Mida koodeks deklareerib?

Vastus leiad õppematerjalist: Kommunikatsioonieetika eksam

Millised on väärtused?

Vastus leiad õppematerjalist: Kommunikatsioonieetika eksam

Millised kaalumiskohad koodeks välja toob?

Vastus leiad õppematerjalist: Kommunikatsioonieetika eksam

Millised on koodeksite sisemised võimalikud konfliktid?

Vastus leiad õppematerjalist: Kommunikatsioonieetika eksam

Kommunikatsioonieetika eksam (0)

Filosoofia - Eetika

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mida koodeks deklareerib?
Millised on väärtused?
Millised vastutused?
Millised kaalumiskohad koodeks välja toob?
Millised on koodeksite sisemised võimalikud konfliktid?
Mis on vastutus?
Kes saab vastutada?
Millisel juhul on kolmandal isikul õigus sekkuda inimese eraellu?
Kus lisaks kodule võib inimene oma eraelu kaitstust eeldada?
Kus avalikkuse huvi on vastuolus inimväärikusega?
Millisel juhul süütu kaitsmisega?

Kommunikatsioonieetika eksam

Eetikakoodeksite roll ja võimalikud probleemid.
Eetikakoodeksid on erialaste normide kogumid. Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse- eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel, juristidel, ajakirjanikel jne, samas aga võib eetikakoodeks olla ka kodanikeühendustel, asutustel, korporatsioonidel jne.
Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid. Seega ranges tähenduses ei saa rääkida eetikakoodeksist, mis ei ole kirja pandud, kuigi see võib olla kõigile teada ja ka kõikide poolt järgitav. Viimasel juhul on tegemist pigem tavamoraali, südametunnistuse vms.
Sisu järgi saab eetikakoodekseid jagada selle põhjal, milline on nende iseloom: normatiivsed (sisaldab käitumisnorme, mille täitmist rangelt oodatakse); väärtustele tuginevad (deklaratsioonid ettevõtte moraalipoliitika kohta); sotsiaalseid kohustusi võtvad (ehk väljapoole suunatud).
Roll: Mõnede elukutsete raames võib tekkida mitmeid eetilisi probleeme ja dilemmasid ning siis on hea, kui on olemas eetikakoodeks, mis on toeks kindlas valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul . Kui keerulise ja muutliku keskkonna tingimustes tuleb inimesel täita tihti uusi funktsioone ja võtta endale uusi kohustusi või hakkavad ümbritseva väärtussüsteemi muutumise tõttu kehtima uued reeglid, siis on hea, kui koostatakse eetikakoodeks, mida järgides , on kõigil kindlam tunne, teades, mida ja kuidas tegema peab ning kuidas on õige käituda. Eetika - ja käitumiskoodeksid aitavad vähendada ka seadusandluse regulatiivsust ja mahtu. Eetikakoodeksi üks eesmärk on ka avalikkusele suunatud signaal kehtivatest väärtustest ja standarditest, seega sellest, mida olemasolevad või tulevased kliendid võivad antud elukutse või organisatsiooni esindajatelt oodata.
Lühidalt, eetikakoodekseid vajatakse:
• heade tavade kirjapanemiseks (nt Euroopa logopeedide alalise koostöökomitee (CPLOL) eetikakoodeks);
• ühtsustunde loomiseks põhiväärtuste sõnastamise abil (nt Kodanikuühenduste eetikakoodeks);
• grupi lojaalsuse suurendamiseks ja väärtuste ühtlustamiseks (professionaalsete käitumisstandardite kirjapanek kutse- eetikas , vt Rahvusvaheline ämmaemandate eetikakoodeks);
• väära käitumise ennetamiseks ja ärahoidmiseks (nt Eesti Inseneride Liidu Eksperdi käitumiskoodeks);
• maine loomiseks või elukutse või grupi usaldusväärsuse tõstmiseks avalikkuse silmis (Eesti ajakirjanduse eetikakoodeks);
• avalikkuse surve ja suurenenud kontrolli tõttu;
• juhtimistasandite vähendamisest ja vastutuse delegeerimisest tulenenud käitumuslike raamide kehtestamise tõttu;
• Kõrgemate struktuuride poolt (nt rahvusvahelise erialaorganisatsiooni) esitatud nõudmise täitmiseks või välise surve tõttu;
• puuduliku (õigusliku) regulatsiooni täiendamiseks.
Probleemid: eetikakoodeks võetakse vastu, aga selle rakendamisega ei tegeleta efektiivselt või selleks puuduvad ressursid , näiteks: juhid ei ole piisavalt heaks eeskujuks; vastu võetud käitumisprintsiibid lähevad vastuollu seadusega; rakendamise süsteemi eest pole keegi vastutav .

Professionaalne eetika ja avalikkuse teenimine .
Eetikakoodekseid saab jagada eri tunnuste alusel mitmeks grupiks. Professionaalsed koodeksid on sageli aga kombinatsioon mitmest erinevast võimalusest .
Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel, juristidel, ajakirjanikel jne.
Avalikkuse teenimine:

Avalik institutsioon täidab avalikku funktsiooni või ülesannet.
- Lojaalsus avalikkuse ees
- Vastutus
Avalikkuse teenimine
- Asutuse ülesannete täitmine
- Muud kohustused avalikkuse ees, sh. Informatsiooniga seotud kohustused.

Toon ka siia mõned näited avalikkuse teenimisest eetikakoodeksitest:

Raamatukoguhoidja eetikakoodeks: Raamatukoguhoidja peamine ülesanne on tagada inimeste vaba juurdepääs informatsioonile, luues kõigile võrdsed võimalused enese arendamiseks ja harimiseks, teadusloomeks, kunsti, kultuuri ja muude harrastustega tegelemiseks ning aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus.
ICOM eetikakoodeks: Muuseum on ühiskonna ja selle arengu teenistuses olev institutsioon, mis on reeglina külastajatele avatud ( ehkki teatud erialamuuseumide puhul võib külastajate ring olla piiratud). Muuseumil lasub tähtis kohustus arendada haridustegevust ja haarata kaasa laia üldsust kõigist ühiskonna, paikkonna või grupi kihtidest.
Arhivaari eetikakoodeks: Arhivaarid edendavad arhivaalide võimalikult laia kasutamist ja tagavad kõikide kasutajate erapooletu teenindamise. Arhivaarid väldivad liigseid arhivaalidele juurdepääsu ja nende kasutamise piiranguid, kuid võivad üleandmistingimustest tulenevalt soovitada või rakendada selgelt sätestatud piiratud kestvusega piiranguid.
Eesti ajakirjanduseetika koodeks: Ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist.
EPRA eetikakoodeks: Teenides klientide ja tööandjate huve, pühendame me end parema kommunikatsiooni, arusaamise ja erinevate isikute, gruppide ja ühiskonna institutsioonide vahelise koostöö edendamisele. Tunnistame oma kohustusi laiema ühiskonna ees kui ainult oma kliendid/tööandjad. Teenides klientide ja tööandjate huve, pühendame me end parema kommunikatsiooni, arusaamise ja erinevate isikute, gruppide ja ühiskonna institutsioonide vahelise koostöö edendamisele. Tunnistame oma kohustusi laiema ühiskonna ees kui ainult oma kliendid/tööandjad.

Eetikakoodeksi funktsionaalne lugemine: universaalsed väärtused; printsiibid ; teleoloogiline ja deontoloogiline lähenemine (tagajärjepõhine ja reeglieetika).
Koodeksite lugemine. Valikus on kommunikatsioonieetikaga seonduvad koodeksid.

Mida koodeks deklareerib?
- Millised on väärtused? Millised vastutused?
Millised kaalumiskohad koodeks välja toob?
- Neid ei pruugi olla. Deklaratiivsed koodeksid sõnastavad vaid põhhimõtted.
Millised on koodeksite sisemised võimalikud konfliktid?
- Kas deklareeritakse kaht väärtust/printsiipi/lojaalsust, mis on üksteisega vastuolus või üksteist välistavad?
- Kas koodeksis deklareeritav läheb vastuollu mõne koodeksivälise üldlevinud normi või põhimõttega?

Väärtused – väärtused, mis mõjutavad otseselt või kaudsemalt otsustamist. Väärtused ei ole ainult moraalsed , vaid need võivad olla ka professionaalsed (uudisväärtused), esteetilised või muud laadi . Väärtused:

Moraalsed (nt. ausus, heatahtlikkus, õiglus )
Mittemoraalsed (nt. mugavus, kasulikkus)
Universaalsed (nt. tõde, õiglus, inimväärikus )
Valdkondlikud/erialased (nt. objektiivsus , läbipaistvus, tasakaalustatus )

Erinevad väärtused: Tõde, objektiivsus, autonoomia , vastutus, õiglus, inimväärikus, privaatsus , täpsus, fairness, tõendatavus, relevantsus, konfliktsus.
Kõik väärtused ei ole võrdsed oma mõjult ja ulatuselt:

Universaalsed moraalsed: tõde, inimväärikus, autonoomia, õiglus.
Professionaalsed: täpsus, tõendatavus, sõltumatus , fairness.
Uudisväärtused.
Tõde: objektiivsus, tõendatavus, täpsus, sõltumatus…kitsama ulatuse väärtused on seotud suurematega.

Printsiibid – printsiibid on (väärtustest tuletatud ) praktilisemad käitumisjuhised. (Mõnikord ka üldisemad kaalutlemisprintsiibid.) Printsiibid:

väärtustest tuletatud käitumisjuhised. Nt. “Ära valeta” – ausus; “Kuula ära kõik osapooled” – õiglus/tasakaalustatus/neutraalsus; “Maaslamajat ei lööda” – inimväärikus/tervis/julgus…
b) üldised kaalutlemisprintsiibid. Ära tee teisele seda, mida sa endale ei taha. Utilitaristlik kaalutlemine: parimad tagajärjed võimalikult paljudele . Deontoloogiline kaalutlemine: absoluutsetest reeglitest kinnipidamine . Rawls: teadmatuse loor kui moraalse õigustatuse hindamise meetod

Väärtused ja neist tulenevad põhimõtted operatsionaliseeritakse printsiipideks:

Faktide ja arvamuse lahusus. Uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil .
Õiglane kajastus. Konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled.

Teooriaid , mis rõhutavad tegude olemust, nimetatakse deontoloogilisteks (kreekakeelsest sõnast „kohustus“). Nende teooriate järgi on teod oma olemuselt kas õiged või väärad ning inimesed on kohustatud käituma moraalselt õigesti. Tegude õigsuse või vääruse aluseks teatud jooned tegudes endis.
Näiteks sellistes tegudes nagu tõerääkimine ja lubaduste pidamine on midagi õiget isegi siis, kui need võivad kaasa tuua teatud kahju; tegudes nagu valetamine või lubaduste murdmine on midagi väära isegi siis, kui need toovad kaasa häid tagajärgi.
Deontoloogilise käsitluse reeglid peegeldavad üldiseid moraalinorme. Deontoloogiline eetika väidab, et tegevustel on sisemine moraalne väärtus: ühed neist on oma olemuselt head (tõerääkimine, lubadustest kinnipidamine, teiste õiguste austamine), teised halvad (valetamine, varastamine, vägivald ), ükskõik kui palju head või halba nad tulemusena põhjustavad. Peamiselt jaotatakse deontoloogilist käsitlusviisi kolmeks teooriaks: Kanti kategooriline imperatiiv , õiguste teooria ja õigluse teooria.
Deontoloogiline eetika
(kr k deon, 'kohus, kohustus') Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi.
Teleoloogiline eetika (kreeka sõnast telos , mis tähendab „ eesmärgile suunatud“) hindab tegude õigsust ja väärtust vastavalt tagajärjele - tegu on õige ja hea, kui tulemus on hea, vahendeid arvestamata.
Ärieetikas tähendab see tegu, mis toob suurima kasu ja vähima kahju kõigile neile, keda olukord puudutab – kliendid, töötajad, teised osapooled/huvilised, ühiskond ja keskkond.
Teleoloogiline eetika
teooria, mis keskendub tegevuse eesmärgile või selle tagajärgedele (nt õnn või heaolu), määratlemaks, kas tegevus on moraalselt põhjendatud. Kui deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse tegude teatud joontele endile, siis teleoloogiline eetika näeb tegudes vaid instrumentaalset väärtust: seesmine väärtus on siin üksnes tegude tagajärgedel. Teleoloogilised teooriad võivad keskenduda kas mingi tegevuse konkreetsele eesmärgile või väita (nagu Aristoteles ), et kogu inimtegevus on suunatud mingi eemärgi poole ja et meid kõiki kannustab vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus. Nii eetiline egoism kui utilitarism on teleoloogilised teooriad (vrd: kreeka keeles telos = lõpp või eesmärk).
Tagajärje-eetika: Õige ja väära eetilise valiku mõõdupuuks on nende valikute võrreldavad tagajärjed: õige on see valik, millel parimad tagajärjed.
Normatiivne ehk reeglipärane eetika: Õige ja väära eetilise valiku mõõdupuuks on teatud printsiibile või normile vastavus ehk reeglipärasus, ja seda sõltumata valiku tagajärgedest.
Normatiivne eetika:
haru, mis püüab konstrueerida üldisi teoreetilisi alusraame normatiivsetele küsimustele vastamiseks, sealhulgas näiteks järjestada ja korrastada fundamentaalseid moraaliprintsiipe. Normatiivse eetika valda kuuluvad ka konkreetse iseloomuga normatiivsed küsimused, nt kuidas suhtuda aborti, eutanaasiasse, loomkatsetesse, surmanuhtlusse (s.t. rakenduseetika või praktilise eetika küsimused).
Reeglideontoloogia:
moraaliteooria, mis nõuab, et mistahes moraalireegel, olemaks moraalselt siduv, peab olema kohaldatav kõikidele inimestele. Selle näiteks on Kanti kategooriline imperatiiv: "Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks".
Teleoloogilised teooriad Standard moraalselt õige käitumise jaoks on ise moraaliväline väärtus. Näit. “Tegu on moraalselt õige, kui toodab võimalikult palju hüve ja vähe kannatusi
Deontoloogilised teooriad
Standard moraalselt õige käitumise
jaoks on objektiivne väärtus
(moraalne väärtus on tegudes endis)

Egoism: Moraalsuse standardiks on isiklik hüve
Utilitarism: Moraalsuse standardiks on ühiskondlik hüve

Teo-deontoloog. teooriad: Moraalsuse standardit ei saa üldistada: tuleb otsustada iga kord eraldi (Sartre)
Reegli-deont. teooriad Saame tuletada moraalselt õige käitumise üldreeglist (Kant)

Reeglipõhine eetika ehk deontoloogia .
Reeglipõhine mõtlemine keskendub normide järgimisele ning rõhutab tõde. See lähenemisviis seab tähtsaks reeglid, sest need tähistavad õiget käitumist. Deontoloogia seab eetilised 3 kohustused kõige olulisemaks ning konkreetne situatsioon ei oma tähtsust. Endise õigusprofessori ja omanimelise eetikaõpingute instituudi rajaja Michael Josephsoni sõnul tuleb eetikale alluda „hoolimata sotsiaalsetest tavadest ja loomulikest kalduvustest vastupidisele” (Foreman, 2009:76) Reeglipõhise mõtlemise tugevus peitub selle lihtsuses. Seda teooriat on keeulisem rakendada olukorras, kus reeglitest hoolimata tekib eetiline dilemma erinevate käitumisprintsiipide vahel. Reeglipõhine mõtlemine on selge ja konkreetne, kuid ei ole paindlik erandite tegemiseks.
Tagajärjepõhine eetika ehk teleoloogia
Tagajärjepõhine väärtusselitus ei lähtu reeglitest, vaid käitumise tagajärgedest. See nõuab tagajärjede mõjude hindamist erinevate osapoolte jaoks. Teleoloogia ei ole nii universaalne kui reeglipõhine mõtlemine ning sõltub konkreetsest situatsioonist. See teooria lubab konkureerivate väärtuste vahel otsustades arvesse võtta tagajärgi, mis ilmneda võivad. Tagajärjepõhise väärtusselituse tugevus on paindlikkus , mis lubab inimesel teha valik konkureerivate eetiliste printsiipide vahel. See teooria annab võimaluse ajakirjanikule kaaluda ka teisi võimalusi lisaks reeglipärasele otsustamisele. Ajakirjanikul tuleb kaaluda kõiki võimalikke käitumisprintsiipe ning iga alternatiivi puhul analüüsida kasu ja kahju erinevate huvigruppide jaoks. Foremani (2009) sõnul on paindlikkus ka selle teooria nõrk pool, sest seab kasulikkuse printsiibist kõrgemale. Ta toob välja ka asjaolu, et mõnikord on raske kui mitte võimatu tagajärgi ette näha.

Moraalne vastutus (indiviidi, organisatsiooni tasandil). Vastutus riigikohtu lahendites.
Mina isiklikult arvan, et iga inimene on vastutav oma sõnade ja tegude ning nende tagajärgede eest. Vastutust saab vaadelda erinevatest külgedest lähtuvalt, esiteks seaduslik vastutus ja teiseks moraalne vastutus. Eeldan, et kui keegi on eksinud või piire ületanud, on tema kohus ka see heastada, see oleks moraalselt juba õige aga ka seaduse piires vaadatuna. Eksija olemus pole niivõrd oluline, eksijaks võib-olla üksikisik , asutus, ettevõte ja veel suuremalt võttes ka riik ise.
Regulatsiooni osa:

Seadused: õigusnorm
Moraal : eetiline norm

Vastutusel on keskne osa mõlemas.
- seaduslikud kohustused
  - ka võlasuhted, VÕS
- moraalsed kohustused

Moraalne vastutus: kes on rikkunud, kes on süüdi, kes heastab jms.
Moraalne vastutus:

Põimunud õigusega:

kattuvad süüdimõistmise korral
samad alused

Paralleelne õigusega:

Kui seadus ei reguleeri teatud tegusid
Kui teatud teod ei ole karistatavad
Eneseregulatsioon
Uued valdkonnad
Kogukondlikud normid

Moraalse vastutuse all mõeldakse tavaliselt asjaolu, et subjekti moraalselt oluline tegu (või muud laadi entiteet ) õigustab kiitust või laitus (või muud kohast reaktsiooni) olgu siis teistelt või subjektilt endalt. Vastutuse subjektilt eeldatakse tavaliselt teatud laadi kontrolli oma tegude üle. Sageli samastatakse moraalse vastutuse subjektid isikutega. Vastutuse võimalikkust seostatakse tavaliselt vaba tahtega. Vastutusega seotud põhilised küsimused on järgmised. Mis on vastutus? Kes saab vastutada? Millistel tingimustel vastutatakse millegi eest? Mis laadi (subjekti juurde kuuluvate) entiteetide eest vastutuse subjekt vastutab?

Isiku staatus kommunikatsioonieetikas. (Avaliku elu tegelane; haavatavad grupid.)
Poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni valdavaid inimesi käsitleb ajakirjandus avaliku elu tegelastena, kelle tegevuse üle on ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika õigustatud.
Avaliku elu tegelane on õigusteaduse mõistes inimene, kes on kas avaliku võimu teostaja või suudab mõjutada poliitikat, äri või ühiskondlikke valikuid . Avaliku elu tegelase tegevus on avalik, kuid seda üksipäini avaliku elu tegelasena. Näiteks kui inimene avab võimuesindajana teed, silda või kooli, siis sellisena näitab ta end tahtlikult avalikkusele, aga kui ta metsas seeni korjab, siis ta ei ole avalikus rollis. Ka tema pereliikmed ei esinda teda tema igapäevatöös.[1]
Avaliku elu tegelane võib olla kuulsus (inglise keeles celebrity), prominent või staar, kuid ei pea seda olema. Iga kuulus inimene ei ole automaatselt avaliku elu tegelane juriidilises mõttes.
Andmete avaldamine:
Kõikide inimeste, kaasa arvatud avaliku elu tegelaste isikuandmete töötlemisel ja avaldamisel tuleb lähtuda isikuandmete kaitse seadusest. Isikuandmed loetakse avalikustatuks juhul, kui nende põhjal on võimalik isik tuvastada; selle täpsemad tingimused võivad sõltuda juhtumist.[2]. Kui keegi on avalikustanud inimese isiklikke andmeid, siis isikuandmete kaitse seadus lubab igal inimesel nõuda oma andmete avalikustamise lõpetamist ilma edasise põhjenduseta. Inimesel on õigus oma andmeid ise avaldada ja samuti õigus nõuda avalikustamise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui avalikustamist põhjendab ajakirjanduse õigus käsitleda teemat seoses ülekaalukaavaliku huviga või kui mõni haldusorgan avaldab kellegi nime seadusega ettenähtud korras. [3].
Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 10 tagatud ajakirjandusvabadus tähendab, et ajakirjandus peab saama avaldada infot, mis aitab kaasa debatile demokraatlikus ühiskonnas, näiteks kui see puudutab poliitikute ülesannete täitmist. Kui info puudutab üksnes avalikkuse uudishimu rahuldamist kellegi eraelu detailide suhtes, mis ei ole seotud tema avalike ülesannete täitmisega, ei aita see kaasa ühiskondlikule debatile. Sel juhul on teabe avaldamise taga majandushuvid, mis ei kaalu üles inimese huvi eraelu puutumatusele.[4]
Avaliku teabe seadus reguleerib teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teavet, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites, ning selle käsitlemist riigiasutustes. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26 ütleb, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.
Avaliku elu tegelane.

Poliitiline ja majanduslik võim
Teenib elatist enda eksponeerimisega
Privaatsus on vähem kaitstud.
Inimväärikus on vähem kaitstud: peab taluma (põhjendatud) kriitikat.
Osalemine poliitilises debatis

Ajakirjanik ei või kuritarvitada meediaga suhtlemisel kogenematuid inimesi. Enne vestlust selgitatakse räägitu võimalikke tagajärgi.
Eristaatused:
Nõrgemal positsioonil olijad.
Paternalistlik vastutus:

Lapsed
Puuetega inimesed ja haiged
Eriseisundis olevad inimesed
Vähemused
Õnnetuste ja kuritegude ohvrid, nende lähedased
Alaealised õigusrikkujad

Eelkõige moraalne vastutus:

Pole eraldi sätestatud.
Norm: kaitse nõrgemat!
Privaatsuse ja inimväärikuse kaitse tugevam.

Privaatsus kui väärtus kommunikatsioonieetikas.
Privaatsus on enese kehtestamise ja oma identiteedi loomise esmatähtis tingimus, niisiis kuulub see iga inimese fundamentaalsete õiguste hulka. Arvutitehnoloogia areng toob kaasa varasemast tõhusamad võimalused seda õigust rikkuda. Probleemid privaatsuse kaitsmisel kerkivad näiteks esile seoses riigi või ettevõtete vajadustega.
Privaatsus:

Eraelu kui väärtus
Saladus
Eraelu kaitstus riigi sekkumise eest
Eraelu kaitstus teiste isikute eest
Isikuandmete kaitstus
Positiivsed õigused (nt. tutvumine andmetega )

Privaatsuse komponendid:

Identiteet: nimi, isikukood, etniline kuuluvus , füüsilised omadused (kujund), sotsiaalne kuuluvus (vanemad)
Seotud isikuandmete kaitsega
Omaette olemise ruum-

-Kodu (eelkõige)
-Muu personaalne ruum- Elukoht, töökoht vms

Elukeskkond-

-Õigus nõuda puhast ja segamatut elukeskkonda

Sotsiaalne enesemääratlus -

-Õigus valida suhtlusring ja –viisid
-Pereelu korraldamine
-Sotsiaalsete kontaktide valimine
-Seksuaalne orientatsioon

Kehaline enesemääratlus-

-Kehalist autonoomiat puudutavate otsuste tegemise õigus
-Raviotsused, abort , ilukirurgia…
Privaatsuse piirid:

Kooskõlas seadusega
Vajalik demokraatlikus riigis
Riigi julgeolek
Ühiskondlik turvalisus (üldisem)- Põhjendatud oht ühiskonnale; riigist väljasaatmised.
Korratuse või kuritegevuse ärahoidmine- Konkreetsele kuriteole suunatud; kahtluse põhine
Riigi majanduslik heaolu- Nt. Sujuv lennuliiklus vs kodu puutumatus .
Tervise ja kõlbluse kaitseks- Nt. Lapse soov mitte kohtuda oma bioloogilise isaga
Kaasinimeste õiguste kaitseks- Laps vs vanemad; sugupuu koostamine

Valdkonnad:

Meditsiin ja terviseandmed
Isiklikud pildid
“Aidake mind Internetis välja”
Elektroonilised “jalajäljed”: järelvalve ja panoptikumi loomise võimalus
Privaatus töökohal: e-kirjad, netiliiklus
Fotoajakirjandus ja televisioon : enesetapud , surev sõdur …
Äärealad: surnud isikud, avalik ruum, avalik võim

Privaatsusest tulenevad küsimused:
Millisel juhul on kolmandal isikul õigus sekkuda inimese eraellu?
Kus lisaks kodule võib inimene oma eraelu kaitstust eeldada?
Millisel juhul oleksite teie valmis leppima kolmanda isiku sekkumisega teie eraellu?
Näiteid koodeksitest
Raamatukoguhoidjate eetikakoodeks: Raamatukoguhoidja tagab andmete privaatsuse, juhindudes oma tegevuses isikuandmete kaitse seadusest ning vastutab selle eest, et isikuandmed, mida raamatukogu töötleb, oleksid kaitstud
Arhivaari eetikakoodeks: Arhivaarid arvestavad nii teabele juurdepääsu kui salajasuse nõudeid ja tegutsevad vastavalt kehtivale seadusandlusele. Arhivaarid seisavad head selle eest, et nii organisatsioone kui ka üksikisikuid puudutava informatsiooni salajasus, samuti rahvuslikud julgeolekuhuvid oleksid kaitstud, ilma et informatsiooni hävitataks, seda eriti elektrooniliste arhivaalide puhul, kus teabe ajakohastamine ja kustutamine on tavaline.
EPRA koodeks: Me teenime oma kliendi ja tööandjat kaitstes vastutustundlikult nende huve ja toome kuuldavale nende hääle, ideed, faktid ja vaatenurgad abistamaks informeeritud avalikku debatti. Me ei esinda konfliktseid ega konkureerivaid huve ilma asjasse puutuvate poolte nõusolekuta .

Informatsiooniline enesemääramisõigus. (+ vastavad kohtulahendid )
Õigus otsustada enda kohta käiva informatsiooni üle:

infoga tutvumine.
info parandamine.
nõusoleku andmine ja tagasivõtmine.
õigus olla teavitatud.

Informatsiooniline enesemääramine kui õiguslik kontseptsioon tekkis 1960-ndate aastate lõpus 1970-ndate alguses. Kuni selle ajani võis informatsioonilist enesemääramist edukalt käsitleda kui eraelu puutumatuse üht osa. Tänapäevast informatsioonilise enesemääramisõiguse kontseptsiooni on kõige enam mõjutanud neli seisukohta: esiteks kontrolli isikuandmete üle, mis väljendub andmesubjektilt nõusoleku küsimises. Teiseks ja kolmandaks mittesekkumise ja sekkumise piiramise vajaduse põhimõtted. Tänapäeval oleks lapsik eeldada, et inimene tahab või suudab ka tegelikult kontrollida, kes, mida ja millal tema isikuandmetega teeb. Seepärast tuleks andmetöötlust, mis tähendab sekkumist eraellu, üldse piirata. Neljandaks aspekt on seotud intiimsusega. Selle väljenduseks on tavaliste ja delikaatsete isikuandmete eristamine.
Termin “informatsiooniline enesemääramisõigus” pärineb Saksamaalt ning on sealt levinud ka teistesse Euroopa riikidesse. Täpsemalt defineeriti selline õigus esmakordselt ühes 1983. aastast pärinevas kohtulahendis. Nimelt asus Saksa Föderaalkohus seisukohale, et tulenevalt põhiseadusest on igaühel õigus ise määrata, kellele oma isikuandmeid üle anda ning kellel lubada neid töödelda. Sellisele informatsioonilise enesemääramisõiguse piirangud on lubatud ainult ülekaaluka üldise huvi korral. Piirangud peavad tulenema seadusest, vastavad normid peavad olema õigusriigile omaselt selgelt ja konkreetselt sätestatud. Lisaks peab olema tagatud organisatoorsete ning menetlusõiguslike ettevaatusabinõude täitmine, et välistada inimõiguste rikkumine . Eelmainitud informatsiooniline enesemääramisõiguse kaitsmine ongi isikuandmete kaitse eesmärk.
Isikuandmeteks peetakse kõiki füüsilise isiku kohta käivaid andmeid, sealhulgas iseenesestmõistetavalt ka isiku nime kui üht peamist isikut identifitseerivat tunnust. Informatsioonilise enesemääramisõiguse kohaselt on igal inimesel õigus otsustada, millisel määral ja milliseid andmeid töödeldakse.
Põhiseaduse §-st 19 tuletatakse üldine isiksusõigus, mis hõlmab ka informatsioonilist enesemääramisõigust. See tähendab igaühe õigust ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse. PS §19 hõlmab ka üldist isiksusõigust ehk enesekujutamise õigust, mis tähendab seda, et isikul peab olema õigus ise otsustada, kas ja millisel viisil ta tahab end avalikkuse ees kujutada ning kas ja mil määral tohivad kolmandad isikud muuta tema isiksuse avaliku arutelu esemeks .
Õigus informatsioonilisele enesemääramisele on moodsa andmetöötluse tingimustes eriti
tähtis. Isegi suhteliselt tähtsusetute andmete põhjal võib elektroonilise andmetöötluse abil
väga hõlpsasti ja kiiresti hankida isiku kohta üksikasjalikku teavet. Siinkohal ütleb
isikuandmete kaitse seaduse §11, et andmeid võib töödelda üksnes andmesubjekti nõusolekul ning haldusorgan võib isikuandmeid töödelda üksnes avaliku ülesande täitmise käigus. See tähendab seda, et muul viisil, näiteks andmesubjekti nõusolekuta ei ole andmete töötlemine lubatud välja arvatud §14 välja toodud punktid kus töötlemine on lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse näiteks andmesubjekti või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks. Lisaks ka andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks. Samuti ütleb IKS §12, et isikuandmete töötlemine andmesubjekti nõusolekul peab tahteavaldus olema selge ja arusaadav, millega inimene annab nõusoleku enda isikuandmeid töödelda. Samuti peab andmetöötleja tegema andmesubjektile selgeks andmete töötlemise eesmärgi, milleks andmeid üldse töödeldakse. Ühtlasi on ka § 12 alusel
õigus andmesubjektil nõuda andmete töötlemise lõpetamist ning ka juurdepääs tema kohta töödeldavatele isikuandmetele. Informatsioonilisel enesemääramise õigusel on tähtis roll privaatsuse kaitsmisel. Kui isik ei saa enam ise otsustada, millises ulatuses ta end välismaailmale avalikustab, siis kaotab privaatsus oma põhiväärtuse − võimaluse enda eest vabalt otsustada.
Informatsioonilise enesemääramise õiguse mõiste tuleneb 1983. aasta Saksamaalt. Lähtuvalt Saksa Konstitutsioonikohtu otsusest seisneb isiku õigus informatsioonilisele 26 enesemääramisele õiguses ise otsustada, mis tingimustel ja ulatuses tema eraelusse puutuvaid asjaolusid avalikustatakse. Seega peaks isikul olema praktiliselt piiramatu vabadus otsustada, millistel tingimustel (nt tasuta või tasu eest) oma isikuandmete kasutamist lubada. ( Tikk 2004: 41-42) Eesti oludes saab informatsioonilise enesemääramise õiguse seaduslikkusest rääkida põhiseaduse kontekstis. Põhiseaduse paragrahv 26 sätestab igaühe õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele, paragrahv 33 lisab kodu puutumatuse sätte (Eesti Vabariigi põhiseadus 2012). Privaatsusõiguste keskseks elemendiks peetavate au ja väärikuse kaitse sätestab põhiseaduse § 17, mille kohaselt kellegi au ega head nime ei tohi teotada (Tikk 2004: 62).

Konfidentsiaalsus .
Välised juurdepääsupiirangud:

Asutuse sisene teave (AvTS)
Isikuandmete kaitse
Seadusega kaitstav teave (riigi- ja ärisaladus)

Sisemised juurdepääsupiirangud:

Asutuse infotöötluse eeskirjad
Need-to- know printsiibi alusel piirangud
Kasutaja põhised piirangud

Avaliku teabe seadusest võetud:

Andmete konfidentsiaalsus on andmete kättesaadavus ainult selleks volitatud isikule või tehnilisele vahendile.

Andmete konfidentsiaalsuse alusel määratakse turvaosaklass järgmisest skaalast:

avalik info: juurdepääsu teabele ei piirata (st lugemisõigus on kõigil huvitatutel, muutmise õigus on määratud tervikluse nõuetega);
info asutusesiseseks kasutamiseks: juurdepääs teabele on lubatav juurdepääsu taotleva isiku õigustatud huvi korral;
salajane info: info kasutamine on lubatud ainult teatud kindlatele kasutajate gruppidele, juurdepääs teabele on lubatav juurdepääsu taotleva isiku õigustatud huvi korral;
ülisalajane info: info kasutamine on lubatud ainult teatud kindlatele kasutajatele, juurdepääs teabele on lubatav juurdepääsu taotleva isiku õigustatud huvi korral.

Juurdepääsupiirangud:
Seaduslikud

Asutuse siseseks kasutamiseks:

Tehniline
Sisuline põhjendus tuleneb andmete sisust.

Riigi- ja ärisaladus
Isikuandmete kaitse

Moraalsed alused

Inimväärikus ja privaatsus
Autonoomia
Riigi terviklikkus ja sõltumatus

9) Avalikkuse huvi mõiste. (+ vastavad kohtulahendid)
Mõiste avalik huvi on kasutusel kõigis õiguse valdkondades, nii eraõiguses, avalikus õiguses kui kriminaalõiguses . Mõiste avalik huvi, lisaks mõiste erinevates variatsioonides (avaliku huviga, avaliku huvi, avalikule huvile, avalikele huvidele, avalikes huvides) esineb 69-s seaduses. Mõiste loetletud esinemisvormidest on kasutusel kaks või enam 18-s seaduses. On seadusi, mille normi koosseisus nimetatakse avalikku huvi ja neid, milles avalikke huvisid, ehk mõistet kasutatakse nii ainsuses kui mitmuse vormis. Reeglina on ühe seaduse piires kasutatud, kas avalikku huvi ainsuses või avalikke huvisid mitmuses, erandina on riigihangete seadus, mis käsitleb nii avalikku huvi kui avalikke huvisid.
AvTS käsitleb:

Avalikud institutsioonid
Avalikke ülesandeid täitvad eraettevõtted
Erandlik: eraettevõtted monopoolse äri või riigi raha kasutamise osas.

Kõik muu ei ole käsitletav avaliku teabena.
Piir on seatud avalike ülesannete kaudu:

Kõik selliselt kogutud info on avalik.
Rakenduvad kõik eelnevad piirangute tüübid.

Avalikkus (üldsus) tähendab kolme asja :

Avatus publikule, mittevarjamine
Kindlaksmääramata arv isikuid
Orienteeritus ühiskonna eesmärkide saavutamisele (riigi ja eraisikute eesmärkide eristamine)

Legaaldefinitsioon puudub – liiga abstraktne , muutuv ja sõltub kontekstist
On määratlemata õigusmõiste
Midagi, mis on konkreetse ühiskonna, kui terviku, huvides ja nii enamuse kehtestatud

Materiaalselt hõlmab kõik selle, mis on vaja riigil teha ja mida üksikisik teha ei saa (tavaliselt)
Formaalses mõistes on seadusandja (demokraatliku enamuse) tahe konkreetses ajas ja ruumis

Põhilised järeldused kohtule:

Avaliku huvi määratlemine planeerimismenetluses on suurel määral kaalutlusotsus
Kohus ei määratle avalikku huvi! Seda teevad seadusandja ja täitevvõim oma tegevuse ja volituste piires
Kohus saab kontrollida, kas avalik huvi on põhjendatultmääratletud, kas määratlemisel on järgitud menetlusnorme ja kas ei ole rikutud kaalutlusõiguse piire või tehtud muud kaalutlusviga
Argumendina saab kasutada seal, kus seadus selleks võimaluse annab

Avalike huvide esmane kaalumine kohtu poolt:

Esmane avaliku ja erahuvi kaalumine toimub sageli esialgse õiguskaitse määruses. Juhul, kui vajadus EÕKiks on olemas, peab kohus HKMS § 249 lg 3 tulenevalt kaaluma ka avalikku huvi
Sageli annab EÕK määruse põhjendus märku võimalikust lõpplahendist
Nx. EKA asjades, kus EÕKi määruses tõdeti avaliku huvi suuremat tähtsust võrreldes kaebaja erahuviga
Aga – Hipodroomi arendus Tallinnas – EÕK rakendati avaliku huvi tõttu, kuid otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

10) Avalikkuse huviga konfliktsed väärtused kommunikatsioonieetikas. (Inimväärikus, õiglus, süütu kaitsmine, privaatsus.)
Rõhk pigem isiklikul analüüsil ja loomingulisel mõtlemisel . Millised on need situatsioonid, kus avalikkuse huvi on vastuolus inimväärikusega? Millisel juhul õiglusega? Millisel juhul süütu kaitsmisega?
Avalike suhete osakond on sageli organisatsiooni eetiline süda: sise- ja väliskommunikatsioon, kriiside lahendamine, organisatsiooni põhiväärtuste, missiooni, strateegiate, visioonide sõnastamine.  Suhtekorraldajad peavad sageli leidma lahendused eetilistele dilemmadele.  Looma ja tagama usalduse eri tasanditel (juhttöötaja, töötaja - töötaja , organisatsioon -avalikkus).
Eetilised dilemmad tekivad siis, kui erinevad väärtused ja kohustused (nt ausus ja lojaalsus) või eri osapoolte ( tööandja , kliendid, avalik huvi) suhtes olevad kohustused satuvad konflikti.
Avalikkuse huvi satub konflikti teiste eetiliste väärtustega nagu inimväärikus, tõde, autonoomia, õiglus. Ajakirjanikel võib oma töös tekkida olukordi , kus informatsioon on allikale kui inimesele kahjulik, rikub tema väärikust, on konfidentsiaalne või tekitab huvide konflikte, kuid on samal ajal oluline informatsioon avalikkuse jaoks. Sellises olukorras tuleb ajakirjanikul otsustada, kas avalikkuse huvi kaalub üle teiste eetiliste väärtuste rikkumise.
17

.DOCX Laadi alla originaalfail 17 lk · .docx · 18 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-08-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

anneri85 Õppematerjali autor

eetika koodeks eetikakoodeks privaatsus subjekt ajakirjandus inimväärikus õiglus põhiseadus printsiibid

Sarnased õppematerjalid

docx

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused

Teemad eksamiks valmistumiseks 1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted-  demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus.  Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist  Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info

Kommunikatsiooni eetika

doc

Eetika ja moraal

käitumuslike raamide kehtestamise tõttu; Kõrgemate struktuuride poolt esitatud nõudmise täitmiseks või välise surve tõttu; puuduliku (õigusliku) regulatsiooni täiendamiseks. Kas deklareeritakse kaht väärtust/printsiipi/lojaalsust, mis on üksteisega vastuolus või üksteist välistavad? Kas koodeksis deklareeritav läheb vastuollu mõne koodeksivälise üldlevinud normi või põhimõttega? 2. Professionaalne eetika ja avalikkuse teenimine Igal kutsealal on oma eetikakoodeks, millest tuleb oma erialal lähtuda. Kui inimene käitub ebaeetiliselt kaotab ustavus. Usaldus oma klientide eest. Nt psühholoog. Oma pere asju ja psühholoog räägib edasi. 3. Eetikakoodeksi funktsionaalne lugemine: universaalsed väärtused need, mis sobivad paljudele, ; printsiibid ; teleoloogiline ja deontoloogiline lähenemine (tagajärjepõhine ja reeglieetika). Koodeksite lugemine

Eetika

odt

ÕIGUS PRIVAATSUSELE JA ANDMEKAITSE

1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE JA ANDMEKAITSE 1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE Ühiskonna ja isiku individualismi arenedes jäi tavaõigusest ja käibivatest moraalinormidest inimese privaatsuse kaitsmisel väheks. Lisaks moraalsele hukkamõistule privaatsusõiguse rikkumisel tekkis vajadus ka efektiivsete õiguskaitsevahendite järele. Üldiselt on levinud arusaam, et privaatsus on hüve, mille kaitset õigussüsteemist otsivad peamiselt nn kuulsad inimesed. Õiguslikult ei ole õigus eraelule sugugi väljavalitute hüve, vaid tegemist on nn igaühe õigusega, mis tähendab seda, et õigust privaatsusele on õigus nõuda igal inimesel sõltumata tema ühiskondlikust, majanduslikust vm kuuluvusest. Privaatsus on igaühe õigus. Igal inimesel on õigus enesemääratlusele ning õigus, et tema isiklikke valikuid austataks nii riigi kui teiste isikute poolt. Et mõista, mis kuulub privaatsusõiguse kaitsealasse, tuleb esmalt aru saada, mis on privaatsus ja millest

Andmekaitse

docx

Eraelu puutumatus

TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Agnes Lukats PT I EESTI PÕHISEADUSE PARAGRAHV 26 Referaat Juhendaja: Mare Visnapuu Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Põhiseaduse II peatükk käsitleb põhiõigusi, -vabadust ja kohustust. Inim- ja põhiõiguste tunnustamine on vastukaaluks ideele, mille kohaselt riik võib sekkuda piiramatult igaühe vabadusse ning inimesel on õigused vaid siis, kui riik neid annab ja tunnistab. Inim- ja põhiõigused kehtivad sõltumata seadusandja tahtest. Inimõigused on eelkõige moraalsed õigused, mis kehtivad sõltumata sellest, kas neid mõni riiklik institutsioon tunnustab või mitte igal inimesel peavad olema teatud inimõigused. Inimõiguste olemasolu peab garanteerima fundamentaalsete huvide ja vajaduste kaitse ning rahuldamise.(Annus 2006, lk 221) Üks

Õigusteadus

docx

Informatsiooniline enesemääramine

Informatsiooniline enesemääramine Isikuandmeteks peetakse kõiki füüsilise isiku kohta käivaid andmeid, sealhulgas iseenesestmõistetavalt ka isiku nime kui üht peamist isikut identifitseerivat tunnust. Informatsioonilise enesemääramisõiguse kohaselt on igal inimesel õigus otsustada, millisel määral ja milliseid andmeid töödeldakse. Põhiseaduse §-st 19 tuletatakse üldine isiksusõigus, mis hõlmab ka informatsioonilist enesemääramisõigust. See tähendab igaühe õigust ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse. PS §19 hõlmab ka üldist isiksusõigust ehk enesekujutamise õigust, mis tähendab seda, et isikul peab olema õigus ise otsustada, kas ja millisel viisil ta tahab end avalikkuse ees kujutada ning kas ja mil määral tohivad kolmandad isikud muuta tema isiksuse avaliku arutelu esemeks. Heaks näiteks võin tuua siinkohal S. Rannamaa ,,Kasuemas" toodud näite sellest, kui kaaslased varastavad peateg

Isikuandme kaitse

docx

Eetika olemus

Eetika olemus Eetika- Kitsamas tähenduses ühe traditsiooni, grupi või indiviidi moraaliprintsiibid. Eetika viitab moraalse kogukonna püüdlustele defineerida ühised väärtused, vajalikud tingimused, praktilised nõudmised ja reeglid, mis tagaksid kogukonna liikmete heaolu. "Eetika" osutab ka mingi kogukonna uskumuste ja väärtuste süsteemile, elukutse või organisatsiooni formaalsetele tegevusjuhistele (vrd: ideoloogia). Eetika mõistet võib käsitleda mitmeti: normide kogum, mis määrab inimese kõlbelise

Eetika

doc

Ärieetika

ÄRIEETIKA Loengukonspekt SISUKORD 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG...........................................................3 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid...................................................................................3 1.2 Eetika kategooriad.................................................................................................3 1.3 Eetika põhiprintsiibid............................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5

Ärieetika

docx

Avalikud ja konfidentsiaalsed andmed, privaatsus internetis

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Avalikud ja konfidentsiaalsed andmed, privaatsus internetis Talis Tobreluts Tartu 2014 Tänapäevaste kommunikatsioonilahenduste kiire areng on viinud selleni, et igapäevaselt tekib üha enam töödeldavaid andmeid, mistõttu puututakse järjest aktiivsemalt kokku näiteks isikuandmete töötlemisest tulenevate riskidega. Seadus annab üldjuhul inimesele küllaltki suured õigused enda privaatsust kaitsta, kuid teatud juhtudel võib see olla keeruline või on isikuandmete avaldamine koguni põhjendatud. Sellele, mis on üldse isikuandmed ja millised riiklikud või rahvusvahelised seadused või normid tegelikult inimese privaatsust kaitsevad, otsib vastuseid käesolev essee. Millised on inimese võimalused oma privaatsust kaitsta? Esiteks on igaühel võimalus k

Ühiskond

Rohkem sarnaseid