Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"pressinõukogu" - 14 õppematerjali

pressinõukogu on ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ, mis pakub lugejatele, kuulajatele ja vaatajatele võimaluse leida meediaga vastuollu sattunult kohtuväliseid lahendusi.
thumbnail
46
docx

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused

Põhimõte: ei tohi põhjustada kellelegi asjatuid kannatusi. Ei tohi seaduseid rikkuda 2. Pressinõukogude roll eneseregulatsioonis. Võimalikud probleemid Eesti ja teiste riikide näitel. (mapping media) Ära hoida riigi liigset sekkumist meediasse. Samas suurt rolli hakkavad mängima eraisikud, omad huvid mängus. Läbipaistvus. Vahemeremaades aruandekohustust vähe, samuti araabias. Hoida lahus meediaväljaannet juhid nõukogudest. Blogid! Efektiivsus? Saksamaal igal liidumaal oma pressinõukogu? Rahvas saab ise pöörduda, kui on tehtud liiga Eestis – ASN. Rootsis, Hollandis ja Austraalias pressinõukogude esimeesteks on juristid. Kaebuse saab esitada inimene, kes on seotud publikatsiooniga otseselt või kaudselt. Hollandis, Rootsis, Soomes ja Norras võetakse tõsiselt nõukogusid, samaväärsed kui kohtud. On vaja suurte meediafirmade toetust, ajakirjanike organisatsioonid peavad toetama, siis toimib.

Meedia → Kommunikatsiooni eetika
38 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Meedia mõisted

raadio, televisioon / ka internet, arvutimängud, paber, heli-ja videolindistused, kõne ja telefon. Nt. ajaleht Postimees • juhtkiri – ajalehe või ajakirja harilikult esimesel leheküljel avaldatud lühike artikkel, mille autor on lehe peatoimetaja ja mis käsitleb lühidalt mingit aktuaalset küsimust (enamasti on sellest kirjutatud ka lehes) ja/või loetleb lehes avaldatud artikleid ning põhilisi teemasid. • pressinõukogu - ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ, mis pakub lugejatele, kuulajatele ja vaatajatele võimaluse leida meediaga vastuollu sattunult kohtuväliseid lahendusi. See arutab kaebusi, mis laekuvad lugejatelt ajakirjanduses ilmunud materjalide kohta. Nt. kuuluvad sinna Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehed, Delfi, Rahvusringhääling, Kanal 2, TV3, BNS, raadio Kuku ja Tallinna TV • arvamusliider - tuntud ühiskonnategelane (poliitik, kultuuriinimene vms.), kelle

Meedia → Meedia
19 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Meediaeksami meelespea

Meediaeksami meelespea 1. Tutvu Internetis (neti.ee ­ info ja meedia ­ ühingud) Avaliku Sõna Nõukogu ja Pressinõukogu tööga: millal loodi, milliseid võimalusi pakuvad/annavad, kuidas neile kaebust esitada, kuidas kumbki neist kaasusi lahendab. Eksamil tuleb Interneti abil vastata teatud arvule küsimustele. 2. Loe õpikust läbi keelelise mõjutamise peatükk. Eksamil saad teksti, milles tuleb ära tunda refereerimisverbid ning need jagada kahte rühma: neutraalsed ja hinnangulised. 3. Loe õpikust läbi juhtlõigu hindamist puudutav osa. Eksamil saad analüüsimiseks kolm

Meedia → Meedia
20 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Meedia mõju 2

Pressivaenlase tiitel:  Kristen Michal (2012)  Toomas Hendrik Ilves (2010)  Urmas Kukk (2008)  Lennart Meri (1994 ja 1999)  Andres Lipstok (2005)  Andrus Ansip (2007) Õ.lk 41 /3. näide/ 1) Pahameele põhjenduseks võisid nad välja tuua, et neile sõna ei antud ehk nende poolset seisukohta ei esitatud. Samuti kindlasti leidis reisifirma, et neile on selle artikliga liiga tehtud. Pealkiri ei ole täpne ja eksitab nende kliente. 2) Arvan, et Pressinõukogu otsus õigustas väljaande käitumist . Pealkirjas on kenasti näha, et info pärineb tarbijakaitseametilt , kelle ülesanne ongi pidada järelvalvet ja kontrolli ning informeerida probleemide korral sellest avalikkust. 3) Minu arvamus Pressinõukogu omaga kattus. Ka Pressinõukogu mainis ära, et tegu oli seadusega ette nähtud avalikkuse teavitamisena tarbijakaitse järelvalveotsusest. /4.näide/ 1) Minu arvates ei vasta kohe kindlasti selline ajakirjanike teguviis

Meedia → Meedia
46 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Meedia

11.Mis on tsensuur? Preventiivne ja repressiivne. Tsensuur on riigivõimu poolt infolevi suhtes rakendatav järelvalvesüsteem. Preventiivne on ennetav tsensuur, repressiivne on järeltsensuur. 12. Milleks on tsensuuri vaja? 13. Mil moel on kindlustatud ajakirjanduse eneseregulatsioon? (seadused, organisatsioonid) 1990 Eesti Ajalehtede Liit 1991 Avaliku sõna nõukogu 1997 Eesti Ajakirjanduse Eetikakoodeks 2002 Pressinõukogu 14. Millised on meedia ülesanded ühiskonnas? 15. Kuidas on meedia roll aja jooksul muutunud? 16. 3 tegevusruumi ja ajakirjanduse käitumine 1) Avalik ruum (tänav, park, bussijaam) ­intervjueerimine, filmimine, pildistamine lubatud: avaldamisel jälgida head ajakirjandustava. 2) Poolavalik ruum (haridus- ja meditsiiniasutused, kinod, poed, kohvikud, muuseumid) ­ ajakirjandustegevusele võivad kehtida piirangud, vajadus

Meedia → Meedia
79 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Meedia ja Mõjutamine - töökava

eetika, delikaat- Nõukogu koduleht  arutlemine ajakirjanikule lubatud  oskab ajakirjanikule infot andes LÕIMING sed isikuand- www.asn.org.ee andmekogumismeetodite üle vältida arusaamatusi ja konflikte Teabekeskkond: õpilane suu- med, meedia- Pressinõukogu koduleht  rollimäng paaristööna (intervjuu)  teab, kuidas käituda, kui ajakirjanik dab oma sõnumi vormistada ja pädevus, allika- www.eall.ee/pressinouk  rollimäng: kuidas kajastada uudisväär- on infoallikaga valesti ümber käinud selle arusaadavalt edastada kaitse seadus ogu tuslikku sündmust ja valida usaldus-

Meedia → Meedia
13 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse

nõudev õiguste kaitse viis. Enda jaoks peaks eelnevalt läbi mõtlema mida taotleda ja milles kokku leppida. Soovitatav on nõu küsida õigusharidusega isikult, advokaadilt või juristilt.30 Autoreid abistavad rikutud õiguste kaitsel ka autorite ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate organisatsioonid.31 Kui kokkuleppe teel õiguste kaitse ei õnnestu, siis on põhimõtteliselt võimalik valida kolme võimaluse vahel: kohus, Kultuuriministeeriumi autoriõiguse komisjon ja pressinõukogu.32 Kõige kindlama ja kõrgemal tasemel õiguste kaitse tagab kohus. Samas on see kõige kallim ja aeganõudvam õiguste kaitse viis, mis praktikas võib võtta aastaid. Kuna tsiviilmenetlus on võistlev ning kohtu otsus sõltub sellest, kumb pool suudab kohtunikule oma argumente paremini tõestada.33 Kultuuriministeeriumi juurde on moodustatud valitsuskomisjon nimetusega autoriõiguse asjatundjate komisjon (edaspidi autoriõiguse komisjon). Vabariigi Valitsus nimetab komisjoni

