energiat kasutab inverter. Enamiku patareide energiamahutavusest piisab, et toita arvutit 5 15 minuti jooksul. Mõnele UPSile saab külge ühendada veel täiendavaid patareisid (seeläbi suureneb aeg, mille jooksul toidetakse arvutit UPS i patareilt). Kommutatsioonilülitused lülitused, mis korraldavad elektrienergia edastust UPSi väljundile, kas patareilt või läbi kaitselülituse otse vahelduvvooluvõrgust. Kommutatsioonilülitused tagavad, et elektrikatkestusel vahelduvvooluvõrgus lülitutakse võrgutoitelt automaatselt ümber patareitoitele. UPSide parameetrid UPSide iseloomustamisel kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi näitajaid, alates kõige
Niisiis on võimalik lõpuks asuda otsima vastuseid küsimustele, mille kallal on inimesed alati pead murdnud. Kas õnn on midagi enamat kui lihtsalt ebaõnne vastand? Kas viha hajub, kui see endast välja lasta? Kas ilusaid hetki on võimalik pikendada? Kas raha teeb õnnelikuks? Mis on ülim õnn? Jne. Lülita ajus õnn sisse Keskse tähtsusega neile küsimustele vastuse leidmiseks on kaks arusaama. Üks puudutab neid aju osasid, mis tekitavad heaolutunnet: meie peades on sisse seatud oma lülitused rõõmule, naudingule ja eufooriale - meil on õnne süsteem. Nii nagu tuleme ilmale võimega kõnelda, nii oleme me programmeeritud tundma ka häid tundeid. Teine oluline avastus on see, et ka täiskasvanud inimese aju muutub pidevalt. Veel mõned aastad tagasi arvati, et aju on hiljemalt puberteediea lõpuks täiskasvanud. Ent tegelikult on asi vastupidine - millal me ka midagi ei õpiks, muutuvad koos sellega meie aju lülitusskeemid.
Elektriahelat läbimisel impulside kuju nimetatud järjestik piirikus saadakse piiramine siis kui diood sulgub. Paraleel piirikus siis kui diood sageli moonutub. Ja see moonutus avaldub kahel kujul: Impulsside külgmiste osade välja venimises, avaneb ja lühistab koormustakistuse.Vaadeldavaid piirikuid kasutatakse null tasemelisel piiramisel kuna mille tulemusel ristküllik impulsid muutuvad sarnaseks trapets impulsidega ja impulsi horisondi lülitused on väga lihtsad. Kasutatav diood valitakse toodud valemite alusel kusjuures tuleb arvestada et languses. Mis avaldub horisontaalse osa lineaarses langemises. Kuna impulss pinged on mitte parallel piiriku korral on piiravas reziimis mitte 0 vaid umbes 0,7V see on kasutatava dioodi sinuselised, siis võib vaadelda neid ka koosnevana harmoonilistest, see on erineva sagedusega sinus päripingelang sagely vajatakse ka 0st erineva piiramis nivooga lülitusi.
konstrueerisid 17. saj. prantsuse teadlane B. Pascal ja saksa teadlane G. W. Leibniz. 19. saj. lõpus võeti mehaanilised arvutusmasinad aritmomeetrid laialdaselt kasutusele. II maailmasõja ajal leiutati elektronarvutid. Esimesi selliseid oli USA-s 1943 - 46 ehitatud ENIAC, mis oli mõeldud suurtükimürskude lennutee arvutamiseks. Edaspidi hakati nendega tegema igasuguseid arvutusi. Elektronarvutis kujutavad arve elektriimpulsside kombinatsioonid. Tehted toimuvad elektroonikalülitustes. Lülitused sisaldasid algul elektronlampe, hiljem on need asendatud pooljuhtseadistega transistoridega ja integraallülitustega. Viimastes on ühte umbes 5x5 mm suurusesse ränikristalli vormitud tuhandeid takisteid, kondensaatoreid, dioode, transistore ja elektrilisi ühendusi. Protsessoris toimuvad arvutustehted ja muud operatsioonid. Andmeid säilitatakse põhimälus tillukeste magnetsüdamike olekuna või pooljuhtlülitustes olevate elektrilaengutena. Välismälu
Ü Primavera ja detail KÕRGRENESANSSI ARHITEKTUUR 16. sajandil saab kunstielu keskuseks Rooma, kus asus paavsti residents ja kirikupeal ei saanud kunagi küllalt oma hiilgust ja vägevust rõhutamaks. Paavstide käsutada olid tohutud varandused ja nende ettevõttel arenes Roomas vilgas ehitustegevus. Kui 15. sajandi arhitektuuris esines veel killustatust hoone üksikosade vahel, või liigset detailiderohkust, siis 16. sajandil püüdlesid arhitektid terviku poole, kus ehitise üksikosad lülitused loomulikul viisil üldmuljesse. Antiikarhitektuuri roll eeskuju andjana suurenes veelgi. 16. sajandi suurim ja tähtsaim ehitis oli Rooma Peetri kirik, mille kavandamist ja ehitamist alustati juba 15. sajandil, tööjärje võttis üles Michelangelo Buonarroti, kelles olid ühinenud arhitekti, skulptori, maalija, luuletaja ja teadlase anded. Donato Bramante (1444-1514)-tema tähendus 16.sajandi arhitektuurile on võrreldav Brunelleschi tähendusega15. sajandi arhitektuurile.
