Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Meedia (1)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis iseloomustab info liikumist totalitaarses ja demokraatlikus ühiskonnas?
  • Mida tähendab suhteline võrdus meedias?
  • Mida tähendab sõnavabadus?
  • Mis võib sõnavabadust piirata?
  • Mis on ajakirjandusvabadus?
  • Mis iseloomustab meediat kui tööstusharu?
  • Mis on tsensuur?
  • Milleks on tsensuuri vaja?
  • Mil moel on kindlustatud ajakirjanduse eneseregulatsioon?
  • Millised on meedia ülesanded ühiskonnas?
  • Kuidas on meedia roll aja jooksul muutunud?
  • Kellele ja miks on meedia ohtlik?
ME KT1
1. Punase tule teemad
  • Kaitsetud inimesed (lapsed, haiged, vähese haridusega
  • Konflikti sisaldav lugu ( kuritegu )
  • Inimeste eraelu (lapse hooldusvaidlus, haigused, surm, enesetapp)
  • Positiivne, ühe firma/kauba/teenuse lugu (varjatud reklaam )
  • Sildi kleepimine (rassi, rahvuse, usu rõhutamine)

2. Mis iseloomustab info liikumist totalitaarses ja demokraatlikus ühiskonnas?
Totalitaarne - võimalik/vajalik, põhiliselt info sõjaväele, valitsuse reguleeritav.
Demokraatlik - võimalik, avatud ühiskond, iseloomulik on võimalus küsida ja saada vastuseid, arvamusi on palju
3. Kommunikatsioonirevolutsioonid (+aeg)
  • Ratas (3000 ekr sumerid )
  • Kiri (3000 ekr sumerid)
  • Trükikunst (1454 Gutenberg)
  • Raadio (1901 Marconi )
  • Kino ( 1895 vennad Lumiere ’id)
  • Televisioon (1926 John Logie )
  • Uus meedia ( alates 60.ndatest)
    satelliitkommunikatsioon
    arvuti(võrk)
    kvaasimeedia(arvutimängud)

4. Mida tähendab suhteline võrdus meedias?
See tähendab seda, et seaduse ees oleme võrdsed, meedia ees aga mitte.
Jaguneb kategooriatesse:
  • Kaitsetu (väikese haridusega, haiged, lapsed, vaimse puudega)
  • Tavaline inimene ( täiskasvanud)
  • Ekspert ( asjatundjad, nt õpetajad)
  • Avaliku elu tegelane piiratud ulatuses ( nt vallavolikogude esimehed)
  • Avaliku elu tegelane

5. Nimeta neli suhtlemistasandit

6. Mida tähendab sõnavabadus? Mis võib sõnavabadust piirata?
Vaba arvamuste turg ehk õigus oma mõtteid avaldada. Sõnavabadust võib piirata valitsev võim. Näiteks Nõukoguse Liidus oli sõnavabadus keelatud ja rangelt valitseva võimu kontrolli all.
7. Mis on ajakirjandusvabadus ?
Ajakirjandusvabadus on inimese väärikus, ausus, õigus, vägivalla vältimine, tolerantsus ning sõltumatu info edastamine , see ei ole absoluutne.
8. Massikommunikatsiooni reguleerimise viisid
  • Tururegulatsioon - tarbija mõjutab oma valikutega reklaamiandja huvisid
  • Riigipoolne regulatsioon - tsensuur ja sõnavabadus
  • Eneseregulatsioon – ajakirjanduse eetikakoodeks , ajakirjanduskriitika, ajakirjanike organisatsioonid
  • Rahvapoolne regulatsioon – meediatarbija on organiseerunud ja esitab nõudmisi (Kansan Radioliitto)

9. Mis iseloomustab meediat, kui tööstusharu?
Ajakirjandus on jagunenud meediagruppideks ja kontsernideks, mille rõhk on kasumi ja turuosa suurendamisel.
Kasumit saab suurendada rohkemate reklaamidega, sest nende eest saadakse reklaamiraha. Samuti toob kasumit konkureeriv ja hea peatoimetaja . Ajalehe kolletumine tõstab lugejaskonda ja samuti kasumit. Lisaks suurendab kasumit Online-meediasse investeerimine (meedia seguneb e-kaubandusega).
10. Iseloomusta kommunikatsiooni ja sõnavabadust
KV - õigus väljendada mõtteid, õigus saada infot, õigus võtta vastu infot valikuliselt, õigus avalikult sõna võtta.
SV – vaba arvamuste turg – õigus oma mõtteid avaldada, tsensuur keelatud, sõltumatu info eelistamine, viiakse ellu ajakirjanduse abil – ajakirjandusvabadus on osa sõnavabadusest-
11.Mis on tsensuur? Preventiivne ja repressiivne.
Tsensuur on riigivõimu poolt infolevi suhtes rakendatav järelvalvesüsteem. Preventiivne on ennetav tsensuur, repressiivne on järeltsensuur.
12. Milleks on tsensuuri vaja?
13. Mil moel on kindlustatud ajakirjanduse eneseregulatsioon? (seadused, organisatsioonid)
1990 Eesti Ajalehtede Liit
1991 Avaliku sõna nõukogu
1997 Eesti Ajakirjanduse Eetikakoodeks
2002 Pressinõukogu
14. Millised on meedia ülesanded ühiskonnas?
15. Kuidas on meedia roll aja jooksul muutunud?
16. 3 tegevusruumi ja ajakirjanduse käitumine
1) Avalik ruum (tänav, park, bussijaam) – intervjueerimine , filmimine, pildistamine lubatud: avaldamisel jälgida head ajakirjandustava.
2) Poolavalik ruum ( haridus - ja meditsiiniasutused, kinod, poed, kohvikud , muuseumid ) – ajakirjandustegevusele võivad kehtida piirangud, vajadus küsida luba, teavitada omanikke/külastajaid.
3) Privaatne sfäär (pere- ja eraelu (põhiseadusega puutumatu )) – sekkumine võimalik/vajalik ainult inimeste õiguste kaitseks, kuriteo tõestamiseks
17. Nimeta ajakirjanduseetikaga seonduvaid probleeme
Nn. punase tule teemad ja eraelu puutumatus
18. Seleta mõisteid meedia ja massikommunikatsioon.
Meedia on organiseeritud tehnoloogia, mis teeb võimalikus massikommunikatsiooni, üks ühiskonna juhtimise vahend, teabe paljundaja ja selle leviku kiirendaja.
Massikommunikatsioon on vahendatud, avalik, otsese tagasisideta suhtlus, mis hõlmab paljusid eri gruppidesse kuuluvaid inimesi ning mõjutajaks on kommunikaator.
19. Nimeta massiteabevahendeid
Raadio, teler, tänavareklaamid, lendlehed …
20. 4 pöördepunkti filmiajaloos.
1.Filmitööstuse ja –kultuuri amerikaniseerumine I maailmasõja järel
2. Televisiooni võidukäik
3. Filmi integreerumine teiste meediumitega
4. Uus meedia
21. Kellele ja miks on meedia ohtlik? Mõtle erinevatele inimrühmadele ja konkreetsetele näidetele
PS! Lugege enne KT ajalehti ka!
(Kaldkirjas küsimused on arutlevad ja sellele tuleb endal vastus leida )

Meedia #1 Meedia #2 Meedia #3 Meedia #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 79 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor margus punga Õppematerjali autor
ME KT1
1. Punase tule teemad
2. Mis iseloomustab info liikumist totalitaarses ja demokraatlikus ühiskonnas?

3. Kommunikatsioonirevolutsioonid (+aeg)
4. Mida tähendab suhteline võrdus meedias?
6. Mida tähendab sõnavabadus? Mis võib sõnavabadust piirata?
7. Mis on ajakirjandusvabadus?
8. Massikommunikatsiooni reguleerimise viisid
9. Mis iseloomustab meediat, kui tööstusharu?
10. Iseloomusta kommunikatsiooni ja sõnavabadust
11.Mis on tsensuur? Preventiivne ja repressiivne.
13. Mil moel on kindlustatud ajakirjanduse eneseregulatsioon? (seadused, organisatsioonid)
16. 3 tegevusruumi ja ajakirjanduse käitumine
17. Nimeta ajakirjanduseetikaga seonduvaid probleeme
18. Seleta mõisteid meedia ja massikommunikatsioon.
19. Nimeta massiteabevahendeid
20. 4 pöördepunkti filmiajaloos.

Sarnased õppematerjalid

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused
46
docx

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused

kaitsta, meediale kehtib väga palju norme. Iga kord kui avastati et pressinõukogu ei toimi, tekkis skandaal, kutsuti kokku nõukogu, kes ütles et hakkame seadusi muutma, kehtestati rangemad nõuded ja sanktsioonid. Siis hiljem tuli jälle hakata mingeid seadusi vastu võtma, selle jutu peale aeti vana nõukogu laiali ja tehti uus. Probleem: raske saavutada) Eesti: väga palju tururegulatsiooni, riikliku regulatsiooni väga pole. Eesmärgiks avalikust hüvest lähtuv vaba meedia. 2 Nii Eestis, Soomes kui Austrias on isereguleeriv pressinõukogu. Eesti pressinõukogu mudel võeti Soome omalt. Eestis tegutseb kaks pressinõukogu: Pressinõukogu ja Avaliku Sõna Nõukogu. Eestis pressinõukogud instrumendina ei toimi ning ei ole mõjukad. Pressinõukogusid ignoreeritakse nii meedia organisatsioonide kui ajakirjanike poolt. Ainus meedia poolt tunnustatud eneseregulatsiooni organ on meedia omanike kontrolli all ja teenib nende huve

Kommunikatsiooni eetika
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine ­ kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead

Sotsiaalteadused
Õiguse sotsioloogia
83
doc

Õiguse sotsioloogia

Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine ­ respondent ja uurija vahetult ajavad juttu ­ suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri

Õiguse sotsioloogia



Kommentaarid (1)

nilsu0 profiilipilt
Nils Laane: Aitas väga hästi, tänan
22:31 21-10-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun