värskele segule, suurendades seega rõhku segu süttimise momendil. Reaktiivmootori tõmbejõud on seda suurem, mida rohkem õhku ja kütust satub põlemiskambrisse. Kaasaegsete mudellennuki- reaktiivmootorite tõmbejõud on 1-3 kg. Süüteküünalt on tarvis segu süütamiseks ainult käivitamisel. Mootori töötamisel süütab värske segu juba põlevad gaasid ja põlemiskambri kuumenenud sein. Joonisel on kujutatud mootori tööjärjekord: ●Klapp on avatud, värske küttesegu täidab põlemiskambri. ●Segu süttimine. Põlemisel tekkivad gaasid paisuvad, rõhk põlemiskambris suureneb, klapid sulguvad ja gaasid suunduvad resonantstorusse. ●Paisuvad gaasid liiguvad resonantstoru lõpuni, tekitades põlemikambris hõrenduse, mille mõjul klapid avanevad. ●Põlemiskamber täitub värske seguga. „Gaasikolb“ liigub tagasi põlemiskambri suunas, rõhudes värskele segule
Eksamipilet NUMBER 14: Vanade värvitud pindade ettevalmistamine värvimiseks? Varem värvitud pindade ettevalmistamine on kõige töömahukam, sest lahtine ja pragunenud värvikiht tuleb täielikult eemaldada. Põhjaliku puhastamise, kraapimise ja harjamisega võib alustada juba siis, kui ilmad veel värvimist ei võimalda. Tööjärjekord 1. Eemalda lahtine, pragunenud värv terasharja ja kaabitsaga. 2. Harja pind tolmust ja lahtistest osakestest puhtaks. 3. Pese pind puhastusvahendiga VIVACLEAN, hallitusega kahjustatud kohti töötle hallitusvastase ainega HOMEENPOISTO. 4. Loputa pind veega enne, kui pesuvahend jõuab kuivada. Selleks sobib kõige paremini kõrgsurvepesur. Väldi pinna liigset märgamist, sest see pikendab kuivamisaega. 5. Lase kuivada. 6. Töötle puhta puiduni puhastatud kohad puiduimmutiga KOLOREX PROTEKT. 7. Krundi naelapead ja muud värvi alla jäävad paljandunud metallosad metallikruntvärviga KORROSTOP või KORROSTOP PLUS. ...
Esimese ja neljanda silindri vändakaelad on suunatud väntvõlli teljest ühele poole, teise ja kolmanda silindri vändakaelad aga vastassuunas. Väntvõlli selline kuju kindlustab töökäikude ühtlase vaheldumise silindrites ning mootori rahuldava tasakaalustatuse, sest kõik kolvid jõuavad piirasenditesse üheaegselt. Samanimeliste taktide vaheldumise järjestust mootori erinevates silindrites nimetatakse mootori tööjärjekorraks. Neljasilindrilise neljataktilise mootorite tööjärjekord võib olla 1-3-4-2 või 1-2-4-3. Mootori tööjärjekorra valimisel püüavad konstruktorid jaotada koormust väntvõlli vända- ja võllikaeltele võimalikult ühtlaselt. Suurimad koormused tekivad väntvõlli kaeltele hetkel, mil silindrites toimuvad töötaktid. Vaatleme töötaktide vaheldumist. Kui näiteks töötakt toimub väntvõlli esimese poolpöörde jooksul esimeses silindris ja teise poolpöörde jooksul kolmandas silindris, siis
Jälgida tööohutust, toiduhügieeni, saabuva kauba kontrollimine, kauba jaguvusest ja õigest ja säilitamisest. Köögi abilise kohustused on, et nõud oleks puhtad, kartul, ja köögiviljad oleks 6 ära puhastatud, söögisaal oleks puhas, ja aidata peakoka kui tal abi läheb vaja. Tootmistegevuse analüüs: Ressursihaldus: Nad kasutavad korralikult oma ressurse. Protsessihaldus: Nende tööjärjekord on paigas, nad teevad toite valmimis järjekorras. Menüü analüüs: Menüü on tehakse 1 nädal uus. Uue menüü teeb peakokk neljapäeval, 2 korda nädalas on supp, kord nädalas on kala. Köögitöö iseloomustus: Köögitöö korralduse vaatlemine: Toitu säilitatakse külmkapis ja kui saab siis antakse õpetajatele toitu kaasa, mis on lõunaks sööklas tehtud. Köögitöö korraldused on seal paigas, kõik teavad mida nad homme teevad,
Vett saab kätte juurte kaudu mullast tõusva voolu abil. · Klorofüll suudab päikeseenergia salvestada, selle tõttu see molekul ergastub, sellest eraldunud elektronide arvel lagundatakse vee molekul ja eraldub hapnik · Fotosüsteeme on vaja hapniku saamiseks. Fotosüsteemid on klorofülli ja teiste pigmentide kogumikud koos valkudega kloroplasti sisemuses, kus toimuvad valgusstaadiumi reaktsioonid. Fotosüsteeme on kaks (I ja II), kuid nende tööjärjekord on vastupidine (II , I) II fotosüsteem: lagundatakse vee molekule ja saadakse ATP-molekule. I fotosüsteem: seotakse vee lagundamisel tekkinud vesiniku aatomeid vaheühenditega · NADP on vesinikioonide siduja ja transportija pimedusstaadiumisse Fotosünteesi tähtsus: a) Fotosüntees on ainuke looduses toimuv protsess, mille käigus muundatakse valgusenergia keemiliste sidemete energiaks. Selle energia arvel elab enamus
voolab mootorisse ning eespoolkirjeldatud nähtused korduvad. Klapi sulgumine toimub umbes 150 korda sekundis. Gaaside väljavoolamisel põlemiskambris tekkiv hõrendus on põhjustatud gaasisamba, nn. ,,gaasikolvi" inertsusest pikas resonantstorus. ,,Gaasikolvil" on täita veel teinegi tähtis ülesanne: enda poolt tekitatud hõrenduse mõjul muudab ta suunda ja avaldab survet põlemiskambrisse imetud värskele segule, suurendades seega rõhku segu süttimise momendil. Mootori tööjärjekord · Klapp on avatud, värske küttesegu täidab põlemiskambri. · Segu süttimine. Põlemisel tekkivad gaasid paisuvad, rõhk põlemiskambris suureneb, klapid sulguvad ja gaasid suunduvad resonantstorusse. · Paisuvad gaasid liiguvad resonantstoru lõpuni, tekitades põlemikambris hõrenduse, mille mõjul klapid avanevad. · Põlemiskamber täitub värske seguga. ,,Gaasikolb" liigub tagasi põlemiskambri suunas, rõhudes värskele segule.
Vaht: 08.00- 20.00 Tegutsemine tulekahjuhäire korral: Tegutsemine häire inimene- üle- parda korral: Koht paadis laevahuku korral: 2. Laeva peamasin 2.1 Üldandmed peamasina kohta 2.1.1 Peamasina tüüp Mark: MAK 6M32 Tüüp: 4 taktiline, 6 silindriline, realine troon diisel mootor. Valmistajatehas: MAK Caterpillar Motoren GmbH 2.1.2 Tehniline iseloomustus Võimsus: 2880 kW Pöörete arv: 600 rpm Silindrite arv: 6 Kolvi käik: 480 mm Silindri läbimõõt: 320 mm Silindrite tööjärjekord: 1- 3- 5- 6- 4- 2 Surveaste: Kolvi keskmine kiirus: 9,6 m/s Maksimaalne põlemisrõhk:160 bar Komprimeerimise lõpprõhk: 198 bar Keskmine effektiivne rõhk: 25,9 bar Kütuse ja õli erikulu: 176 g/ kWh (85% koormuse juures) Mootori tühimass: 35400 kg Mootori täismass: 39200 kg 19 Mootori gabariidid: 5870 x 2223 x 4405 mm (P:L:K) Motoressurss: Ülelaadimisõhk: 3,3 bar 2.1.3 Kasutatav kütus Mark: MDO Erikaal: 15°C juures 0,833 kg/m3
kompressioonrõngas sisemise faasiga 3) koonusekujuline kompressioonirõngas 4) vedruterasrõngas Ottomootori kolvirõngad 1) tünnikujuline sile kompressioonrõngas 2) siseõõnsusega koonusekujuline 3) napierrõngas 4) kitsa õlijuhtimiskanaliga õlirõngas 5) mitmeosaline õlirõngas Kolvirõngasteläbilõige tehakse viltune või astmeline, mistõttu püsib rõngassoon puhtam ja õli tõrjumine on tõhusam. 24. Mootori silindrite tööjärjekord ja selle määramisemetoodika Samanimeliste taktide vaheldumise järjekorda eri silindrites nim. tööjärjekorraks.Neljataktilistel mootoritel toimub üks töötakt väntvõlli kahe pöörde jooksul, vastavalt mootori silindrite arvule, peavad väntvõlli kahe pöörde jooksul toimuma kõikides mootori silindrites töötaktid. Üldjuhul kehtib silindrite vahelise tööprotsessi organiseerimisel reegel: 7200 / is, kus is silindrite arv
126 Kolmefaasilist sildalaldit (B6) saab vaadelda kahe keskväljavõttega alaldi M3 jadalülitusena, kusjuures kolm ventiili on ühise katoodiga ja ülejäänud kolm ühise anoodiga lülituses. Järelikult on alaldi B6 väljundpinge 2 korda suurem kui keskväljavõttega alaldil M3. Väljundpinge pulsatsioon on samuti väiksem kui M3 alaldil, sest B6 alaldi väljundpinge perioodis on 6 pulssi (pulsilisus p = 6). Ventiilide tööjärjekord joonisel antud tähistuse korral on V1 - V6 - V3 - V2 - V5 - V4. Seejuures on korraga avatud vähemalt kaks ventiili. Koormusahela suure induktiivsuse korral jätkub ventiili päripidine vool ka negatiivse anoodpinge puhul ning ventiili sulgumine viivitub. Kuna järgnevate ventiilide avanedes pole eelnevalt töötanud ventiilid jõudnud veel sulguda, on võimalik, et korraga on alaldis kommutatsiooniprotsessi kestel avatud kolm või isegi neli ventiili. See tähendab, et katoodi-
Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillide...
saadud dünaamiliste jõudude diagramm kus on arvestatud kõigi Kui vabalt paisuva võimalusega metallvarrast ühtlaselt kogu pikkuses võib järeldada , et mootori effektiivvõimsus on võrdeline mootori väntmehhanismile mõjuvate jõudude ja neid mõjuvate teguritega aeglaselt kuumutada või jahutada, siis varda materjalide kihtides pöörete arvuga ehk graafiliselt kujutatav välistunnusjoon on sirgjoon. nagu silindrite paigutus , tööjärjekord, väntvõlli väntade vahelist termilisi pingeid ei teki. Termilised pinged tekivad tema Reaalse mootori tunnusjoon lineaarne sirgjoon ei ole, kuna mootori nurk jne. kuumutamisel-jahutamisel kui tema materjali kihtidel vabalt pööretest oleneb kütteaparatuuri töö ja kütteandmise teguri pl
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
