Kokkuvõte peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 1 Psühholoogia gümnaasiumile KEEL JA KÕNE (Keeleline areng) .Keele omandamise teooriad. ÕPPIMISTEOORIA: keele õppimine põhineb mudeldamisel, imiteerimisel, harjutamisel ja valikulisel sarrustamisel ehk kinnitamisel. Kõne arengu seisukohalt on oluline lastega palju ja õigesti rääkida, nende vigu parandada. Vanemad kinnitavad neid lapse öeldud häälikuid, mis on emakeeles olemas ja teisi
Kokkuvõte peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 1 Psühholoogia gümnaasiumile PROBLEEMILAHENDUS (Allik lk 136141). Probleem tekib siis, kui inimesel on vastuse leidmisel või eesmärgi saavutamisel tekkinud takistused. Probleemi lahedamine on suunatud mõtlemine, kusjuures suuna annab probleem. Probleemi pole vaja hakata lahendama, kui inimene leiab vastuse mälust kiiresti. Kui ta seda ei suuda, siis tuleb probleem määratleda ja asuda lahendama.
toimet. Kofeiini sisaldumise tõttu valuvaigistites võib tekkida harjumus neid ravimeid sageli tarvitada, isegi kui vajadus valuvaigisti vastu pole suur. Samas on kofeiin ravimina üsna kahjutu. Uuringud pole kinnitanud, et kofeiini tarbimine sagedase ja rohke kohvijoomisena, oleks tervisele ohtlik. Kinnitust pole leidnud ka arvamine, et 6 kofeiini aitab kaasa südamehaiguste ja vähi tekkimisele ning muudab järglaste saamise raskemaks. (Jaanus Harro ,,Uimastite ajastu") Samas on teada, et surmav annus kofeiini sisaldub umbes 40 tassi kohvis, mis võrdub 5 g kofeiiniga. (Harro, 2006) Ületarbimisel tekib kofeiinimürgitus, mille tunnusteks on: 1) rahutus, 2) närvilisus, 3) erutatus, 4) unetus, 5) kõhulahtisus, 6) meeleolu kõikumine, 7) meeleolu alanemine, 8) näopunetus, 9) sage urineerimine, 10) seedekulgla vaevused, 11) lihastõmblused, 12) mõttemaru, tormakas kõne,
· 50% kogu maailma HIV-positiivsetest on alla 25a. · Eestis on HIV-ga nakatunutest 25% süstivad narkomaanid. · Inimesed ei sure AIDSi vaid mõnda teise haigusesse, mille vastu organism ei suuda võidelda (immuunsüsteem on liiga nõrk) Ravi · Siiani pole välja arenenud AIDSi vastu mingit ravi leiutatud!!! Kasutatud kirjandus Raamatud: · Elmar Rõigas " Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom AIDS" Tallinn "Valgus" 1988 · Maarike Harro ja Kristi Rüütel "HIV-nakkuse ja AIDSi olemus ning ennetamine Tartu 2004 · TEA lk 234 Internet: · http://en.wikipedia.org/wiki/AIDS
Laste ja noorukite kehalise aktiivsuse ning kehalise võimekuse mõõtmise käsiraamat. Maarike Harro. KA on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energia kulu üle rahuolekutaseme. Kogu ööpäevane energiakulu jaotub 1. energiaks, mis on vjalaik põhiainevahetuseks südame, aju, kopsude ja teiste elundite tööks (50-75%) 2. toidu seedimiseks ning kehatemperatuuri säilitamiseks (7-10%) 3. kehaliseks aktiivsuseks (umbes 15% või rohkem) Kehalist aktiivsust iseloomustab: - ühekordse tegevuse intensiivsus ja sealjuures kulutatud energia hulk
Kumu jaoks tuleb aega varuda sest kui sinna minna, siis lihtsalt tunnist ei piisa. Kumus on väga paljude erinevate kunstnike töösid ja mis on väga ilusad. Kumus ei ole ainult maalid seal on ka skulptuure ja vanu kunstnike esemeid millega on teatud kunstnik oma maale joonistanud. Kumus on palju erinevaid näituseid. 2009 aastal on : Eduard Wiiralti pärand Eesti Komitee kingitus Ülo Õun. Kunstnik katkeval avastusrajal I Love Malmö HARRO! Soome popkunsti klassik Normandia maalijad POPkunst Forever! Kumu on väga hea koht neile kellele meeldib kunst ja kes tahavad sellest rohkem teada. Kui ma nüüd viimati kumus käisin oli mul väga kahju vaadata seda kuidas noored on sellise kunstiga käitunud, kuna ühele pildile oli pastakaga mingi mehe pildile sigarett joonistatud. Tänapäeval hindavad vähesed noored seda kunsti, noored ei viitsi ise sellega tegeledagi ning ei oska seda hinnata et need vähesetki seda teevad
HIV (AIDS). Gonorröa e. tripper. Herpes Simplex viirus (HSV). Inimese papilloomviirus (HPV). Suguelundite seenhaigused. Kubemetäid. Kuidas hoiduda sugulisel teel levivatest haigustest? HIV (AIDS) HIV-tõbi on organismi üldhaigestumus, mis kujuneb pärast HIV-i ehk inimese immuunpuudulikkuse viiruse sattumist verre. Pärast nakatumist kulub selleks 10-12 aastat, vahel ka tunduvalt vähem aega. AIDS ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroom on HIV-tõve lõppstaadium, mil organismi immuunsüsteem ja sellest sõltuv vastupanuvõime on lõplikult välja kurnatud. Selline seisund kujuneb välja pärast seda, kui inimesele põhilist kaitset pakkuvate T-abistajarakkude ehk erilisi CD4 retseptoreidomavate T-lümfotsüütide arv veres on langenud alla 200 mm3-s (tervel inimesel on neid 1000-1500 mm3-s). Pärast seda võib iga organismi sattunud haigust tekitav mikroorganism esile kutsuda väga raske kuluga nakkushaiguse või võivad tekkida pahaloomulised kasvajad. A...
tugiaparaadi seisundit ja valmisolekut suuremateks koormusteks, mida ta koolis kogeb. Lapsepõlves kujunenud kehaliselt aktiivne eluviis võib kesta kogu elu. Olulisim on, et: · lastel kujuneks harjumus olla kehaliselt aktiivne; · laps naudiks tegevust; · laps usuks oma kehalistesse võimetesse (Kaldmäe&Piisang: 2003). Tartu Ülikooli Tervishoiu instituudi tervise edendamise õppetooli dotsent dr.med. Maarike Harro (2001) on välja toonud laste ja noorukite kehalise aktiivsuse vajalikkuse kolm peamist põhjust: Esiteks: · Imikueas soodustab kehaline aktiivsus ilusa, sirge rühi kujunemiseks vajalike lihaste arendamist; · Eelkooli- ja nooremas koolieas soodustab kehaline aktiivsus normaalsete pöiavõlvide (lampjalgsuse ennetamine ja ravi) ning sirgete jalgade (X- ja O- jalgadest vabanemist) kujunemist;
Faelmanni muinasjuttude ja Kreutzwaldi ,,Kalevipoja" rahvaehtsus 1. liialt sarnane soti- ja iiriaineliste ,,Ossiani lauludega" 2. "Kalevipoja" keel pole ei vana rahvalaulu keel ega ka kaasaegne eesti keel Uus kirjaviis Lähtus soome keele, mitte ladina-saksa eeskujust Pikad vokaalid kirjutatakse kahekordselt, lühikesed ühekordselt Olev kääne Millised on oleva käände küsimused? Näiteid uuest kirjaviisist kue `kuue' sep `sepp' önnis `õnnis' harro `haru' karro `karu' wöiks `võiks' Tsitaate uuest kirjaviisist "Et ma küll sinna uuendamisse waimo immeks pannes kidan, siiski ei ussalda ma ni järsko sinnu jälgede sisse astuda, enne kui te-radda natukenne laiemaks sab tallatu" - F. R. Kreutzwald "Omal ajal ka ei tahetud loobuda vanast kirjaviisist (luggema ramatuid) ja vastu võtta Ahrensi reformi, aga ometi tuli hiljem järele anda, sest et uus kirjaviis on parem." - Johannes Aavik 1936 Kasutatud kirjandus
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja (kõrvalerialaga) EKL 2kõ kaugõpe LASTE LIIKUMISAKTIIVSUS KOOLIS Referaat Juhendaja: MA, Marion Piisang Tallinn 2009 SISUKORD # SISSEJUHATUS............................................................................................................................2 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS.....................................................................2 1.1. Laste kehaline aktiivsus...................................................................................................2 1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid.........................................................................2 1.3. Tervislik toitumine...............................................................................................................2 2. KEHA...
Mis on sõltuvus ja kas sellest tuleks vabaneda? Sõltuvus on positiivse enesetunde tekitanud aine tarvitamise või tegevuse pidev kordamine. Sõltuvuseks peetakse üldiselt negatiivseid tegevusi, kuid kas on olemas ka positiivseid sõltuvusi ning kas nendest tuleks vabaneda? Laialdaselt on levinud arusaam, et sõltuvust tekitavad vaid tubakatooted, alkohol ja narkootikumid. Psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro on öelnud, et sõltuvus ei pea olema üldse kahjulik ja seetõttu oleks mõistlik valida endale võimalikult kahjutu või lausa kasulik sõltuvus. Sellega andis ta mõista, et on olemas ka vähem kahjulikke sõltuvusi, kui tubakatoodete ja narkootikumide pruukimine. Vähem kahjulikuks või isegi kasulikuks sõltuvuseks võiks pidada näiteks tervislikku eluviisi, kus inimene hoolitseb pidevalt enda tervise eest ja see annab talle rahulolu ja hea tunde. Ning ka vajadust pidevalt trenni teha
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Lapse heaolu.............................................................................................................. 3 Kehaline aktiivsus ning selle vajalikkus......................................................................4 Tervislik toitumine....................................................................................................... 7 ................................................................................................................................... 8 Kokkuvõte................................................................................................................. 11 Kasutatud allikad...................................................................................................... 11 1...
KOND KOND KOND KOND Dekaani kt dots TEADUSKOND LOOGIA- Dekaan prof INFORMAA- KOND Dekaan prof Dekaan prof Dekaan prof Dekaan prof Hasso Kukemelk Dekaan prof TEADUSKOND Toomas Haldma TIKATEADUS- Dekaan prof Riho Jaan Ginter Joel Starkopf Valter Lang Mati Psuke Dekaan prof KOND Jaanus Harro Altnurme Peeter Burk Dekaan prof Mati Kilp 19* | 252** 86 | 2272 512 | 1456 346 | 2654 89 | 1351 72 | 477 967 | 1886 81 | 1252 123 | 662 135 | 1540 *ttajate arv 08
Arvutist vaadates mingeid pilte maalidest, siis ei ole kunagi näha pisikesi detaile ja maal ei ole õigete varjunditega. Kuid kui olla kohapeal ja vaadata neid- see on uskumatu milliseid pisikesi detaile on võimeline üks kunstnik maalima. Neljandal korrusel oli ka püsiväljapanek selle nimeks oli: Rasked valikud. Seal on Teise maailmasõja järgse, Nõukoude perioodi eesti kunst. Neljandal korrusel oli ka ühe Soome pop kunstniku teosed- kunstniku nimi oli Harro! Tema teosed olid vägagi omapärased ja leidlikud. Eriti meeldis mulle tema kujutus Soome lipust. Seal oli vähemalt 10 erinevat versiooni.Viiendale korrusele jõudes kohtasime kaasaegset kunsti. See oli äärmiselt põnevalt lahendatud. Seal oli üks tuba mis oli pime ja kolmele seinale näidati prozektoriga- see oli mees kellel oli käte ja jalgade otsas pallid. Väga huvitav oli vaadata kolme seina, kus toimus erinev asi. See oli äärmiselt põnev ja huvitav
......................................................12 SISSEJUHATUS Teema valikul lähtusin sellest, et see oleks mulle sobiv ja mul oleks mugav seda refereerida. Eelkõige jäi see teema mulle silma selle pärast, et abort on paraku tänapäeval väga aktuaalne ning noored tütarlapsed, kes kogemata rasestuvad, võtavad seda väga kergekäeliselt ning ei mõtle tagajärgedele. Kasutasin kolme teaduslikku allikat, kus oli väga palju kasulikku ja huvitavat infot. Nendeks olid: Kiivet, R., & Harro, J. (2002). Eesti rahva tervis 1991- 2000; Mason, J. K., & R. A. McCall Smith. (1996). Õigus ja meditsiinieetika; Niiberg, T. (2008). Naiseks, emaks ja daamiks. Viimast soovitan kõikidel naisterahvastel lugeda, kuna seal on tohutult palju infot, mida tasub kõigil naistel teada. Referaat koosneb tiitellehest, sisukorrast, sissejuhatusest, kolmest peatükist, kokkuvõttest ning kasutatud kirjandusest. Esimene peatükk räägib
