Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elektrotehnika ja elektroonika (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Elektrotehnika ja elektroonika
1. Elektrivälja
potentsiaal, pinge, elektromotoorjõud .

Elektrivälja punkti
potentsiaal on mingisse punkti paigutatud positiivse ühiklaengu q
potentsiaalne energia, mis tekib, sest ta võib hakata väljajõu
mõjul liikuma, mille puhul see jõud teeb tööd.
Pinge – elektrivälja kehe
punkti vaheline pinge on suurus, mida mõõdetakse tööga, mis kulub
positiivse ühiklaenug ühest punktist teise üleviimiskeks. U=A/q
Elektromoroorjõud on
mitteelektrivälja mööduks; toiteallika kogupinge .
Elektromotoorjõud
on töö, mida teevad vooluallikas toimivad kõrvaljõud ühikulise
laengu (1 C) üleviimisel.
Elektromotoorjõud on võrdne
potentsiaalide vahega vooluallika klemmidel välise ahela puudumisel.
2. Elektrivool : ühik,
suund, valem

Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine. Voolu suunaks loetakse positiivselt laetud
aineosakeste suunda, ehk elektroonide liikumise vastassuunda. Ühik=
1A; valem: I=Q/t (Q-elektrihulk; t-aeg)
3. Elektriline takistus ja juhtivus , eritaksitus ja erijuhtivus
Elektritakistuseks nim.
voolutugevuse sõltuvust peale pinge veel juhi omadustest. Takistus
on juhi omadus avaldada vastupanu elektrivoolule R=U/I
Elektrijuhtivus on takistuse
pöördväärtus (G=1/R), mis näitab, kuidas antud juht juhib
elektrivoolu.
Eritakistus näitab, kui suur
on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja
ristlõikepindlalaga juhtme takistus. takistus sõltub materjalist,
on kasulik sisse tuua suurus, mis iseloomustab materjali
elektrijuhtivust. Selliseks suuruseks on eritakistus (või
erijuhtivus). Ühtlase ristlõikega juhi korral on takistus võrdeline
juhi pikkusega (seda suurem, mida pikem on juht) ning pöördvõrdeline
Vasakule Paremale
Elektrotehnika ja elektroonika #1 Elektrotehnika ja elektroonika #2 Elektrotehnika ja elektroonika #3 Elektrotehnika ja elektroonika #4 Elektrotehnika ja elektroonika #5 Elektrotehnika ja elektroonika #6 Elektrotehnika ja elektroonika #7 Elektrotehnika ja elektroonika #8 Elektrotehnika ja elektroonika #9
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 123 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor matu14 Õppematerjali autor
Elektrotehnika ja elektroonika konspekt

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

Elektrotehnika

Elektrotehnika ja elektroonika 1. Elektrivälja potentsiaal, pinge, elektromotoorjõud. Elektrivälja punkti potentsiaal on mingisse punkti paigutatud positiivse ühiklaengu q potentsiaalne energia, mis tekib, sest ta võib hakata väljajõu mõjul liikuma, mille puhul see jõud teeb tööd. Pinge ­ elektrivälja kehe punkti vaheline pinge on suurus, mida mõõdetakse tööga, mis kulub positiivse ühiklaenug ühest punktist teise üleviimiskeks. U=A/q

Laeva elektriseadmed
thumbnail
34
doc

Elektrotehnika vastused

1. Elektrilaeng ja elektriväli. Potentsiaal ja pinge. Elektrilaeng e. laeng on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Tähis q, ühik 1C (kulon) Laengud jaotatakse kokkuleppeliselt positiivseteks (+) ja negatiivseteks (). Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad ja eriliigilise laenguga kehad tõmbuvad. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid. Elektrivälja potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Kui me tähistame potentsiaali tähega , siis kus Wp on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu suurus. Potentsiaal on sk

Elektrotehnika ja elektroonika
thumbnail
42
docx

Elektrotehnika eksami kordamisküsimused

Elektrotehnika eksami kordamisküsimused 1. Seadused alalisvooluringis a)Takistite jadaühendus Takistite jadaühenduse korral on ühenduse otstele rakendatud pinge võrdne üksikute takistuste pingete summaga. U=U1+U2+...+Un Voolutugevus on kõigil takistitel sama. I=const. Kogutakistus jadaühenduse korral võrdne üksiktakistuste summaga. R=R 1+R2+...+Rn b)Takistite rööpühendus Takistite rööpühenduse korral on pinge igal takistusel sama. U=const. Voolutugevus ühenduse otstel on võrdne takistusi läbivate voolude summaga. I=I1+I2+...+In Rööpühenduse korral on kogutakistuse pöördväärtus võrdne üksikute takistuste pöördväärtuste summaga. 1/R=1/R1+1/R2+...1/Rn. Kui kõik takistused on samad, siis kogutakistus R=R1/n (n – takistuste arv). c)Ohmi seadus Vooluahelat läbiva voolu tugevus on võrdeline selle lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. I=U/R Suletud mittehargnevas vooluringis on voolu tugevus võrdeline

Elektrotehnika1
thumbnail
9
docx

Elektriahelad ja elektroonika alused eksami kordamisküsimuse

1. Siinuskõveraid iseloomustavad suurused ­ on, voolu hetkväärtus i = Imsin(t+0) kus Im on voolu ampliduut vääryus ja on ringsagedus antud hetkel, 0 algfaas ehk algfaasinurk on elektriline nurk (psi), mis on möödunud perioodi algusest vaatluse alghetkeni, mida tähistab teljestiku nullpunkt. 2. Siinusvoolu hetkväärtus, efektiivsus ja ampliduutväärtus. Siinusvoolu hetkväärtus - i = Imsin(t+0), kus Im on voolu ampliduut vääryus ja on ringsagedus antud hetkel, 0 algfaas ja t on aeg. Muuruva suuruse väärtus mingil hetkel nim. hetkväärtuseks ja seda tähistatakse tähistatakse väiketähega. Siinusvoolu efektiivsus ­ on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulge. Efektiivväärtus kujutab siinussuuruse korral ruutkeskmist väärtust amplituudväärtusest : Siinusvoolu amplituudväärtus ­ Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust nimetatakse maksimaal

Elektriahelad ja elektroonika alused
thumbnail
138
pdf

Elektrotehnika alused

ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast

Mehhatroonika
thumbnail
10
doc

Elektriahelad ja elektroonika alused. Eksami materjal

Kordamisküsimused 1. Siinuskõveraid iseloomustavad suurused 2. Siinusvoolu hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus. 3. Võimsustegur ja selle parendamine. Seda, kui suure osa moodustab aktiivvõimsus näivvõimsusest, näitab võimsustegur P cos = . S 4. Resonantsinähtus elektriahelates. Kui induktiiv- ja mahtuvustakistused on võrdsed. 5. Vahelduvvoolu võimsus. Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nimetatakse sellise alalisvoolu tugevust, mille korral aktiivtakistusel eraldub vaadeldava vahelduvvooluga võrreldes ühesugune võimsus. Aktiivvõimsuseks nimetatakse vahelduvvooluahelas aktiivtakistusel eralduvat võimsust. 6. Magnetväli. Magnetvaljaga on tegemist pusimagneteid ja vooluga juhet umbritsevas keskkonnas. Magnetvalja kujutatakse magnetvalja joujoontega, mis on alati kinnised. Pusimagnetite ja ka elektromagnetite puhul on magnetvalja joujooned suunatud valjaspool magnetit pohjast lounasse ja sees vastupidi. Magnetvälja suund m

Elektriahelad ja elektroonika alused
thumbnail
10
doc

Elektrotehnika kordamisküsimused ja vastused

Elektrotehnika kordamisküsimused: 1. Milliseid eeliseid annab elektrotehnika tundmine insenerile? See annab oskusi muundada looduslikku energiat ning oskusi saada ja edastada elektrilist informatsiooni. Elektrotehnilised seadmed annavad võimaluse tootmist kompleksselt automatiseerida ning võtta kasutusele tehnoloogiaid, mille rakendamine näiteks kõrge temperatuuri, rõhu või ohtliku kiirguse tõttu oleks muidu võimatu. Elektronarvutite abil saab töödelda ning salvestada informatsiooni. Elekter on meie igapäevaelu vältimatu osa. 2

Elektrotehnika
thumbnail
10
doc

Elektroonika kordamisküsimused 1 osa vastused

ELEKTROONIKA 1. osa 1. Mida nimetatakse elektroni väljumistööks? Väikseimat tööd, mida tehakse ühele elektronile täiendava energia andmisel ainest väljumiseks, nimetatakse väljumistööks. 2. Miks kasutatakse elektronivoo tüürimiseks negatiivset pinget? lk 9, lk 16 Elektronseadises on elektron mida nim kadoodiks ja mis emiteerib elektrone ehk saadab elektrone elektroodidevahelisse ruumi. Seejuures peab katood saama elektronide väljumistöö tegemiseks ühel või teisel kujul energiat. (lk 9) Kui anoodi ja katoodi vahele rakendada potentsiaalide vahe, mille ,,pluss" on anoodil ja ,,miinus" katoodil, tõmbab anood kuumutatud katoodist elektroodidevahelisse ruumi väljunud elektronid endale ja välises anoodi ja katoodi ühendavas vooluringis tekib vool, mida nim anoodvooluks. (lk 16) 3. Emissiooni liigid. lk 9 Sõltuvalt sellest, millisel kujul antakse katoodile välumistöö tegemiseks vajalik ener

Elektroonika alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun