Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni Kontrolltöö "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" põhjal Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused: 1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus peamine uue meediumi esindaja on Internet. Traditsiooniline massimeedia ei ole aga kusagile kadumas, pigem toimub edasi kiire arenguprotsess, seda laiendatakse ja täiendatakse pidevalt. (lk 3) 2. Kommunikatsiooni püramiid Massikommunikatsiooni määramiseks kommunikatsiooniuurimise kontekstis, lähtu...
kokkupuude koolis õpituga. Isiksuse enda vahetu kogemus, praktiline tegevus ning elamused, .kujutlused, järeldused .Spetsialiseeritud kiht konkreetsete eluvaldkondade, olukordade teadmistest Kõige liikuvam ja vähem püsivam on operatiivne kiht, millest kajastuvad ümbritseva maailmas, inimese olukordades ja meeleoludes toimuvad muutused, päevasündmused. See täieneb ja uueneb .pidevalt inimestevahelise argisuhtlemise kui massiteabevahendite kaudu pakutava mõjul .McQuail Uue meedia kiirest ja jätkuvast kasvust hoolimata ei tundu massimeedia allakäigu märke kusagilt paistvat. Massimeediat täiendatakse ja laiendatakse ning sellele esitatakse väljakutseid uustulnukate areenile aitamiseks. Massikommunikatsiooni protsessid nende universaalne levik, suur populaarsus .ning avalik iseloom Poliitilisest vaatekohast on massimeediast järk-järgult saanud demokraatliku poliitika üks põhielemente, meedia loob areeni ning kanali
Poliitilisest vaatekohast on massimeediast järk-järgult saanud 1) demokraatliku poliitika üks põhielemente, kuna meedia loob areeni ning kanali laialdasteks aruteludeks, mitmekesise info ja arvamuste levitamiseks, sealhulgas üldise tuntuse saavutamiseks olulistele ametikohtadele kandideerijatele 2) võimu rakendamise vahend tänu poliitikute ja valitsustegelaste suhteliselt privilegitud juurdepääsule meediale, mida nad võivad üldreeglina käsitleda kui oma seaduslikku õigust. (McQuail, 2000) Foucault (1976): "Võimu tolereeritakse ainult tingimusel, et ta maskeerib olulise osa endast. Tema edu on proportsionaalne tema võimega peita oma toimemehhanismi." Poliitiline võim, on valitsuse käes ja seda teostatakse institutsioonide abil - politsei, sõjavägi, administratsioon. Need institutsioonid annavad edasi korraldusi ja karistavad neid inimesi, kes korraldustele ei allu. Kuid lisaks nendele teostatakse poliitilist võimu ka läbi teiste institutsioonide, kes
......................6 5. Meediakanalid.......................................................................................7 6. Eripärasused meedia tarbimises raduse ajal..........................................8 7. Kasutatud kirjandus...............................................................................9 1. Naised Interneti kasutajatena Kui traditsiooniline massikommunikatsioon oli valdavalt ühesuunaline, siis uued kommunikatsioonivormid on interaktiivsed (McQuail 2003). Kuna Internetis leiduv informatsioon on võib olla väga laialivalguv ning info hulk piiritu, ei saa ka selle auditooriumi nii lihtsalt määratleda. Raske oleks öelda, et see on suunatud just naistele või meestele. Kui varem kasutasid Internetti pigem mehed, siis aja jooksul on Interneti kasutamine naiste ja meeste vahel võrdsustumas. Kuigi Interneti kasutamine on naiste ja meeste puhul protsentuaalselt üsna võrdne, huvitavad neid siiski erinevad teemad, millega veebis tutvuda
maailmavaadet või arvamust erinevate teemade suhtes igaüks peab endale aru andma ja valima katkematust infotulvasttalle vajaliku. Inimesed mõistavad, et reklaam võib olla vajaliku tarbimisinfo või ühiskondlikult olulist tedete edastaja, majanduse elavdaja, kuid samas ka liigtarbimise õhutaja, manipuleerija, tüütu filmisegaja või ressursside aja, paberi ja muu sellise raiskaja. Meediateoreetik McQuail on võtnudmeedia olemuse kokku nii: meedial on ühiskonnas informeeriv, siduv, kultuurilist järjepidavust tagav, meelelahutust pakkuvja mobiliseeriv roll. Reklaam kui meediaruumi osa täidab samuti neid rolle, mida me võimu näha kas kasu või kahju vaatenurgast. Meedia tekitatud muutused inimesemõttemaailmas võivad olla nii kasulikud, kahjulikud kui ka mõjutud inimese huvidele. Massiteabevahenditest saadud faktiline info on meile kasulik ja seda me meedialt ka ootame. Lisaks
I. Thomas (Chicago koolkond)- kvalitatiivne teks 3)Harold Lasswell - üks esimesi töid kommunikatsiooniuuringute valdkonnas, mis kirjutatud positivistlikus-biheiv võtmes 1) Shannon ja Weaver 2) Norbert Wiener 1) Lasswell (1948) sõnastas enda artiklis massikommunikatsiooni 3 funktsiooni (seirefunktsioon, koostegevuse eh sotsiaalsuse funktsioon, kultuuri ülekande funktsioon). 2) Lazarsfeld ja Merton lisasid meelelahutuse funktsiooni. McQuail lisas mobilisatsiooni funktsiooni. 4) Erinevaid funktsioonide loetelusid veelgi: Burkart (sotsiaalsed, poli mahanduslikud funktsioonid); Vihalemm ja Lauristin (informeerimine, regulatiivne, meelelahutus). 1) Herta Herzog (1942) tegi küsitluse, miks koduperenaised jälgivad igapäevaseid raadiokuuldemänge; 2) Lazarsf Stantson (1944) auditooriumi motiivide tüpoloogiad seebikate ja telemängude vaatamiseks; 3) Klapper (1960) sõn
Sissejuhatus Meedia on organiseeritud tehnoloogia, mis teeb võimalikuks massikommunikatsiooni (Denis McQuail). Tänapäeva meedia mõjutab õigupoolest kõiki elualasid ning etendab paljudes suhetes võtmeosa. Kommunikatsioonitehnoloogia on tänapäeva üks kiiremini arenevamaid teadusharusid. Enamik, mida me ümbritsevast teame, ongi saadud meedia kaudu. Oma referaadis käsitlen ma meediat demokraatlikus ühiskonnas. Meedia liigitamine 1. Ajaleht (jm. trükised) - perioodiline väljaanne mis ilmub suhteliselt lühikese ajavahemiku järel ja teavitab lugejaid nii päevasündmustest kui ka
See, mis on lapsepõlves oluline, saadab meid aga ka edaspidises elus. Seetõttu tahtsime teada saada, milliseks hindavad gümnaasiuminoored multifilmide rolli enda mõjutajana. Meediauurija Dennis McQuaili sõnul kogeme me iga päev lugematuid, kuid enamasti väikeseid meedia-poolseid mõjutusi, näiteks valime ilmateate järgi riideid, ostame midagi reklaami mõjul. Samas väidab teadlane, et vägivalla ja ebesatappude kajastamine meedias näib ajendavat neid tegusid jäljendama (McQuail, 2000: 373). Sellest väites tulenevalt soovisime teada saada, kuidas multifilmi tegelaste käitumine, muuhulgas ka see, mis mõnikord on mõningase vägivallaga seotud, võib vaatajaid mõjutada. Kuidas tunnetavad seda mõju 11.klassi õpilased, kuigi selge on, et nende multifilmide vaatamise kõrgajad on jäänud aastate taha. Kas lapsepõlves kogetu omab mingit mõju ka gümnaasiumis õppides? Kuidas ühised lemmikangelased mõjutavad jututeemat või käitumismalle?
põlvkonnalt teisele. Seda mitte ainult muinasjuttude, rahvaliku pärandi najal, kus kirjutatakse ette sotsiaalsed rollid ja aktsepteeritavad käitumisviisid, vaid edasi antakse ka elementaarseid ellujäämisvõtteid (nt kuidas tuld teha, kust süüa otsida). Hiljem lisandus ka 4. funktsioon: meelelahutus selle vajalikkus ühiskonnas seisneb ühiskonna kui terviku elujõulise toimimises, sest võimaldab ühiskonnaliikmetel oma jõuvarusid taastada ja tasakaalustada tööpinget. McQuail lisab 5. funktsiooni: mobilisatsioon, mille võimalusi kasutavad kaasaaegses osalusühiskonnas ära erinevad sotsiaalsed liikumised, rohujuurealgatus, aga ka poliitilised ja religioossed rühmitused toetajate koondamiseks oma maailmavaate ümber. Mobilisatsioon on oluline mitmete demokraatlike osalusprotsesside algatamiseks ja käigushoidmiseks. Parsonsi AGIL-mudel ühiskond kui sotsiaalsest tegevusest koosnev tervik, mis püüdleb enesesäilitamise poole.