alaliskomponendid on vastasuunalised ja nende magnetvood komenseeruvad. Ka samuti vastastakk lülituse mittelineaarmoonutused väiksemad. Joonis 2.5.4 graafiku täiendus Mittelinaarmoonutuste vähenemine tekkib seetõttu, et kollektorvoolude teised harmoonilised satuvad väljund trafos teine teisega vastasfaasi ja seetõttu nad kompenseeruvad. Mida vähem on väljundvoolus harmoonilisi seda väiksemad on mittelinaarmoonutused. Nimetatud eeliste tõttu on vastastakk lülitused kaasajal enam kasutatavadeks lõppvõimendideks. Igasugune trafo on konstruktiivselt tülikas ja ka suhetliselt kallis element. Sisend trafot on võimalik asendada faasipöörde lülitusega kuid ka väljund trafost on võimalik loobuda juhul kui koormustakistus ja kasutatavate transistoride väljund takistused on lähedased. Valjuhääldite takistus on teatavasti 4 8 oomi. Sama suurus järgus on ka võimsate transistorite väljund takistus. Lubades
elurõõmsaks lossiks. Järjest enam võeti kasutusele antiikarhitektuurist laenatud detaile, eriti fassaadide juures. Kõrgrenessanss - Paavstide käsutada olid tohutud varandused ja nende ettevõttel arenes Roomas vilgas ehitustegevus. Kui 15. sajandi arhitektuuris esines veel killustatust hoone üksikosade vahel, või liigset detailiderohkust, siis 16. sajandil püüdlesid arhitektid terviku poole, kus ehitise üksikosad lülitused loomulikul viisil üldmuljesse. Antiikarhitektuuri roll eeskuju andjana suurenes veelgi. 16. sajandi suurim ja tähtsaim ehitis oli Rooma Peetri kirik, mille kavandamist ja ehitamist alustati juba 15. sajandil, tööjärje võttis üles Michelangelo Buonarroti, kelles olid ühinenud arhitekti, skulptori, maalija, luuletaja ja teadlase anded. Veneetsias levis samal ajal nähtus nimega palladianism, saanud nime kuulsalt meistrilt Andrea Palladiolt
V: 2,1GHz, 2,6GHz, 2,5GHz 8)Kui suur on Intel Core tmi3 protsessori (protsessori numbriga 3225)vahemälu? V: 3MB 9)Mida tähendab lühend HT firma Intel protsessoritel? V: Hyper Threading 10)Millised allpoolnim Inteli firma protsessorid on valmistatud Intel Core tmDuo tehnoloogiat kasutades? V: T2300,T2400,T2500,T2600,T2700 11)Millised kolm väidet kirjeldavad ühte ideaalset transistorit? V:Avatud olekus juhib voolu võimalikult hästi, Lülitused avatud ja suletud olekute vahel toimivad võimalikult kiiresti, Suletud olekus juhib voolu võimalikult halvasti 12)Millised allpoolnim Inteli firma protsessorid on valmistatud Intel Core tm2 Duo tehnoloogiat kasutades? V: E6700, E6600, E6400, E6300, E4300, T7600, T7400, T7200, T5600, T5500 13)Milline on transistori värava suurus (LGate) protsessor Intel--Core tm2 Extreme(protsessori numbriga QX9770)? V:45nm 14)Milline on protsessori Intel Coretm Solo (protsessori numbriga T1300) võimsustarve
OpenLDV Software Developer's Kit Võimaldamiseks Microsoft Windows rakendusi saata ja vastu võtta LonWorks sõnumeid läbi ühilduva Echelon ja kolmanda osapoole võrgu liidesed. PLCA-22 Power Line Communications Analyzer Võimaldab mõõta võti sideparameetrid sealhulgas nende Signaali-müra suhe, Attenuation sallivus / side marginaali, ja palju muud. Power Line Development Support Kit - Annab eeskuju ja paigutuse tööriist toetust välise diskreetne liidese lülitused elektriliini tark transiivereid. ShortStack® FX Developer's Kit - Arengu vahend, mis võimaldab teil kasutada mistahes mikrokontroller koos Echelon Smart Transceiver või Neuron-protsessoriga, mis tegeleb kontrolli võrgustiku ülesanded. Saadaval ka tasuta allalaadida. 4. KÜTTE, VENTILATSIOONI JA KONDITSIONEERI JUHTIMINE Kütte, ventilatsiooni ja kliimasede (HVAC inglise keeles: heating, ventilation and air
Jagunevad: a)sinuspinge generaatoriteks b)mitte sinuspinge generaatoriteks võimendi võimendus teguri ja ühispinge võimendus teguri suhe. Kui mõlemasse Sinuspinge generaatoreid on kolme liiki 1)Rc generaatorid. 2)Lc generaatorid. sisendisse anda samaaegselt ühesugune signaal ja kui op võimendi oleks mõlema sisendi 3)Kvartsgeneraatorid. Kõik generaatorid on positiivse tagasisidega lülitused kusjuures suhtes ideaalselt samasugune, siis peaks see summutus tegur olema lõpmatta suur. See sinusgeneraatoritel nimetatud vajalik ülekriitiline tagasiside tekitatakse ainult ühele tähendab et väljund pinge peaks olema 0. Praktiliselt on aga op võimendid erinevatele sagedusele, mis on generaatori töö sageduseks Rc- generaatori tagastakse sisenditele mõnevõrra erinevate omadustega ja seetõttu on see tegur 60-120Db
ja veesärgiga tank, 1- segisti, 2- segisti ajam, 3- veesärgivee sisestusava, 4- vee väljutusava, 5- toote väljutusava A - klaasist vahetükk voolu visuaalsekkontrolliks, B anduri pesaga 4 varustatud põlv 3 Läbivoolukraan: A avatud asendis, B- suletud asendis, C kraani elemendid: 1 kinnitusmuhv, 2- südamikuga jäigalt ühendatud käepide, 3- läbivooluavaga südamik, 4 fikseerimismutter, 5 voolukanal Kolmikkraani lülitused: A vool läbib kraani otse, B vool läbib kraani vasakult ülesse, C- kolmikkraani üldvaade Keermestatud korgiga proovivõtusõlm: 1 torustik, 2 ava, 3 tihend, 4 keermestatud kork Aseptiline proovivõtusõlm: 1 piimatoru, 2 ava, 3- tihendid, 4 - kinnitusmuhv, 5 proovivõtuotsik Pööratava käepidemega suletav klapp: A suletud, B avatud asendis: 1 klapi kamber, 2 tihendiga ketasklapp, 3 käepide, 4 juhtvarras
2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... 60 5.1. Elektrisignaali võimendamine. Transistor kui pidevatoimeline võimenduselement.............. 60 5.2. Võimendusastmed bipolaartransistori baasil.......................................................................... 62 5.3. Võimendusastmed väljatransistoride baasil....................
See teeb selle perekonna väga kasulikuks patareisid tarvitavates rakendustes. Üks põhiline probleem KMOP lülitustega on nende kiirus. Nad ei suuda opereerida väga kiiresti neile omase sisendi mahtuvuse tõttu. B-seeria vahendid aitavad teatud määral sellest probleemist üle saada andes väljundisse ühlast voolu ning lülitades väljundi seisundit kiiremini ümber isegi siis, kui sisendsignaalid on aeglasemad. 14.ESL-loogika põhirakk. ESL lülitused on spetsiaalselt disainitud opereerima eriti suurtel kiirustel, et vältida transistoridele omast hilistumist küllastuspingel. Selle tõttu vajavad need ahelad suures koguses elektrivoolu, et nad saaksid töötada korralikult. Emitter-sidestus loogika baseerub diferentsiaalvõimendite kasutamisel, et võimendada digitaalset signaali. Seal juures ESL loogikalülitustes mitte ükski transistor ei jõua küllastusreziimi, samuti ei ole ükski transistor ka täielikult välja lülitatud
Sünkroonloendur: Sisendimpulss saabub korraga kõigi trigerite T sisendile. Noorim triger peab alati ümber lülituma. Vanimate trigerite ümberlülitamise määrab kõige nooremate trigerite väljundsignaalide (Q-de) kombinatsioon Sünkroonne 4 bit JK triger loendur Clock läheb igasse trigerisse esimene triger, noorim järk on kogu aeg loogilises ühes, et clock saaks muuta trigeri seisundit iga impulsiga. Sellisel loenduril pole viivist, sest kõik trigerid muutuvad samal ajal. AND lülitused tekitavad vajaliku sisend viimastele (vanimatele ) trigeritele. 16. Aritmeetika-loogikaplokk (ALU). ALU on protsessori plokk, mis on mõeldud aritmeetika- ja loogikateheteks kahendarvudega. Peamised loogikatehted on AND, OR, NOT ja Mod2. ALU koosneb summaatorist, registritest, mis säilitavad infot operatsioonide käigus. Osa operatsioonide rregistridest on tarkvaraliselt kättesaadav – neid saab kasutada käskudes operantidena. Nende hulka kuuluvad akumulaator,
madalpinge -1000v jõuahel 3 faasi elektromagnetiline magnet mille omadused tulevad juhitavast elektrivoolust. Lülitussagedus kontaktorite lülitusagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis,nimivool mõni A kuni mõni mA. Kontaktorite kasutamine elektriajamite, võimsate valgusseadmete jms. Automaat ja distantsjuhtimiseks Türistokontaktor tingilikult nimetatakse kontaktoreiks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektroseadmeid (türistorkontaktor) Kontaktori lülitused kontaktid on mõeldud miljonitekas lülitusteks ja mitmekümneteks lülitusteks minutis. Kontaktori kontaktid kahte liiki tugevad peakontaktid on seadme peavooluringide (tugevvoolu)sisse ja välja lülitamiseks abikontaktid on juhtimis ja signalisatsiooniahelate tarbeks. Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe, kahe, kolme, neljapooluseliste kontaktide vahel. Nõuded: · Suur lülitus ja väljalülitusvõime (10-20 nimivoolu) · Pikk iga suure lülitussageduse juures
