Kokkuvõte peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 1 Psühholoogia gümnaasiumile KEEL JA KÕNE (Keeleline areng) .Keele omandamise teooriad. ÕPPIMISTEOORIA: keele õppimine põhineb mudeldamisel, imiteerimisel, harjutamisel ja valikulisel sarrustamisel ehk kinnitamisel. Kõne arengu seisukohalt on oluline lastega palju ja õigesti rääkida, nende vigu parandada. Vanemad kinnitavad neid lapse öeldud häälikuid, mis on emakeeles olemas ja teisi
Kokkuvõte peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 1 Psühholoogia gümnaasiumile PROBLEEMILAHENDUS (Allik lk 136141). Probleem tekib siis, kui inimesel on vastuse leidmisel või eesmärgi saavutamisel tekkinud takistused. Probleemi lahedamine on suunatud mõtlemine, kusjuures suuna annab probleem. Probleemi pole vaja hakata lahendama, kui inimene leiab vastuse mälust kiiresti. Kui ta seda ei suuda, siis tuleb probleem määratleda ja asuda lahendama.
Sellest tulenevad ainevahetussaadused erituvad uriiniga. Kofeiin kuulub metüülksantiinide hulka, nagu ka teofüllin ja teobromiin. Need ained ei kutsu esile eufooriat, stereotüüpiat ega psühhoosi. Kofeiin mõjub peamiselt: 1) kesknärvisüsteemi ergutina, 2) uriinierituse suurendajana, 3) südamelihaste ergutajana ja sealtkaudu vererõhu tõstjana, 4) silelihaste lõõgastajana, 5) hingamiskeskuse stimuleerijana, 6) maomahlaerituse suurendajana. (Harro, 2006) Kofeiini toimel väheneb väsimustunne ja unisus, paraneb keskendumisvõime ja mõtted selginevad. Kuid võib tekkida unetus. Kofeiiniga on tehtud ka erinevaid katseid. Näiteks tegi Saksa päritolu psühhiaater Emil Kraeplin juba 1889.aastal uuringu. Katsed näitasid, et kofiini tarbimisel lüheneb reaktsiooniaeg ja lihtsate arvutusülesannete lahendamise kiirus suureneb, samas ei paranenud, ülesannete lahendamise õigsus. (www.kliinikum.ee)
· 50% kogu maailma HIV-positiivsetest on alla 25a. · Eestis on HIV-ga nakatunutest 25% süstivad narkomaanid. · Inimesed ei sure AIDSi vaid mõnda teise haigusesse, mille vastu organism ei suuda võidelda (immuunsüsteem on liiga nõrk) Ravi · Siiani pole välja arenenud AIDSi vastu mingit ravi leiutatud!!! Kasutatud kirjandus Raamatud: · Elmar Rõigas " Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom AIDS" Tallinn "Valgus" 1988 · Maarike Harro ja Kristi Rüütel "HIV-nakkuse ja AIDSi olemus ning ennetamine Tartu 2004 · TEA lk 234 Internet: · http://en.wikipedia.org/wiki/AIDS
Laste ja noorukite kehalise aktiivsuse ning kehalise võimekuse mõõtmise käsiraamat. Maarike Harro. KA on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energia kulu üle rahuolekutaseme. Kogu ööpäevane energiakulu jaotub 1. energiaks, mis on vjalaik põhiainevahetuseks südame, aju, kopsude ja teiste elundite tööks (50-75%) 2. toidu seedimiseks ning kehatemperatuuri säilitamiseks (7-10%) 3. kehaliseks aktiivsuseks (umbes 15% või rohkem) Kehalist aktiivsust iseloomustab: - ühekordse tegevuse intensiivsus ja sealjuures kulutatud energia hulk
Kumu jaoks tuleb aega varuda sest kui sinna minna, siis lihtsalt tunnist ei piisa. Kumus on väga paljude erinevate kunstnike töösid ja mis on väga ilusad. Kumus ei ole ainult maalid seal on ka skulptuure ja vanu kunstnike esemeid millega on teatud kunstnik oma maale joonistanud. Kumus on palju erinevaid näituseid. 2009 aastal on : Eduard Wiiralti pärand Eesti Komitee kingitus Ülo Õun. Kunstnik katkeval avastusrajal I Love Malmö HARRO! Soome popkunsti klassik Normandia maalijad POPkunst Forever! Kumu on väga hea koht neile kellele meeldib kunst ja kes tahavad sellest rohkem teada. Kui ma nüüd viimati kumus käisin oli mul väga kahju vaadata seda kuidas noored on sellise kunstiga käitunud, kuna ühele pildile oli pastakaga mingi mehe pildile sigarett joonistatud. Tänapäeval hindavad vähesed noored seda kunsti, noored ei viitsi ise sellega
(Kutsar, 1994) HIV-i peamised ülekandeteed on järgmised: 1. Kaitsevahenditeta ehk kaitsmata seksuaalvahekord nakatunud inimesega. 2. Viirusega nakatatud nõeltega süstimine, torke- ja lõikehaavad kõik toimingud, mille käigus nakatatud terariist või kehaeritis satub kontakti nakatumata inimese vereringega. 3. Rasedus nakatunud naiselt lootele/vastsündinule (raseduse ajal, sünnituse käigus ja/või rinnaga toitmisel) 4. Nakatunud vere ülekanne või nakatunud organi siirdamine. (Harro, Rüütel, 2004) Gonorröa ehk tripper Keha limaskestade piirkondades kasvav a bakteri Neisseria gonorrhoea põhjustatud suguhaigus. Nendeks piirkondadeks naistel on suguteed, emakas ja munajuhad ning mõlemal sugupoolel ureetra, kurk, silmad ja pärakupiirkond. Iga suguliselt aktiivne isik võib selle haigusega kokku puutuda. See levib kontaktist nakatunud inimese peenise, tupe, suu või pärakuga, olenemata sellest, kas ejakulatsioon toimub või mitte
tugiaparaadi seisundit ja valmisolekut suuremateks koormusteks, mida ta koolis kogeb. Lapsepõlves kujunenud kehaliselt aktiivne eluviis võib kesta kogu elu. Olulisim on, et: · lastel kujuneks harjumus olla kehaliselt aktiivne; · laps naudiks tegevust; · laps usuks oma kehalistesse võimetesse (Kaldmäe&Piisang: 2003). Tartu Ülikooli Tervishoiu instituudi tervise edendamise õppetooli dotsent dr.med. Maarike Harro (2001) on välja toonud laste ja noorukite kehalise aktiivsuse vajalikkuse kolm peamist põhjust: Esiteks: · Imikueas soodustab kehaline aktiivsus ilusa, sirge rühi kujunemiseks vajalike lihaste arendamist; · Eelkooli- ja nooremas koolieas soodustab kehaline aktiivsus normaalsete pöiavõlvide (lampjalgsuse ennetamine ja ravi) ning sirgete jalgade (X- ja O- jalgadest vabanemist) kujunemist;
Faelmanni muinasjuttude ja Kreutzwaldi ,,Kalevipoja" rahvaehtsus 1. liialt sarnane soti- ja iiriaineliste ,,Ossiani lauludega" 2. "Kalevipoja" keel pole ei vana rahvalaulu keel ega ka kaasaegne eesti keel Uus kirjaviis Lähtus soome keele, mitte ladina-saksa eeskujust Pikad vokaalid kirjutatakse kahekordselt, lühikesed ühekordselt Olev kääne Millised on oleva käände küsimused? Näiteid uuest kirjaviisist kue `kuue' sep `sepp' önnis `õnnis' harro `haru' karro `karu' wöiks `võiks' Tsitaate uuest kirjaviisist "Et ma küll sinna uuendamisse waimo immeks pannes kidan, siiski ei ussalda ma ni järsko sinnu jälgede sisse astuda, enne kui te-radda natukenne laiemaks sab tallatu" - F. R. Kreutzwald "Omal ajal ka ei tahetud loobuda vanast kirjaviisist (luggema ramatuid) ja vastu võtta Ahrensi reformi, aga ometi tuli hiljem järele anda, sest et uus kirjaviis on parem." - Johannes Aavik 1936 Kasutatud kirjandus
Viimasel aastakümnel on paljude maade teadlased mures laste ja noorukite üha väheneva liikumisaktiivsuse pärast. Mure on eelkõige seotud laste tervisega. Ebapiisav liikumine kahjustab tervist lapseeas küll suhteliselt vähem, kuid väheaktiivne eluviis kandub tõenäoliselt täiskasvanuikka ja siis on tema mõju tervisele palju märgatavam ja ohtlikum. Teisest küljest on kehaline aktiivsus ja sportimine lapse- ja noorukiea olulised vabaaja veetmise tervislikud viisid. (Harro, 2001). Vaino Hussar, Eesti Kehalise Kasvatuse Liidu juhatuse esimees: Eesti Kehalise Kasvatuse Liit on oma kümne tegevusaasta jooksul murega teavitanud avalikkust laste vähesest kehalisest aktiivsusest ja selle mõjust tervisele. Tartu Ülikooli ja Kliinilise Meditsiini Instituudi arstide läbiviidud uuringutest on selgunud, et 45% õpilastest on nõrga tervisega. Siseorganite areng ei vasta laste kasvule. Mis on tervis? Inimene on terve, kui tema enesetunne on hea
Mis on sõltuvus ja kas sellest tuleks vabaneda? Sõltuvus on positiivse enesetunde tekitanud aine tarvitamise või tegevuse pidev kordamine. Sõltuvuseks peetakse üldiselt negatiivseid tegevusi, kuid kas on olemas ka positiivseid sõltuvusi ning kas nendest tuleks vabaneda? Laialdaselt on levinud arusaam, et sõltuvust tekitavad vaid tubakatooted, alkohol ja narkootikumid. Psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro on öelnud, et sõltuvus ei pea olema üldse kahjulik ja seetõttu oleks mõistlik valida endale võimalikult kahjutu või lausa kasulik sõltuvus. Sellega andis ta mõista, et on olemas ka vähem kahjulikke sõltuvusi, kui tubakatoodete ja narkootikumide pruukimine. Vähem kahjulikuks või isegi kasulikuks sõltuvuseks võiks pidada näiteks tervislikku eluviisi, kus inimene hoolitseb pidevalt enda tervise eest ja see annab talle rahulolu ja hea tunde. Ning ka vajadust pidevalt trenni teha