kasutama hakati, teises osas kirjeldan snusi kahjulikkust inimesele, eelkõige keskendun põhikooli õpilastele ja kolmandas osas, kust saavad snusi meie kooli õpilased ja kui paljud õpilased seda kasutavad. Essee kirjutamiseks kogusin materjale Eesti snusi teemalistelt veebilehtedelt, lisaks kasutasin Kjell Asplundi artiklit snusi kasutamise riskidest südameveresoonkonnahaiguste tekkeks ja parema ülevaate saamiseks nikotiini mõjudest organismile ka Jaanus Harro raamatut ,,Uimastite ajastu". 2 Mis on snus ja millal seda kasutama hakati Kõigepealt siis, mis on snus? Snus on niiske jahvatatud tubakas, mida on eelnevalt fermentiseeritud. Kõige levinum viis snusi tarbimiseks on see panna suhu ülemise huule alla, kus seda hoitakse mõnest minutist kuni mõne tunnini sõltuvalt harjumusest. Tavaliselt tarbitakse kahte sorti snusi. Esimeseks oleks nii nimetatud original snus, mis on
Loovtöö Erivajadustega laps tavakoolis: sotsiaalne võimekus ja väärtuskasvatus 2012 Tõenäoliselt on raske kahelda väites, et jätkusuutlikus ja turvalises ühiskonnas on hoolivus, sallivus ja koostöövalmidus vajalikud väärtused ja hoiakud. Võtmeküsimus on, kuidas saavutada see, et need hoiakutena ühiskonnas domineeriksid. Praktiliselt toimiva väärtuskasvatuse eelduseks on sotsiaalse võimekuse teadlik arendamine ning käitumismudelid, mis sotsiaalseid väärtusi taastoodavad. Mõtlen siin eelkõige kommunikatiivseid oskusi, isikutevahelisi oskusi , eneseanalüüsi harjumust jms. Usun, et eesti sotsiaalpoliitika üks tegematajätmisi on see, et alahinnatakse haridussüsteemi rolli sotsiaalsete võimete arendajana. Sotsiaalse võimekuse arendamine algab muuhulgas ka sellest, et haridussüsteemi väärtustatakse mitte üksnes insener...
http://www.eetika.ee/et/805728 1. Eetikakoodeksite roll ja võimalikud probleemid. Annab nõu kuidas k äituda Selleks, et panna raamidesse lubatud ja lubamatud asjad. Seega võib tegelikult öelda, et eetikakoodeksi võivad vastu võtta sisuliselt kõik inimesed, keda ühendab mingisugune tunnus ükskõik, kas see on elukutse, töökoht või hobi ning kes peavad vajalikuks seda tunnust ja sellest tulenevaid kohustusi ja käitumismalle oma tegevuses rõhutada heade tavade kirjapanemiseks ühtsustunde loomiseks põhiväärtuste sõnastamise abil grupi lojaalsuse suurendamiseks ja väärtuste ühtlustamiseks väära käitumise ennetamiseks ja ärahoidmiseks maine loomiseks või elukutse või grupi usaldusväärsuse tõstmiseks avalikkuse silmis avalikkuse surve ja suurenenud kontrolli tõttu; juhtimistasandite vähendamisest ja vastutuse delegeerimisest tulenenud käitumuslike raamide kehtestamise tõttu; Kõrgemate struktuuride poolt e...
Suurenenud on veenisiseselt narkootikumie süstivate inimeste arv. Eestis on peamisteks üledooside põhjustajaks opoid fentanüül, mis mujal riikides nii laialdaselt levinud pole(https://www.arst.ee/et/Uudised-ja- artiklid/45847/eestis-sureb-uledoosi-tottu-kumme-korda-rohkem-inimesi-kui-euroopas- keskmiselt). Tervise Arengu Instituudi andmete järgi on Eestis üle 10 000 süstiva narkomaani. Kõige rohkem tarvitatakse kanepit. Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro arvab, et aastaks 2032 on maailmas oluliselt rohkem uimasteid. Narkomaania Eesti noorte seas Eestis on väga palju noori, kes alustavad narkootikumide tarvitamist väga varajases eas. ETV saates ’’Pealtnägija’’ rääkis üks 17-aastane noormees, kuidas narkomaailm noorte seas välja näeb. Kõige rohkem äritsetakse kanepiga ning tarvitatakse seda enim. 2012. aasta juulis tabati mitmesaja grammi kanepiga suurem jõuk, kelle seas oli nii tehnikumi kui ka ülikooli õpilasi.
Meile võib tunduda, et praegusele ajastusele on alkoholi tarbimine eriti iseloomulik, on alkoholi kõrgaeg maailmas pigem möödas. Kõrgaeg oli siis, kui töömehed ootasid osa palgast alkoholina, sõjaväes oli alkoholi sisaldavate jookide ratsioon ning paljud inimesed alustasid oma päeva kangete jookidega. Muidugi kõik sõltub alati kättesaadavusest. 6 Kasutatud allikad Jaanus Harro raamat ,,Uimastite ajastu" 7
Näiteks Alderferi vajaduste teooria parem empiirilise testimise viis oleks kindlaks teha, mis vajadused põhjustavad kindlaid käitumisviise, mitte lihtsalt näidata korrelatsiooni vajaduste ja käitumise vahel. 5 Konspekt on koostatud järgnevate infoallikate põhjal: - Alas, R. Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused. - Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, R., Kikas, E., Konstabel, K., Kreegipuu, K., Kreegipuu, M., Pullmann, H., Rauk, M., Realo, A., Schmidt, M., Tulviste, P., Tulviste, T., Vadi, M., Viikmaa, M. Psühholoogia gümnaasiumile. - Arnolds, C.A., Boshoff, C. Compensation, esteem valence and job performance: an empirical assessment of Alderfer's ERG theory. - Arnolds, C.A., Boshoff C. Does higher remuneration equal higher job performance
arendatakse ja analüüsitaks veel tulevikus palju, sest inimese teadvuses, mõtlemises ja käitumises on veel nii palju, mida uurida. 4 Kasutatud kirjandus: 1. V. Kolga ,,Psühholoogia keskkoolile" 2. J. Uljas, T. Rumberg ,,Psühholoogia gümnaasiumiõpik" 3. J. Allik, J. Harro, P. Tulviste jt. ,,Psühholoogia gümnaasiumile" 4. Eesti Entsüklopeedia nr.3 5. http://www.siilats.com/psych/freud%20ja%20sisse.htm 5
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai TERVISEDENDUS LASTEAIAS Referaat Juhendaja: Ene Tomberg Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1. TERVISEDENDAMINE LASTEAIAS..............................................................................4 1.1 Tervis ja tervisedendus..................................................................................................4 1.2 Tervist edendava lasteaia põhimõtted...............................................................................4 1.3 Tervisekasvatus – osa alusharidusest............................................................................5 1.4 Kodu ja lasteaia k...
saavad ka elud motiveeritud. Iga liigutuse eesmärk on teha midagi, mis annab meile soovitud tulemuse ja aitab meid elus edasi. Pelgalt oodates ja lootes kaob viimaks motivatsioon ja käega viskamine on lihtne tulema. Seega tuleb elu elada mõttega, kukkudes püsti end ajada ja jonni ajades oma eesmärgini pürgida. 11 Kasutatud kirjandus 1. Alas, R. Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused. 2. Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, R., Kikas, E., Konstabel, K., Kreegipuu, K., Kreegipuu, M., Pullmann, H., Rauk, M., Realo, A., Schmidt, M., Tulviste, P., Tulviste, T., Vadi, M., Viikmaa, M. Psühholoogia gümnaasiumile. 3. Landsberg, M. Motiveerimise kunst. Tallinn: Varrak, 2003, 206 lk 4. Mägi, J. Organisatsioon ja juhtimine. http://web.ametikool.ee/jane/okj/?Avaleht [25.05.2015] 5. Hansed, E. Meeskonna motiveerimine. http://www.nooruse
leidmine malendite sümboolse tähenduse ja nendega tehtavate aktuaalsete käikude vastuolu korral; demonstratsioon McGurki efekti suurest tolerantsist ruumilise kvantimise poolt sisse viidud kujutise vasestamisele ja ,,jämendamisele". Eesti psühholooge 14 Lisa 1 Eesti psühholooge Jaanus harro Jaanus Harro esindab seda osa psühholoogiast, mis on samavõrd psühhofüsioloogia kui ka käitumisteadus (mille hulka psühholoogia kuulub), kuid mitte nii väga humanitaarteadus. Lähimaks määratluseks Harro eriala(de)le oleks psühhobioloogia ja psühhofarmakoloogia. Tema teadusetegemise laadile on kõige lähemal eeltutvustatutest Panksepp. Tema teadustöö põhimeetodeiks on psühhofarmakoloogilised, käitumuslikud ja
Käitumise bioloogilised alused I: Õppematerjale: närvisüsteem ja käitumise { Harro, J. (2006, 2002) Inimvaim ja aju: käitumise bioloogilised alused. Psühholoogia gümnaasiumile juhtimine (toim. J. Allik ja M. Rauk), ptk 4 lk. 56-75. TÜ Kirjastus { Gleitman, H. jt (1999). Psychology (5th Ed) Ch. 2, lk 14-69 või Gleitman, H
KOOLI NIMI Uurimustöö KANEPITARBIMINE JA UIMASTIENNETUSTÖÖ TULEMUSLIKKUS (valitud koolide) KOOLINOORTE SEAS Nimi Õppejõud: 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................. 1 SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 1. KANEPI TARBIMINE JA ENNETUSTÖÖ.........................................................................4 1.1. Kanepi levimine ja selle tarbimise harjumused koolinoorte seas ....................4 1.2. Koolinoorte hoiakud ja suhtumine kanepisse.................................................. 5 1.3. Kanepi tarbimis...
KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Aedma, K. (aprill/mai 2001). Kõige paremini paneb tööle töö ise. Director 2. Alas, R. (1997). Juhtimise alused. Tallinn: kirjastus Külim 3. Alas, R. (2004). Juhtimise alused. Tallinn: kirjastus Külim 4. Alas, R. (1997). Personali juhtimine. Tallinn: kirjastus Külim 5. Alas, R. (1998). Personali juhtimise käsiraamat. Tallinn: kirjastus Külim 6. Allik, J., Häidkind, R., Harro, J., Viikmaa, M., Kreegipuu, K., Rauk, M., Kikas, E., Tulviste, P., Luuk, A., Realo, A., Konstabel, K., Pullmann, H., Schmidt, M. & Vadi, M. (2002). Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 7. Bachmann, T. & Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Kirjastus Ilo 8. Elenurm, T. (aprill 2002). Tööõhkkond kujundab motivatsiooni. Saldo 9. Kidron. A. (2001). Psühholoogia põhisuunad. Tallinn: kirjastus Mondo 10. Landsberg, M. (2003). Motiveerimise kunst
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP I Maris Pähn HI-VIIRUS ja AIDS EESTIS Iseseisev töö patoloogias Juhendaja: M.Kundla Tallinn 2008 2 SISUKORD 1. HI-VIIRUS.........................................................................................................................4 1.1.HI-viiruse struktuur ja paljumine.................................................................................4 1.2.HI-viiruse toime ja infektsiooni kulg........................................................................... 5 1.3.Nakatumine.................................................................................................................. 6 1.4.Testimine ja ravi...........................................................................................................7 2.HIV JA AIDS EESTIS.......................................
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö ja täiendusõppe osakond Kehaline aktiivsus täiskasvanutel Nadezda Vassiljeva NT13 Õppejõud: I.Glaase Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 lk Parimad harjutused................................................................................................4 lk Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid...................................................................8 lk Kokkuvõte.............................................................................................................9 lk Kasutatud kirjandus...............................................................................................10 lk Sissejuhatus On s...
Kui oleme otsustanud pidada uimasteid küllalt ohtlikuks, ei midagi nende vastu ette võtta, siis esimeseks asjaks on teadmised. Tubaka, alkoholi ja keelatud uimastite kahjulikkus tervisele olgu üldiselt teada. See on tervisekasvatuse ülesanne, aga tervisekasvatus ei pea olema kuivade faktidega hirmutamine. Et uimastid on halb valik, saagu noortele inimestele selgeks muu elu see, mis pakub neile võimaluse ennast hästi tunda ja põnevalt aega veeta. KASUTATUD KIRJANDUS Jaanus Harro ,,Uimastite ajastu'', Tartu Ülikooli kirjastus, 2006 Mike Haskins ,,Meelemürgid'', inglise keelest tõlkinud Marja Liidja, Essen, 2003 Anita Ganeri ,,Uimastid'', Egmont Estonia, 2000 Juri Uljas ja Thea Rumberg ,,Psühholoogia'', gümnaasiumiõpik, Koolibri, 2002
Psühhoteraapia on häire kõrvaldamine. Teraapiaid on sadu, neist paarkümmend on teaduslike uurimustega järele kontrollitud, nende jaoks on kirjapandud ravijuhendid ja on teada, milliste häirete puhul on need efektiivsed. Mina oma referaadis sain mitmeid uusi teadmisi. Põnev oli otsida ja lugeda mitmetest häiretest. Vahel unustasin end ka teemadesse, mida referaadis ei plaaninud käsitleda. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Allik J., Häidikind R., Harro J., Viikmaa M., Kreegipuu K., Rauk M., Kikas E., Tulviste T ja P., Luuk A., Psühholoogia gümnaasiumile 2002 2. Laukkanen E., Marttunen M., Miettinen S., Pietikäinen M. ,,Kuidas aidata psüühikaprobeemidega noorukit" tõlge Eesti keelde Margit Riit 2008 3. Juhan Sõerd, Psühholoogia kõigile, Tallinn Koolibri 1992 4. Kõrgesaar J., Paavel V., Sarjas A., Sõmer S., Vasar V. Psüühilise erivajadusega inimeste hoolekanne Eestis, Käsiraamat 2000/2001 http://raulpage
Sissejuhatus Ma valisin selle teema, sest salmikud ei ole enam kooliõpilaste seas kasutusel ja nad on kaotanud tänapäeval oma esialgse tähenduse ühiskonnas. Minu töö eesmärk on võrrelda salmikuluulet erinavatel ajaperioodidel ja uurida, millest salmikuluule räägib. Peamisteks uurimusküsimusteks on: Millest salmikuluule räägib? Kas erinevate ajastute salmikud erinevad , kas neil on ühiseid tunnuseid? Informatsiooni leidmise meetoditeks on salmikute tekstide analüüs ja salmiku omanikega läbiviidud intervjuud. Esimese peatükkis käsitlesin salmikuluulet folkloori osana ja tõin välja iseloomulikud tunnused, teises peatükis tõin välja erinevate ajaperioodide salmikuluule analüüsi kuue salmiku näidete põhjal. Lisadena on töös fotod salmikute tekstidest ja salmikute omanike poolt täidetud küsimustikud. Uurimismaterjal pärineb salmikutest ja folklooriteemalistest kirjandusväljaannetest: E. Kalmre ,,Regivärsist netinaljedeni", rahvaluuleteemal...
Traditsioonilised: • Pressinõukogud + koodeksid • Ombudsmanid • Meediaajakirjandus • Meediakriitika (massimeedias) • Kirjad toimetajale • Paranduste nurk Digitaalsed: • Erinevad blogid • Ülekanded toimetusest • Online ombudsman • Meediakriitika eri keskkondades Materjalid: * Harro, H. (1996) Ajakirjandusvabadusest kommunikatsioonivabaduse poole. (See on peamine õppematerjal. Seadusandluse osa on vananenud! Seda võite lugeda seaduste tõlgendamise mõttes, kuid arvestage, et tänased seadused on teised. Vaadake põhiliselt vaid eetikat puudutavaid peatükke. Rangelt soovituslik on sissejuhatava osa ning esimeste peatükkide lugemine, et tutvuda kaalutlemise põhimõtetega ning olulisemate kommunikatsioonieetika küsimustega. Hilisemaid
Piero Manzoni ,,Kunstniku sitt" konservid 1961 Nouveau Realisme- prantsuse poppkunst. Grupi asutas Pierre Restany Yves Klein ,,Hüpe tühjusesse" 1960 SININE REVOLUTSIOON! Kapitalistlik realism- liikumine Saksamaal. See on saksa grupi paralleelnähtus 1950.-60.-ndate USA popkunstile. Richter arvas, et kunst tuleks eraldada kunstiajaloost, maalid peaks keskenduma visuaalsele, mitte selle sisule. Gerhard Richter ,,Betty" 1988 Soome popkunsti näide: Harro Koskinen 1969 Eesti popkunsti näited: Andres Tolts ,,Poksijad" Leonhard Lapin 1968 a oli hipi-ajastu ja vabameelse noorsooliikumise lõpp. Sel aastal suri ka Dushamp. 5. Kontseptualistlik kunst keele-, protsessi- ja fotopõhised kunstistrateegiad. Rühmitused, koolkonnad. New Yorgi ja Moskva kontseptualistid. Moskva kontseptualism tekkis väljaspool ametlikku kunstisüsteemi nõukogude korra kriitikana
Pärnu Koidula Gümnaasium Kehalise kasvatuse mõju Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 tüdrukute enesetundele ja meeleolule Uurimistöö alused. Kursuse lõputöö Kairit Merilaht, Karmen Grigor, Kätlin Kase, Britt Haas, Anet Vaikla G1BK1- bioloogia-keemia õppesuund Juhendaja: Eva Palk Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus .............................................................................................. ............3 1. Kirjanduse ülevaade………………………………………………………………………………….. …………4 1.1 Liikumise tähtsus tervisele ………………………………………………………………..……....4 1.2 Füüsilise aktiivsuse positiivsed mõjud or...
kasutamise ennetamine koolis, sotsiaalsed tulekusoskused ja palju muud huvitavat infot. Selle töö abil ma õpisin olulist informatsiooni uimastite kohta. Tulevikus, selle töö abil ma saan tuletada meelde varemõpitut, koguda uusi teadmisi ja luua nende vahel seoseid KASUTATUD ALLIKAD 1) Sotsiaalsete toimetulekuoskuste opetus. Opetajaraamat 4.-6.klassile. Tartu, 2001 lk. 7- 53 2) Moodle`is temaatilise kausta ,,Uimastid ja soltuvused" materjale 3) "Uimastite ajastu" Jaanus Harro. Tartu Ülikooli Kirjastus. 318 lk. 4) Loengu materjal ,,Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus" 5) ,,Eestis enam levinud narkootilised ja psühhotroopsed ained" Anu Neuman 6) http://www.narko.ee 7) Narkomaania probleem ja areng Eestis http://eusk.tai.ee/failid/Narkomaania_representatsioonid9.pdf 8) http://www.baltichealthtrain.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=231706/in+Estoni an.pdf
75 Kasutatud materjal 1. K Hilborn. Ülevaade kuriteoennetuse planeerimisest. Tallinn: Justiitsministeerium. 2007. 233 lk 2. J. Saar. Kriminaalpsühholoogia. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. 2007. 259 lk 3. T. Bachmann. Maruste. Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo. 2009. 440 lk 4. T. Bachmann. Psühhonoomia juriidilises kontekstis: tutvustavad loengud. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 2003. 158 lk 5. J. Allik & R. Häidkind, & J. Harro. Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikkoli Kirjastus. 2002. 280 lk 6. C. Lombroso. Introduction. In C. Lombroso – G. Ferrero. Criminal Man, According to the Classification of Cesare Lombroso. Montvlair, N.J,: Patterson Smith. 1972. 322 lk 7. E. Sagarin. Taboos in Criminology. Beverly Hills, CA: Sage. 1980. 148 lk 8. D. C. Rowe. Biology and Crime. Los Angeles, CA:Roxbury Publishing Company. 2002 .161 lk 9. A. Raine
Polke (1941- 2010) Jänkukesed, 1966; Läbikäik, 1996 Eksperiment III, 1999 > Supermarkets > Soome popkunst Harro Koskinen 1969 Rootsi popkunst Eesti popkunst Enno Hallek Arvutiga töödeldud Rootsi maastikm Leonhard Lapin “Benno Bladrikorni elurõõm, arvamused ja õnnetu surm kohvikus Pelegria”
vasopressiin ja oksütotsiin. Joonis 7 Joonisel on välja toodud ecstasy toimemehhanism ajus. Ecstasy kasutamise korral suureneb serotoniini ja dopamiini vabanemine neuronite sünapsites. Kui kasutatakse palju ecstasyt, siis mingi osa serotoniinineuronite närvilõpmetest kahjustub. See põhjustab inimesel impulsiivsuse suurenemist ning suureneb ka risk depressiooni tekkimisele.( Harro 2002, 72 ) Peaaegu viiendiku sekundi jooksul kujuneb inimesel armumistunne. Armumistunne sarnaneb kokaiinikaifile. Kui õige inimene ilmub vaatevälja, siis ainult mõnede millisekundite jooksul upub inimese aju selliste keemiliste ainetega, mis tekitavad eufooriat. See aga tõestab armumist, mis tekib esimesest silmapilgust. Esimese armumistunde ajal stimuleerib dopamiin, oksütotsiin, adrenaliin ja vasopressiin aju palju erinevaid piirkondi
vasopressiin ja oksütotsiin. 35 Joonis 7 Joonisel on välja toodud ecstasy toimemehhanism ajus. Ecstasy kasutamise korral suureneb serotoniini ja dopamiini vabanemine neuronite sünapsites. Kui kasutatakse palju ecstasyt, siis mingi osa serotoniinineuronite närvilõpmetest kahjustub. See põhjustab inimesel impulsiivsuse suurenemist ning suureneb ka risk depressiooni tekkimisele.( Harro 2002, 72 ) Peaaegu viiendiku sekundi jooksul kujuneb inimesel armumistunne. Armumistunne sarnaneb kokaiinikaifile. Kui õige inimene ilmub vaatevälja, siis ainult mõnede millisekundite jooksul upub inimese aju selliste keemiliste ainetega, mis tekitavad eufooriat. See aga tõestab armumist, mis tekib esimesest silmapilgust. Esimese armumistunde ajal stimuleerib dopamiin, oksütotsiin, adrenaliin ja vasopressiin aju palju erinevaid piirkondi
vasopressiin ja oksütotsiin. Joonis 7 Joonisel on välja toodud ecstasy toimemehhanism ajus. Ecstasy kasutamise korral suureneb serotoniini ja dopamiini vabanemine neuronite sünapsites. Kui kasutatakse palju ecstasyt, siis mingi osa serotoniinineuronite närvilõpmetest kahjustub. See põhjustab inimesel impulsiivsuse suurenemist ning suureneb ka risk depressiooni tekkimisele.( Harro 2002, 72 ) 38 Peaaegu viiendiku sekundi jooksul kujuneb inimesel armumistunne. Armumistunne sarnaneb kokaiinikaifile. Kui õige inimene ilmub vaatevälja, siis ainult mõnede millisekundite jooksul upub inimese aju selliste keemiliste ainetega, mis tekitavad eufooriat. See aga tõestab armumist, mis tekib esimesest silmapilgust. Esimese armumistunde ajal stimuleerib dopamiin, oksütotsiin, adrenaliin ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