valmistamise töömaht on suur. Sisendtrafo asemel kasutatakse faasipöörde lülitust, mis moodustatakse transistoridest ja mis tekitab nii kui trafogi kaks võrdset ja vastasfaasilist pinget. Väljundtrafost saab loobuda juhul kui koormustakistus ja kasutavad transistoride väljundtakistused on lähedused enamikes valjuhääldite takistuseks on 8 ohmi, samas suurus järgus on ka suure võimsusteliste väljundtakistus taolistel juhtudel on levinud ilma väljundtrafota vastastakt lülitused. Millistest omakorda levinum on kondensaator väljundiga lülitus. Joonis 11 transistori on ühendatud toiteallika suhtes järjestiku ja see võimaldab tööpunkti fikseerimiseks pingejagurit R1-R4 selle takistid valitakse nii, et transistoride baasid oleksid emitterist 0,6-0,7 V võrra positiivsemad. Sisendsignaali poolterioodil on VT1 avatud ja VT2 suletud. Vool kulgeb toite plussist läbi VT1, läbi kondensaatori C ja tarbija RL toitemiinusesse
nende asemel tekib kaks mahtuvust maa suhtes. Nende mahtuvuste kaudu juhitakse tagaside tagasiside vool maa ja väljundis tulev vool ei satu endam sisendisse. Teine sarnane parasiitne side on tagaside ühise toiteallika sisendtakistuse toimel. 3.3. Multivibraatorid Multivibraatorid on kaheastmelise faasi baasil 100% positiivse tagasisidega lülitused, kus tagasiside toimib kõikidel sagedustel (puuduvad tagasiside ahelas sagedusest sõltuvad elemendid). Kuna tagasiside toimib kõikidel sagedustel, siis saame taolise lülituse väljundis ristkülikule lähedase pinge, mis sisaldab paljusid harmoonilisi. Võimenduselementidel võib kasutada transistore opvõimendeid ja ka loogika elemente. Multivibraatoreid kasutatakse ristkülik pinge saamiseks nt. vilkuvate signaaltulede käivitamisel
kaob. Andmed muutmälus ei säili, kui muutmälul toide puudub. Püsimälu Püsimälu ehk inglise keelest otsetõlgituna ainult lugemiseks mõeldud mälu olemus on ajapikku muutunud. Algselt oli ROM mälu tõesti mälu kust oli võimalik andmeid lugeda aga neid muuta ei olnud võimalik. ROM (Read Only Memory) Klassikaline ROM on mäluseadis, kus kogu vajalik info on salvestatud mälukiibile lülituste abil ning lülitused on omakorda teostatud füüsiliselt integraalskeemi vastavaid komponente õigetele kohtadele paigutades. Lihtsalt öeldes: vastavalt etteantud andmetele disainiti valmis mäluseadis, mida siis soovitud arv toodeti. Kui oli vajalik teistsuguseid andmeid sisaldavat mälukiipi, siis disainiti uus integraallülitus ja toodeti seda omakorda soovitud arvul. Kui näiteks sisend-väljund baassüsteem asuks ka tänapäeva emaplaatidel klassikalise ROM mälu sees, siis
fassaadide juures. 16. sajandil saab kunstielu keskuseks Rooma, kus asus paavsti residents ja kirikupeal ei saanud kunagi küllalt oma hiilgust ja vägevust rõhutamaks. Paavstide käsutada olid tohutud varandused ja nende ettevõttel arenes Roomas vilgas ehitustegevus. Kui 15. sajandi arhitektuuris esines veel killustatust hoone üksikosade vahel, või liigset detailiderohkust, siis 16. sajandil püüdlesid arhitektid terviku poole, kus ehitise üksikosad lülitused loomulikul viisil üldmuljesse. Antiikarhitektuuri roll eeskuju andjana suurenes veelgi. 16. sajandi suurim ja tähtsaim ehitis oli Rooma Peetri kirik, mille kavandamist ja ehitamist alustati juba 15. sajandil, tööjärje võttis üles Michelangelo Buonarroti, kelles olid ühinenud arhitekti, skulptori, maalija, luuletaja ja teadlase anded. Veneetsias levis samal ajal nähtus nimega palladianism, saanud nime kuulsalt meistrilt Andrea Palladiolt
Joon.1.36 4 Kasutades vastastaktlülituses üheaegselt n-p-n ja p-n-p transistore, kaob vajadus sisendtrafo ja faasipöördelülituse järele, sest kui n-p-n transistori baasil toimib sisendsignaali positiivne poolperiood on transistor avatud. Samal ajal see poolperiood on aga p-n-p transistorile sulgevaks ja signaali eri poolperioodide toime jaotub automaatselt transistoride vahel. Taolised lülitused on toodud joon.1.37. + + VT1 VT1 E1 E Rt C
2. Toiteseadmed 2.1 Toiteseadme blokkskeemid Toiteseadmete all mõistetakse muundus seadmeid, mille abil saadakse vahelduvvoolu võrgust saadud vahelduvpingest nõutava väärtusega ja kvaliteediga alalis pinget. Vajadus toiteseadmete järele tuleneb sellest, et on terve rida tarbijaid, mis vajavad töötamiseks alasisvoolu nagu näiteks: elektroonika- ja arvutustehnika lülitused, elektriline transport jne. Seejuures vajalikud alalispinge ja voolu väärtused võivad olla küllaltki erinevad. Pinged mõnest voldist kuni kümnete kilovoltideni ja voolud mõnekümnest mikroamprist kuni kümnete tuhandete ampriteni. Trafo ülesandeks on muuta võrgupinget sel määral, et toiteseadme väljundis oleks nõutava suurusega alalispinge. Vastavalt vajadusele võib trafo olla nii pinget vähendav kui ka pinget tõstev. Peale selle võimaldab trafo
baasi paksus 1um. Võimendus võimsuse järgi, mitte voolu. PNP trans pingestamata nagu 2 dioodi: baasi kohal pot 0, dün tasakaal: p-n siirdeid läbivad Jdif=Jtr. =IEp/IE-injektsiooni tegur 0,995. El-de rekomb tulevad baasiahelast ja moodustavad baasivoolu. Välispingete eesmärk tagada transiitne laengukandjate voog. Vooluülekandetegur =IKp/IE=. Kuna kollektori siire vastupinges, siis vastuvool IKo-soojuslik IB=IEn+IBp-IKo. !! IE=IK+IB | IK=IE+IKo | IB=(1-)IE-IKo!! Lülitused ÜE,ÜB,ÜK- emitterjärgur 2. PTS tõstab võimendustegurit, aga kaotab stabiilsuses. Vaja näiteks generaatoris, PTS vähendab Rsists=Rsis*K/Kts, suurendab Rvaljts=Rvalj*Kts/K. PTS-ga komparaator (Schmitti trigger). Sagedusriba kitseneb 3. . Rakendamis pinge Ur=Utg+(U+valjmax-Utg)/(R1+R2)*R1, lahti laskmine Ull=Utg-(U- + - valjmax+Utg)/(R1+R2)*R1 Hüstereesi laius Ug=Ur-Ull=R1/R1+R2*(U valjmax+U valjmax). 4
30 A. Kasutatakse koos radiaatoritega.GeneraatorGeneraatoriks nimetatakse lülitusi mis tekitavad kasutada CMOS loogikat, kuna CMOS loogika sisend takistus on kõrge. meile soovitava sagedusega elektrilisi võnkumisi. Jagunevad: A.sinuspinge generaatoriteks. B.mitte sinuspinge generaatoriteks. Sinuspinge generaatoreid on kolme liiki: 1.)Rc generaatorid.2.)Lc generaatorid. 3).Kvartsgeneraatorid. Kõik generaatorid on positiivse tagasisidega lülitused kusjuures sinusgeneraatoritel nimetatud vajalik ülekriitiline tagasiside tekitatakse ainult ühele sagedusele, mis on generaatori töö sageduseks. Rc- generaatori tagastakse genereerimiseks nõutav positiivne tagasiside takistustest ja kondensaatoritest koostatud filtri abil. Lc- generaatoris tagatakse see võnke ringi kasutamisega, mille resonants sagedus
Paisutakisti RG takistuse võib võtta küllaltki suure, sest paisuvool IG < 0,01...0,1 mA. Et paisuvoolu muutus temperatuuri mõjul siiski ei mõjutaks neeluvoolu, siis ei tohiks paisutakisti takistus olla üle 3...10 MW. Lättetakistiga RS võib ühendada vahelduvvoolu-vastuside kõrvaldamiseks rööbiti kondensaatori CS samadel kaalutlustel kui bipolaartransistori korral. Joonis 6.7. Väljatransistori lähtetööpunkti määramise lülitused: (a) pn-siirde ja n- kanaliga transistor; (b) p-indutseerkanaliga transistor; (c) n-formeerkanaliga transistor; (d) mistahes tüüpi väljatransistori tööpunkti stabiliseerimise skeem [3]. Indutseerkanaliga (rikastusreziimis) MOP-transistori paisule tuleb rakendada sama polaarsusega pinge kui neelulegi (joonis 6.7 b). Pingejaguri takistused tulevad siin megaoomides. Formeerkanaliga väljatransistori võib tööle rakendada kas nn vaesestusreziimis (nagu
Puudus: R2 ülekandetegur on alla 1, ei saa kätte täit R U V 1 S amplituudi. Rk= R e Amplituudi piirikud - lülitused, mille UV jääb muutumatuks, kui US ületab teatud suuruse, mida nim. piiramisnivooks e. piiramisläveks. Kasutamine: 23 Skeemitehnika. SS-98. TV-tehnikas, raadiolokatsioonis. Skeemitehnikas kasutatakse piirikuid näiteks trapetspinge formeerimiseks siinuspingest impulsside selekteerimiseks amplituudi ja polaarsuse järgi
Pilet 1. Pilet 3. 1. Valgusdioodid 1. türistori volt-amper karakteristik 2. Võimendi põhiparameetid 2. mis asi on nullinihepinge OV baasil? 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 3. T-triger 4. TTL-Schottky loogika elemendid 4. demutlipleksor 5. RS-triger 5. inverteeriv võimendaja (skeem, 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus pingevõimendustegur) laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn-...
Pinge amplituudväärtus võimendi sisendil on nüüd 0,12V. RS meie arvutuste jaoks on allika väljundtakistuse ja lisatakisti takistuse summa: RS = 10,6 kW. Edasi, VS = 0,2V ja VL =0,12V. 0,12V RL = 10,6kW * = 15,9kW 0,2V - 0,12V 5.1.10. Attenuaatorid. Attenuaatorid (ka: sumblülid) on lülitused signaaliamplituudi vähendamiseks. Ühtlasi aitab attenuaatori lülitamine signaaliallika ja koormuse vahele vähendada nende võimalikku vastastikust ebasoovitavat mõju. Elektroonika alused. Teema 5 Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted. Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02.2011 18 (18) Attenuaatorid jagunevad kolme liiki: · Pingejaguril põhinev attenuaator eeldab madala väljundimpedantsiga
keskseade ja mikroprotsessor samas tähenduses, kuid õige on see ainult siis, kui tegemist on monoliitarvutiga (single-chip computer), millel asuvad samal kristallil nii protsessor, muutmälu (RAM) kui ka püsimälu (ROM). RAM-i võib võrrelda inimese lühiajalise mäluga, ROM-i pikaajalise kustumatu mäluga. Keskseadme kui arvuti "südame" sisemise "pulsilöögi" määrab taktgeneraatori ehk kella võnkesagedus. "Meeleorganiteks" on keskseadmele juurde lisatud erilised sisend-väljund (S/V)- lülitused. Andmeimpulsse edastakse arvutisõlmede vahel siinide abil, mida võib võrrelda inimese "närvikiududega". Keskseadme protsessor täidab arvutikäske üksteisele järgnevate sammudena. Kõigepealt tuleb käsk välja lugeda mälust, panna siis erilisse käsuregistrisse ja deÅ?ifreerida käsukood, et teada saada, mida järgnevas tuleb ette võtta. Põhimõtteliselt peab iga käsu kahendkood sisaldama järgmisi osi: 1
võimendatava signaali sagedusest. Sagedusmoondustegur iseloomustab sagdusmoonutust. Need on tingitud reaktiivelementidest, mille tekistused sõltuvad sagedusest. Tingimuseks on, et sagedusmoondetegur peab olema väiksem-võrdne 1,25 Tunnusjoon 47. ÜE-ühenduses transistorvõimendusaste 48. Tagasiside transistorvõimendis. Transistori temperatuuristabilisatsioon 49. Operatsioonvõimendid Operatsioonvõimendid on itegraallülitid. Põhilised lülitused operatsioonvõimendi: tagasisidega inventeeriv lülitus Ku=-R1/R2. positiivsele sisendsignaalile vastab negatiivne väljundsignaal. Võimendustegur on väiksem kui ilma tagasisideta operatsioonvõimendi, aga ta on hästi stabiilne. Idealiseeritud OV_di võimendustegur läheneb lõpmatusele. Sisendtakistused lõpmata suured, väljundtakistuse R=0. Vähesed väliskomponente lisades saab luua mitmesuguse otstarbega lülitusi, mille parameetrid sõltuvad
28 ja 5.29. Joonis 5.28 Keskpingevõrkude kommutatsiooniseadmed: koormuslüliti NALF (a), lahklüliti (b) ja GEVEA lahkkaitsmed (c) Joonis 5.29 Keskpingevõrkude kommutatsiooniseadmeid Keskpingevõrkude lülitid võivad olla käsi- või mootorajamiga, mis omakorda on või ei ole kaugjuhitav. Enamasti on kasutusel käsiajamiga seadmed, mille lülitamiseks on tarvis operatiiv- brigaadil minna alajaama ning teha soovitud lülitused. Tõhusamad on kaugjuhitavad seadmed, mida lülitatakse dispetšisüsteemi vahendusel. Kaugjuhtimine on kasutusel toite- ja vahealajaamades ning mõningates mastalajaamades (lahutuspunktides). Ajam paikneb enamasti karbis maapinna lähedal ja on ühendatud lülitiga juhtvarda abil. Ajamiga samasse karpi paigutatakse mõõte- ja sideaparatuur ning akumulaatorpatarei ja kütteseadmed. Sidet juhtimiskeskusega peetakse tavaliselt raadio teel.
Ik Ik a. b. Uk Uk Ik Ik c. d. Joonis S.3 talitlusest võimaldavad erinevad muundurite lülitused samuti sobivaid talitlusi nt alaldamist ja vaheldamist, kasutades erinevaid väljundtunnusjooni. Joonisel I.3, a, on toodud muunduri ühekvadrandiline (1Q) tunnusjoon ning joonisel I.3, b, c, kahekvadrandiline (2Q) tunnusjoon ja joonisel I.3, d, neljakvadrandiline (4Q) tunnusjoon. Esimesel juhul on koormuse pinge ja vool ühesuunalised, teisel juhul võib muutuda koormuse pinge suund muutumatu voolu suuna korral ja kolmandal juhul võib muutuda koormusvoolu suund muutumatu pinge suuna korral.
