Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eetika ja moraal (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus avalikkuse huvi on vastuolus inimväärikusega?
  • Millisel juhul süütu kaitsmisega?
http://www.eetika.ee/et/805728
  • Eetikakoodeksite roll ja võimalikud probleemid.
    Annab nõu kuidas k äituda
    Selleks, et panna raamidesse lubatud ja lubamatud asjad. Seega võib tegelikult öelda, et eetikakoodeksi võivad vastu võtta sisuliselt kõik inimesed, keda ühendab mingisugune tunnus ükskõik, kas see on elukutse , töökoht või hobi ning kes peavad vajalikuks seda tunnust ja sellest tulenevaid kohustusi ja käitumismalle oma tegevuses rõhutada heade tavade kirjapanemiseks ühtsustunde loomiseks põhiväärtuste sõnastamise abil grupi lojaalsuse suurendamiseks ja väärtuste ühtlustamiseks väära käitumise ennetamiseks ja ärahoidmiseks maine loomiseks või elukutse või grupi usaldusväärsuse tõstmiseks avalikkuse silmis avalikkuse surve ja suurenenud kontrolli tõttu; juhtimistasandite vähendamisest ja vastutuse delegeerimisest tulenenud käitumuslike raamide kehtestamise tõttu; Kõrgemate struktuuride poolt esitatud nõudmise täitmiseks või välise surve tõttu; puuduliku (õigusliku) regulatsiooni täiendamiseks. Kas deklareeritakse kaht väärtust/ printsiipi /lojaalsust, mis on üksteisega vastuolus või üksteist välistavad? Kas koodeksis deklareeritav läheb vastuollu mõne koodeksivälise üldlevinud normi või põhimõttega?
  • Professionaalne eetika ja avalikkuse teenimine
    Igal kutsealal on oma eetikakoodeks , millest tuleb oma erialal lähtuda. Kui inimene käitub ebaeetiliselt kaotab ustavus . Usaldus oma klientide eest. Nt psühholoog. Oma pere asju ja psühholoog räägib edasi.
  • Eetikakoodeksi funktsionaalne lugemine: universaalsed väärtused need, mis sobivad paljudele , ; printsiibid ; teleoloogiline ja deontoloogiline lähenemine (tagajärjepõhine ja reeglieetika).
    Koodeksite lugemine. Valikus on kommunikatsioonieetikaga seonduvad.Väärtused ei ole ainult moraalsed, vaid need võivad olla ka professionaalsed (uudisväärtused), esteetilised või muud laadi .
    Printsiibid – printsiibid on (väärtustest tuletatud ) praktilisemad käitumisjuhised. Nt. “Ära valeta!” või “Valetamine on vale, väljaarvatud juhul, kui see toob kaasa suurima kasu võimalikult paljudele.”
    Lojaalsus – lojaalsus määratleb, kelle suhtes on otsuse langetajal kohustusi. Ajakirjanikul võib olla kohustusi avalikkuse, tööandja -toimetaja, kaastööliste, allikae jt ees.
    Deonotoloogiline minu kohustused, mis on kirja pandud.
    Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. 
    teooria, mis keskendub tegevuse eesmärgile või selle tagajärgedele (nt õnn või heaolu), määratlemaks, kas tegevus on moraalselt põhjendatud. Kui deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse tegude teatud joontele endile, siis teleoloogiline eetika näeb tegudes vaid instrumentaalset väärtust: seesmine väärtus on siin üksnes tegude tagajärgedel. Teleoloogilised teooriad võivad keskenduda kas mingi tegevuse konkreetsele eesmärgile või väita (nagu Aristoteles ), et kogu inimtegevus on suunatud mingi eemärgi poole ja et meid kõiki kannustab vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus. Nii eetiline egoism kui utilitarism on teleoloogilised teooriad 
  • Moraalne vastutus (indiviidi, organisatsiooni tasandil). Vastutus riigikohtu lahendites.
    kes on rikkunud, kes on süüdi, kes heastab. Erinevused ilmnevad kõige selgemalt tagajärgede osas Seadusenormi rikkumine : seaduse järgi karistamine Moraalinormi rikkumine: hukkamõist, halvakspanu, “märgistamine” vms Eetiliste rikkumistele järgneb ka moraalisfääri jääv reaktsioon .Karistamine, piiramine, hüvitiste nõudmine ei ole rangelt võttes eetilise regulatsiooni osa. Oluline eristada õiguslikust vastutusest
    Vastutuse tagamise instrumendid Ainus mittejuhuslik viis kuidagigi tagada moraalset vastutust Vastasel korral jäävad moraaliküsimused igaühe enda otsustada.
  • Isiku staatus kommunikatsioonieetikas. (Avaliku elu tegelane; haavatavad grupid.) Arvatakse, et avaliku elu tegelasest võib rohkem kirjutada, kui tavainimesest
  • Privaatsus kui väärtus kommunikatsioonieetikas. Ei sobi rõhutada rassi, rahvust, religioossed või poliitilist kuuluvust. Delikaatsed isikuandmed .
  • Informatsiooniline enesemääramisõigus. (+ vastavad kohtulahendid )
    Nt ajakirjanik peab teatama vestluspartnerile , kes ta on, mille jaoks kogutakse informatsiooni kogutakse. Ei kuritarvita kogenud lapsi ära.
  • Konfidentsiaalsus .
    Minuni jõudnud info, mida ei tohi edasi lekitada.
  • Avalikkuse huvi mõiste. (+ vastavad kohtulahendid) kui puudutab avaliku elu tegelast.
    Vastutus ebaõigete andmete avaldamise ja leviku eest.
    10.Avalikkuse huviga konfliktsed väärtused kommunikatsioonieetikas.
    Näiteks privaatsuse konflikt avalikkusega tekib juhul kui avaliku tee ehitusel riivatakse lähedal elava isiku privaatsust... avalikkuse huvi on tee ehitus, maja omanikul häiritakse privaatsust
    Rõhk pigem isiklikul analüüsil ja loomingulisel mõtlemisel. Millised on need situatsioonid, kus avalikkuse huvi on vastuolus inimväärikusega? Millisel juhul õiglusega? Millisel juhul süütu kaitsmisega?
  • Informatsiooniallika kaitsmine. Vilepuhujad ehk pealekaebajad. Ajakirjandusel on moraalne kohustus kaitsta konfidentsiaalseid informatsiooni allikaid .
  • Temaatiline lugemisülesanne.
    Valitud tekstikatke lugemine, selle mõistmine ja loetu üle arutamine. Olenevalt sellest, millise teema juurde sobiva tekstikatke leian.
    Materjalid:’
    Harro, H. (1996) Ajakirjandusvabadusest kommunikatsioonivabaduse poole.
    Eberwein, T. & Fengler, S. & Lauk, E. et al. (2011) Mapping Media Accountability – in Europe and beyond . Köln: Halem.
    Foster , C., McMenemy, D. (2012) Do librarians have a shared set of values ? A comparative study of 36 codes of ethics based on Gorman’s Enduring Values (ÕISis)
    Lisaks kohtulahendid, mis on nimetatud ÕISis.
    Lisalugemine:
    Mari Männiko "Õigus privaatsusele ja andmekaitse " ; Kirjastus Juura 2011
    L.P. Pojman "Ethics: discovering right and wrong ." (sissejuhatus)
  • Eetika ja moraal #1 Eetika ja moraal #2 Eetika ja moraal #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Leevike87 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Kommunikatsioonieetika eksam
    34
    docx

