Eraelu puutumatus (0)

Q: Kus lõppeb avaliku elu tegelase põhiõigus eraelu puutumatusele?

Vastus leiad õppematerjalist: Eraelu puutumatus

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Kus lõppeb avaliku elu tegelase põhiõigus eraelu puutumatusele?

TALLINNA MAJANDUSKOOL
Täiskasvanute koolituskeskus
Agnes Lukats
PT I
EESTI PÕHISEADUSE PARAGRAHV 26
Referaat
Juhendaja :
Mare Visnapuu
Tallinn 2008

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1.ERAELU PUUTUMATUS 4
2.ERAELU PUUTUMATUSE TÄHENDUS 8
3.Eraelu puutumatuse piirangute lubatavus 9
4.Eraelu puutumatusega seonduvad kaitse. ja toetuskohustused 10
Kokkuvõte 11

SISSEJUHATUS

Põhiseaduse II peatükk käsitleb põhiõigusi, -vabadust ja –kohustust. Inim- ja põhiõiguste tunnustamine on vastukaaluks ideele, mille kohaselt riik võib sekkuda piiramatult igaühe vabadusse ning inimesel on õigused vaid siis, kui riik neid annab ja tunnistab. Inim- ja põhiõigused kehtivad sõltumata seadusandja tahtest.
Inimõigused on eelkõige moraalsed õigused, mis kehtivad sõltumata sellest, kas neid mõni riiklik institutsioon tunnustab või mitte – igal inimesel peavad olema teatud inimõigused. Inimõiguste olemasolu peab garanteerima fundamentaalsete huvide ja vajaduste kaitse ning rahuldamise.( Annus 2006, lk 221)
Üks huvipakkuvamaid ja põhilisi õigusi, mida üldjuhul teatakse on põhiseaduse paragrahv 26, milles käsitletakse perekonna- ja eraelu puutumatust. Eriti teravalt tuleb eraelu puutumatuse teema esile avaliku elu tegelaste puhul. Perekonna- ja eraelu puutumatuse küsimus on kerkindu ka minu lähedastel, kui seoses riigiametniku tööülessannetega nende andmeid uurinud olen, et täita vajalikud ankeedid või kui tuleb täita järjekordne majanduslikehuvide deklaratsioon . Igakord tekib küsimus, mille jaoks on vaja ja kas ikka on vaja ning õigus küsida kõiki neid andmeid?
Põhiline huvi on üldjuhul eraelu puutumatusel. Perekonnaelu puutumatus jääb tahaplaanile ja nii pööran oma töös tähelepanu just eralu puudutavale küsimusele kui perekonnaelule.

ERAELU PUUTUMATUS

Põhiseaduse § 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused , kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.
Antud paragrahv kaitseb eraleu puutumatust, mis konkretiseerib üldist isiksusõigust. Eraelu laias tähenduses hõlmab ka perekonnaelu. Samuti kaitsevad eraelu kodu ning korrespondentsi puutumatuse põhimõtted. Põhisedaduse § 26 vasteks Euroopa inimõiguste konvensioonis (EIÕK) on artikkel 8, mille kohaselt igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu. Eraelu puutumatusega on lahutamatult seotud isikuandmete kaitse. (Annus 2006, lk 280-281)
Andmeid üksikisikute kohta ehk isikuandmeid kogutakse ja kasutatakse paljudes igapäevaelu valdkondades. Üksikisik annab isikuandmeid siis, kui ta näiteks registreerib end raamatukogu lugejakaardi saamiseks, astub spordiklubi liikmeks, avab pangakonto jne. Isikuandmeid võidakse koguda otse üksikisikult või olemasolevast andmebaasist. Neid andmeid võidakse seejärel kasutada muul otstarbel ja/või jagada teiste isikutega. Isikuandmeteks võivad olla mis tahes andmed, mis võimaldavad isiku identifitseerimist, näiteks nimi, telefoninumber või foto.
Infotehnoloogia areng ja uued telekommunikatsioonivõrgud võimaldavad isikuandmeid lihtsamalt edastada ka teistesse riikidesse. Selle tulemusena töödeldakse ühe liikmesriigi kodanike andmeid vahel teistes liikmesriikides.
Isikuandmeid võib töödelda (nt koguda ja edaspidi kasutada) ainult juhul, kui:

andmesubjekt on selleks andnud oma ühemõttelise nõusoleku, st kui ta on nõusoleku andnud oma vabast tahtest ja konkreetselt pärast seda, kui teda on asjakohaselt teavitatud;
isikuandmete töötlemine on vajalik sellise lepingu täitmiseks, mille osapool andmesubjekt on, või lepingu sõlmimiseks vastavalt andmesubjekti taotlusele, nt isikuandmete töötlemine arveldamise eesmärgil või töökoha või pangalaenu taotleja isikuandmete töötlemine;
töötlemine on nõutav seadusjärgse kohustuse täitmiseks;
andmete töötlemine on vajalik andmesubjekti eluliste huvide kaitsmiseks. Näiteks autoõnnetuse korral, kui andmesubjekt ei ole teadvusel , on kiirabitöötajatel lubatud teha veretest, kui seda peetakse andmesubjekti elu päästmiseks hädavajalikuks;
töötlemine on vajalik avalike huvidega seotud ülesannete või ametivõimude (nagu valitsus, maksuamet , politsei) ülesannete täitmiseks.
lõpuks, isikuandmeid võib töödelda, kui vastutav andmetöötleja või kolmas isik omab selleks õigustatud huvi. See huvi ei kaalu siiski üles andmesubjekti huve ega põhiõigusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele. Selle sättega nähakse ette, et tuleb püüda saavutada mõistlik tasakaal, st tegelikkuses tavaliselt vastutava andmetöötleja ärihuvi ja andmesubjekti eraelu puutumatuse vahel. Seda tasakaalu hindab andmekaitseasutuse järelevalve all kõigepealt vastutav andmetöötleja, kuid vajaduse korral on lõplik sõna kohtul. (Euroopa Komisjon Andmekaitse )

Õigus eraelu puutumatusele võib mõnikord minna vastuollu sõnavabadusega ja eriti ajakirjanduse ja massiteabevahendite vabadusega . Huvi avaliku elu tegelaste eraelu vastu on mingil määral mõistetav.
Kuid, kui palju ja mis alustel on õigust sekkuda avaliku elu tegelase eraellu ning avaliku elu tegelase perekonnaliikmete eraellu? Sellised küsimused on esitanud härra Silver Meikar õiguskanslerile oma 17. septembri 2008 aasta pöördumises, millele õiguskantsler vastas alljärgnevalt:
Avaliku elu tegelase eraelu
Küsisite, kui palju ja mis alustel on õigust sekkuda avaliku elu tegelase ja tema perekonnaliikmete eraellu. Vastan seega Teie esimesele ja teisele küsimusele koos.
Esmalt selgitan, et mõistet “avaliku elu tegelane” kasutatakse põhiliselt ajakirjanduse kontekstis, kui on räägitud sellest, et ühiskonnas tuntud inimeste taluvuslävi seoses ajakirjandusega peaks olema väiksem kui tavainimestel. Seetõttu käsitlen järgnevalt tuntud inimeste kohta käivate andmete avalikustamist ajakirjanduses.
Avaliku elu tegelase eraelu kajastamisel ajakirjanduses tuleb peale eraelu puutumatuse põhiõiguse kaaluda ka sõnavabaduse põhiõigust. Riigikohus on sellega seoses märkinud: “Sõnavabaduse, sealhulgas ajakirjandusliku sõnavabaduse, kasutamisel peab PS § 19 lg-st 2 tulenevalt austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.”
Varem oli mitmetes Euroopa riikides juurdunud arusaam, et avaliku elu tegelase õigus eraelule on oluliselt kitsam kui tavainimestel. Nii ajakirjanduses kui ka kohtupraktikas lähtuti sellest, et kui avaliku elu tegelane liigub avalikus kohas, tohib teda pildistada ja neid pilte ka ajakirjanduses avaldada. See arusaam muutus, kui Monaco printsess Caroline von Hannover , keda pildistati koos oma abikaasa printsi Ernst-August von Hannoveriga ratsutamas, sisseoste tegemas, suusapuhkusel jms, otsustas selliste piltide avaldamise vaidlustada ja pöörduda lõppastmes Euroopa Inimõiguste Kohtu poole.
24.06.2004 tegi Euroopa Inimõiguste Kohus otsuse asjas Von Hannover v Germany, mis muutis varasemat arusaama avaliku elu tegelaste kajastamisest meedias. Kohus kaalus kahte vastandlikku inimõigust: eraelu puutumatust ja ajakirjandusliku väljendusvabadust ning märkis, et Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) artiklist 8 tuleneb liikmesriigile kohustus luua õiguskord, mis võimaldaks isikul efektiivselt oma privaatsust kaitsta. EIÕK artiklis 10 tagatud ajakirjandusvabadus tähendab, et ajakirjandusel peab olema võimalik avaldada infot, mis aitab kaasa debatile demokraatlikus ühiskonnas, näiteks kui see puudutab poliitikute poolt nende ülesannete täitmist. Kui tegemist on üksnes avalikkuse uudishimu rahuldamisega kellegi eraelu detailide osas, mis ei ole seotud avalike ülesannete täitmisega, ei aita see kaasa ühiskondlikule debatile. Sel juhul on teabe avaldamise taga hoopis meedia majandushuvid, mis ei kaalu üles inimese huvi eraelu puutumatusele.
Seega on oluline vahe selles, kas ajakirjandus täidab nn ühiskonna valvekoera rolli, kajastades ülekaaluka avaliku huviga seonduvaid küsimusi, või on tegemist üksnes inimeste uudishimu rahuldamisega. Viimasel juhul tuleb Euroopa Inimõiguste Kohtu hinnangul väljendusvabadust tõlgendada kitsendavalt. Eraelu puutumatuse kaitse on kohtu hinnangul fundamentaalse tähendusega iga indiviidi personaalsuse arengu mõttes ning eraelu kaitse peab ulatuma privaatsfäärist perekonnaringis laiemale, hõlmates ka isiku sotsiaalset dimensiooni . Isiku eraelu puutumatuse põhiõiguse tagamisse tuleb suhtuda seda tõsisemalt, mida rohkem uued informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad kõnealuse teabe edasist levitamist (salvestamist, kopeerimist, järgmistel veebilehtedel avaldamist jne) võimaldavad.
Eestis jõustus 01.01.2008 isikuandmete kaitse seaduse (IKS) uus redaktsioon , mille § 11 lg 2 sätestab nn ajakirjanduse klausli: “Isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi.”
Kõrvutades IKS § 11 lõiget 2 Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga on ilmne, et seadusandja on nn ajakirjanduse klausli sõnastamisel lähtunud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast. Viimasest lähtudes tuleks IKS § 11 lõiget 2 ka tõlgendada, ehk teisisõnu ülakaaluka avaliku huvi all tuleks silmas pidada, kas vastavate andmete avalikustamine annab juurde debatile demokraatlikus ühiskonnas, see tähendab ka ühiskonnaelu asjade otsustamist ja avaliku elu arendamist puudutavaid küsimusi, või toimub andmete avalikustamine pelgalt meedia majandushuvides, mil avalikkuse uudishimu rahuldamisel seoses skandaalide ja eraeluliste seikade publitseerimisega suurendab meedia oma käivat. Sellisest arusaamast tuleb lähtuda nii avaliku elu tegelaste kui ka nende perekonnaliikmete andmete avalikustamisel ajakirjanduses.
Eestis ei ole kahjuks Euroopa Inimõiguste Kohtu 2004.a lahendit veel eriti teadvustatud. Et inimeste õiguste kaitset parandada, tegi õiguskantsler 2007.a detsembris Andmekaitse Inspektsioonile ettepaneku töötada Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika pinnalt välja juhtnöörid Eesti ajakirjanduse jaoks. Kahjuks ei ole Andmekaitse Inspektsioon niisuguseid juhiseid senini välja töötanud. (Silvar Meikar, „Kus lõppeb avaliku elu tegelase põhiõigus eraelu puutumatusele?”)
Sellest võib järeldada, et avaliku elu tegelase eraelu ei ole siiski päris puutumatu ja igaüks, kes soovib avalikuse tähelepanu peaks enne vastavate sammude astumist endale sügavalt lahti mõtestama, mis see endaga kaasa toob.

ERAELU PUUTUMATUSE TÄHENDUS

Kui teaduskirjanduses võib eraelu definitsioone kohata tihti, siis kohtupraktikas ei ole eraelu definitsioone lihtne kohata. Riigikohus on märkinud, et eraelu puutumatus paneb riigile kohustuse „mitte sekkuda isiku eraellu” ilma eraelu mõistet täpsemini defineerimata. Täpse definitsiooni andmisest on hoidunud ka Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK), soovides tagada mõiste võimalikult paindlikku tõlgendamist muutuvates ühiskonnaoludes. (Annus 2006, lk 281)
Eraelu mõiste arengut on mõjutanud anglosaksi privaatsuse doktriin . 19. sajandi lõpul sõnastati privaatsus kui „õigus olla üksi”. Euroopa Nõukogu Parlamentaalse Assamblee resulutsioonis nr 428 (1970) määratletakse eraelu kui õiguste elada omaenda elu minimaalse sekkumisega. Sellele lisati resulutsiooniga nr 1165 (1998) õigus kontrollida enda kohta käivat informatsiooni.Inimõiguste kohus on tunnistanud eraelu puutumatuse kaitse all olevaks füüsilise ja moraalse puutumatuse, soolise identifitseerimise, nime ja soolise sättumuse, seksuaalelu, õiguse identiteedile ja isiksuse arengule ning õiguse luua ja arendada suhteid teiste inimeste ja välismaailmaga. Eraelu hõlmab inimõiguste kohtu käsituses ka profesionaalse ja ärilise iseloomuga tegevused, samuti võimude poolt isiku kohta avaliku informatsiooni kogumise ja talletamise teabetoimikutes. ( Juura 2002, lk 228-229)

Eraelu puutumatuse piirangute lubatavus

Eraellu võib sekkuda tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Paragrahvis 26 sätestatud loetelu on kitsam kui EIÕK vastav loetelu. Erinevalt EIÕK-st ei ole lubatud eraellu sekkuda riikliku julgeoleku ja riigi majandusliku heaolu kaitseks. Seega ei tohiks põhiseaduse kohaselt koguda inimeste kohta salaja informatsiooni riigi julgeoleku tagamiseks.
Näiteks riigi julgeolek on põhiseaduslik väärtus, mis õigustab põhiõiguse piirangut isegi siis, kui põhiõigust sätestav paragrahv seda otseselt ette ei näe. (Annus 2006, lk 285)

Eraelu puutumatusega seonduvad kaitse. ja toetuskohustused

Riigil on kohustus astuda aktiivselt samme eraelu kaitseks, sealhulgas kaitsta igaüht kolmandate isikute rünnete eest.
Näiteks tuvastas EIK konvensiooni rikkumise kaasuses , kus riik ei saanud kehtivate kriminaalseaduste alusel kriminaalmenetlust algatada isiku vastu, kes ründas seksuaalselt vaimselt alaarenenud tütarlast (X and Y vs Netherlands 1985). Riik rikub eralu puutumatust ka juhul, kui ta ei vii läbi kriminaalmenetlust vägistamise asjus juhtudel, kui naine ei osuta aktiivset vastupanu (M.C vs Bulgaria p 166). Sarnaselt leidis EIK kaasuses Airey vs Ireland , et riik oleks pidanud võimaldama naisele efektiivseid õiguskaitsevahendeid tema abikaas vastu, kes naist halvasti kohtles. (Annus 2006, lk 288-289)

Kokkuvõte

Taavi Annuse raamatus „Riigiõigus” toodud komentaarid ja seletused põhiseaduse paragrahv 26 kohta kattuvad olulisel määral minu arusaamadega eraelu puutumatuse kohapealt . Kõik olilisedmad nüansid olen oma töös esitanud just nii, et saaks kiir ülevaate eraelu puutumatusest. Eraelul on oma sotsiaalne, psühholoogiline ja ka õiguslik aspekt. Antud teost lugedeson õiguslikuse kohapealt eraelu mõiste Eestis veel suhtleiselt uus, Euroopa õigusruumis aga vana teema.
Eraelu seondub mõistete ja õiguskategooriatega privaatsus, turvalisus, vabadus ja õigused. Eraellu sekkumine ja privaatsuse ohustamine on alati olulised aspektid inimese turvalisust ja heaolu silmas pidades.
Eraelu puutumatus on sotsiaalne hüve, millele on igal riigikodanikul õigus ja mida peaks saama kohtus kaitsta.
Kuid iga inimene on suuremal või vähemal määral edev ja vajab sotsiaalset tähelepanu. Sellest tulenevadki kõik probleemid eraelu puutumatusega.
KASUTATUD ALLIKAD

Õigusteabe AS. Eesti Vabariigi põhiseadus komenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2002.

Annus, T. Riigiõigus. Tallinn: Juura, 2006.

Euroopa komisjon. Andmekaitse. http://ec.europa.eu/youreurope/nav/et/citizens/services/eu-guide/data-protection/index_et.html

Meikar, S. Kus lõppeb avaliku elu tegelase põhiõigus eraelu puutumatusele? http://www.meikar.ee/blog/?cat=6 , 2008.

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 107 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

107 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ekkely Õppematerjali autor

eraelu

Sarnased õppematerjalid

odt

ÕIGUS PRIVAATSUSELE JA ANDMEKAITSE

väljavalitute hüve, vaid tegemist on nn igaühe õigusega, mis tähendab seda, et õigust privaatsusele on õigus nõuda igal inimesel sõltumata tema ühiskondlikust, majanduslikust vm kuuluvusest. Privaatsus on igaühe õigus. Igal inimesel on õigus enesemääratlusele ning õigus, et tema isiklikke valikuid austataks nii riigi kui teiste isikute poolt. Et mõista, mis kuulub privaatsusõiguse kaitsealasse, tuleb esmalt aru saada, mis on privaatsus ja millest koosneb eraelu. 1.1 Mis on privaatsus? Privaatsus on isiku erasfäär. Eraelu omakorda on isiklik elu. Isikliku semantiline vastand on avalik, seega õigushüvena on kaitstav isiku eraelu. Õiguskirjanduses on eraelu defineeritud kui igaühe õigust enesemääratlemisele ning õigust elada oma soovide ja tahtmiste kohaselt minimaalse välise sekkumisega. Õigus eraelule ehk privaatsusele on eelnevast tulenevalt õigus isiklikule elule.

Andmekaitse

docx

Avalikud ja konfidentsiaalsed andmed, privaatsus internetis

korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.” (Eesti...1992) Sõnavabaduse puhul lähtub meie põhiseadus samuti EIÕKist: “igaühel on sellele õigus, kuid seda võib piirata avalikkuse hüvanguks ja juhul, kui see õigus riivaks teiste inimeste õigust oma perekonna- ja eraelu kaitseks”. Avalikke ja konfidentsiaalseid andmeid, inimese õigust enda kohta käivale informatsioonile reguleerivad peale põhiseaduse ka teised Eesti Vabariigi seadused: võlaõigusseadus, avaliku teabe seadus, isikuandmete kaitse seadus. Kui isikuandmete kaitse seadus reguleerib üksikisikute õiguste kaitse meetmeid, siis avaliku teabe seadus teabe avaldamist avalikkuse huvides (Nõmper & Tikk 2007: 76).

Ühiskond

docx

Kommunikatsioonieetika eksam

avalikustamist põhjendab ajakirjanduse õigus käsitleda teemat seoses ülekaalukaavaliku huviga või kui mõni haldusorgan avaldab kellegi nime seadusega ettenähtud korras. [3]. Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 10 tagatud ajakirjandusvabadus tähendab, et ajakirjandus peab saama avaldada infot, mis aitab kaasa debatile demokraatlikus ühiskonnas, näiteks kui see puudutab poliitikute ülesannete täitmist. Kui info puudutab üksnes avalikkuse uudishimu rahuldamist kellegi eraelu detailide suhtes, mis ei ole seotud tema avalike ülesannete täitmisega, ei aita see kaasa ühiskondlikule debatile. Sel juhul on teabe avaldamise taga majandushuvid, mis ei kaalu üles inimese huvi eraelu puutumatusele.[4] Avaliku teabe seadus reguleerib teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teavet, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites, ning selle 9

Eetika

doc

ERAELU PUUTUMATUS

TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia AKOM- 13 ERAELU PUUTUMATUS Ettekanne Üliõpilase nimi: Anastassia Malõseva Mari-Liis Reidi Õppeaine: Avaliku õiguse magistrikursus Õppejõud: Kalle Liiv Tallinn 2014 Asjassepuutuvad põhiseaduslikud normid Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 26, mille kohaselt igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele

Avalik õigus

pdf

VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS

...............................................................................13 1.3 Eelvangistus ja süütuse presumptsioon...........................................................................22 2 PÕHIÕIGUSTE JA -VABADUSTE PIIRAMINE................................................................27 2.1 Õigus vabadusele ........................................................................................................... 27 2.2 Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele.....................................................................32 2.3 Õigus vabale eneseteostusele..........................................................................................39 3 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS..............................44 3.1 Formaalne põhiseaduspärasus.........................................................................................44 3.2 Materiaalne põhiseaduspärasus....................................

Avalik õigus

docx

ISIKUANDMETE KAITSE AJALUGU

vahistada piilureid ning salakuulajaid ja milles andmete kaitse väljendub eelkõige riigisaladuse kaitses ning vähesel määral ka isikuandmete kaitses. Isiku ja isiklike õiguste ning vabaduste väärtustamist võib täheldada alles 16 sajandil, mil toimus Prantsuse Revolutsioon. Järgnevatel sajanditel võeti privaatsuse kaitseks vastu esimesed seadused (nt Rootsis, Prantsusmaal, Norras). Need seadused kaitsesid privaatsuse selliseid tahke nagu kodu ja kirjavahetuse puutumatus jms, mitte niivõrd isikuandmete kasutamist. Nende seaduste vastuvõtmise tingis eelkõige trükikunsti areng. Veel paari sajandi eest oli privaatsuse kaitse lihtne - isikul oli kerge ennast eraldada soovimatute silmade- kõrvade eest. 1820 kasutasid esmakordselt mõistet privaatsus oma artiklis ,,Right to Privacy" ameerika juristid S.Warren ja L.Brandeis. Artiklit ajendas kirjutama Bostoni ajalehtedes ilmunud kajastus S.Warreni tütre pulmadest

Isikuandme kaitse

docx

Riigiõigus

Vabariigi President määrab peaministrikandidaadi (iseseisev otsus ilma ettepanekuta, kuid peab arvestama, et vastav kandidaat suudaks valitsust moodustada). Vabariigi Presidendi pädevuses on armuandmine ja autasude ja teenetemärkide andmine. Vabariigi President saab karistatuid nende palvel vabastada karistuse kandmisest või karistust leevendada (ka amnestia teel Riigikogu poolt). Tuleb juhinduda sealjuures seadusega kehtestatud reeglitest. Eraelu puutumatus Põhiseaduse §26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Laiemas tähenduses hõlmab eraelu ka perekonnaelu. Samuti

Riigiõigus

docx

lkk

heaolu (lapsi hakati koolis kiusama), tema ärihuvid ja rikuti ka tema privaatsust. Mitte ainult ei rikutud Viktori ja tema pere õigusi ning vabadusi, mõjus see juhtum negatiivselt ka tema ärihuvidele, mille tõttu kannatas tema majanduslik elu. Selle juhtumi tõttu ei saanud ta ka Riigikogu valimistel kandideerida. KOHTUNIK: Nädalalehe tegevus on vastuolus mitme Eesti põhiseadusega, näiteks: § 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. § 17. Kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Rahuldan Viktori kaebuse, kuid mitte täies ulatuses. Nädalaleht saab 100 000 euro suuruse

Õigusõpetus

Rohkem sarnaseid