Meedia mõju 2 (0)

Meedia mõju

ERAELU PUUTUMATUS

Õ. lk 33
Relika Roostalu äia argumendid:

• „Ma pole andnud ühelegi meediaväljaandele autoriõigusi ega muid volitusi minu isiku või lähedaste isikuandmete ( nimi, aadress) avalikustamiseks. “
  
• Meedia tähelepanu tagajärjel on häiritud tema kodurahu, näiteks on võõrad inimesed hakanud terroriseerima tema peret ning häiritud on tööl käimine.
  
• „Olen teadlik, et ajakirjanikud on omavoliliselt suhelnud minu pereliikme, 85-aastase vanainimesega ja üritavad tema öeldut avalikustada. Keelan pere peana ja tõsiste tagajärgede ärahoidmiseks igasuguse andmete minu loata ja kooskõlastuseta edastamise nii trüki - kui ka internetimeedias. “
  

Ants Nõmperi argumendid:

• „Ühiskondlik probleem on siin olemas. Sellele järgnesid ju ka mitmete organisatsioonide reaktsioonid, tehti ettepanekuid seaduste muutmiseks ja ma saan aru ,et nüüd algatas ka politsei kriminaalasja. “ Põhjendas Nõmper.  „Kui see on avalikkuse huvides, siis üldjuhul võib informatsiooni kajastada ja teha seda kõigi osapoolte nimedega, sõltumata sellest, kas nad seda ise tahavad. “
  
• Kindel on see, et äial ei ole mingit alust taotleda nimekasutamise keelamist teiste inimeste eest. Reilika Roostalu puhul pole ka selleks mingit põhjust. ’’Alaealiste laste puhul võib rääkida nii, et mina ja minu perekond, aga täiskasvanud laste puhul, millega antud juhul tegu on, ei saa seda nõuda. Igaüks peab ise enda õiguste eest seisma.’’
  
• „Esimesel kohal on küsimus sellest, milline on info, mida inimese kohta tahetakse avaldada. Kui see on meelelahutuslikul eesmärgil - kes kellega käib – siis pole see avalikes huvides ja isikul on õigus eraelu kaitseks. “
  

Minu arust on Nõmperi argumendid veenvamad, kuna äia argumendid keerlesid põhiliselt ainult selle ümber , et tema perekonna isikute andmeid ei või avalikkuse ette tuua, kuid tegelikult saab ta ainult enda õiguste eest seista. Teised perekonnaliikmed ei olnud ju vastupanu avaldanud, vähemalt artiklis see ei kajastunud.
Õ. lk 35
Põhjused, miks võis Euroopa Inimõiguste Kohtu arvates nende kuulsuste eraelu kajastada:
Kohtuasjas von Hannover vs Saksamaa

• Kohus märkis, et kõigepealt ei saa kaebajaid pidada tavalisteks eraisikuteks, vaid avaliku elu tegelasteks.
  
• Kõnealune foto kuulus vähemalt teatud määral üldsusele huvipakkuva teema konteksti, kuna seda tuli vaadelda koos sealsamas avaldatud, printsess Caroline’i isa, Monaco printsi Raineri kehvast tervisest kõneleva artikliga.
  
• Kaebajad ei esitanud tõendeid selle kohta, et foto oli tehtud salaja või vaenulikul eesmärgil või esitanud sellega seoses muid asjakohaseid argumente.
  

Kohtuasjas Axel Springer AG vs Saksamaa

• Näitleja oli ise eelnevalt avaldanud eraelulisi üksikasju arvukates intervjuudes; käesoleval juhul oli edastatud üksnes vahistamise ja sellele järgnenud kriminaalmenetlusega seotud asjaolusid.
  
• Meediakontsernile seatud piirangud ei olnud proportsionaalsed .
  
• Eelkõige on riigikohtute ülesanne hinnata, kui tuntud isik on, st hinnata, kas tegu on kuulsusega, kelle suhtes on õigustatud huvi.
  
• Ajakirja väljaandja oli saanud andmed näitleja vahistamise kohta Müncheni õllefestivalil prokuratuurilt ning puudus vaidlus selle üle, et need andmed õiged.
  

Õ. lk 36 ül 2
Minu arvates, et ei ole kuulsuste tõrksus õigustatud. Nad on ise selle tee valinud ja on loomulik, et kui nad juba kuulsad on, siis inimeste huvi veelgi kasvab. Kuulsused peavad sellega arvestama, et avalikkuse tähelepanu võib tuua ka kriitikat nende eraelu või töö kohta. Nad peaksid leppima sellega, et nende elu on pidevalt huviorbiidis.
Õ. lk 37
1) Minu arvates ei ole kindlasti lugejate huvi kuulsuste eraviisiliste telefonivestluste vastu põhjendatud. Kusagilt peab jooksma piir, kuulsustel peab olema ikkagi natukenegi privaatsust. Eelkõige on selline nina toppimine teiste eraellu lubamatu ja inetu. Sellise teoga kaob kindlasti ka kuulsuste usaldus ajakirjanduse vastu.
2) Arvan, et lehe sulgemine ei oleks olnud tingimata vajalik. Tegu oli siiski väga maineka ja kauaaegse ajakirjaga. Oleks võinud läheneda probleemile mõnest muust küljest, alustuseks vallandada ajakirjanikud, kes oma tööd olid teinud ebaproffesionaalselt ja püüda võita tagasi nende inimeste usaldus, kellele nad oma teoga olid liiga teinud. Teisest küljest oli ajakiri selle skandaaliga saanud oma mainele väga tugeva hoobi, sellest taastumine oleks võtnud kaua aega.
Minu arvates on antud juhul mindud kergemat teed, ajalehe sulgemiseni. Teema vaibub nii kiiremini maha ja küll tulevikus antakse välja sarnane ajaleht, lihtsalt teise nimega.

SUHTLEMINE AJAKIRJANIKEGA

Õ.lk 39
Pressisõbra tiitel :

• Ivari Padar (2008)
  
• Heili Sepp (2012)
  
• Mart Laar (1994)
  
• Siim Kallas (1995)
  
• Ingrid Rüütel ( 2001)
  
• Juhan Kivirähk (2007)
  

Pressivaenlase tiitel:

• Kristen Michal (2012)
  
• Toomas Hendrik Ilves (2010)
  
• Urmas Kukk (2008)
  
• Lennart Meri (1994 ja 1999)
  
• Andres Lipstok (2005)
  
• Andrus Ansip (2007)
  

Õ.lk 41
/3. näide/ 1) Pahameele põhjenduseks võisid nad välja tuua, et neile sõna ei antud ehk nende poolset seisukohta ei esitatud. Samuti kindlasti leidis reisifirma, et neile on selle artikliga liiga tehtud. Pealkiri ei ole täpne ja eksitab nende kliente.
2) Arvan, et Pressinõukogu otsus õigustas väljaande käitumist . Pealkirjas on kenasti näha, et info pärineb tarbijakaitseametilt , kelle ülesanne ongi pidada järelvalvet ja kontrolli ning informeerida probleemide korral sellest avalikkust.
3) Minu arvamus Pressinõukogu omaga kattus. Ka Pressinõukogu mainis ära, et tegu oli seadusega ette nähtud avalikkuse teavitamisena tarbijakaitse järelvalveotsusest.
/4.näide/ 1) Minu arvates ei vasta kohe kindlasti selline ajakirjanike teguviis legaalse info hankimise nõuetele. See on ebaaus viis info saamiseks, kuna see sisaldas hertsoginna tervislikku seisundit , siis oli see nali veel kohatum. Samuti ei tohiks arstid nii jagada infot inimeste tervisliku seisundi kohta (isegi kui tegu on kuulsusega), kindlasti on nüüd haiglal väga piinlik sellise juhtumi pärast. Kuna sellest naljast sai ka tragöödia , mis lõppes ühe medõe surmaga, siis loodan, et ajakirjanikud said aru, et sellised naljad on kõlbmatud.
Õ.lk 42 küs 1 ja 3
1) Alust ei ole süüdistada meediat või ajakirjandust inimese eraellu sekkumises järgmistel juhtudel:

• Kuulsuste eraelu meediakajastused on lubatud, kui need on üldsuse huvides ehk olulise tähtsusega. (Kohtuasjas von Hannover vs Saksamaa)
  
• Lubatud, kui info avaldamiseks on asjasse puutuva isiku nõusolek.
  
• Kui kuulsus on ise juba varem avaldanud eraelulisi üksikasju arvukates intervjuudes ehk info on juba avalikkusele teada. (Kohtuasjas Axel Springer AG vs Saksamaa)
  

3) Pressisõbraks valitakse inimene, kes teeb meedia ja ajakirjandusega kõige rohkem koostööd. Ei puikle vastu ja jagab avameelselt informatsiooni ja oma seisukohti. (Helve Särgava , 2011)
Pressivaenlaseks valitakse inimene, kes ei taha ajakirjanikega koostööd teha. Infot ei taheta jagada , süüdistatakse ajakirjandust, valetatakse ja vassitakse. ( Suusaliit, 2011)

VISUAALNE MÕJUTAMINE

õ lk 53

Ma ei arva, et fotode retušeerimise kohta peaksid kehtima mingid kindlad reeglid, kuid pildid võiksid olla tähistatud, et mitte luua valesid iluideaale ja muud sellist. Näiteks võimaldavad naisteajakirjad lugejatel kujutada ennast ’’ ideaalse minana ’’, tegelikult suurendab võrdlus meediakuvandi ja tegelikkuse vahel rahulolematust . Tugeva sotsiaalse surve tulemusena kujuneb lastel varakult teadmine, et naiseks olemine on seotud paks olemise tundega. Elusstiiliajakirjade pakutav ideaal pole aga reaalsuses saavutatav, kuna pildid on töötlemisega nii ära moonutatud. Näiteks keha tehakse peenemaks, näokuju muudetakse, kortsud kaotatakse jne. Ajakirjad sisendavad vale ootust, sest keegi ei suuda olla ideaalne, kuna ideaal on kunstlikult loodud.

Minu arvates võivad ajalehtedel, ajakirjadel ja reklaamidel olla ühesugused nõudmised, kuna fotodega seotud eesmärgid on neil peamiselt ühised. Esiteks köita lugejate tähelepanu, teiseks muuta lugemine ja vaatamine võimalikult mõjusaks ja kolmandaks muuta pildimaterjal teiste seas visuaalselt äratuntavaks ja omanäoliseks. Samuti on reklaam ja ajakirjandus vägagi omavahel seotud.

Retušeerimine on taunitav kui sellega pingutatakse üle. Eriti häirib inimestele vormikuse lisamine või siis vähendamine. Milleks seda vaja on? Miks ei võiks inimene olla loomulikuna ,mitte liigselt ilustatud variandis . See tekitab ainult inimestes rahulolematust.

MANIPULEERIMINE

Õ.lk 49
Minu arvates manipuleerib Pevkur artiklis päris osavalt. Näiteks tunnetele suunatud manipulatsioon puhul märgib Pevkur, et streigi korral jääb juba esimesel päeval 3000-4000 patsienti ravita . Sellega üritab ta tõsta probleemi hästi suureks ja surub tunnetele, sest tegu on ikkagi haigete inimestega ja kui arstidel oleks vähegi südant, siis nad ei jätaks patsiente hätta. Samuti lubab Pevkur arstidele, et annab oma maksimumi haigekassa nõukogu ees, et saada neile palgakõrgendust. Samas lootes, et sellega jätavad arstid streigi ära.
Artiklis on veel pikk suurte numbrite jada, kui palju lisakulutusi riigieelarvesse arstide palgatõus ikka tooks jne. Palga koha pealt veel , et keskmine palk on tõusnud viimase viie aasta jooksul 20%, siis arstidel 30%. Sellest loeksin mina välja, et Pevkuri arvates peaksid arstid saama sama palju palka kui lihttöötajad. Võiks öelda, et artiklis oli palju argumentatsiooni manipulatsiooniga segamini.
Õ. lk 51
1) Rahva tunnetega mängimiseks kasutatakse sildistamist, näiteks on Savisaarest saanud Eesti mahamüüja ja rahvavaenlane. Kuna rahval on vaja millessegi uskuda, siis on välja toodud sotsiaalsed illusioonid , kuhu kuulub Ansipi hõigatud lubadus viia Eesti viieteistkümne aastaga viie Euroopa rikkama riigi hulka. Emotsioonide üleskütmiseks on veel kasutatud väidet, et rahvas sipleb meediavalede võrgus ja ei suuda pahatihti enam üldse orienteeruda, kus tõde, kus vale.
2) Goebbels:  „Sadu kordi korratud vale muutub tõeks.’’ Olen selle väitega nõus, sest kui ühte ja sama asja ikka koguaeg korrutatakse, siis lõpuks sa lihtsalt jääd uskuma. See justkui sööbib ajudesse.
3) Autori arvates on E. Savisaare müügimehe debüüt ebaõnnestunud, sest ta on üritanud juba kakskümmend aastat Eestit Venemaale müüa , kuid siiani oleme iseseisvad.

KEELELINE MÕJUTAMINE

Õ. lk 45
1) Sotsiaalmeediast võib leida tohutul hulgal puuduliku lauseehituse, vigase õigekirjaga, liiga pikki lauseid ja arusaamatu lühidusega postitusi.
2) Arvan, et tegu oli liialdusega, kuna nagu Aasvee ütles ei ole laste vastused subjektiivsed ega pruugi olla seotud vaesusega. Lisaks ei saa sellise uuringu puhul veel kindlaks teha kui paljud kannatavad tegelikult vaesuse käes.
Õ. lk 47
Koppeli keelekasutus on neutraalsem kui Tootsil. Tootsil on sees modaalsust rohkem, sõnu nagu võib-olla, pöörama jne. Laused on piisavalt lühikesed , tekstist arusaamist ei hägustanud.

KVALITEETAJAKIRJANDUS JA KÕMUAJAKIRJANDUS

Õ. lk 21

Kõmuajakirjandusele viitab :

• suur pilt keset uudist, kasutatud värve ja vahepealkirju
  
• Pealkiri annab vähe infot, kuid sõnastatud mahlakalt
  
• Kasutatud tsitaate
  

Kvaliteetlehele viitab:

• Lugu on teksti- ja infokeskne
  
• Suur formaat
  
• Kasutatud asjatundjate arvamusi
  
• Keelekasutus on asjalik , ei ole argine või lobisev
  

Faktid:

• JASSM- raketid , mis Soome hävitajate F/A-18 moderniseerimise käigus relvasüsteemile juurde lisatakse, on raskesti tuvastatavad suure raadiusega õhk-maa tüüpi tiibraketid, millesarnased on olemas veel Ameerika Ühendriikidel .
  
• Sõjaaja armee võimekust on vähendatud 450 000 sõdurilt 350 000ni, tsiviiltöötajad koondatakse.
  
• Rakettide ulatus on üle 350 kilomeetri.
  

Arvamused:

• Kui kulusid veelgi kärbitakse, ei pruugi sealmaal enam ajateenistuse ülalpidamine võimalik olla.
  
• Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teaduri Kaarel Kaasi sõnul on aga kokkutõmbamine konventsionaalse kaitse pealt ja mõtlemine kõrgtehnoloogiliste lahenduste peale üsna omavahel kooskõlas.
  
• See hange on piltlikult öeldes soomestumise lõpp.
  
• Soome on edaspidi võimeline viima sõjategevuse oma piiridest kaugele.
  
• Soome ja NATO vaheline koostöö ohustab seevastu Venemaa julgeolekut.
  

Arvan, et lugu on avaldatud, kuna tegemist on ühiskonda mõjutava teemaga ja päevakajaline. Olukord maailmas on muutunud pingelisemaks. Kuna tegemist on Eesti naaberriigiga, kellega tehakse koostööd , siis on see ka mõjuvaks põhjuseks, et artikkel lugejateni jõudis. Inimesi huvitab , mis toimub lähikonnas. Samuti on artiklis kasutatud tuntud inimeste arvamusi, mis muudab sündmuse tähtsaks uudiseks inimeste jaoks.
Lk. 23

Autor on vahendanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi professor Marju Lauristini ja haridus - ja teadusministeeriumi nõuniku Piret Sapi arvamusi. Ettekannetega astus üles veel palju tähtsaid inimesi, kuid nende arvamused lugejateni ei jõudnud. Arvan, et autor soovis luua artiklis sündmuste konfliktsust. Lauristin rääkis , kuidas üha enam võiks ja peaks õpetajad õpilastega dialoogi astuma , kuid Sapp keskendus õpetaja ametikoha ümberkujundamisele. Autor tõi välja kaks erinevat seisukohta.

Selles artiklis avalduvad uudise valikkriteeriumid on :

• Sündmuse mõju inimeste elule. Inimesed on informeeritud, et järv on tühjaks jooksnud ja kalameestel sinna enam asja pole.
  
• Sündmuse geograafiline lähedus. Inimesi huvitab, mis toimub teistest Eesti piirkondades.
  
• Sündmuse ebatavalisus. Igapäevaselt ei jookse meil järvesid tühjaks. Teiseks ei võetud järve päästmiseks midagi kohe ette, vaid lohutati, et küll järv tagasi tekib. Samuti oli öeldud , et järve on juba vähemalt kaks korda tühjaks lastud .
  
• Sündmust kommenteerisid vallaametnikud ning tõdeti, et lüüsi hooldamine ja taastamine on riigi ülesanne.
  

Ül. 2
Arvan, et kui Eestis oleksid selged piirid kõmu- ja kvaliteetajakirjanduse vahel, siis oleksid loetumad tabloidid . Kvaliteetajakirjandusel oleks vähem lugejaid või hakkaks vaikselt välja surema. On ammu tuntud tõde, et inimestele meeldib, kui pakutakse nõrguvaid emotsioone ja poleemikat. See läheb suuremale osale eestlastele hästi peale.