- Rahulolu suhetega, kui suhe vastab ootustele, pakub hüvesid - Rahulolu mittepakkuvate suhete kestmine, kui alternatiivset suhet pole või kui alternatiivne suhe ei vasta ootustele, on vähem hüvesid pakkuv kui olemasolev - Tehtud investeeringud suurendavad pühendumist suhtele Suhtlemise komponendid: tajumine, kommunikatsioon, mõjutamine (Krips, 2003; Argyle, 1994; McQuail, Windhal, 1993; Panici, Thomas-Maddox, 2000, Cialdini, 2001) Tajumine ja suhtlemine Tajumine on tunnetusprotsess, mille käigus kujuneb nähtustest terviklik tajupilt tänu stiimulite üksikomaduste integreerimisele. Tajumine hõlmab nii väliskeskkonnast saadavate signaalide (nt. sensuaalne parfüüm, närvilised liigutused) vastuvõtmist eri meelte (nägemine, kuulmine, haistmine, jt.) vahendusel, kui ka nende mõtestamist.
differencia specifica - spetsiifiline erinevus ` ... on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. C.Bovee, W. Arens (1989). Contemporary Advertising ... On tarbijale suunatud kaupade v teenuste tasuline avalikustamine D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria ... on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. L.Priimägi (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara ... on identifitseeritud tellija kinni makstud mitteisiklik kommunikatsioon massimeedia kaudu, et veenda või mõjutada mingit auditooriumi (Wells, Burnett, Moriarty). ... teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või
--hoiaku muutus - otsus Ja siit edasi on muutumas üha aktuaalsemaks ka alalävise mõjustamise mudelid ... MIS ON REKLAAM? ... on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. C.Bovee, W. Arens (1989). Contemporary Advertising ... On tarbijale suunatud kaupade v teenuste tasuline avalikustamine D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria ... on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. L.Priimägi (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara ... on identifitseeritud tellija kinni makstud mitteisiklik kommunikatsioon massimeedia kaudu, et veenda või mõjutada mingit auditooriumi (Wells, Burnett, Moriarty). ... teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest
eksisteerib on vajalik ühiskondliku süsteemi töötamiseks. Teooria väidab, et mida rohkem ühiskonnas kriisis või ebatavaline seisund, seda rohkem meedia võim või usaldusväärtus. Funktsionalistlik teooria pakuti terminaloogiat, mis kasutavad nii kommunikaatorid kui auditooriumid, sõltuvalt sellest kus see on laialdaselt arusaadav. Peamised esindajad on: Merton ühiskond on seotud osade süsteem, Lasswell peamised funktsioonid, Wright meelelahutus, McQuail mobiliseerimine. Meedia funktsioonid: 1. informeerimine informatsiooni edastamine ühiskonnale, progressi hõlbustamine. 2. sidustamine informatsiooni selgitamine, tõlgendamine. 3. kultuuritransmission domineeriva kultuuri väljendamine , väärtuste säilitamine. 4. mobiliseerimine majanduslik, poliitiline, tööalane kihutustöö ühiskondlike eesmärkide saavutamiseks. 5. meelelahutuse pakkumine, sotsiaalse pinge vähendamine .Avalik ja erasfäär,avalik huvi
puudutavate artiklite puhul on tavaline. Personaalsete lugude kommentaarid on aga seinast seina, hõlmates nii kaastundlikke, pilkavaid kui lausa nõmedaid arvamusi. 20 Kasutatud kirjandus ja allikad 1. Postimehe paberväljaane. 04.05.2009. 2. http://www.postimees.ee/?d=20090504 3. Lauristin, M., Vihalemm, P. (1977) Massikommunikatsiooni teooria: õppevahend zurnalistika üliõpilastele. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool. 4. McQuail D. (2003). Massikommunikatsiooni teooria. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 5. Vihalemm, P. (2008). Loengumaterjal failihalduris. URL (kasutatud mai 2009) http://www.jrnl.ut.ee/filemanager/index.php? PHPSESSID=1fbe6e8bf5e34172bf11fe41b2528720&direction=0&order=&director y=efektid_ja_efektiivsus 21 Lisad 4. mai 2009 a. Postimehe artiklite ja reklaami koondtabelid
pdf. (kasutatud 11.12.14) ERR, 2014. info.err.ee (kasutatud 11.12.14) Hunt, I., 2006. Aktuaalne kaamera kas Tallinna või kogu riigi uudistesaade?. Tartu. Tartu Ülikool. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15551/Baktoo_Hunt.pdf? sequence=1 (kasutatud 06.01.2015) Kanal 2, 2014. http://kanal2.ee/kanal2 (kasutatud 11.12.14) Kask, K., 2013. Meedia mõju. Tallinn: Avita. Lumiste, L., 1977. Eesti ajakirjanduse ajalugu. Stockholm: Spånga tryckeri AB. McQuail, D., 2000. McQuaili Massikommunikatsiooniteooria. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Rannu, S., 2010. Eesti televaatajate tüpoloogia. Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat 2009/2010. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 120127. Televisioon Euroopas: regulatsioon, poliitika, sõltumatus, 2005. Põltsamaa: Vali Press. Thorsen, M., & MØller, H-G., 1992. Teleajakirjandus.Tvjournalistik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. TNS Emor, 2014
vastu”. Selline vaade eetikale kasutab tundmustest kantud põhimõtteid nagu eetiline partikularism lojaalsusetunde puhul • Media accountability instruments - Any non-state means of making media responsible towards the public. (Bertrand) • Media accountability – voluntary or involuntary process by which the media answer directly or indirectly to their society for the quality and/or consequences of publication (McQuail) • Any informal institution, both offline and online, performed by both media professionals and media users, which intend to monitor, comment on and criticize journalism and seeks to expose and debate problems of journalism: • Eesmärk: • Tagada läbipaistvus • Tagada kvaliteet • Tagada tasakaal meedia ettevõtte erahuvide ja avalike huvide vahel MAI instrumendid:
Carl Linnè: Genus proximum – üldtunnus, differencia specifica - spetsiifiline erinevus Reklaam on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. (C.Bovee, W. Arens. (1989). Contemporary Advertising) • Reklaam on tarbijale suunatud kaupade või teenuste tasuline avalikustamine. (D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria) • Reklaam on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. (L. Priimägi. (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara) • Reklaam on teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.
vaatepunkti eelistamist? Kas poliitiline romaani puhul on poliitilisest vaatepunktist lähtuval isikul õigus nõuda oma hinnangu kõrgemat staatust (ja see läheb vastuollu võrdsuse printsiibiga). 3. Alakategooriad: Isikud võivad nõustuda K-tõlgenduses, ent eri hinnangud võivad tuleneda erinevatest ala-kategooriatest. "Klassikalisest vesternist on välja arenenud psühholoogiline vestern, vesterni paroodiad, spagettivestern, komöödiavestern ja vestern-seebiooper." (McQuail 2000). W on vestern: A: "W on hea" [C1, p, (psühholoogiline vestern)]; B: "W on halb" [C1, k (komöödiavestern)]; C: "W on kesine" [C1, v (vesternseebiooper)]. Probleemid: 1.On see tõlgenduslik monism (alakategooriaid on ju palju)? 2.Kunstilise ja mitte-kunstilise kategooria demarkatsioon! Maal (kubism, marinism)? Vestern (komöödia- vestern, vesterni-paroodia)? Romaan (vanemale koolieale, nooremale, kooliealisele)? 4
html#s Kommunikatsioon on sotsiaalsüsteemi üks algelementidest. MIS ON REKLAAM? ... on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. C.Bovee, W. Arens (1989). Contemporary Advertising ... On tarbijale suunatud kaupade v teenuste tasuline avalikustamine D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria ... on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. L.Priimägi (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara ... on identifitseeritud tellija kinni makstud mitteisiklik kommunikatsioon massimeedia kaudu, et veenda või mõjutada mingit auditooriumi (Wells, Burnett, Moriarty). Reklaami olemuse ja koha mõistmiseks on tähtsad kõigis määratlustes korduvad mõisted:
annaabi.ee 