Kehalise tegevuse tagajärjel muutub keha tugevamaks ja elujõulisemaks. Tegevuseta organism jääb loiuks, lõdvaks ja nõrgaks(Maiste, 1999). Regulaarsete kehaliste harjutustega on võimalik ennetada paljusid kroonilisi haigusi, näiteks südame-veresoonkonnahaigusi, suhkruhaigust ning isegi mõningaid vähivorme. Kehaline liikumine tugevdab luustikku ja parandab naha verevarustust, soodustab sirgete jalgade kujunemist ja normaalsete pöiavõlvide kujunemist (Harro, 2001). Kehaline aktiivsus vähendab depressiooni, kurvameelsust, stressi ja ärevust, parandab mälu ja tähelepanuvõimet. Lapsed, kes on kehaliselt aktiivsed, on suure tõenäosusega kõrgema enesehinnangu ja parema minapildiga. On leitud, et kehaline aktiivsus on seotud parema õppeedukusega. Kui lapsel on juba varases eas välja kujunenud liikumisharjumus ja vajadus regulaarselt füüsilisi harjutusi teha, siis hilisemas
KOND KOND KOND KOND Dekaani kt dots TEADUSKOND LOOGIA- Dekaan prof INFORMAA- KOND Dekaan prof Dekaan prof Dekaan prof Dekaan prof Hasso Kukemelk Dekaan prof TEADUSKOND Toomas Haldma TIKATEADUS- Dekaan prof Riho Jaan Ginter Joel Starkopf Valter Lang Mati Psuke Dekaan prof KOND Jaanus Harro Altnurme Peeter Burk Dekaan prof Mati Kilp 19* | 252** 86 | 2272 512 | 1456 346 | 2654 89 | 1351 72 | 477 967 | 1886 81 | 1252 123 | 662 135 | 1540
Arvutist vaadates mingeid pilte maalidest, siis ei ole kunagi näha pisikesi detaile ja maal ei ole õigete varjunditega. Kuid kui olla kohapeal ja vaadata neid- see on uskumatu milliseid pisikesi detaile on võimeline üks kunstnik maalima. Neljandal korrusel oli ka püsiväljapanek selle nimeks oli: Rasked valikud. Seal on Teise maailmasõja järgse, Nõukoude perioodi eesti kunst. Neljandal korrusel oli ka ühe Soome pop kunstniku teosed- kunstniku nimi oli Harro! Tema teosed olid vägagi omapärased ja leidlikud. Eriti meeldis mulle tema kujutus Soome lipust. Seal oli vähemalt 10 erinevat versiooni.Viiendale korrusele jõudes kohtasime kaasaegset kunsti. See oli äärmiselt põnevalt lahendatud. Seal oli üks tuba mis oli pime ja kolmele seinale näidati prozektoriga- see oli mees kellel oli käte ja jalgade otsas pallid. Väga huvitav oli vaadata kolme seina, kus toimus erinev asi. See oli äärmiselt põnev ja huvitav
.....................................................12 SISSEJUHATUS Teema valikul lähtusin sellest, et see oleks mulle sobiv ja mul oleks mugav seda refereerida. Eelkõige jäi see teema mulle silma selle pärast, et abort on paraku tänapäeval väga aktuaalne ning noored tütarlapsed, kes kogemata rasestuvad, võtavad seda väga kergekäeliselt ning ei mõtle tagajärgedele. Kasutasin kolme teaduslikku allikat, kus oli väga palju kasulikku ja huvitavat infot. Nendeks olid: Kiivet, R., & Harro, J. (2002). Eesti rahva tervis 1991- 2000; Mason, J. K., & R. A. McCall Smith. (1996). Õigus ja meditsiinieetika; Niiberg, T. (2008). Naiseks, emaks ja daamiks. Viimast soovitan kõikidel naisterahvastel lugeda, kuna seal on tohutult palju infot, mida tasub kõigil naistel teada. Referaat koosneb tiitellehest, sisukorrast, sissejuhatusest, kolmest peatükist, kokkuvõttest ning kasutatud kirjandusest. Esimene peatükk räägib
kasutama hakati, teises osas kirjeldan snusi kahjulikkust inimesele, eelkõige keskendun põhikooli õpilastele ja kolmandas osas, kust saavad snusi meie kooli õpilased ja kui paljud õpilased seda kasutavad. Essee kirjutamiseks kogusin materjale Eesti snusi teemalistelt veebilehtedelt, lisaks kasutasin Kjell Asplundi artiklit snusi kasutamise riskidest südameveresoonkonnahaiguste tekkeks ja parema ülevaate saamiseks nikotiini mõjudest organismile ka Jaanus Harro raamatut ,,Uimastite ajastu". 2 Mis on snus ja millal seda kasutama hakati Kõigepealt siis, mis on snus? Snus on niiske jahvatatud tubakas, mida on eelnevalt fermentiseeritud. Kõige levinum viis snusi tarbimiseks on see panna suhu ülemise huule alla, kus seda hoitakse mõnest minutist kuni mõne tunnini sõltuvalt harjumusest. Tavaliselt tarbitakse kahte sorti snusi. Esimeseks oleks nii nimetatud original snus, mis on
aeg ja ruum. Lapsed on suurema osa päevast lasteaiakasvataja pilgu all. Lasteaia diskursusesse kuuluvad jutuvestmised, arutlused, harjutused ja erinevad mängusituatsioonid, söömis-, tervitus ja hüvastijäturituaalid. Kasvatajatel on võimalus jälgida asetleidvaid kõnelusi, analüüsida ja vajadusel suunata: kellele õpetades enesekehtestamist, kellele mina- teate esitamist, kellele mängimiseks vajalikke läbirääkimisoskusi (Harro-Loit: 2008: 172- 173) Nii demokraatlikkus ühiskonna kui ka lapsekeskses rühmaruumis vaadeldakse iga last kui ainulaadset ja väärtuslikku isiksust. Vaase lapseea kaasamisprogrammid pakuvad erivajadusega lastele võimaluse tavalise arenguga lapse vaadelda, jäljendada ja nendega suhelda. Iste sõnadega saab erivajadustega laps arendada sotsiaalseid suhteid nii, nagu enamik lapsi seda teeb kogemuse kaudu. Kaasamise positiivne pool laieneb ka tavalise arenguga
situatsioonid, kus avalikkuse huvi on vastuolus inimväärikusega? Millisel juhul õiglusega? Millisel juhul süütu kaitsmisega? 10. Informatsiooniallika kaitsmine. Vilepuhujad ehk pealekaebajad. Ajakirjandusel on moraalne kohustus kaitsta konfidentsiaalseid informatsiooni allikaid. 11. Temaatiline lugemisülesanne. Valitud tekstikatke lugemine, selle mõistmine ja loetu üle arutamine. Olenevalt sellest, millise teema juurde sobiva tekstikatke leian. Materjalid:' Harro, H. (1996) Ajakirjandusvabadusest kommunikatsioonivabaduse poole. Eberwein, T. & Fengler, S. & Lauk, E. et al. (2011) Mapping Media Accountability in Europe and beyond. Köln: Halem. Foster, C., McMenemy, D. (2012) Do librarians have a shared set of values? A comparative study of 36 codes of ethics based on Gorman's Enduring Values (ÕISis) Lisaks kohtulahendid, mis on nimetatud ÕISis. Lisalugemine: Mari Männiko "Õigus privaatsusele ja andmekaitse" ; Kirjastus Juura 2011 L.P
Suurenenud on veenisiseselt narkootikumie süstivate inimeste arv. Eestis on peamisteks üledooside põhjustajaks opoid fentanüül, mis mujal riikides nii laialdaselt levinud pole(https://www.arst.ee/et/Uudised-ja- artiklid/45847/eestis-sureb-uledoosi-tottu-kumme-korda-rohkem-inimesi-kui-euroopas- keskmiselt). Tervise Arengu Instituudi andmete järgi on Eestis üle 10 000 süstiva narkomaani. Kõige rohkem tarvitatakse kanepit. Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro arvab, et aastaks 2032 on maailmas oluliselt rohkem uimasteid. Narkomaania Eesti noorte seas Eestis on väga palju noori, kes alustavad narkootikumide tarvitamist väga varajases eas. ETV saates ’’Pealtnägija’’ rääkis üks 17-aastane noormees, kuidas narkomaailm noorte seas välja näeb. Kõige rohkem äritsetakse kanepiga ning tarvitatakse seda enim. 2012. aasta juulis tabati mitmesaja grammi kanepiga suurem jõuk, kelle seas oli nii tehnikumi kui ka ülikooli õpilasi.
Meile võib tunduda, et praegusele ajastusele on alkoholi tarbimine eriti iseloomulik, on alkoholi kõrgaeg maailmas pigem möödas. Kõrgaeg oli siis, kui töömehed ootasid osa palgast alkoholina, sõjaväes oli alkoholi sisaldavate jookide ratsioon ning paljud inimesed alustasid oma päeva kangete jookidega. Muidugi kõik sõltub alati kättesaadavusest. 6 Kasutatud allikad Jaanus Harro raamat ,,Uimastite ajastu" 7
Näiteks Alderferi vajaduste teooria parem empiirilise testimise viis oleks kindlaks teha, mis vajadused põhjustavad kindlaid käitumisviise, mitte lihtsalt näidata korrelatsiooni vajaduste ja käitumise vahel. 5 Konspekt on koostatud järgnevate infoallikate põhjal: - Alas, R. Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused. - Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, R., Kikas, E., Konstabel, K., Kreegipuu, K., Kreegipuu, M., Pullmann, H., Rauk, M., Realo, A., Schmidt, M., Tulviste, P., Tulviste, T., Vadi, M., Viikmaa, M. Psühholoogia gümnaasiumile. - Arnolds, C.A., Boshoff, C. Compensation, esteem valence and job performance: an empirical assessment of Alderfer's ERG theory. - Arnolds, C.A., Boshoff C. Does higher remuneration equal higher job performance
arendatakse ja analüüsitaks veel tulevikus palju, sest inimese teadvuses, mõtlemises ja käitumises on veel nii palju, mida uurida. 4 Kasutatud kirjandus: 1. V. Kolga ,,Psühholoogia keskkoolile" 2. J. Uljas, T. Rumberg ,,Psühholoogia gümnaasiumiõpik" 3. J. Allik, J. Harro, P. Tulviste jt. ,,Psühholoogia gümnaasiumile" 4. Eesti Entsüklopeedia nr.3 5. http://www.siilats.com/psych/freud%20ja%20sisse.htm 5
meeskonnatöö. Sellesse meeskonda kuuluvad lasteasutuse töötajad, lapsevanemad, paikkonna esindajad ja lapsed ise. Tervisealane koostöö on tulemuslik, kui iga osaline tunnetab oma panust ning teab, mida ülejäänud temalt ootavad. Meie ünmer ja meiega toimuvad protsessid nõuavad pidevat isiklike oskuste ning teadmiste täienemist ja sihtide seadmist. See, mis täna toimub ühtede arusaamade järgi, on homseks omandanud uusi võimalusi ja lahendusi (Harro, 2003). KASUTATUD KIRJANDUS Almann, S. (2000). Kodu ja lasteasutuse koostöö: planeerimine, läbiviimine ja hindamine. Tallinn: Ilo. Koolieelse lasteasutuse seadus. (1999). [2014, märts 23]. https://www.riigiteataja.ee/akt/754369?leiaKehtiv Laaser. A. (2003). Tervistedenduse alused. Tervisedendus lasteaias. Tartu: Tervise Arengu Instituut. Lepp. K., Maser. M., Borup.I. (2002). Tervis, tervis edendamise ja ennetustöö määratlused. Tervisedendus koolis
Iga liigutuse eesmärk on teha midagi, mis annab meile soovitud tulemuse ja aitab meid elus edasi. Pelgalt oodates ja lootes kaob viimaks motivatsioon ja käega viskamine on lihtne tulema. Seega tuleb elu elada mõttega, kukkudes püsti end ajada ja jonni ajades oma eesmärgini pürgida. 11 Kasutatud kirjandus 1. Alas, R. Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused. 2. Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, R., Kikas, E., Konstabel, K., Kreegipuu, K., Kreegipuu, M., Pullmann, H., Rauk, M., Realo, A., Schmidt, M., Tulviste, P., Tulviste, T., Vadi, M., Viikmaa, M. Psühholoogia gümnaasiumile. 3. Landsberg, M. Motiveerimise kunst. Tallinn: Varrak, 2003, 206 lk 4. Mägi, J. Organisatsioon ja juhtimine. http://web.ametikool.ee/jane/okj/?Avaleht [25.05.2015] 5. Hansed, E. Meeskonna motiveerimine. http://www.nooruse
leidmine malendite sümboolse tähenduse ja nendega tehtavate aktuaalsete käikude vastuolu korral; demonstratsioon McGurki efekti suurest tolerantsist ruumilise kvantimise poolt sisse viidud kujutise vasestamisele ja ,,jämendamisele". Eesti psühholooge 14 Lisa 1 Eesti psühholooge Jaanus harro Jaanus Harro esindab seda osa psühholoogiast, mis on samavõrd psühhofüsioloogia kui ka käitumisteadus (mille hulka psühholoogia kuulub), kuid mitte nii väga humanitaarteadus. Lähimaks määratluseks Harro eriala(de)le oleks psühhobioloogia ja psühhofarmakoloogia. Tema teadusetegemise laadile on kõige lähemal eeltutvustatutest Panksepp. Tema teadustöö põhimeetodeiks on psühhofarmakoloogilised, käitumuslikud ja
Käitumise bioloogilised alused I: Õppematerjale: närvisüsteem ja käitumise { Harro, J. (2006, 2002) Inimvaim ja aju: käitumise bioloogilised alused. Psühholoogia gümnaasiumile juhtimine (toim. J. Allik ja M. Rauk), ptk 4 lk. 56-75. TÜ Kirjastus { Gleitman, H. jt (1999). Psychology (5th Ed) Ch. 2, lk
aasta teoses "Species plantarum" ("Taimeliigid") (Batchelder, 2004). Inimkonna teadaolevas ajaloos pole tõendamist leidnud fakt, et oleks kunagi eksisteerinud uimastivaba ühiskonda. Rahulolematus iseenda või ümbritsevaga paneb inimese otsima abi. Pelgalt või ajutise leevenduse nimel on uimastitest abi otsinud paljud. Ka uimastite kahjulikkus on läbi aegade olnud tsivilisatsioonidele teada, kuid see pole takistanud nende tarbimist (Harro 2006, 249; 262). Tundub, et kanep uimastina on lihtsalt olemas. Suhteliselt kerge kättesaadavus on muutnud ta üha suuremate noortegruppide seas populaarseks. Kanepit proovitakse ja tarbitakse. Mittetarbijad noored on kanepist kui uimastist teadlikud ja selle tarvitamise suhtes mõistvad. Üha suuremal hulgal õpilastel on kanepisuitsetajatest sõpru ja tuttavaid. Kõige sagedamini saadakse kanepit proovimiseks sõprade ringis. Sellest tulenevalt on esmakatsetajate seas ka
käitumisele. Mõjusaimad on need motiivid, millel on inimesele suurim emotsionaalne tähendus. Ebateadlik motiiv ei ole täpselt arusaadav ei subjektile ega ole ilma põhjalikuma uurimiseta seletatav ja arusaadav ka teistele. Suurem osa inimeses tekkinud motiive on sellelaadsed. Tavaliselt mõjutab tegevust üheaegselt palju motiive nii teadlikke kui ebateadlikke. (Bachmann etc 2003: 76) Psühholoogide levinuima arvamuse kohaselt tekitavad motiive vajadused. (Allik, Häidkind, Harro, Viikmaa, Kreegipuu, Rauk, Kikas, Tulviste, Luuk, Realo, Konstabel, Pullmann, Schmidt & Vadi 2002: 162 ) Aktiivsuse algallikaks on vajadused. Vajadus paneb inimese liikuma, tegutsema, praktiseerima, suhtlema. Vajadused ajendavad kogu inimese psüühilist tegevust, pannes teda Motivatsioon ja tööga rahulolu 5 tegutsema teatud viisil ja kindlas suunas, stimuleerivad mõtlemist ja tahet. (Bachmann etc 2003: 71)
inim- ja organisatoorse ressursi arendamine. Riiklikke programme ja strateegiad toetab HIV-valdkonnas ka välisabi. 2003. aastal sõlmiti Eesti ja Global Fundi (GF) vahel leping, millega GF toetab Eesti HIV ja AIDSi vastast võitlust 10 miljoni US dollariga. Abiraha saamise tingimus on, et Eesti riik ei vähenda AIDSi ennetustöö finantseerimist ning täidab riikliku HIV ja AIDSi programmi eesmärke. 10 KASUTATUD KIRJANDUS Harro,M., Rüütel, K. (2004). HIV-nakkuse ja AIDSi olemus ning ennetamine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. HIV ei küsi, kes sa oled. Kaitse ennast! Tervise Arengu Instituut. http://www.hiv.ee/ (01.03.08) HIV ja AIDS. (2006) Sotsiaalministeerium http://www.sm.ee/esttxt/pages/goproweb0010 (02.03.07) HIV-nakatunute statistika 1999-2006. Tervisekaitseinspektsioon. http://www.tervisekaitse.ee/?page=102 (01.03.08) Lõhmus,L., Rüütel,K. (2005) HIV/AIDS ARVUDES 01. jaanuar 2005. aasta
aitab suurendada.kehaline treening. Kokkuvõte Liikumisaktiivsus sõltub suurest hulgast teguritest ja nende kombinatsioonide koosmõjust. Sekkumisprogrammid, mille eesmärk on liikumisaktiivsust suurendada, on vaid siis efektiivsed, kui erinevate meetodite abil õnnestub paralleelselt mõjutada mitmeid erinevaid tegureid, millest KA sõltub. Kasutatud kirjandus Stephen J. Virgilio. (2007). Tervete laste tegus algus. Odamees OÜ. Jalak, R. (2007). Tervise treening. Tallinn: Medisport. Harro, M. (2001). Laste ja noorukite kehalise aktiivsuse ning kehalise võimekuse mõõtmise käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Pantsenko, V. (2005). Tervise ABC tulevastele meistritele ja mitte ainult... Rein Jalak, Peeter Lusmägi Liikumise ja spordi ABC
Kui oleme otsustanud pidada uimasteid küllalt ohtlikuks, ei midagi nende vastu ette võtta, siis esimeseks asjaks on teadmised. Tubaka, alkoholi ja keelatud uimastite kahjulikkus tervisele olgu üldiselt teada. See on tervisekasvatuse ülesanne, aga tervisekasvatus ei pea olema kuivade faktidega hirmutamine. Et uimastid on halb valik, saagu noortele inimestele selgeks muu elu see, mis pakub neile võimaluse ennast hästi tunda ja põnevalt aega veeta. KASUTATUD KIRJANDUS Jaanus Harro ,,Uimastite ajastu'', Tartu Ülikooli kirjastus, 2006 Mike Haskins ,,Meelemürgid'', inglise keelest tõlkinud Marja Liidja, Essen, 2003 Anita Ganeri ,,Uimastid'', Egmont Estonia, 2000 Juri Uljas ja Thea Rumberg ,,Psühholoogia'', gümnaasiumiõpik, Koolibri, 2002
Psühhoteraapia on häire kõrvaldamine. Teraapiaid on sadu, neist paarkümmend on teaduslike uurimustega järele kontrollitud, nende jaoks on kirjapandud ravijuhendid ja on teada, milliste häirete puhul on need efektiivsed. Mina oma referaadis sain mitmeid uusi teadmisi. Põnev oli otsida ja lugeda mitmetest häiretest. Vahel unustasin end ka teemadesse, mida referaadis ei plaaninud käsitleda. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Allik J., Häidikind R., Harro J., Viikmaa M., Kreegipuu K., Rauk M., Kikas E., Tulviste T ja P., Luuk A., Psühholoogia gümnaasiumile 2002 2. Laukkanen E., Marttunen M., Miettinen S., Pietikäinen M. ,,Kuidas aidata psüühikaprobeemidega noorukit" tõlge Eesti keelde Margit Riit 2008 3. Juhan Sõerd, Psühholoogia kõigile, Tallinn Koolibri 1992 4. Kõrgesaar J., Paavel V., Sarjas A., Sõmer S., Vasar V. Psüühilise erivajadusega inimeste hoolekanne Eestis, Käsiraamat 2000/2001 http://raulpage
Tartu: Eesti Keele Instituut, 161. 3.Kalmre, Eda 1999. Rahvusvaheline levik. Roos närtsib, marmor puruneb... Toim. Ants Haljamaa. Tallinn: Koolibri, 105. 4.Kalmre, Eda 2005. Laste- ja noortepärimus. Regivärsist netinaljadeni. Sissejuhatus rahvaluulesse. Toim. Mall Hiiemäe.Tallinn:Koolibri, 167. 5.Nahkur, Anne,Sokk, Maie 2001. Rahvaluulest. Sõna võlu Kirjanduse õpik 7.klass. Tallinn:Koolibri, 10. 6.Seljamaa, Elo-Hanna, 2012. Rahvaluulest folkloristikas, koolis ja ühiskonnas. Toim. Harro- Loit, Halliki, Tasa, Monika. Tartu: Kultuuriteooria tippkeskus, 71. 7. Valk, Ülo 2005. Mis on rahvaluule? Koost. Merili Metsvahi ja Ülo Valk. Tallinn: Koolibri, 911.
sõnaõigust kuskil meediateabekanalites. Mitte-professionaalide juurdepääs massiteabe-vahenditele. Inimeste teadlikkus reeglitest, peavad teadma õigusi ja vastutust. Võimalikult vaba juurdepääs valitsuse, riigiasutuste ja avalike organisatsioonide valguses olevale informatsioonile. Kuid on palju erandeid- riigisaladused, julgeolek, ärisaladused, Konfidentsiaalse info (nt arstidelt) võib ajakirjanik avaldada. Arstid jne peavad ise mõtlema ette. 13. Avalikkuse huvi mõiste. Harro-Loit „Ajakirjandusvabadusest kommunikatsiooni vabaduse poole“ lk 93. Tänapäeval ongi difamatsiooni(häbistavate teadete avaldamine) puhul üks olulisemaid küsimusi, kas avaldatud fakt oli tõene või mitte. Saksamaal ja USAs (kui asi puudutab avalikke asju) peab hageja tõendama, et avaldatud faktid olid valed. Juhul kui faktide tõesust peab tõendama kostja (ajakirjanik) ja kui ajakirjanik on informatsiooni saanud inimeselt, kes eelistas jääda anonüümseks, on probleemiks
Piero Manzoni ,,Kunstniku sitt" konservid 1961 Nouveau Realisme- prantsuse poppkunst. Grupi asutas Pierre Restany Yves Klein ,,Hüpe tühjusesse" 1960 SININE REVOLUTSIOON! Kapitalistlik realism- liikumine Saksamaal. See on saksa grupi paralleelnähtus 1950.-60.-ndate USA popkunstile. Richter arvas, et kunst tuleks eraldada kunstiajaloost, maalid peaks keskenduma visuaalsele, mitte selle sisule. Gerhard Richter ,,Betty" 1988 Soome popkunsti näide: Harro Koskinen 1969 Eesti popkunsti näited: Andres Tolts ,,Poksijad" Leonhard Lapin 1968 a oli hipi-ajastu ja vabameelse noorsooliikumise lõpp. Sel aastal suri ka Dushamp. 5. Kontseptualistlik kunst keele-, protsessi- ja fotopõhised kunstistrateegiad. Rühmitused, koolkonnad. New Yorgi ja Moskva kontseptualistid. Moskva kontseptualism tekkis väljaspool ametlikku kunstisüsteemi nõukogude korra kriitikana
Kehalise kasvatuse tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused on aluseks õpilase iseseisvale liikumisharrastusele (Vabariigi Valitsuse määrus nr 14. 2010: 1). Tundides kogetud rõõm liikumise vastu soodustab huvi tervisesündmuste vastu ja innustab õpilast nendes osalema. Kuigi lapseeas sportija liikumisaktiivus võib mingil eluperioodil väheneda, on tal oluliselt lihtsam, võrreldes kogu elu sporti mitte teinud inimesega, oma kehalist aktiivsust jälle suurendada (Harro 2002). Esimeses kooliastmes omandab õpilane spordialade algtõdesid ja fundamentaalseid liigutusi. Teine kooliaste on parim aeg motoorse ja kehalise võimekuse arendamiseks. Selles kooliastmes toetatakse sihikindluse, otsustavuse, julguse, visaduse, püsivuse jm tahteomaduste kujunemist. Kolmandas kooliastmes innustatakse õpilasi oma kehalisi võimeid arendama ja liigutusoskusi täiustama. Neljandas ehk gümnaasiumiastmes on põhirõhk kehaliste võimete arendamisel ja
kasutamise ennetamine koolis, sotsiaalsed tulekusoskused ja palju muud huvitavat infot. Selle töö abil ma õpisin olulist informatsiooni uimastite kohta. Tulevikus, selle töö abil ma saan tuletada meelde varemõpitut, koguda uusi teadmisi ja luua nende vahel seoseid KASUTATUD ALLIKAD 1) Sotsiaalsete toimetulekuoskuste opetus. Opetajaraamat 4.-6.klassile. Tartu, 2001 lk. 7- 53 2) Moodle`is temaatilise kausta ,,Uimastid ja soltuvused" materjale 3) "Uimastite ajastu" Jaanus Harro. Tartu Ülikooli Kirjastus. 318 lk. 4) Loengu materjal ,,Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus" 5) ,,Eestis enam levinud narkootilised ja psühhotroopsed ained" Anu Neuman 6) http://www.narko.ee 7) Narkomaania probleem ja areng Eestis http://eusk.tai.ee/failid/Narkomaania_representatsioonid9.pdf 8) http://www.baltichealthtrain.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=231706/in+Estoni an.pdf
Aastatel 1810-1819 ei tunnustanud teadus tema ideid, kuid 19. sajandil said need ideed populaarsed. Näiteks Melbourne vanglas kõigi hukatud kurjategijate peadest tehti kipsjäljendid, et kasutada frenoloogilist meetodit kriminaalse käitumise paremaks mõistmiseks.Preagu on teada, et frenoloogia eeldused olid ilmselt lihtsustavad ning selle teaduse lugu tõestab fakti, et teaduslikult põhjendatud järeldused ei saa sündida enne vastavate uurimismeetodite leiutamist. (Allik & Häidkind & Harro, 2002, lk 66) Kuigi frenoloogia teooria tunnistati hiljem valeks, on Galli oletus, et isiksus, mõtted ja emotsioonid asuvad ajus, olnud psühholoogia ajaloos oluline samm neuropsühholoogia suunas. (Wikipedia, 2013) 1.9.4 Filosoofiline kriminaalpsühholoogia Filosoofiliste kriminaalpsühholoogiat iseloomustasid kuni XX sajandi alugseni järgmise momendid: 1. kriminaalpsühholoogia oli liigalt seotud psühhopatoloogiaga, st kurjategija käitumises
Polke (1941- 2010) Jänkukesed, 1966; Läbikäik, 1996 Eksperiment III, 1999 > Supermarkets > Soome popkunst Harro Koskinen 1969 Rootsi popkunst Eesti popkunst Enno Hallek Arvutiga töödeldud Rootsi maastikm Leonhard Lapin “Benno Bladrikorni elurõõm, arvamused ja õnnetu surm kohvikus Pelegria”
vasopressiin ja oksütotsiin. Joonis 7 Joonisel on välja toodud ecstasy toimemehhanism ajus. Ecstasy kasutamise korral suureneb serotoniini ja dopamiini vabanemine neuronite sünapsites. Kui kasutatakse palju ecstasyt, siis mingi osa serotoniinineuronite närvilõpmetest kahjustub. See põhjustab inimesel impulsiivsuse suurenemist ning suureneb ka risk depressiooni tekkimisele.( Harro 2002, 72 ) Peaaegu viiendiku sekundi jooksul kujuneb inimesel armumistunne. Armumistunne sarnaneb kokaiinikaifile. Kui õige inimene ilmub vaatevälja, siis ainult mõnede millisekundite jooksul upub inimese aju selliste keemiliste ainetega, mis tekitavad eufooriat. See aga tõestab armumist, mis tekib esimesest silmapilgust. Esimese armumistunde ajal stimuleerib dopamiin, oksütotsiin, adrenaliin ja vasopressiin aju palju erinevaid piirkondi
vasopressiin ja oksütotsiin. 35 Joonis 7 Joonisel on välja toodud ecstasy toimemehhanism ajus. Ecstasy kasutamise korral suureneb serotoniini ja dopamiini vabanemine neuronite sünapsites. Kui kasutatakse palju ecstasyt, siis mingi osa serotoniinineuronite närvilõpmetest kahjustub. See põhjustab inimesel impulsiivsuse suurenemist ning suureneb ka risk depressiooni tekkimisele.( Harro 2002, 72 ) Peaaegu viiendiku sekundi jooksul kujuneb inimesel armumistunne. Armumistunne sarnaneb kokaiinikaifile. Kui õige inimene ilmub vaatevälja, siis ainult mõnede millisekundite jooksul upub inimese aju selliste keemiliste ainetega, mis tekitavad eufooriat. See aga tõestab armumist, mis tekib esimesest silmapilgust. Esimese armumistunde ajal stimuleerib dopamiin, oksütotsiin, adrenaliin ja vasopressiin aju palju erinevaid piirkondi
vasopressiin ja oksütotsiin. Joonis 7 Joonisel on välja toodud ecstasy toimemehhanism ajus. Ecstasy kasutamise korral suureneb serotoniini ja dopamiini vabanemine neuronite sünapsites. Kui kasutatakse palju ecstasyt, siis mingi osa serotoniinineuronite närvilõpmetest kahjustub. See põhjustab inimesel impulsiivsuse suurenemist ning suureneb ka risk depressiooni tekkimisele.( Harro 2002, 72 ) 38 Peaaegu viiendiku sekundi jooksul kujuneb inimesel armumistunne. Armumistunne sarnaneb kokaiinikaifile. Kui õige inimene ilmub vaatevälja, siis ainult mõnede millisekundite jooksul upub inimese aju selliste keemiliste ainetega, mis tekitavad eufooriat. See aga tõestab armumist, mis tekib esimesest silmapilgust. Esimese armumistunde ajal stimuleerib dopamiin, oksütotsiin, adrenaliin ja
annaabi.ee 
