TALLINNA
MAJANDUSKOOLTäiskasvanute
koolituskeskus Agnes LukatsPT
IEESTI
PÕHISEADUSE PARAGRAHV 26Referaat Juhendaja :Mare
VisnapuuTallinn
2008SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1.ERAELU
PUUTUMATUS 4
2.ERAELU PUUTUMATUSE TÄHENDUS 8
3.Eraelu puutumatuse piirangute lubatavus 9
4.Eraelu puutumatusega seonduvad kaitse. ja toetuskohustused 10
Kokkuvõte 11
SISSEJUHATUS
Põhiseaduse
II peatükk käsitleb põhiõigusi, -vabadust ja –kohustust. Inim-
ja põhiõiguste tunnustamine on vastukaaluks ideele, mille kohaselt
riik võib sekkuda piiramatult igaühe
vabadusse ning inimesel on
õigused vaid siis, kui riik neid annab ja tunnistab. Inim- ja
põhiõigused kehtivad sõltumata seadusandja tahtest.
Inimõigused
on eelkõige
moraalsed õigused, mis kehtivad sõltumata sellest, kas
neid mõni riiklik
institutsioon tunnustab või mitte – igal
inimesel peavad olema teatud inimõigused. Inimõiguste olemasolu
peab
garanteerima fundamentaalsete huvide ja vajaduste kaitse ning
rahuldamise.(
Annus 2006, lk 221)
Üks
huvipakkuvamaid ja põhilisi õigusi, mida üldjuhul teatakse on
põhiseaduse paragrahv 26, milles käsitletakse perekonna- ja eraelu
puutumatust. Eriti teravalt tuleb eraelu puutumatuse teema esile
avaliku elu tegelaste puhul. Perekonna- ja eraelu puutumatuse küsimus
on kerkindu ka minu lähedastel, kui seoses riigiametniku
tööülessannetega nende andmeid uurinud olen, et täita vajalikud
ankeedid või kui tuleb täita järjekordne majanduslikehuvide
deklaratsioon . Igakord tekib küsimus, mille jaoks on vaja ja kas
ikka on vaja ning õigus küsida kõiki neid andmeid?
Põhiline
huvi on üldjuhul eraelu puutumatusel.
Perekonnaelu puutumatus jääb
tahaplaanile ja nii pööran oma töös tähelepanu just eralu
puudutavale küsimusele kui perekonnaelule.
ERAELU PUUTUMATUS
Põhiseaduse
§ 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused , kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi
kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud
juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste
inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.
Antud
paragrahv kaitseb eraleu puutumatust, mis konkretiseerib üldist
isiksusõigust. Eraelu laias tähenduses hõlmab ka perekonnaelu.
Samuti kaitsevad eraelu kodu ning korrespondentsi puutumatuse
põhimõtted. Põhisedaduse § 26 vasteks Euroopa inimõiguste
konvensioonis (EIÕK) on artikkel 8, mille kohaselt igaühel on õigus
sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu. Eraelu puutumatusega
on lahutamatult seotud isikuandmete kaitse. (Annus 2006, lk 280-281)
Andmeid
üksikisikute kohta ehk isikuandmeid kogutakse ja kasutatakse
paljudes igapäevaelu valdkondades. Üksikisik annab isikuandmeid
siis, kui ta näiteks registreerib end raamatukogu lugejakaardi
saamiseks, astub spordiklubi liikmeks, avab pangakonto jne.
Isikuandmeid võidakse koguda otse üksikisikult või olemasolevast
andmebaasist. Neid andmeid võidakse seejärel kasutada muul otstarbel ja/või jagada teiste isikutega. Isikuandmeteks võivad
olla mis tahes andmed, mis võimaldavad isiku identifitseerimist,
näiteks nimi, telefoninumber või foto.
Infotehnoloogia
areng ja uued telekommunikatsioonivõrgud võimaldavad isikuandmeid
lihtsamalt edastada ka teistesse riikidesse. Selle tulemusena
töödeldakse ühe liikmesriigi kodanike andmeid vahel teistes
liikmesriikides.
Isikuandmeid
võib töödelda (nt koguda ja edaspidi kasutada) ainult juhul, kui:
- andmesubjekt on selleks andnud oma ühemõttelise nõusoleku, st kui ta on nõusoleku andnud oma vabast tahtest ja konkreetselt pärast seda, kui teda on asjakohaselt teavitatud;
- isikuandmete töötlemine on vajalik sellise lepingu täitmiseks, mille osapool andmesubjekt on, või lepingu sõlmimiseks vastavalt andmesubjekti taotlusele, nt isikuandmete töötlemine arveldamise eesmärgil või töökoha või pangalaenu taotleja isikuandmete töötlemine;
- töötlemine on nõutav seadusjärgse kohustuse täitmiseks;
- andmete töötlemine on vajalik andmesubjekti eluliste huvide kaitsmiseks. Näiteks autoõnnetuse korral, kui andmesubjekt ei ole teadvusel , on kiirabitöötajatel lubatud teha veretest, kui seda peetakse andmesubjekti elu päästmiseks hädavajalikuks;
- töötlemine on vajalik avalike huvidega seotud ülesannete või ametivõimude (nagu valitsus, maksuamet , politsei) ülesannete täitmiseks.
- lõpuks, isikuandmeid võib töödelda, kui vastutav andmetöötleja või kolmas isik omab selleks õigustatud huvi. See huvi ei kaalu siiski üles andmesubjekti huve ega põhiõigusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele. Selle sättega nähakse ette, et tuleb püüda saavutada mõistlik tasakaal, st tegelikkuses tavaliselt vastutava andmetöötleja ärihuvi ja andmesubjekti eraelu puutumatuse vahel. Seda tasakaalu hindab andmekaitseasutuse järelevalve all kõigepealt vastutav andmetöötleja, kuid vajaduse korral on lõplik sõna kohtul. (Euroopa Komisjon Andmekaitse )
Õigus
eraelu puutumatusele võib mõnikord minna vastuollu sõnavabadusega
ja eriti ajakirjanduse ja massiteabevahendite vabadusega . Huvi
avaliku elu tegelaste eraelu vastu on mingil määral mõistetav.
Kuid,
kui palju ja mis alustel on õigust sekkuda avaliku elu tegelase
eraellu ning avaliku elu tegelase perekonnaliikmete eraellu? Sellised
küsimused on esitanud härra Silver Meikar õiguskanslerile oma 17.
septembri 2008 aasta pöördumises, millele õiguskantsler vastas
alljärgnevalt:
Avaliku
elu tegelase eraelu
Küsisite,
kui palju ja mis alustel on õigust sekkuda avaliku elu tegelase ja
tema perekonnaliikmete eraellu. Vastan seega Teie esimesele ja
teisele küsimusele koos.
Esmalt selgitan, et mõistet “avaliku elu tegelane” kasutatakse
põhiliselt ajakirjanduse kontekstis, kui on räägitud sellest, et
ühiskonnas tuntud inimeste taluvuslävi seoses ajakirjandusega peaks
olema väiksem kui tavainimestel. Seetõttu käsitlen järgnevalt
tuntud inimeste kohta käivate andmete avalikustamist ajakirjanduses.
Avaliku
elu tegelase eraelu kajastamisel ajakirjanduses tuleb peale eraelu
puutumatuse põhiõiguse kaaluda ka sõnavabaduse põhiõigust. Riigikohus on sellega seoses märkinud: “Sõnavabaduse, sealhulgas
ajakirjandusliku sõnavabaduse, kasutamisel peab PS § 19 lg-st 2
tulenevalt austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi
ning järgima seadust.”
Varem
oli mitmetes Euroopa riikides juurdunud arusaam, et avaliku elu
tegelase õigus eraelule on oluliselt kitsam kui tavainimestel. Nii
ajakirjanduses kui ka kohtupraktikas lähtuti sellest, et kui avaliku
elu tegelane liigub avalikus kohas, tohib teda pildistada ja neid
pilte ka ajakirjanduses avaldada. See arusaam muutus, kui Monaco printsess Caroline von Hannover , keda pildistati koos oma abikaasa
printsi Ernst-August von Hannoveriga ratsutamas, sisseoste tegemas,
suusapuhkusel jms, otsustas selliste piltide avaldamise vaidlustada
ja pöörduda lõppastmes Euroopa Inimõiguste Kohtu poole.
24.06.2004
tegi Euroopa Inimõiguste Kohus otsuse asjas Von Hannover v Germany,
mis muutis varasemat arusaama avaliku elu tegelaste kajastamisest
meedias. Kohus kaalus kahte vastandlikku inimõigust: eraelu
puutumatust ja ajakirjandusliku väljendusvabadust ning märkis, et
Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) artiklist 8 tuleneb
liikmesriigile kohustus luua õiguskord, mis võimaldaks isikul
efektiivselt oma privaatsust kaitsta. EIÕK artiklis 10 tagatud ajakirjandusvabadus tähendab, et ajakirjandusel peab olema võimalik
avaldada infot, mis aitab kaasa debatile demokraatlikus ühiskonnas,
näiteks kui see puudutab poliitikute poolt nende ülesannete
täitmist. Kui tegemist on üksnes avalikkuse uudishimu rahuldamisega
kellegi eraelu detailide osas, mis ei ole seotud avalike ülesannete
täitmisega, ei aita see kaasa ühiskondlikule debatile. Sel juhul on
teabe avaldamise taga hoopis meedia majandushuvid, mis ei kaalu üles
inimese huvi eraelu puutumatusele.
Seega
on oluline vahe selles, kas ajakirjandus täidab nn ühiskonna
valvekoera rolli, kajastades ülekaaluka avaliku huviga seonduvaid
küsimusi, või on tegemist üksnes inimeste uudishimu rahuldamisega.
Viimasel juhul tuleb Euroopa Inimõiguste Kohtu hinnangul
väljendusvabadust tõlgendada kitsendavalt. Eraelu puutumatuse
kaitse on kohtu hinnangul fundamentaalse tähendusega iga indiviidi
personaalsuse arengu mõttes ning eraelu kaitse peab ulatuma privaatsfäärist perekonnaringis laiemale, hõlmates ka isiku
sotsiaalset dimensiooni . Isiku eraelu puutumatuse põhiõiguse
tagamisse tuleb suhtuda seda tõsisemalt, mida rohkem uued
informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad kõnealuse teabe
edasist levitamist (salvestamist, kopeerimist, järgmistel
veebilehtedel avaldamist jne) võimaldavad.
Eestis
jõustus 01.01.2008 isikuandmete kaitse seaduse (IKS) uus redaktsioon , mille § 11 lg 2 sätestab nn ajakirjanduse klausli:
“Isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta
ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui
selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi
ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi.”
Kõrvutades
IKS § 11 lõiget 2 Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga on ilmne,
et seadusandja on nn ajakirjanduse klausli sõnastamisel lähtunud
Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast. Viimasest lähtudes tuleks IKS
§ 11 lõiget 2 ka tõlgendada, ehk teisisõnu ülakaaluka avaliku
huvi all tuleks silmas pidada, kas vastavate andmete avalikustamine
annab juurde debatile demokraatlikus ühiskonnas, see tähendab ka
ühiskonnaelu asjade otsustamist ja avaliku elu arendamist puudutavaid küsimusi, või toimub andmete avalikustamine pelgalt
meedia majandushuvides, mil avalikkuse uudishimu rahuldamisel seoses
skandaalide ja eraeluliste seikade publitseerimisega suurendab meedia
oma käivat. Sellisest arusaamast tuleb lähtuda nii avaliku elu
tegelaste kui ka nende perekonnaliikmete andmete avalikustamisel
ajakirjanduses.
Eestis
ei ole kahjuks Euroopa Inimõiguste Kohtu 2004.a lahendit veel eriti
teadvustatud. Et inimeste õiguste kaitset parandada, tegi
õiguskantsler 2007.a detsembris Andmekaitse Inspektsioonile
ettepaneku töötada Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika pinnalt
välja juhtnöörid Eesti ajakirjanduse jaoks. Kahjuks ei ole
Andmekaitse Inspektsioon niisuguseid juhiseid senini välja töötanud.
(Silvar Meikar, „Kus lõppeb avaliku elu tegelase põhiõigus
eraelu puutumatusele?”)
Sellest
võib järeldada, et avaliku elu tegelase eraelu ei ole siiski päris puutumatu ja igaüks, kes soovib avalikuse tähelepanu peaks enne
vastavate sammude astumist endale sügavalt lahti mõtestama, mis see
endaga kaasa toob.
ERAELU PUUTUMATUSE TÄHENDUS
Kui teaduskirjanduses võib eraelu definitsioone kohata tihti, siis
kohtupraktikas ei ole eraelu definitsioone lihtne kohata. Riigikohus
on märkinud, et eraelu puutumatus paneb riigile kohustuse „mitte
sekkuda isiku eraellu” ilma eraelu mõistet täpsemini
defineerimata. Täpse definitsiooni andmisest on hoidunud ka Euroopa
Inimõiguste Kohus (EIK), soovides tagada mõiste võimalikult
paindlikku tõlgendamist muutuvates ühiskonnaoludes. (Annus 2006, lk
281)
Eraelu
mõiste arengut on mõjutanud anglosaksi privaatsuse doktriin . 19.
sajandi lõpul sõnastati privaatsus kui „õigus olla üksi”.
