Uudise alused: Eetika (0)

LOENGUS 
Kollase ajakirjanduse iseloomujooned: kõmuline, šokeeriv, ülespuhutud, agressiivne, 
meelelahutuslik. 
Kollase ajakirjanduse top uudisväärtused: konflikt, prominentsus, erakordsus. 
Kollase ajakirjanduse tunnused: kujunduselemendid, teemade valik,  teemale  lähenemine ehk 
vaatepunkt , uudisväärtuse järjestus, sisu struktuur, stiil ja keel, kirjutamislaad, liialdamine, 
suurem ajatus, üksik  domineerib  üldise üle, emotsionaalne  aktsent , palju fun’i.  
Kui tuleb oluline info, siis esimene asi kohapeale minna ja  taktika  välja mõelda.  
 
Eetika  
On olemas seadused, mida peab järgima. Meediat käsitlevad otseselt: reguleerivad 
informatsiooni levi, ringhäälingu tegevust, reklaami  esitamist  meedias, autoriõigusi, isiku 
eraelu kaitset jne. 
On olemased üldised eetikapõhimõtted, mida järgib ühiskond ja kultuur, milles ajakirjanik 
elab. Eesti ühiskond on  korporatiivne  ja isiklikud suhted määravad selles, kes ja mida endale 
lubada saab, ilma et  ajakirjandus   kära  tõstaks. 
Demokraatlikus  ühiskonnas on  ajakirjandusvabadus  ja ka ajakirjandusvastutus. Vabadus 
annab privileegi sekkuda teiste asjadesse, siis kaasneb sellega kohustus.  Vastutustunne  
ühiskonna ees sunnib ajakirjandust kehtestama vabatahtlikud piirangud enda käitumusele. 
Need vormistatakse ajakirjanduse eetikareeglitena, mis fikseeritakse eetikakoodeksites. 
Reeglistikud on erinevad ja reeglid juhivad erinevaid ajakirjanikutöö osi. Osa neist on 
korrektse uudise tegemise reeglid( objektiivsus ,  tasakaalustatus ) ja teine osa on sellised, mis 
otseselt lugudes ei kajastu(ajakirjaniku  käitumisreeglid ). 
Teisalt erinevad eetikareeglid nende poolt kaetava ala  laiuse  poolest. Osa reegleid kehtivad 
tekstides, osa töötab kitsamates valdkondades. Suur osa reeglitest on olulised 
majandusuudistes(korruptsioon, varjatud reklaami  vältimine , süütuse tagamine). Teine osa 
tuleb mängu siis, kui  loos  on konflikt ja on vaja säilitada  erapooletus . Ka on põhimõtted siis, 
kui ajakirjanik toob meediasse kaitsetud inimesed ja osa tegeleb privaatse info 
reguleerimisega. 
Olemas on veel ajakirjaniku isiklikud eetikaprobleemid.  
 
Eetikareeglid selles raamatus 
Eetika läbib uudise kõiki osi ja kogu uudisetegemise protsessi.  
Uudise sisu 
•  Eetiline uudis  toetub  uudisväärtustele, mitte ajakirjaniku subjektiivsetele  väärtustele . 
•  Eetiline uudis kõneleb tegelikest sündmustest, mitte pseudo. 
•  Eetiline uudis  arvestab  inimeste staatust; jälgib reegleid eriti konfliktide, kaitsetute 
inimeste ja eraelu suhtes. 
•  Eetiline ajakirjanik jälgib, et konfliktilugudes ei jääks üks osapool esitamata. 
•  Eetiline uudis peab olema täpne, kontrollitud faktidega, tasakaalustatud ja objektiivne. 
Ei tohi  segamini  ajada fakte ja  arvamusi  ning segada enda hoiakuid uudiesse. 
•  Kui erinevad uudisevaliku kriteeriumid lähevad vastuollu, siis lahendab eetiline 
ajakirjanik need eetikast lähtudes. 
Uudise ülesehitus 
•  Eetilise uudise  juhtlõik  ja sissejuhatus  esitavad  olulisi sündmusi, mitte ei paku lugejale 
kõmu või sensatsiooni. 