    Kommunikatsioonieetika eksam

    esitatud nõudmise täitmiseks või välise surve tõttu; • puuduliku (õigusliku) regulatsiooni täiendamiseks. Probleemid: eetikakoodeks võetakse vastu, aga selle rakendamisega ei tegeleta efektiivselt või selleks puuduvad ressursid, näiteks: juhid ei ole piisavalt heaks eeskujuks; vastu võetud käitumisprintsiibid lähevad vastuollu seadusega; rakendamise süsteemi eest pole keegi vastutav. 2. Professionaalne eetika ja avalikkuse teenimine. Eetikakoodekseid saab jagada eri tunnuste alusel mitmeks grupiks. Professionaalsed koodeksid on sageli aga kombinatsioon mitmest erinevast võimalusest. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel, juristidel, ajakirjanikel jne. Avalikkuse teenimine: • Avalik institutsioon täidab avalikku funktsiooni või ülesannet. – Lojaalsus avalikkuse ees – Vastutus • Avalikkuse teenimine – Asutuse ülesannete täitmine

    Eetika
    Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused
    46
    docx

    Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused

    Teemad eksamiks valmistumiseks 1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted-  demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus.  Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist  Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info

    Kommunikatsiooni eetika
    Eetikaterminid
    13
    doc

    Eetikaterminid

    Eetikaterminite sõnastik Absolutism, eetiline absolutism arusaam, et igale moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest, mis peavad põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. Algoritm reegel, mida tuleb järgida otsuste tegemise protsessis. Altruism tegutsemispõhimõte, mida iseloomustab ebaisekas suhtumine teistesse.

    Eetika
    Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks
    20
    docx

    Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks

    Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas

    Eetika alused
    Eetika eksam
    4
    pdf

    Eetika eksam

    1. Selgitage mõistete „eetika“ ja „moraal“ erinevust. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat. Vooruseetika põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega

    Ühiskond
    Sissejuhatus eetikasse
    81
    docx

    Sissejuhatus eetikasse

    EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ­ ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks?

    Eetika
    Konspekt 2
    125
    pdf

    Konspekt 2

    6 P.4. Õiguserikkumise elemendid 97 § 3. Juriidilise vastutuse liigid ning vastutusest vabastavad asjaolud 100 P.1. Juriidilise vastutuse liigid 100 P.2. Juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud 101 Teema 7. Põhimõisted: 101 TEEMA VIII. ÕIGUS JA MORAAL. ÕIGUSRIIGI KONTSEPTSIOON 102 § 1. Õigus ja moraal 102 P.1. Õiguse ja moraali vahekord 102 P.2. Õigusteadvus ja õiguskultuur (juriidiline kultuur) 102 P.3. Õiguse efektiivsus 103 § 2. Õigusriigi kontseptsioonist 103 P.1

    Õiguse entsüklopeedia
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    269
    docx

    Õiguse alused eksami kordamisküsimused

    peab vastama yhiskonna õiglustundele. 16. Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust? Õiguse juriisilise käsitluses ehk õiguse normatiivse konseptsioonis on õigus riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiallsete suhete kord, mitte aga seaduste tekstid. Õiguse loomuõigluslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele 17. Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Riigieelne ühiskond ei tundnud talle väljastpoolt pealesunnitud võimu. Ei olnud ühiskonnaväliselt kehtestatud käitumisreegleid. Käitumist juhtisid tavad. 11

    Õiguse alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun