Meedia mõju 2 (0)

Meedia
mõju

ERAELU
PUUTUMATUS

Õ.
lk 33
Relika Roostalu äia argumendid:

• „Ma pole andnud ühelegi meediaväljaandele autoriõigusi ega muid volitusi minu isiku või lähedaste isikuandmete ( nimi, aadress) avalikustamiseks. “
  
• Meedia tähelepanu tagajärjel on häiritud tema kodurahu, näiteks on võõrad inimesed hakanud terroriseerima tema peret ning häiritud on tööl käimine.
  
• „Olen teadlik, et ajakirjanikud on omavoliliselt suhelnud minu pereliikme, 85-aastase vanainimesega ja üritavad tema öeldut avalikustada. Keelan pere peana ja tõsiste tagajärgede ärahoidmiseks igasuguse andmete minu loata ja kooskõlastuseta edastamise nii trüki - kui ka internetimeedias. “
  

Ants Nõmperi argumendid:

• „Ühiskondlik probleem on siin olemas. Sellele järgnesid ju ka mitmete organisatsioonide reaktsioonid, tehti ettepanekuid seaduste muutmiseks ja ma saan aru ,et nüüd algatas ka politsei kriminaalasja. “ Põhjendas Nõmper.  „Kui see on avalikkuse huvides, siis üldjuhul võib informatsiooni kajastada ja teha seda kõigi osapoolte nimedega, sõltumata sellest, kas nad seda ise tahavad. “
  
• Kindel on see, et äial ei ole mingit alust taotleda nimekasutamise keelamist teiste inimeste eest. Reilika Roostalu puhul pole ka selleks mingit põhjust. ’’Alaealiste laste puhul võib rääkida nii, et mina ja minu perekond, aga täiskasvanud laste puhul, millega antud juhul tegu on, ei saa seda nõuda. Igaüks peab ise enda õiguste eest seisma.’’
  
• „Esimesel kohal on küsimus sellest, milline on info, mida inimese kohta tahetakse avaldada. Kui see on meelelahutuslikul eesmärgil - kes kellega käib – siis pole see avalikes huvides ja isikul on õigus eraelu kaitseks. “
  

Minu arust on Nõmperi argumendid veenvamad, kuna äia argumendid
keerlesid põhiliselt ainult selle ümber , et tema perekonna isikute
andmeid ei või avalikkuse ette tuua, kuid tegelikult saab ta ainult
enda õiguste eest seista. Teised perekonnaliikmed ei olnud ju
vastupanu avaldanud, vähemalt artiklis see ei kajastunud.
Õ. lk 35
Põhjused,
miks võis Euroopa Inimõiguste Kohtu arvates nende kuulsuste eraelu
kajastada:
Kohtuasjas von Hannover vs Saksamaa

• Kohus märkis, et kõigepealt ei saa kaebajaid pidada tavalisteks eraisikuteks, vaid avaliku elu tegelasteks.
  
• Kõnealune foto kuulus vähemalt teatud määral üldsusele huvipakkuva teema konteksti, kuna seda tuli vaadelda koos sealsamas avaldatud, printsess Caroline’i isa, Monaco printsi Raineri kehvast tervisest kõneleva artikliga.
  
• Kaebajad ei esitanud tõendeid selle kohta, et foto oli tehtud salaja või vaenulikul eesmärgil või esitanud sellega seoses muid asjakohaseid argumente.
  

Kohtuasjas Axel Springer AG vs Saksamaa

• Näitleja oli ise eelnevalt avaldanud eraelulisi üksikasju arvukates intervjuudes; käesoleval juhul oli edastatud üksnes vahistamise ja sellele järgnenud kriminaalmenetlusega seotud asjaolusid.
  
• Meediakontsernile seatud piirangud ei olnud proportsionaalsed .
  
• Eelkõige on riigikohtute ülesanne hinnata, kui tuntud isik on, st hinnata, kas tegu on kuulsusega, kelle suhtes on õigustatud huvi.
  
• Ajakirja väljaandja oli saanud andmed näitleja vahistamise kohta Müncheni õllefestivalil prokuratuurilt ning puudus vaidlus selle üle, et need andmed õiged.
  

Õ. lk 36 ül 2

Minu
arvates, et ei ole kuulsuste tõrksus õigustatud. Nad on ise selle
tee valinud ja on loomulik, et kui nad juba kuulsad on, siis
inimeste huvi veelgi kasvab. Kuulsused peavad sellega arvestama, et
avalikkuse tähelepanu võib tuua ka kriitikat nende eraelu või töö
kohta. Nad peaksid leppima sellega, et nende elu on pidevalt
huviorbiidis.
Õ.
lk 37
1)
Minu arvates ei ole kindlasti lugejate huvi kuulsuste eraviisiliste
telefonivestluste vastu põhjendatud. Kusagilt peab jooksma piir, kuulsustel peab olema ikkagi natukenegi privaatsust. Eelkõige on
selline nina toppimine teiste eraellu lubamatu ja inetu. Sellise
teoga kaob kindlasti ka kuulsuste usaldus ajakirjanduse vastu.
2)
Arvan, et lehe sulgemine ei oleks olnud tingimata vajalik. Tegu oli