•  Eetiline uudis ei paku juhtlõigus ajakirjaniku enda arvamusi, seisukohti, hinnanguid. 
•  Eetiline uudis esitab  teemasid  nii, et lugeja saaks aru, mis on tähtis ja mis vähetähtis. 
•  Eetiline uudis ei jäta lugeja ootusi täitmata, ei vihja ilma faktideta. 
•  Eetiline uudis peab faktid ja arvamused lahus. 
Kujutamise kunst 
•  Eetilisest uudisest saab lugeja teada, kes on info allikad, milline on nende kaugus 
infost ja suhe sündmusega. Ei tohi varjata allika seotust sündmusega. 
•  Eetiline uudis järgib info atributeerimise reegleid. 
•  Eetiline uudis identifitseerib tegelased täpselt ja ilma hinnanguteta. 
•  Eetiline ajakirjanik  viitab  allikale nii avalikult, kui talle pandud infopiiranguvad 
lubavad. 
•  Eetiline uudis esitab täpseid tsitaate, mida  reporter  või  toimetaja  pole korrigeerinud 
ega ise loonud. 
•  Eetiline uudis ei anna ütlejale või öeldule hinnanguid  tsitaadi  saatelause abil. 
•  Eetiline uudis on stiililt täpne ja objektiivne. 
•  Eetiline uudis ei manipuleeri keele abil. 
•  Eetiline uudis ei kasuta arve ja  numbreid  lugeja manipuleerimiseks.  
Eriuudised 
Eetiline uudis järgib nõudeid, mis seostuvad kindlate valdkondade või reporteritöö eri 
viisidega: 
•  Arvestab kuriteouudistes inimese privaatsusega ega süüdista inimesi. 
•  Väldib uudise muutumist reklaamiks majanduslugudes. 
•  Ei esita vaatlusuudises kuuldusi vaatluste pähe ja jääb sündmustes pealtvaatajaks. 
•  Annab täppisuudistes teada, kuidas uudise aluseks olevad uuringud on tehtud. 
•  Ei aja segi lühiuudised ja eelteateid. 
•  Ei arenda ebaolulisi uudiseid. 
•  Ei kasuta eeluudist oma laiskuse varjamiseks. 
Reporteritöö 
•  Eetiline ajakirjanik tunneb oma valdkonda, ei avalda kontrollimatuid fakte, valib 
uudiseid uudisväärtuse, mitte kõhutunde järgi. 
•  Eetiline ajakirjanik on  vahendaja , mitte mõjutaja. 
•  Eetiline ajakirjanik teadvustab endale oma tundeid ja eelarvamusi ning kontrollib, et 
need ei sega teda reporteritöös. 
•  Eetiline ajakirjanik kasutab kontrollituid kirjalikke  allikaid  ja kontrollib neid. 
•  Eetiline ajakirjanik valib asjatundlikud püsiallikad. 
•  Eetiline ajakirjanik kaitseb oma allikaid ja ei riku nendega sõlmituid kokkuleppeid 
infopiirangute kohta. 
•  Eetiline ajakirjanik ei satu sõltuvusse oma allikatest. 
•  Eetiline ajakirjanik kasutab alati võimalikult usaldusväärseid ja sündmusele lähedasi 
allikaid. Ta ei vali allikaid lihtsalt kõrge positsiooni, kättesaadavuse, hea kõneoskuse 
vms pseudokriteeriumite alusel. 
•  Eetiline ajakirjanik kasutab alati mitut allikat ja kontrollib infot eri allikatest. 
•  Eriti hoolega kontrollib eetiline ajakirjanik faktid mitmest allikast üle siis, kui tegu on 
segase, vastuolulise, varjatud, süüdistava, ebatavalise  infoga . Eetiline ajakirjanik 
avaldab sellise info ainult siis, kui seda kinnitab vähemalt kaks üksteisest sõltumatut 
allikat. 
•  Kui eri allikate vahel on erinevusi, siis toob eetiline ajakirjanik nende  eriarvamused  
uudises ära. 
•  Eetiline ajakirjanik ei usu mingit fakti lihtsalt sellepärast, et see on kooskõlas tema 
seniste  teadmistega, arvamustega, terve mõistusega jne. Ta kontrollib üle. 
•  Eriti hoolega kontrollib eetiline ajakirjanik lekitatud infot. 
•  Eetiline ajakirjanik püüab hankida võimalikult palju tsiteeritavat teavet. 
•  Kui ta on leppinud allika antud infokasutuse piirangutega, siis ta peab oma  lubadust . 
•  Eetiline ajakirjanik viitab allikale nii avalikult kui infopiirangud lubavad. 
•  Eetiline ajakirjanik jääb vaadeldes külmaks pealtvaatajaks ega lase ennast kaasa 
tõmmata. 
•  Eetiline ajakirjanik ei pane halvasti nähtud sündmust või poolkuuldud  juttu  kirja 
juhuslike allikate abil, ega esita seda oma vaatluste tulemusena. 
Toimetajatöö 
•  Eetiline ajakirjanik kontrollib oma loo vastavuse eetikakriteeriumidele toimetades üle. 
Eriti kontrollib ta, kas uudis on objektiivne ja tasakaalus, kas faktid, tsitaadid, 
tegelaste identifitseerimine ja allikate  avamine  on täpsed,  piisavad . Ka vaatab ta üle, 
kas tekst ei sisalda varjatuid hinnanguid ega  keelelist  demagoogiat. 
•  Eetiline  toimetaja  teeb PR-lood uudisteks ega avalda neid ilma toimetamata. 
•  Eetiline toimetaja austab reporterit ja muudab toimetades vaid seda, mida tuleb muuta. 
•  Eetiline toimetaja oskab pakkuda muutmisettepanekuid ja neid põhjendada. 
•  Eetiline toimetaja kooskõlastab alati  autoriga  kindlad muudatused. 
•  Eetiline toimetaja serveerib lood korrektselt, ilma lugejaga manipuleerimata. 
 
Eesti ajakirjanduse eetikakoodeks 
Üldised põhimõtted 
•  Demokraatliku ühiskonna toimise eeltingimus on kommunikatsioonivabadus. Vaba 
ajakirjandus  on selle tingimuse saavutamise vahend ja eeldus. 
•  Ajakirjandus teenib avalikkuse õigust teada saada tõest, ausat ja igakülgset teavet 
ühiskonnas toimuva kohta. ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas 
kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist. 
•  Vaba ajakirjandust, kui ta täidab kehtivaid õigusakte, ei tohi mingil moel piirata ega 
takistada info kogumisel ja avaldamisel. 
•  Ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab 
hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon. 
•  Ajakirjandus ei tohi oma  tegevusega  kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, 
veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada. 
•  Poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni valvdavaid 
inimesi käsitleb ajakirjandus avaliku elu tegelastena, kelle tegevuse üle on 
ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika õigustatud. Ajakirjandus käsitleb 
avaliku elu tegelastena neid, kes teenivad elatist enda isiku või loomingu 
eksponeerimisega. 
Sõltumatus  
•  Ajakirjanik ei võta vastu ametikohti, soodustusi, tasu ega kingitusi, mis tekitavad 
seoses tema tööga huvide konflikti ja võivad vähendada usaldusväärsust. 
•  Ajakirjanik, kes edastab rahandus- ja majandusalast infot, ei tohi seda levitada 
eraviisiliselt ega kasutada isiklikes huvides. 
•  Ajakirjanik ei tohi olla kajastatava asutuse vms teenistuses. 
•  Toimetuse töötajat ei saa tööalaselt kohustada kirjutama või tegema midagi taolist, mis 
on  vastuolus  tema isiklike tõekspidamistega. 
Ajakirjanik ja informatsiooniallikas 
•  Ajakirjanik, kogudes materjali avaldamise- edastamise  jaoks, peab teatama 
vestluspartnerile, et ta on ajakirjanik ja millise  väljaande -jaama juurest.  Soovitav  on 
teada, mille jaoks infot kogutakse. 
•  Ajakirjanik ei tohi kuritarvitada meediaga suhtlemisel kogenematuid inimesi. Enne 
vestlust selgitatakse räägitu võimalikke tagajärgi. 
•  Ajakirjanik peab rangelt kinni infoallikale antud lubadustest ja väldib lubadusi, mida 
ta ei suuda täita. 
•  Ajakirjandusel on  moraalne  kohustus kaitsta salajast infoallikat. 
•  Toimetus kontrollib, eelkõige  kriitilise  materjali korral, info tõestust ja allikate 
usaldusväärsust. Alati. 
•  Lapsi tuleb intervjueerida või temast ülesvõtteid teha lapsevanema või lapse eest 
vastutava isiku juuresolekul või nõusolekul. Sellest reeglist võib teha  erandeid , kui 
intervjuu  kaitseb lapse huve või kui on riigi avalikkuse tähelepanu all. 
•  Ajakirjanik kasutab heli-ja pildiõlesvõtete ning info hankimisel ausaid võtteid, välja 
arvatud juhtudel, kui avalikkuse huvid nõuavad sellise info avaldamist, mida pole 
võimalik ausal viisil hankida. 
Avaldamisreeglid 
•  Uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Uudismaterjal põhinegu 
tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel infol. 
•  Konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära  kuulama  kõik osapooled. 
•  Ei sobi rõhutada rahvust, rassi, religioosset või poliitilist kuuluvust ega sugu, kui sellel 
pole usaldusväärsust. 
•  Ajakirjandus ei või inimest käsitleda kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust. 
•  Enesetappude ja enesetapukatsete uudisväärtust tuleb tõsiselt kaaluda. 
•  Andmeid ja arvamusi kindlate inimeste tervisliku seisundi kohta ei avaldata, va siis 
kui inimene on andmete avaldamisega nõus või kui selliste andmete avaldamist nõuab 
avalikkuse huvi. 
•  Vanemate vaidlusi laste hooldusküsimuste üle ei kajastata. 
•  Avaldades materjale õigusrikkumistest, kohtuasjadest ja õnnetustest peab ajakirjanik 
kaaluma , kas asjaosaliste identifitseerimine on vajalik ja milliseid kannatusi võib see 
asjaosalistele põhjustada. Ohvreid ja alaealisi kurjategijaid üldjuhul ei identifitseerita. 
•  Inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldatakse vaid siis, kui avalikkuse 
huvid kaaluvad üle inimese õiguse privaatsusele. 
•   Tsitaatide ,  fotode , heli ja video kasutamisel orginaalist  erinevas  kontekstis tuleb olla 
ettevaatlik.  Eksitus -ohtlik  montaaž , samuti heli või pildi moonutus olgu varustatud 
asjakohase märkega.  
•  Fotod, fotode  allkirjad , pealkirjad, juhtlaused ega saatetutvused ei või olla eksitavad. 
•  Välisautori poolt loodud ajakirjandusliku materjali sisu, konteksti ja avaldamisega ei 
ole hea muuta autori teadmise ja nõusolekuta. 
Vastulause  
•  Kui kellegi kohta avaldatatakse süüdistusi, tuleks talle võimaluse korral pakkuda 
kommentaari võimalust samas  numbris . 
•  Vastulausega on õigus parandada avaldatud  materjalis   esinevaid  faktivigu ja tsitaate. 
Vastulauseks ei saa nõuda rohkem aega-ruumi, kui oli kasutada kriitikaks. Vastulause 
tuleb avaldada viivituseta ja märgataval kujul, ilma toimetusepoolse kommentaarita. 
•  Ebaõige info  ilmumise  korral tuleb avaldada parandus. 
Reklaam  
•  Reklaam ja suhtekorraldusmaterjal olgu kõigi jaoks selgelt  eristatud  ajakirjanduslikust 
tekstist. 
•  Ajakirjanikud ja alalised välisautorid ei edasta samas  kanalis  reklaamteateid ega 
kirjuta oma väljaandes oma nime all kommertstekste. 
•  Toodet või kaubamärki esitletakse ajakirjanduslikus materjalis vaid juhul, kui see on 
põhjendatud. 
•  Tarbijale suunatud ajakirjandusliku materjali puhul peab selgitama, kuidas vastavate 
toodete valik tehti ning kuidas tooteid testiti. 
 
Mõned eetikareeglid Erik Bagerstami raamatust Ajakirjandusvabadus demokraatlikus 
ühiskonnas 
Üldist 
•  Tekst peab vastama pealkirjas ja juhtlõigus avaldatule. 
•  Toimetuse materjal ei tohi mõjuda reklaamina ega olla reklaam. 
•  Kontrolli andmeid, ole kriitiline  uudiste  allikate suhtes. 
•  Kui sinu artikkel koosneb peamiselt teiste andmetest, näita ära nende allikas. 
Ajakirjandus ja inimeste  privaatsus  
•  Loobu materjali avaldamisest, mis võib puudutada kellegi eraelu, kui just üldsuse 
tungiv huvi seda ei nõua. 
•  Ära rõhuta pealkirjas vm asjaosaliste rahvust, rassi, sugu, päritolu, kui see pole tähtis. 
•  Ära rõhuta ka ametit, poliitilist kuuluvust või usutunnustust. 
Ajakirjandus ja kuriteod 
•  Suhtu ettevaatlikult enesetappude ja enesetapukatsete avaldamisse. 
•  Võta arvesse kuriteo ohvrite rasket olukorda. 
•  Ära avalda teadet kuriteost enne, kui oled veendunud, et tegu oli kuriteoga. 
•  Ära avalda asjasse mittepuutuvaid andmeid inimestest, keda on kuriteoga seoses 
nimetatud. 
•  Ära enneta kohtu otsust. 
•  Edasta mõlema poole seisukohad. Kui oled maininud kohtuasja, pead hiljem edastama 
ka otsuse või muu olulise info. 
•  Kontrolli tähelepanelikult inimeste andmeid, keda politsei taga otsib. 
•  Ära maini, et keegi on varem süüdi mõistetud, kui selleks pole mõjuvat põhjust. 
•  Kaalu hoolega nime avaldamise tagajärgi. Ära avalda seda, kui see võib inimesi 
kahjustada. Loobu avaldamisest, kui üldsuse huvi seda ei nõua. See puudutab ka 
kuriteos kahtlustatuid ja süüdimõistetuid. 
•  Kui nime ei mainita, siis hoidu muudest andmetest, mis võiksid aidata identifitseerida 
inimest. 
Ajakirjandus ja reklaam 
•  Toimetuse materjali avaldamise eesmärgiks ei tohi olla reklaam ja materjali 
avaldamine ei tohi mõjuda reklaamina. 
•  Tuleb keelduda kõigist toimetusele tehtavatest pakkumistest, mis sisaldavad tasuta või 
suure hinnasoodustusega reise, kingitusi jne. 
•  Tarbijale suunatud lood nõuavad, et esitataks alati seda, kuidas toodete valik on tehtud 
ja kuidas neis testiti-võrreldi. 
•  Hinda eelinfot ürituste kohta uudisväärtuse  seisukohast . Kontrolli, kas nt mingi uue 
asutuse avamisel on uudislikku väärtust. 
•  Ära nimeta asutuste  nimesid , mis osalevad sponsoritena või organisaatoritena ürituste 
korraldamisel, kui see pole ajakirjanduslikult põhjendatud. 
•  Ära avalda ametlikke teateid või muud riigivõimude poolt soovitatud infot toimetuse 
lehekülgedel. Samuti ei lähe sinna info ettevõtete tegevustest, kui sel pole väärtust. 
•  Ka lehe oma reklaam tuleb kujundada kuulutuse või reklaamina. 
•  Materjali pildistamisel tuleb tootja või müüja nimi avaldada ainult siis kui see on 
ajakirjanduslikult põhjendatud. 
•  Igasugused nimestikud tootjatest ja müüjatest peavad olema kujundatud reklaamina.  
Eitavad vastused ühele järgnevatest küsimustest võivadviidata, et tegevus pole 
eetikareeglitega kooskõlas: 
•  Kas võrreldakse mitut toodet? Kas võrdlus on mitmekülgne? Kas võrdlus on osa 
artiklite seeriast? 
•  Kas tooteid on kriitiliselt kontrollituid? 
•  Kas info toodete kohta on üldsust huvitav? 
•  Kas lugeja saab selgelt aru, et tegu ei ole varjatud reklaamiga? 
•  Kas tarbijal on neid andmeid raske kätte saada? 
•  Kas hind on uudis? Kas hindu omavahel võrreldakse?