Euroopa Nõukogu Parlamentaalse Assamblee resulutsioonis nr 428
(1970) määratletakse eraelu kui õiguste elada omaenda elu
minimaalse sekkumisega. Sellele lisati resulutsiooniga nr 1165 (1998)
õigus kontrollida enda kohta käivat informatsiooni.Inimõiguste
kohus on tunnistanud eraelu puutumatuse kaitse all olevaks füüsilise
ja moraalse puutumatuse, soolise identifitseerimise, nime ja soolise
sättumuse, seksuaalelu, õiguse identiteedile ja isiksuse arengule
ning õiguse luua ja arendada suhteid teiste inimeste ja
välismaailmaga. Eraelu hõlmab inimõiguste kohtu käsituses ka
profesionaalse ja ärilise iseloomuga tegevused, samuti võimude
poolt isiku kohta avaliku informatsiooni kogumise ja talletamise
teabetoimikutes. ( Juura 2002, lk 228-229)
Eraelu puutumatuse piirangute lubatavus
Eraellu
võib sekkuda tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste õiguste
ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija
tabamiseks. Paragrahvis 26 sätestatud loetelu on kitsam kui EIÕK
vastav loetelu. Erinevalt EIÕK-st ei ole lubatud eraellu sekkuda
riikliku julgeoleku ja riigi majandusliku heaolu kaitseks. Seega ei
tohiks põhiseaduse kohaselt koguda inimeste kohta salaja informatsiooni riigi julgeoleku tagamiseks.
Näiteks
riigi julgeolek on põhiseaduslik väärtus, mis õigustab põhiõiguse
piirangut isegi siis, kui põhiõigust sätestav paragrahv seda
otseselt ette ei näe. (Annus 2006, lk 285)
Eraelu puutumatusega seonduvad kaitse. ja toetuskohustused
Riigil
on kohustus astuda aktiivselt samme eraelu kaitseks, sealhulgas
kaitsta igaüht kolmandate isikute rünnete eest.
Näiteks
tuvastas EIK konvensiooni rikkumise kaasuses , kus riik ei saanud kehtivate kriminaalseaduste alusel kriminaalmenetlust algatada isiku
vastu, kes ründas seksuaalselt vaimselt alaarenenud tütarlast (X
and Y vs Netherlands 1985). Riik rikub eralu puutumatust ka juhul,
kui ta ei vii läbi kriminaalmenetlust vägistamise asjus juhtudel,
kui naine ei osuta aktiivset vastupanu (M.C vs Bulgaria p 166).
Sarnaselt leidis EIK kaasuses Airey vs Ireland , et riik oleks pidanud
võimaldama naisele efektiivseid õiguskaitsevahendeid tema abikaas
vastu, kes naist halvasti kohtles. (Annus 2006, lk 288-289)
Kokkuvõte
Taavi
Annuse raamatus „Riigiõigus” toodud komentaarid ja seletused põhiseaduse paragrahv 26 kohta kattuvad olulisel määral minu
arusaamadega eraelu puutumatuse kohapealt . Kõik olilisedmad nüansid
olen oma töös esitanud just nii, et saaks kiir ülevaate eraelu
puutumatusest. Eraelul on oma sotsiaalne, psühholoogiline ja ka
õiguslik aspekt. Antud teost lugedeson õiguslikuse kohapealt
eraelu mõiste Eestis veel suhtleiselt uus, Euroopa õigusruumis aga
vana teema.
Eraelu
seondub mõistete ja õiguskategooriatega privaatsus,
turvalisus, vabadus ja õigused.
Eraellu sekkumine ja privaatsuse ohustamine on alati olulised
aspektid inimese turvalisust ja heaolu silmas pidades.
Eraelu
puutumatus on sotsiaalne hüve, millele on igal riigikodanikul õigus
ja mida peaks saama kohtus kaitsta.
Kuid
iga inimene on suuremal või vähemal määral edev ja vajab
sotsiaalset tähelepanu. Sellest tulenevadki kõik probleemid eraelu
puutumatusega.
KASUTATUD
ALLIKAD
Õigusteabe AS. Eesti Vabariigi põhiseadus komenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2002.
Annus, T. Riigiõigus. Tallinn: Juura, 2006.
Euroopa komisjon. Andmekaitse. http://ec.europa.eu/youreurope/nav/et/citizens/services/eu-guide/data-protection/index_et.html
Meikar, S. Kus lõppeb avaliku elu tegelase põhiõigus eraelu puutumatusele? http://www.meikar.ee/blog/?cat=6 , 2008.
Kõik kommentaarid