Õigus → Õigus
128 allalaadimist
thumbnail
26
pdf

Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused

kokku leppida. Mida taotleda ja milles kokku leppida, peaks enda jaoks eelnevalt läbi mõtlema. 13 Vajadusel võiks konsulteerida juristiga. Võimalus rikkujaga kokku leppida on kõige odavam ja vähem aega nõudev õiguste kaitse viis. Kui selline õiguste kaitse ei õnnestu, siis on võimalik valida kolme võimaluse vahel: kohus, Kultuuriministeeriumi autoriõiguse komisjoon ja Pressinõukogu. Kõige kindlama ja kõrgemal tasemel õiguste kaitse tagab kohus. Samas on see kõige kallim ja aeganõudvam õiguste kaitse viis, mis võib võtta aastaid. Kuna tsiviilmenetlus on võistlev ning kohtu otsus sõltub sellest, kumb pool suudab kohtunikule oma argumente paremini tõestada, siis ei ole välistatud, et õigusrikkuja osav advokaat kallutab protsessi oma kliendi kasuks. Kultuuriministeeriumi juurde on moodustatud valitsuskomisjon nimetusega autoriõiguse

Õigus → Intellektuaalne omand ja...
56 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Õigus ja ühiskond

 Töövaidluskomisjon: o Töövaidlused o Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus o Töövaidluskomisjoni moodustamine o Menetlus töövaidluskomisjonis  Suhtlemine meediaga: o Ajakirjanik on ka inimene o Küsi küsimused kirjalikult ja vasta kirjalikult o Palu oma artikkel või intervjuu enne avaldamist lugemiseks o Esita oma pretensioon kirjalikult ülemusele  Pressinõukogu: o Ajakirjandusväljaannete eneseregulatsiooni organ o Tegutseb Ajalehtede Liidu juures o www.eall.ee o Arutab kaebusi Ajakirjanduseetikakoodeksi (Hea ajakirjandustava) reeglite rikkumise koht Tsiviilõigus  Eraõiguse süsteem: Tsiviilõigus Kaubandus- ja Tööõigus majandusõigus

Õigus → Õiguse entsüklopeedia
44 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Meediasuhete põhialused

Ühe meediaväljaande ründava hoiaku korral suunatakse positiivne infovoog samatüübilistesse kanalitesse, jätkates neutraalset suhtlemist ründava kanaliga. · Meediakriisis käitumine 7.6 Valeinfo ilmumine ­ Täpne kommentaar Valeinfo ümberlükkamine Meediaga kohut käimine · Pöördumine valeinfot avaldanud ajakirjniku poole Suhelda ajakirjaniku ülemusega, peatoimetajaga Pöörduda pressinõukogu poole · Meediakriisis käitumine Soovitused sekretärile: Ära väldi kriisiolukordades telefonikõnedele vastamist. Suuna kõne ainult informatsiooni väljastama volitatud isikule. Hoolitse, et ka viieks minutiks ära minnes, oleks telefoni vastu võtmas selleks instrueeritud isik. Ole valmis ajakirjanike ja teiste isikute korduvateks kõnedeks. Ära kommenteeri ise mitte midagi.

Meedia → Suhtekorraldus
86 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Mis on inimõigused

põhiõiguste ning ühiskonna üldiste huvide kaitseks. Sellega on kaitstud riigisaladused, ärisaladused ja kohtupidamise erapooletus. Samuti ei ole lubatud vale ja laimu levitamine ning teiste isikute au ja väärikuse kallale kippumine, alandamine ja solvamine. Riigil on õigus kehtestada kord ringhäälingu ja meediaettevõtete litsentsimiseks. Kaebusi ajakirjanduses levitatud valeinformatsiooni või eraellu sekkumise kohta saab esitada Pressinõukogule. Pressinõukogu on ajakirjanike poolt loodud kohtuväline organ, mis lahendab kaebusi toetudes heale ajakirjandustavale ja ajakirjanduseetika koodeksile. Reklaami kohta saab kaebusi esitada Reklaami Nõukojale, mis tegutseb Tarbijakaitseameti juures. Sõnavabadus ja õigus teabele on Eestis kaitstud põhiseaduse paragrahvidega 44-46 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 10. 2.3 Au ja väärikuse kaitse Igal isikul on õigus au, väärikuse, hea nime ja eraelu kaitsele

