Pii 3,141593 ns 1512 3 1,732051 1000 72 1512 7500 W =14 , 3097 A 34000, 890,85 Pn60 750060 = = =49 ,7359 Nm n n2 144023, 14 nn 1512-1440 = =0, 05 1512 1. Ühefaasilise trafo kohta on teada nimipinge U1N = 230 V, nimivõimsus SN = 630 VA ja lühispinge aktiivkompon Leida trafo vaseskaovõimsus poolel nimikoormusel. Nimipinge U1n 230 nimivõimsus Sn 630 Niminäivtakistus primaar Z´n lühispinge aktiivkomponent uka 7 0,07 Primaar lühistakistus r`k Leida trafo vaseskaovõimsus Pcu?
tõusmisel ühe kraadi võrra. Rakendused: Takistustermomeetrites. 6) Kes oli ja mida tegi Heike Kamerlingh-Onnes? Hollandlane Heike Kamerlingh-Onnes avastas 1911. aastal ülijuhtivuse elavhõbeda juures. (s.t avastas ülijuhtivuse). 7) Mis asjad on ülijuhid, ja kus neid rakendatakse? 2 kohta. Ülijuht on aine, mille takistus on 0. Ülijuhte kasutatakse: · Termotuumareaktorites ehk tehispäikestes. · MRA. 8) Mis asi on nimivõimsus ja nimipinge (kus neid rakendatakse)? Nimivõimsus võimsus, mida annab välja elektritarbija nimipinge korral. Erinevates elektriseadmetes- ja tarvitites rakendatakse nimivõimsust. Nimipinge pinge, mille korral elektritarbija töötab kõige efektiivsemalt. Keemilistes vooluallikates rakendatakse nimipinget. 9) Kuidas arvutatakse elektrivoolu tööd kodus? Vaatad oma elektritootja kodulehelt (nt. Eesti Energia) palju elekter maksab ning kasutad elektrivoolu töö välja arvutamiseks elektrivoolu töö valemit. 10)*
8) külmik + kohv + telekas 9) külmik + kohv+ pliit 10) jnejnejne mitte midagi c) Missuguse soovituse annad Juhanile elektriseadmete kaasajastamisel? Säästlikumad hõõglambid, võimsam arvuti d) Missuguseid kahte tarvitit ei tohi üheaegselt vooluvõrku ühendada? Miks? Kohvimasinat ja pliiti ei tohi üheaegselt vooluvõrkku ühendada, sest nende võimsused on liiga suured ning kaitse ei peaks sellisele voolutugevusele vastu. c)) Mida näitab nimivõimsus? Nimivõimsus näitab elektriseadme võimsust nimipingel. d)Missugusele nimipingele peavad ostetavad elektritarvitid vastama? Need peavad vastama juhani poolt mõõdetud pingele, ehk 230voldile. g) Missugust juhtide ühendusviisi kasutatakse suvemajas? Juhtide rööpühendust. e)Kui palju peab Juhan maksma külmkapi kasutamise eest ööpäevas, kui 1kWh elektrienergia hinnaks arvestada 1,5 krooni? t=24h 1kwh 1,5kr N = 200w __ hind? A=N*t A= 20w * 24h = 4800wh = 4.8kw 1kwh 3 600 000J
Ühikuks on 1V 31. Millega tähistatakse võimsust ja mis on ühik? Võimsust tähistatakse N-ga. Ühikuks on 1W 32. Miks juht elektrivoolu toimel soojeneb? Kuna energia muutub juhi siseenergiaks. 33. Millega võrdub elektrivoolu võimsus? N= U I 34. Millega võrdub elektrivoolu töö? A= U I t 35. Mitu kW on 1000W? 1kW 36. Millal on elektrivõimsus 1W? 1W= 1V 1A 37. Millega mõõdetakse pinget? Pinget mõõdetakse voltmeetriga. 38. Mis on nimivõimsus? Nimivõimsus on elektritarvitile või selle passi märgitud võimsus. 39. Mis on hõõglambi tähtsaim osa? Kõik osad on tähtsad. 40. Voolumõõtja teine nimetus? Arvesti 41. kW*h sõnades! Kilovatt korda tund 42. Arvestis kasutatav ühik? kWh 43. Milliseid kaitsmeid on olemas? Sulavkaitsmed ja bimetallkaitsmed. 44. Mis on pinge indikaator? Pinge indikaatoriks nimetatakse indikaatorit, mille abil määratakse kindlaks faasjuhe ja nulljuhe.
Füüsika kordamine KT-ks 4.peatükk 1. Mõisted: a) nimivõimsus maksimaalne võimsus, mida seade võib arendada pikaajalise töötamise jooksul b) vattmeeter vahend, millega mõõdetakse voolutugevust ja pinget 2. Hõõglambi ehitus + joonis. 3. Säästupirni ehitus + joonis. 4. Elektrivoolu töö A=UIt , kus A on elektrivoolu töö (J), U on pinge (V) ja t on aeg (s) Töö võrdub srvuliselt juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. 5. Elektrivoolu soojushulk
Nimivõimsus-elektriseadmel arenev võimsus; Nimipinge-pinge, millel elektriseade arendab nimivõimsust; Joule'i-Lenzi seadus-elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t; Kõrvaljõud-mitteelektrilised jõud, mis rakenduvad vooluallikas; Ohmi seadus kogu vooluringi kohta-voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega; Pinget- välistakistusel nim vooluallika klemmipingeks; Tühijooks-vooluallika töö piirolukord, kui seda ei kasutata; Tühipinge- elektromotoorjõud, sest ta võrdub vooluallika tühijooksul katkestuskohas tekkiva pingega; Lühis-kui välistakistus on lähedane nullile; Klemmipinge-pinge vooluallika klemmidel, mida näitab klemmide külge ühendatud voltmeeter. T-1012 d-10-1 G-109 c-10-2 M-106 m-10-3 K-1...
Ühikud: m= kg v= m/s Potensiaalne energia- Kehade omavahelise vastastikmõju energia. või ehk Potensiaalne eneriga= mass x gravitatsiooni konsonant x kõrgus või Potensiaalne energia = Jõud x kõrgus Ühikud: m=kg g= 9,8 N/kg h= m F=N Võimsus Võimsus- füüsikaline suurus, iseloomustab töö tegemise kiirust. N=A : t ehk Võimsus= Töö : aeg Ühikud: N= vatt/ W A= dzaul/J t=s Seadme nimivõimsus ja kasutegur. Nimivõimsus- seadme maksimaalne võimsus/ võimsus, mida see seade on suuteline normaalses tööolukorras arendama. Kasutegur- näitab kasuliku töö ja kogu töö suhet. Avalatakse tavaliselt protsentides. =(kasulik töö : kogu töö) x 100% või =(väljundenergia : sisendenergia) x 100%
Algandmed: Elektrijaama nimivõimsus 100 MW Maksimaalse võimsuse kasutusaeg 4000 h/aastas Eriinvesteering 25 kr/W Elektri müügihind 97 s/kWh Kütuse erikulutused 22 s/kWh Hoolde- ja käidu erikulutused 28 s/kWh Elektrijaama eluiga 25 aastat Diskontotegur 8 % Elektrijaama maksumus 100 MW 25 k/W = 2,5 Gkr Elektrijaama aastane tootlus 100 MW 4000 h/a = 400 GWh/a Aastane elektrimüügist saadav tulu 400 GWh/a 0,97 kr/kWh = 388 Mkr/a Aastased kulutused kütusele ja hooldele 400 GWh/a 0,5 kr/kWh = 200 Mkr/a 388 Mkr 1 2 3 4 25 200 Mkr 2,5 Gkr · Lihtsa tasuvusaja meetod (T) T = 13,3 a -2500+188+188+188+188... = 0 · Puhta nüüdisv...
Ühikud: m= kg v= m/s Potensiaalne energia- Kehade omavahelise vastastikmõju energia. või ehk Potensiaalne eneriga= mass x gravitatsiooni konsonant x kõrgus või Potensiaalne energia = Jõud x kõrgus Ühikud: m=kg g= 9,8 N/kg h= m F=N Võimsus Võimsus- füüsikaline suurus, iseloomustab töö tegemise kiirust. N=A : t ehk Võimsus= Töö : aeg Ühikud: N= vatt/ W A= džaul/J t=s Seadme nimivõimsus ja kasutegur. Nimivõimsus- seadme maksimaalne võimsus/ võimsus, mida see seade on suuteline normaalses tööolukorras arendama. Kasutegur- näitab kasuliku töö ja kogu töö suhet. Avalatakse tavaliselt protsentides. η=(kasulik töö : kogu töö) x 100% või η=(väljundenergia : sisendenergia) x 100%
Auto Resonantsiks nimetatakse võnkeamplituudi kasvu,mis tekib välismõju muutumissageduse süütepool on trafo kokkulangemise süsteemi oma võnkesagedusega. Tagajärjeks amplituudi kasv. (joonis) Tähtsamad parameetrid: Oletame, et xC=xL ning R=0, siis näivtakistus z= = 0, ning voolutugevus I=U/z = U/0= Ülekandetegur k=n1/n2, nimivõimsus Pn, pingemuutus U2, kasutegur Pingelangud UC=IxC=*xC= ja UL=IxL=*xL= , kui mahtuvus ja induktiivtakistus on võrdsed siis =P2/P1*100%, tühijooksu võimsus ehk kadu; hakkavad pinged piiramatult kasvama. Pingelangud hakkavad kondensaatoril ja poolil kasvama ning Liigitus:
n := 3000min 3 VH := 2496cm pe := 11bar K := 2 n Peff := VH pe K Peff = 68.64 kW b) Mootori liitrivõimsus 3 VH := 2496 cm Peff PH := kW VH PH = 27.5 l c) Mootori erimass m := 170kg m kg mp := mp = 2.477 Peff kW 5) Analüüsige arvutustulemusi a. Mootori töömahu vähenedes, nimivõimsus vähenes kuid liitrivõimsus ja erimass jäid samaks. b. Efektiivrõhku suurendades efektriivvõimsus ja liitrivõimsus suureneb. c. Efektriivrõhku suurendades erimass väheneb. d. Väiksema pöörlemissageduse juures mootori efektriivvõimsus ja liitrivõimsus väheneb.
· N2 kategooria (veoauto) on sõiduk, mille täismass on üle 3,5 t, kuid ei ületa 12 t. · N3 kategooria (veoauto) on sõiduk, mille täismass on üle 12 t. L kategooria sõidukid on kahe või kolmerattalised mootorsõidukid, sh alltoodud nõuetele vastavad neljarattalised mootorsõidukid: · L1e kategooria (mopeed) on kaherattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa 45 km/h ja mille sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 cm3 või mille elektrimootori suurim püsi-nimivõimsus ei ületa 4 kW. · L2e kategooria (mopeed) on kolmerattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa 45 km/h ja mille sädesüütega sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 cm3 või muu sisepõlemismootori suurim kasulik võimsus ei ületa 4 kW või mille elektrimootori suurim püsi-nimivõimsus ei ületa 4 kW. · L3e kategooria (mootorratas) on ilma külghaagiseta kaherattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 45 km/h
............ , see ühendatakse seadmega alati rööbiti. Võib ka ühendada otse vooluallika klemmidega. 8. Joule Lentzi seadus on füüsika seadus, mille kohaselt elektrivoolutoimel juhis eraldub soojushulk Q on võrdne voolutugevuse J ruudu, juhitakistuse R ja voolu kestuse t korrutisega. 9. Alalisvoolu töö ja võimsus. Mõõtühik 1kwh. Alalisvoolu töö: A=UIt, A- voolu töö (J) U-pinge (v) I- voolutugevus (A), t-aeg (s) A=N*t A- voolutöö (kwh) N- elektriseadme nimivõimsus (kW) t- seadme töötamise aeg(h) Alalisvooluvõimsus: N=UI, kus N- võimus(w) U-pinge (v) I- voolutugevus (A) 10.Vooluallika emj. Tööd, mida teevad kõrvaljõud ühikulise laengu ühekordsel läbiviimisel vooluringist nim. vooluallika emj-ks. 11.Ohmi seadus vooluringi kohta- Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdeline vooluallika emj-ga ja pöördvõrdeline vooluringi kogutakistusega. 12. Mis on lühis ja mis on selle ohtlikkus
Pinge all olevad osad või seadme tööprotsessis liikuvad osad peavad olema kaitstud juhusliku puudutamise eest, samuti vee, tolmu jms sisse sattumise eest. Kaitseaste skaala algab numbriga null mingit kaitset ei ole ,seade on nn lahtine. Elektriseadme andmesildil või kerel tuuakse ära veel järgmisi andmeid : Valmistaja tähis või nimetus ; Seadme nimetus või tüübitähis, mis on vajalik varuosade muretsemisel ; Nimipinge (V) , nimivool (A) , nimivõimsus ( W või kW ), nimisagedus (Hz) Seadet ja selle kasutustingimusi iseloomustavad tähised. 2.VALGUSTUSSEADMED Olenevalt kasutuskohast võime liigitada valgusteid järgmiselt : Sisevalgustid ehk siseruumides kasutatavaid; Välisvalgustid ehk välja paigaldatavad valgustid. Välisvalgustid jaotuvad näiteks omakorda kasutusala ja konstruktsiooni järgi aia-, pargi-, konsool-, otsvalgustiteks jt
Tallinna Polütehnikum PT.AA07.2.3333 Rööpergutusega alalisvoolumootori loomulikud ja tehistunnusjooned Praktiline töö nr. 2 Ülesanne 2.17.3 Koostaja: Rühm: AA-07 Juhendaja: Rein Kask Tallinn 2009 Antud: 1 = n 1 .. 3 - mootori töö magnetvood 2 = 0,75 n Pn - mootori nimivõimsus 3 = 0,5 n nn - mootori nimipöörlemis sagedus Pn = 14 kW U n - mootori nimipinge nn = 3000 min -1 I n - mootori nimivool U n = 220 V n - mootori nimikasutegur I n = 74, 0 A J ekv - mootori inertsimoment n = 0,860 Ra - mootori ankrumähise takistus J ekv = 0,10 kg m 2 Cn - mootori konstruktsiooniteguri ja nimimagnetvoo korrutis
Sirgvoolu magnetvälja jõujoonte suuna saab määrate parema käe reegli abil: pöial paraleelselt elektrivooluga, siis kõverdatud näpud näidavad magnetvälja jõujoonte suunda. Sirgvoolu magnetväli jõujooned on kinnised ringjooned. võimsus füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ühes aja ühikus, N=At (N= võimsus W, A= töö J / kW, t=aeg s), N=U*I, N=U2R, NI2*R (U=pinge V, I=voolutugevus A), võimsust mõõdetakes vattmeetriga, voltmeetri ja ampermeetriga, nimivõimsus max võimsus, mida seade võib arendada pika ajalise töötamise jooksul, nimipinge pinge elektritarviti klemmidel, mis vastab pinge väärtusele, mis on märgitud elektritarvitile või passile, elektrivool muundub: soojuseks, valguseks või mehaaniliseks tööks, (1200W 230V tähendab seda, et elektrivoolu võimsus lambi töötamise ajal on 1200W ainult sel juhul, kui pinge lambi hõõgniidi otstel on 230V) elektrivoolu töö füüsikaline suurus, mis on arvuliselt
Voltmeeter-pinge-rööbiti,ampmeeter-tugevus-jadamisi,takistuse temp.tegur(alfa) näitab, kui suur on takistuse suhteline muutus 0 c juures temp.-i tõstmisel ühe kraadi võrra. kuna ioonide soojusliikumine segab laengukandjate suunatud liikumist, sõltub juhi takistus ja ka tema materjali eritakistus temperatuurist.ülijuhtivas olekus aine eritakistus on praktiliselt null, võimsus-ajaühikus vabanev energia, nimivõimsus,nimipinge-pinge,millel elektriseade arendab niisugust võimsust nagu peale on kirjutatud,joule`i lenzi seadus väidab, et elektivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t, el.välja tööd laengukandjate suunatud liikumise tagamisel nimet. El.voolu tööks, kütteseadmes või el.lambis on voolu töö ainsaks tulemuseks soojuse eraldumine. (A=IUt) el.mootori korral tehakse el
1) Mõisted: · Alalisvool elektrivool, mille suund ja suurus aja jooksul ei muutu · Vahelduvvool elektrivool, mille suund ja suurus muutuvad mingi sagedusega · Valentselektronid metalli aatomi väliskihi elektronid, mis kannavad laengut · Nimivõimsus pinge võimsus, mis on märgitud elektriseadeldisele · Vooluallikas seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks · Vooluallika lühis kui välistakistus on lähedane nullile · Vooluallika tühijooks kui vooluallikat ei kasutata · Galvaanimine eseme metalliga katmine elektrolüüsi teel · Elektrolüüt keemiline ühend, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid või keemilised rühmad.
.......................................................... 25. Magnet rauast keha, mis tõmbab enda poole teisi rauast esemeid ja pöördub ühe otsaga põhja-, teisega lõunasuunas. 26. Magnetjõud on suunatud magnetväljas orienteerunud magnetnõela lõunapoolsuselt põhjapoolsusele. 27. Magnetväli - nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. 28. Nimipinge on pinge mis on märgitud tarvitile või selle passi ja pinge selle klemmidel vastab pinge väärtusele. 29. Nimivõimsus elektritarvitile või selle passi märgitud võimsus. 30. Nulljuhe on elektrivõrgu maandatud juhe. 31. Pingeindikaator kasutatakse faasijuhtme eristamiseks. 32. Reostaat seade, mis muudab sujuvalt vooluringi takistust ja voolutugevust. 33. Tester on kombineeritud mõõteriist, mis sisaldab voltmeetrit, ampermeetrit ja oommeetrit. Testeriga saab mõõta nii alalis- kui ka vahelduvpinget ja ka alalis- ning vahelduvvoolu tugevust. 34
Nulljuhe Elektrienergia ülekanne · Elektrienergia töö valem on A=IUt. seega pinge kasvades voolutugevus väheneb. Mida kõrgem pinge, seda madalam voolutugevus. · Joule'I-Lenzi seaduse järgi Q = I2Rt, seega voolutugevuse vähenedes 2 korda, väheneb soojuskadu voolu ülekandel 4 korda. · Eelnevast nähtub, et elektrivoolu on efektiivsem üle kanda kõrgel pingel Näide 1 · Olgu generaatori nimipinge 11000V ja nimivõimsus 66MW ning ülekandeliini takistus 2. · Siis voolutugevus ülekandel I = P/U st · I= 66000000:11000=6000A ja soojuslik võimsuskadu Pk=I2R= 60002· 2=36000000W=36MW · · Tarbijani jõuab 6636=30MW s.t · 55% energiast läheb kaduma Näide 2 · Olgu generaatori nimipinge 11000V ja nimivõimsus 66MW ning ülekandeliini takistus 2. Kui ülekandel pinget suurendada 220000Vni · Siis voolutugevus ülekandel I = P/U st
Elektrijaam toitis lisaks vabrikule ka õhuliini kaudu sadama kraanat ja Lontova asula elektrivalgustust. Elektrijaam töötas tõrgeteta 1943. aastani. Jaam käivitati uuesti 1953. aastal ja töötas 1971. aastani. 1995. aastal omandas lagunenud jaama OÜ Generaator E&K. Hüdroelektrijaam rekonstrueeriti ja käivitati 28. juunil 2000. Veejõuseadmena töötab vana FRANCIS-turbiin, mis lamerihmülekande abil käivitab kahte 200 kW asünkroongeneraatorit. Renoveeritud jaama nimivõimsus on 400 kW ja see on ühendatud EestiEnergia jaotusvõrguga. . Virtsu I tuulepark Virtsu I tuulepark valmis 2002. aastal. Esimene tuulik ühendati elektrivõrguga 2002. aasta oktoobris. Samal kuul saavutas tuulepark ka täisvõimsuse. Virtsu I tuulepargis on kaks 0,6 MW võimsusega Enercon E-40 tüüpi elektrituulikut. Tuulepargi koguvõimsus on 1,2 MW. Elektrituulikute tootja on Saksa ettevõte Enercon GmbH. Tuuliku masti pikkus on 63 m, rootori läbimõõt on 44 m
vaadeldavas vooluringi osas. A töö (J) I voolutugevus (A) U pinge (V) T aeg (s) 19. Elektrivoolu võimsus on võrdeline voolutugevuse ja pinge korrutisega. (nimipinge on pinge, millel antud seade võib töödada pikemat aega) (nimivõimsus on võimsus, millel antud seade töötab kaua) 20. Vooluallika ühendamine patareis - jadamisi -rööbiti -segaühendus
temperatuuri tõusmisel ühe kraadi võrra. Ülejuhtivus metallides - aine oomadus, mis väljendub selles, et aine eritakistus muutub 0 lähedaseks, kui temperatuur langeb alla poole ainele iseloomuliku aine kriitilist piiri. Kriitiline temperatuur temperatuur, millest alates aine muutub ülijuhitavaks. Elektrivoolu töö elektrivälja töö laengukandjate suunatud liikumise tagamisel.(ühik: 1 kWh) elektriseadme võimsus - on voolutugevuse ja pinge korrutis elektriseadmes. Nimivõimsus (märgitud elektriseadmele), ühes ajaühikus vabanev energia. nimipinge pinge, millel elektriseade arendab nimivõimsust, (märgitud elektriseadmele) 1W juhis eraldub 1 W, kui elektriväli teeb juhis ühe sekundi jooksul ühe dzauli tööd 1 kWh - on energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega 1kW 2.Elektrivoolu tekkimise tingimused: · Peab eksisteerima see, mis liigub · peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise 3.Takistuse sõltuvus:
5-0.7) KOLBROTATSIOONPUMBA VALIK Valime tabelist: Mark: HM-8 Teoreetiline tootlikkus: 20 l/min Pöörete arv: 980 p/min Töö rõhk: 135 kgf/cm² Kasutegur: üldine 0.57-0.6 mahtuvuslik 0.6-0.65 Mass: 75kg ELEKTRIMOOTORI PÖÖRETEARVU JA VÕIMSUSE VALIK Arvestatud vajalik võimsus N=4.04 kW Valime elektrimootori: Nimivõimsus: 5.5 kW Mootori tüüp: MBTA 132 MB Jalgadega mootor: 210-A* Pöörlemissagedus: 920 p/min Kasutegur: 0,82% Võimsustegur: cos=0.8 Nimivool: 12.7 A Moment: 57 Nm Inertsmoment: 0.025 kgm² Mass: 52 kg
Liigitused: - Püsi- ja muuttakistid (reguleertakistid e. potentsiomeetrid ja seadetakistid) - Lineaartakistid R = r ja mittelineaartakistid R r (termistor R = f(tº), varistor R = f(U)) Tingmärgid - Põhiparameetrid: Nimitakistus vastavalt reale E6, E12, E24, ... või E192: E6 (1,0; 1,5; 2,2; 3,3; 4,7; 6,8x10n); E12 (1,0; 1,2; 1,5; 1,8; 2,2; 2,7; 3,3; 3,9; 4,7; 5,6; 6,8; 8,2 x10n). Jne. Nimitakistuste vahemik 1...1T. Tolerants (E6 - 20%; E12 10%; ...). Nimivõimsus ( 0,1; 0,125; 0,25; 0,5, 1,0 W...). Jne. Kõrgsagedusel ilmnevad reaktiivsed omadused, mis on tingitud konstruktsioonist. Tähistuses nimitakistus numbrina ja ühe tähega või värvikoodis. b) Kondensaatorid (capacitors) Elektrilaengu salvestid C=Q/U (pF, nF, µF). Kasutamine: ahelate galv. eraldamine; pulseerpinge silumine; võnkeringide komponent jne. Koosneb kahest isoleeritud metall- plaadist/kilest. Reaktiivtak. XC = 1/C Püsikondensaatorid, sh. elektrolüütk.
Ra ankrumähise takistus oomides () R ankrumähisega jadamisi ühendatud takistus oomides () k masinategur, sõltub masina ehitusest magnetvoog õhupilus, võrdeline ergutus vooluga Pöörlemiskiiruse reguleerimine toimub kuni nimikiiruseni ankrupinge tõstmisega nimipingeni. Edasine kiiruse tõstmine, kui masina ehitus seda võimaldab (tsentrifugaaljõud on võrdeline pöörlemiskiiruse ruuduga), toimub ergutusvoolu vähendamisega. TN nimipöördemoment võllil njuutonmeetrites (Nm) PN nimivõimsus (mootori võllil) vattides (W) N niminurkkiirus radiaanides sekundis (rad/s) nN nimipöörlemissagedus pööretes minutis (p/min)
= 13. Määran ajami tegeliku ülekandearvu vahemikust 10,1...10,93. uteg = 10,5 14. Täpsustan kiilrihmülekande ülekandearvu. u teg 10,5 ulü = = = 3,3 u kü 3,15 Valime mootori 4AM112MA6 mille nimivõimsus on 3 kW ja pöörlemissagedus nimireziimil 955 pööret minutis. Ülekandearvud: u = 10,5, reduktori ukü = 3,15 ja kiilrihmülekande ulü = 3,3. Masinaehitus 4 TTK 15. Ajami kinemaatiline- ja jõuarvutus. Ajami elementide tähistused: m mootor K reduktori kiirekäiguline võll A reduktori aeglasekäiguline võll tm töömasina ajamivõll
tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Elektromotoorjõud tekib mehaanilise, keemilise või mingi muu energia toimel ja võrdub vooluringi pinge ja vooluallika sisepingelangu summaga ning mõõdetakse voltides (V). Elektrolüüs lahuse või sulami keemilise koostise muutumine elektrivoolu toimel. Elektrolüüs on redoksreaktsioon. Nimipinge maksimaalne pinge, millel aparaat on määratud töötama Nimivõimsus näitab maksimaalset võimsust, mida seade võib arendada nimipingel töötades. 1) Elektrivoolu olemasolu 2 tingimust: Esiteks peab eksisteerima see, mis liigub. Teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. Aines peab leiduma liikumisvõimelisi osakesi ja peab esinema põhjus, elektrijõud. Tuleb lisada, et põhjus (jõud) üdjuhul on vajalik liikumisoleku muutuste (kiirenduse) tekkeks. Liikumised Maa peal on aga reeglina seotud hõõrdejõu olemasoluga. Liikumapanev
seda masinat toita 60Hz võrgust. Asünkroonmootori koormusmomendi suurendamisel rootori kiirus langeb; libistus suureneb; rootoris indutseeritud elektromotoorjõud suureneb; rootorivool suureneb. Mille poolest erineb asünkroonmasina aseskeem transformaatori aseskeemist? Asünkroonmasinal on sekundaarpoole koormuseks fiktiivne aktiivtakisti mille suurus sõltub libistusest; voolu, pinge ja takistuse taandamistegurite määramisel on erinevusi. Asünkmootori nimivõimsus määratakse valemiga P=T*w. Asünkroonmootori stabiilse töö piirkond on vääratuslibistuse ja 0libistuse vahel. Tavalise lühisrootoriga asünkroonmootori moment on max lähedal kui libistus on piires s=0... 0,05; käivitusel. Asünkroonmootori käivitusmomendi suurendamiseks kasut faasirootoriga masinat; sügavuuretega rootorimähist; kaksikuuretega rootorimähist. Asünkroonmootori sagedusreguleerimisel on tingimata vaja sageduse tõstmisel üle nimisageduse
Ehituseks vajaminevad detailid telliti lisaks Inglismaale ka USAst, Rootsist, Sveitsist, Saksamaat ja mujalt. Raadiojaama saatekvaliteet oli erakordselt hea. Saateid võis kuulata üle kogu Euroopa ja kogunisti Kanadas. Selle saatja puhul oli kasutatud paljusid tehnoloogilisi uuendusi, mille tulemusena oli saavutatud erakordselt suur võimsus ning kasutegur, mis ulatus 33%-ni. Olgu võrdluseks öeldud, et sama ajastu Euroopa jaamadel oli selleks keskmiselt kuni 23%. Saatja nimivõimsus oli 50kW, kuid absoluutne võimalik oleks võinud olla kuni 200kW, kui kõik tegurid maksimumini viia. Saatja lõppastme lampide jahutamiseks kasutati vett, mis liikus läbi jahutusbasseini jaamakompleksi hoovil. Talvel, kui väljas oli üle -20°C külma, oli basseinis vesi +5°C ringis [4]. Raadiomast leidis oma lõpu tänu enamlaste hävitustööle Saksa- Vene sõja hakul. 11. juulil 1941. aastal, kui Saksa Wehrmacht'I üksused lähenesid Türile, lasi Punaarmee saatejaama
EE.EA04.1.2318 Kodutöö Õpetaja: Koostaja: 28.05.2007 Tallinn,2007 ÜL 3.3(1) Arvutada täpsustatud Klossi valemi abil ning ehitada lühisrootorga asünkroonmootori loomulik mehaaniline karakteristik nurkkiiruse vahemikus 0 kuni -5,50 , samuti ehitada tehistunnusjooned, mis vastavad toitepingele 0,8 U 1n ja 0,7 U 1n Antud: 1. Mootori tüüp 4A80B4 2. Nimivõimsus Pn=1,5 kW 3. Nimi liinipinge Un=380 V 4. Nimipöörlemissagedus Nn=1415 p/min 5. Nimivool An=3,57 A 6. Nimikasutegur =77,0 7. Käivitusvoolu kordsus i =5,0 8. Käivitusmomendi kordsus k =2,0 9. Vääratusmomendi kordsus v =2,2 10
kus kü = 0,95...0,97; kü = 0,95 + 0,5(0,97- 0,95) = 0,96 lü = 0,94...0,96; lü = 0,94 + 0,5(0,96- 0,94) = 0,95 s = 0,98 vl = 0,99 ll = 0,99 tm = 0,94...0,96; tm = 0,94 + 0,5(0,96 - 0,94) = 0,95 = 0,96 · 0,95 · 0,98 · 0,992 · 0,992 · 0,95 = 0,82 Leian mootori nõutava võimsuse: Valime sobiva mootori: Tabelist valin mootori nimivõimsusea 4 kW, valikuvarjante on 4: Variant Mootori tüüp Nimivõimsus,kW P/min,sünk Mass;m,kg 1 4A100S2 4 2865 34 2 4A100L4 4 1435 34 3 4A112MB6 4 950 66 4 4A132S8 4 705 85 Määran trumli pöörlemissageduse: Määran ajami ülekandearvu iga mootori variandi jaoks:
mk − sirgliikuva detaili mass, kg (mk = 480 kg) mn − mootori mass, kg mr − hammasratta mass, kg n − töömasina pöörlemissagedus, s-1 ni − detaili pöörlemissagedus, s-1 nm − elektrimootori pöörlemissagedus, s-1 nn − nimipöörlemissagedus, s-1 nt − töömasina vedava võlli pöörlemissadegus, s-1 Pekv − ekvivalentne võimsus, N∙m Pi − momendi väärtus i-ndas lõigus, N∙m Pn − mootori nimivõimsus, W Pt − rippvagoneti kogu vajaminev võimsus, kW Ptar − võrgust tarbitav võimsus, W R − vedava trumli raadius, m (R = 0,1 m) Rh − hammasratta raadius, m Ts − soojenemise ajakonstant, s t − tsükli kogu kestus, s t1 − aeg teekonna läbimiseks söödahoidlast laudani, s t2 − mahalaadimiseks kuluv aeg, s (𝑡2 = 30 s) t3 − aeg ühest künast teiseni jõudmiseks, s t4 − aeg tagasi liikumiseks väravani, s
otstele rakendatud pinge juhti läbiva voolutugevuse ja töö tegemiseks kulunud aja korrutisega. A=Uit , A=J U= V I= A t=s 40. Joule'i-Lenzi seadus. Elektrivoolu toimel juhist eralduv soojushulk on võrdne voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja selleks kulunud aja korrutisega. Q=I2Rt 41. Mis on voolu võimsus? Füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd teeb vool ühes ajaühikus. N=UI. Tähis N, ühik W 42. Mis on nimivõimsus? Maksimaalne võimsus mida seade võib arendada pikema aja jooksul. 43. Mis on nimipinge? Suurim pinge mida võib rakendada tarbija otstele. 45. Mis on lühis? on isolatsioonirike tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega või pingega ja pingeta elektrijuhtide vahel, kui rikkevoolu ahel ei sisalda elektritarvitite takistust.
ÜLIJUHTIVUS Mõningate ainete omadust kaotada ülimadalatel temperatuuridel omav takistust nimetatakse ülijuhtivuseks Kriitiline temperatuur temp , kus aine läheb ülijuhtivasse olekusse Ül juhtivuse kasutamine: 1)ülijuhtivad magnetid elektromagnetid tuumauuringud, kiirendid, tuumamagnetresonantstomograaf 2)ülijuhtivad elektriliiid 3) ülitäpsed magetvälja jaa elektrivälja mõõteriistad TÖÖ JA VÕIMSUS Võimsus on ajaühiks vabanev energia Nimivõimsus max võimsus, millel seade võib pikaajaliselt töötda Nimipinge-pinge millel seade asendab nimivõimsust Joule lenz Elektrivoolu toimel juhist eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhui takisusega R ja voolu kestvusega t Q=I2Rt Alalisvoolu korral on laengutele mõjuv jõud elektrijõud ja takistusjõud võrdsed, järelikult kogu elektrivoolu töö kuulub takistusjõudude ületamisel ja takistusjõu vastu tehtav töö eraldub soojushulgana.
...............................40 3 KURSUSETÖÖ ÜLESANNE Siia lisan ma koopia sellest ülesandest , st see leht mis Purro juures ära täitsite. Seega siia ei jää leht lihtsalt pealkirjaga. Pealkiri on mul sisukorra jaoks mille word ise teeb mul. 4 KURSUSETÖÖ ANDMED EMV andmed: 1. Nimivõimsus PMV = 0,5 kW 2. Nimiväljundpinge UN = UEG = 110 V 3. Nimiankruvool IN = IAMV =4,35 A 4. Pöörlemiskiirus n = 2850 p/min 5. EMV ankrutakistus RAMV = 1,4 6. EMV ankruinduktiivsus LAMV = 25 mH 7. Kompensatsioonmähise induktiivsus LKMV = 30 mH 8. Kompensatsioonmähise takistus RKMV = 1,3 9. Juhtmähise induktiivsus LJ = 50 H 10. Juhtmähise takistus RJ = 2,6 k 11. Juhtmähise nimivool IJ = 10 mA Generaatori andmed: 1. Nimivõimsus PG = 250 W 2. Nimipinge UG = 110 V 3
83 = 0,95 0,975 0,98 0,95 0,992 0,992 = 0,83 4. Leiame mootori nõutava võimsuse: tm Pm = = 3,3 / 0,83 = 3,97 ~ 4 kW Pm=4 kW 5. Valime sobiva mootori: Tabelist valin mootori nimivõimsusega 4 kW mark 4A100L4 1435 p/min Mootori nimivõimsus Mootori põõrded n Mootori mark kW nom p/min 4A132S8 4 705 4A112MB6 4 950 4A100L4 4 1435 4A100L2 4 2865 6. Määran trumli pöörlemissageduse.
Tüüp KW p/min A V N*m MTH613-10 40 585 0,53 76,0 320 4120 1.Esiteks leiame ideaalse tühijooksu punkti.(tühijooksul libistus s=0): Mootori poolt arendatav moment on T0=0 Nurkkiiruse leiame valemiga 0=1=2f1/p , kus 0=1-nurkkiirus tühijooksul,rad/s f1-sagedus,Hz p-pooluspaaride arv 0=1=250/5 =62,8 rad/s 2.Nimitööpunkti saame valemitega Tn=Pn/n ja n=*nn/30 , kus Tn-nimimoment,N*m Pn-nimivõimsus,W 40KW=40*103 W nn-nimi pöörlemissagedus,p/min n-niminurkkiirus,rad/s n=*585/30=61,3 rad/s Tn=40*103/61,3=652 N*m 3.Leiame vääratuspunkti:Vääratusmomendi saame andmetest Tmax=Tv=4120 N*m Vääratusnurkkiiruse leiame valemiga v=1(1-sv) , kus sv-vääratuslibistus, mille omakorda leiame valemiga sv=sn(B+B²-1) , kus tegur B= B=v+g(v-1) ja g= g5sn ning sn=1-n/1 => sn=62,8-61,3/62,3=2,39*10-2 rad/s ,siis g=5*2,39*10-2=0,120 ja v=Tv/Tn => 4120/652=6,32 ,seega
= 1,1 ... 1,2 × 1,1 × 3,0 = 3,3 × 2 3.34 × 2 VASTUS: pikkihöövelpingi töölaua mehhanismi taanadatud inertsimoment on: 3,34 kgm2 ÜLESANNE Nr. 2 (Variant 7) 1) Arvutada rööpergutusega alalisvoolumootori käivitusreostaat eeldusel, et mootor on käivitamise hetkel koormatud momendiga Tst=0,85Tn . 2) Arvutada mootori pidurdustakisti vastulülituspidurduseks nimikiiruselt ankruvoolu suuna muutmisega. Mootori nimiandmed: Nimipinge Un= 440 V Nimivõimsus Pn= 42,0 kW Nimipöörlemissagedus nn= 1000 min-1 Nimivool In= 172 A Nimikasutegur n= 84,5 % LAHENDUS Leiame niminurkkiiruse × = 30 ×1000 = = 104,7 -1 30 Arvutame ankruahela takistuse 0,5 × × (1 - ) 440 0,5 × × 1 - 0,845 = 0,198 172 , et saaksime leida ideaalse tühijooksu nurkkiiruse 0 , tuleb enne arvutada mootori
tootlikkusega siis ventilaatori võimsus (P) on võrdne tootlikkuse ja rõhu korrutisega. Rõhukadu avaldub: pk =pt Kus p t = materjali tõstmisel tekkiv rõhukadu. p t = p* µ *h*g p-õhu tihedus h-tõstekõrgus g- raskuskiirendus, g=9,81 m/s 2 µ = massikonsentratsioon kg/s Ventilaatori mootor valitakse vastavalt ventilaatori pidevtalitluse ehk nimivõimsusele. Ventilaatori ja ajami optimaalseks tööks ja kindlaks käivituseks on vaja, et mootori nimivõimsus oleks ventilaatori nimivõimsusest veidi suurem. Võimsusvaru mittereguleeritavate ajamite puhul peaks olema 10...15 %, reguleeritavate ajamite puhul 5...10 %. Ventilaatori võimsus on võrdne tootlikkuse ja rõhu korrutisega. Ventilaatori mehaaniline võimsus võrdub rõhu ja tootlikkuse korrutisega. Ventilaatoriajami iseloomulikuks tunnuseks on see, et mootori püsitalitluse koormusmoment sõltub ventilaatori tootlikkusest mootori pöörlemiskiiruse ruuduga võrdeliselt. (3)
Tabel 7.1. Konveieri põhielementide spetsifikatsioon. Elemendid Konveieri lint Veotrummel Elektrimootor Reduktor Parameeterid Lindi laius, B [m] Trumli läbimõõt, D [m] Tüüp Tüüp 2 0,5 MTK-52-8 2-200 Trumli pikkus, l [m] Nimivõimsus, kW Ülekandearv 0,7 33,5 8,32 Pöörete arv minutis, Tööreziim p/min 681 keskmine Makismaalse momendi kordne
erisoojusega maake, kivimeid, keraamilisi materjale, vett või hoone massiivtarindeid. Salvestusmaterjal (salvestusmass) ümbritsetakse soojuse enneaegse hajumise vältimiseks tõhusa termoisolatsiooniga. Soojuse tarbimise ajal jaotatakse salvestusmassis sisalduv soojus loomuliku konvektsiooni teel või sundventilatsiooni abil ruumidesse vastavalt kasutaja poolt valitud programmile. Lühikese salvestusaja tõttu (Eestis on see argipäeviti 7 tundi) tuleb salvestite küttekehade nimivõimsus valida ligikaudu 3 korda suurem kui elektrilisel otseküttel. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Üksiksalvestitega elekterkütte keskse juhtploki kasutamisel (näide) (EETEL, Elamute elektripaigaldised, 2005) 1 jaotuskilp koos keskjuhtimisploki ja tariifikellaga, 2 toiteliinid, 3 termoandurid,
1,6 1,8 1,8 2,0 2,2 2,2 2,2 2,4 2,7 2,7 3,0 3,3 3,3 3,3 3,6 3,9 3,9 4,3 4,7 4,7 4,7 5,1 5,6 5,6 6,2 6,8 6,8 6,8 7,5 8,2 8,2 9,1 E6, E12, E24 on enimkasutatavad standartakistid E48 ± 2%, E96 ± 1%, E192 ± 0,5% - on täpistakistid · Nimivõimsus Pn- on suurim võimsus millele vastavat soojust voltides takisti võimaline kestvalt hajutama. Takisti tüübid sõltuvad temperatuurist ilma üle kuumenemata. · Maksimaalselt lubatav pinge Umax väljendab takisti elektrilist tugevust ja on kõrgeim pinge mida takistus kestvalt talub ilma, et tekiks läbilöök R=1M Pn=0,25W U max=pnR = 0,25 106 = 25 104 = 5 102 = 500v
energiakaod. Seetõttu tästetakse elektrijaamas trafode abil pinget ning enne energia jõudmist tarbijani madaldatakse pinge alajaamades trafode vahendusel sobiva väärtuseni. Ülesanne: Elektrijaama generaatori nimipinge on 13,2 kV ja nimivõimsus 66 MW. Elektrijaamast tarbimisrajooni viiva elektriliini takistus 2 . Leiame soojusliku võimsuskao elektriliinis juhul, kui energaiülekanne toimub generaatori nimipingel. Leiame võimsuskao ka siis, kui ülekandeliini pinge on tragode abil tõstetud väärtuseni 330 kV. Eeldame, et cos = 1 ja seega P = I U 10. Elektromagnetvõnkumine võnkeringis. Võnkering on kondensaatorit ja induktiivpooli sisaldav vooluring, milles
Valgustustihedus lx, E. 23. Valgusallikad- Looduslikud: Keemilised, Elektrilised, Kuumad, külmad. Looduslikud ja keemilised : Päike kiirtega ristuval pinnal 105..104 lx, Kuu valgus maapinnal 0,2 lx, Jaanimardikas, lutsiferiin 98% !!, Lõke, Küünal, Petrooleumilamp, ... 1 cd, Valgustusrakett, Valguspulgad Elektrilised valgusallikad: Hõõglambid, Halogeenlambid, Luminofoorlambid, LED lambid, Laserid, Kaarleek Tehnilised omadused: Nimipinge V, Nimivõimsus W, Nimivool I, Ühendusviis, sokkel E27, E14, E40, ... Valgusviljakus, lm / W Majanduslikud omadused: Keskmine tööiga h, Maksumus EEK, Mass g, Maht m3, Energiatõhusus, Ohtlikud ained ja taaskasutatavus Valgustustehnilised omadused: Valgusvoog, Valgusjaotus, Spektraaljaotus, Värvitemperatuur Hõõglambid: Võimsus 15 ... 2000 W, Hõõglambis muundub elektrienergia valguseks kõrge temperatuuriga volframhõõgniidi vahendusel, mis kiirgab
30 | 8R seeria traktorid tehnilised andmed tehnilised andmed 8260R 8285R 8310R 8335R 8360R MOOTORI ANDMED Mootori nimivõimsus (97/68 EC) ilma IPM, kW (hj) 191 (260) 210 (285) 228 (310) 246 (335) 265 (360) Mootori maksimaalvõimsus (97/68 EC) 1900 p/min, ilma IPM, kW (hj) 210 (286) 231 (314) 251 (341) 271 (369) 291 (396)
on tavaliselt konstantaan. Vähemtähtsate takistite materjaliks on nikroom (lubab kõrgemat kuumenemistemperatuuri). Takistite põhiparameetrid (tunnussuurused): 1. Nimitakistus Rn ja lubatud hälve R ± % : 1. E6 ± 20% (M) 2. E12 ± 10% (K) 3. E24 ± 5% (J) 4. E48 ± 2% (G) 5. E96 ± 1% (F) 6. E192 ± 0,5% (D) 7. E 384 ± 0,25% (C) 8. E 768 ±0,1% (B) 9. E1536 ±0,05% 02.10.2007 2. Nimivõimsus (Pn) On suurim võimsus, millele vastavalt soojust on takisti võimeline kestvalt hajutama tema tüübist sõltuval kõrgeimal ümbrustemperatuuril, ilma lubamatult ülekuumenemata. P=U2/R P võimsus; U Pinge V; R Takistus P=I2*R I Voolutugevus (A). P=U*I (takisti peal tekkiva kaovõimsuse arvutamine). Joonis 2. 3. Suurim tööpinge (Umax) väljendab takisti elektrilist tugevust ja on kõrgeim pinge, mida
1)kolbmootorid (kogu tööprotsess toimub mootori silindris); 2) turbiinimootorid (protsess toimub järjestikku difuusoris, kompressoris, põlemiskambris, gaasiturbiinis ja reaktiivdüüsis). Turbiinmootorid jagunevad: a)gaasiturbiinmootorid, b)turboreaktiivmootorid (turboventilaator- ja turbopropellermootor): 3)reaktiivmootorid(põlemisproduktid paiskuvad reaktiivdüüsis). [5] Mootorite võrdlusparameetriteks on: a) nimivõimsus, b) pöördemoment, c) silindrite arv, d) mootori töömaht, e) mass ja gabariitmõõtmed, f) nimipöörlemissagedus, g) kütuse- ja õlikulu, h) kasutuskestus, i) müra ning kahjulike ainete vallanudmine [5] Mootori tööprotsessi olulisemad liigitused: 4 1) teoreetilise ringprotsessi põhjal:
on küllaldane selleks, et masina kõigi osade temperatuurid jõuaksid omandada väljakujunenud väärtuse, s.t. N>(3...4)th. 22. Lühiajaline reziim S2 Lügiajaline reziim on töötamisviis, kus masina töötamisaeg nimikoormusel on nii lühike, et masina üksikute osade temperatuurid ei jõua välja kujuneda, s.t. N<(3...4)th. Töötamisele järgneb töövaheag, mille vältetl masin jõuab jahtuda väliskeskkonnatemperatuurini. Lühiajalise reziimi nimivõimsus antakse standardiseeritud töötamiskestuste jaoks, milleks on 10, 30, 60 ja 90 min. 23. Vaheajaline reziim S3 Vaheajaline reziim koosneb perioodiliselt vahelduvatest nimikoormusvahemikest ja pausidest, kusjuures tsükli vältus ei ületa 10 minutit. Järelikult ei jõua masin tsükli ühegi osa vältel saavutada püsitemperatuuri. Vaheajalist reziimi iseloomustatakse suhtelise lülituskestusega =N/(N+R) kus N on koormuste kestus ja R pausi kestus
ja väntvõlli laagripinnad). Tööpindade puhastamine Mustus, tolm, tagi, tahm, vesi ja muud kõrvaljäägid, mis mootori töötamise ajal sattuvad tööpindade vahele liituvad liikuva õliga ja eemaldatakse õlifiltris. Tähelepanu! Kõikidele Textron Lycoming lennukimootoritele on lubatud õli tunnikulu piir võimalik arvutada alljärgneva valemi abil (lk 79): 0.006 × BHP × 4/ 7,4 = Qt/Hr Selgituseks: 1) Qt US. Quarts = 0,946 liitrit 2) BHP brake horse power nimivõimsus 3) Piper Navajo mootori TIO-540-AF1A nimivõimsus on 350 hj 4) tulemus: 0.006 × 350 × 4/7,4 = 1,135 Qt/Hr, mis on 1,074 liitrit/tunnis Mõisted ja selgitused * oil consumption (l) õlikulu; *) the sample in parts per million (ppm) valim liigitada miljondikes osades; *) to break down rühmitama, jaotama; *) kasutades spektraalanalüüsi meetodit võib väga täpselt määrata mootori detailide
annaabi.ee 