Takistusandurid. Takistusandur on mõõtemuundur, mis muundab nihke või pöördenurga muutuse elektritakistuse muutuseks. Takistusandur koosneb püsitakistist ja sellel libisevast kontaktist (liugurist), mille asendi muutumisel muutub tema ja püsitakisti otspunktide vaheline takistus. Elektriahelasse võib olla takistusandur olla lülitatud reostaadina või potentsiomeetrina. Joonisel 0.2.6 a ja b on reostaatskeemlülitus, c ja d potentsiomeeter skeemlülitus. Lülitused a ja b on praktiliselt samased. Takistuse muutus reostaatskeemis toob endaga kaasa voolutugevuse muutuse ahelas, mida kasutatakse edasiseks ülekandeks ja võimenduseks süsteemis. Potentsiomeeter skeemis kasutatakse pinge muutust. Joonisel 0.2.6.h on kujutatud takistusanduri staatiline karakteristik, kus sisendiks on liuguri liikumine l ja väljundiks tema takistuse väärtus r elektriahelas. Liuguri asendil l = lmax takistus on võrdne resistori täieliku takistusega R.
tuumasid? Intel Turbo Boost, AMD Turbo Core Millise taktsagedusega töötab AMD FX 8-Core Black protsessor? 3,6 GHz; 3,5 GHz; 3,3 GHz; 3,1 GHz; 4,0 GHz Milline on transistori värva suurus (LGATE) protsessoris Intel Core i5 (750S)? 45 nm Millised kolm väidet kirjeldavad üht ideaalset transistorit? Avatud olekus juhib voolu võimalikut hästi Suletud olekus juhib voolu võimalikult halvasti Lülitused avatud ja suletud olekute vahel toimuvad võimalikult kiiresti Milline on protsessori Intel Core TM i5 (protsessori numbriga 2537M) võimsustarve? 17 W Kuidas nimetatkse neid tehnoloogiaid, mis vähendavad energia säästmiseks protsessori taktsagedust? Intel SpeedStep; AMD PowerNow Millise taktsagedusega töötab Intel Core TM 2 Duo protsessor (protsessor numbriga T7200)? 2,00 GHz Milline on transistorite värava suurus (LGATE) protsessoris Intel Core i5 (protsessori numbriga 661)? 32nm
Edasine löögisageduse tõus võib põhjustada löögimahu languse, mis vähendab organismi aeroobset töövõimet. 9. Elektrilised, mehhaanilised ja helilised protsessid südames (EKG, SFG, FG). ELEKTROKARDIOGRAMM (EKG) - elektriliste potentsiaalide muutuse registreerimine keha pinnalt, mis tekivad erutuse tekke, leviku ja vaibumise tõttu südamelihases ja mis ulatuvad keha välispinnani (südame aktsioonipotentsiaalide registreerimine). Kasutatavad lülitused: bipolaarsed - Einthoveni lülitused, mis põhinevad nn. kolmnurga reeglil - jäsemelülituste korral käed ja jalad on nagu tegelikult rindkerel asuvate elektroodide lülituskohtade pikenduseks, ning neid võib vaadelda tippudena võrdkülgses kolmnurgas. unipolaarsed - potentsiaalide registreerimine toimub kehapinna teatavas kindlas punktis paikneva aktiivelektroodi ning nn. referentselektroodi e. nullelektroodi vahel. SFÜGMOGRAMM (SFG) näitab vatsakeste väljutus- ja verega täitumise aega.
asemel augud ja pingeallikate polaarsused peavad olema vastupidised. 4.4. Transistori kolm lülitust. Kuna transistoril on kolm elektroodi, siis töötades võimendina, millel on neli klemmi (2 sisend- ja 2 väljundklemmi), toiteklemme arvestamata, peab üks elektrood olema ühine sisendile ja väljundile. Sõltuvalt sellest, milline on ühine elektrood, on olemas ühise baasiga (CB - Common Base), ühise emitteriga (CE - Common Emitter) ja ühise kollektoriga (CC - Common Colkctor) lülitused,. Kuna enamasti ühine elektrood maandatakse, siis nimetatakse neid lülitusi mõnikord ka maandatud baasiga, maandatud emitteriga ja maandatud kollektoriga lülitusteks. Tingituna sellest, et erinevate lülituste omadused on erinevad. Vaatleme neid eraldi täpsemalt. Kõikide nende lülituste vaatlemisel tuleb meeles pidada, et lülituses olevad alalispinge-allikad on signaalile s.o. vahelduv-komponendile väga väikeseks takistuseks (praktiliselt lühiseks). 4.4.1. Ühise baasiga lülitus.
peavad olema vastupidised. 4.4. Transistori kolm lülitust. Kuna transistoril on kolm elektroodi, siis töötades võimendina, millel on neli klemmi (2 sisend- ja 2 väljundklemmi), toiteklemme arvestamata, peab üks elektrood olema ühine sisendile ja väljundile. Sõltuvalt sellest, milline on ühine elektrood, on olemas ühise baasiga (CB - Common Base), ühise emitteriga (CE - Common Emitter) ja ühise kollektoriga (CC - Common Colkctor) lülitused,. Kuna enamasti ühine elektrood maandatakse, siis nimetatakse neid lülitusi mõnikord ka maandatud baasiga, maandatud emitteriga ja maandatud kollektoriga lülitusteks. Tingituna sellest, et erinevate lülituste omadused on erinevad. Vaatleme neid eraldi täpsemalt. Kõikide nende lülituste vaatlemisel tuleb meeles pidada, et lülituses olevad alalispinge-allikad on signaalile s.o. vahelduv-komponendile väga väikeseks takistuseks (praktiliselt lühiseks). 4.4.1. Ühise baasiga lülitus.
4. AJAMITE JÕUAHELATE LÜLITUSED Kuidas ühendatakse elektrimootori mähised toiteallikaga? Lülitid, releed ja kontaktorid, programmeeritavad kontrollerid Kuidas toimub mootorite kiiruse reguleerimine? Impulss- või takistusreguleerimine? Pooljuhtmuundurite skeemid 4.1. Mootorite lihtsad käivitus- ja kaitseahelad Asünkroonmootori otselülitus toitevõrku. Suurt osa asünkroonmootoritest lülitatakse otse toitevõrku. Lülitusseadmeks võivad olla kas koormus või kaitselülitid. Sagedaste lülituste korral on lülitusseadmeks tavaliselt surunupplülititega juhitav kontaktor. Sõltuvalt vajadusest võib mootor pöörelda kas ühes suunas, või tuleb selle pöörlemissuunda muuta. Ühesuunalise pöörlemisega mootori otselülitus toitevõrku on näidatud joonisel 4.1. Mootori ja juhtnuppude toiteahelad pingestatakse lülitiga Q, milleks tavaliselt on kaitselüliti. Mootori käivitamine toimub vajutamisega surunupplülitile SK, mis sulgeb kontaktori lülitusmagneti mähis...
ümberprogrammeeritavates loogilistes maatriksites. Vaatamata sellele et EPROM-i sisu saab hiljem muuta, on püsimälu ümberprogrammeerimine tülikas ning seepärast tuleb püsimäluprogramme hoolikalt kontrollida ja siluda ning alles siis salvestada. 14 Loogilised maatriksid Loogikaseadmete koostamiseks kasutatakse peale põhielementide (NING, VÕI, EI) ka universaalseid loogikalülitusi. Need on loogilised polüfunktsionaalsed ehk mitmeotstarbelised lülitused, mille abil realiseeritakse suvalisi binaarloogika funktsioone. Universaalseteks loogikalülitusteks on kommutaatorid, programmeeritavad loogilised maatriksid (PLM - programmable logic matrix) ja mälud. Ühetaolise ja korrapärase ehituse tõttu nimetatakse neid ka homogeenseteks pooljuhtstruktuurideks. Üldjuhul nimetatakse homogeenseks polüfunktsionaalsetest elementidest koosnevat ühesuguste korduvate (iteratiivsete) sidemetega struktuuri
Et transistoril on kolm väljastust (väljaviiku), siis töötades võimendina, millel on neli klemmi (2 sisend- ja 2 väljundklemmi), toiteklemme arvestamata, peab üks väljastus olema ühine nii sisendile kui väljundile. Sõltuvalt sellest, milline on see ühine väljastus, on kasutusel ühise baasiga (ÜB, ingl. k. CB - Common Base), ühise emitteriga (ÜE, ingl.k. CE - Common Emitter) ja ühise kollektoriga (ÜK, ingl.k. CC - Common Collector) lülitused. Kuna ühine juhe kannab sageli maandatud juhtme nimetust (sõltumata sellest kas see füüsiliselt on maandusega ühendatud e. maandatud), siis nimetatakse neid mõnikord ka maandatud baasiga, maandatud emitteriga ja maandatud kollektoriga lülitusteks. Joonis 3.14. Bipolaartransistoride kolm lülitusviisi [3]. Tabel 3.2. Bipolaartransistoride kolm lülitusviisi [8]. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised
- adresseerimise viisid - adresseerimise meetodid (mälu segmenteerimine ja pagineerimine virtuaalmälus) - arvuti registrite (loogiline) süsteem - mäluruumi (loogiline) korraldus Arvuti mikroarhitektuuri elemendid: - arvuti (protsessori) siinstruktuurid - mälusüsteemi füüsiline korraldus (põhimälu, vahemälud) - konveierid protsessoris ja nende korraldus - protsessori töötlusüksuste koosseis - S/V-kanalite korraldus - spetsiifilised lülitused (TLB, DMA, ROB jt) Arvuti keskseade //CPU – Central Processing Unit//, st keskprotsessorit sisaldav töötlusseade võib sisaldada kas ühe või enam protsessorit (protsessorelementi). 4. Klassikalised arvutiarhitektuurid (Princetoni, Harvardi ja modifitseeritud Harvardi arhitektuur). Princetoni ehk von Neumanni arhitektuur Iseloomulikud tunnused: Terviklik töötlusüksus Ühitatud käsu- ja andmemälu (ühine mäluruum)
muundurid, diferentsiaalsisendiga muundurite kasutamine koos sildanduriga. Analoogsignaali filtreerimise vajadus, võrguhäire tõkestamine. Tugipinge allikad ja taktsignaali generaatorid. Rööp- ja jadakoodis väljundid. [vaata | 34. DA muundurite sisendid ja väljundid. muuda] Rööpse sisendiga ja I2C-sisendiga muundurid. Opvõimu lülitused DA muundurite väljundites. Muundurite muundamisvead, kvantimismüra, mittelineaarmoonutused, väljundi nulli nihe, võimendusvead.
Uudo Usai ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv- ja aktiivelementideks. Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