Õigus → Õigus
189 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Lepinguõigus kordamisküsimused

kaupleja vahelised vaidlused, kui kokkulepet ei saavutatud jasumma üle 20euri, ei lahendata vaidlust kui kahjunõue tuleb surmajuhtumist, kehavigastusest, tervisekahjustusest või on vaidlus seotud tervishoiu, õigusabi, kinnisasja ja ehitise võõrandamisega), üürikomisjon (eluruumi üürilepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks) o Hinnanguid andvad organid – Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon, Avaliku Sõna Nõukogu, Pressinõukogu o Lepitavad institutsioonid – õiguskantsler, kollektiivse töötüli lepitaja 5. Millistel juhtudel mõni õiguskaitse vahed välistab teise kasutamise. Kui võlausaldaja põhjustas ise rikkumise siis ei saa võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt. Vääramatu jõu tõttu lepingut rikkunud võlgnik reeglina ei vastuta lepingu rikkumise eest 6. Mis on võlasuhe? Kuidas tekib võlasuhe?

Õigus → Lepinguõigus
145 allalaadimist
thumbnail
45
doc

Suhtekorralduse eksami materjal

2. Kui ajakirjanik mingil põhjusel (näiteks on allikas isiklik tuttav, keda ta usub) jätkab ettevõtte laimamist, tuleb suhelda tema ülemuse, lehekülje või rubriigi toimetajaga. Kohates ka seal vastuseisu, tuleb suhelda peatoimetajaga. 3. Kui meediaväljaanne jääb oma seisukohale kindlaks ning keeldub avaldamast ettevõtte selgitavat infot või jätkab valeinfo avaldamist, on võimalik pöörduda avaldusega Pressinõukogu poole. Meediasõda Kui selgub, et ilmunud valeinfo allikas on ettevõtte konkurent või äripartner, tekib paljudel kiusatus vastata rünnakuga, paljastades meediale negatiivset infot vastaspoole kohta. Algab meediasõda, kus vastased teineteist meedias laimavad. Mida tuleb arvestada, kui puhkeb meediasõda? · Laimajaga samale tasemele laskumine hävitab avalikkuse usalduse ja poolehoiu mõlema vastu.

Meedia → Suhtekorraldus
203 allalaadimist
thumbnail
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

(PBK). ETV-l on 15-minutine venekeelne uudistesaade. Lisaks näeb Tallinnas kolme venekeelset kaabelkanalit: STV, OrsentTV ja TVN. Üks kaabelTV kanal on Narvas. Venekeelne elanikkond jälgib siiski rohkem Venemaa telekanaleid. 1991. aastal loodi pressi eneseregulatsiooni organina Avaliku Sõna Nõukogu, 1997 võtsid Eesti ajakirjanikud vastu eetikakoodeksi. 2002 asutas Eesti Ajalehtede Liit oma liikmeslehtede kohta käivate kaebuste arutamiseks Pressinõukogu, millega hiljem liitusid ka ringhäälingud ning mõned internetiportaalid. ASN tegutseb laiapõhjalise meediakriitilise ekspertkoguna, olles eneseregulatsiooni organ Eesti Ajakirjanike Liidu liikmetele. Uuest professionaalsest identiteedist Võime öelda, et Eesti taasiseseisvumine kasvas välja süsteemist enesest. Hirm süsteemi kõikvõimsuse ees oli vahepealsete aastatega kahanenud. Absurditeatrit ei suudetud lõpmatuseni enam kaasa mängida. 1980. aastate lõpul alanud muutuste

Sotsioloogia → Sotsiaalteadused
67 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun