Klassifitseeriv paradigma (0)

Tallinna Ülikool - Psühholoogia - Isiksusepsühholoogia

1 Hindamata

Klassifitseeriv paradigma

Gordon W. Allport ( 1897 -1967)
Personality: A psychological interpretation . 1937, NY: Henry Holt
Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston.

Isiksuse olemus.

dünaamiline organisatsiooon
psühhofüüsikaline süsteem
individuaalsus
temperament , intelligentsus ja füüsiline seisund
tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine

vs. isiksus - seesmine determinatsioon

miski, mis determineerib käitumist

Kriteeriumid isiksuse teooriale

internaalsus, mitte situatsioon
seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist
käitumismotiive tuleb ostida olevikus
isiksus on tervik, mitte elementide kogum
eneseteadvuse osa isiksuses

Iseloomujooned
iseloomujoon ( trait ) - ühik, biofüüsiline struktuur
tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena

käitumise konsistentsuse põhjus
käitumise juhtija
väliselt nähtamatu, tulemuste põhjal konstrueeritav

Iseloomujoonte olemasolu kriteeriumid:

käitumise sagedus
käitumise situatiivne ulatus
käitumise intensiivsus

Iseloomujooned määravad potentsiaalsete käitumisvariantide hulga, keskkond determineerib konkreetse variandi.
Iseloomujoon ja harjumused.
Iseloomujoon on spetsiifiliste harjumuste (habit) kogum, harjumused väljendavad iseloomujooni.
Iseloomujoon ja hoiak.
Iseloomujoon ei sisalda hinnangut
IV. Iseloomujoonte liigid.
A
Ühised iseloomujooned (common trait)
gruppide kirjeldamiseks, keskmised, indiviidi võrdlemiseks erinevates kultuurides
psühhomeetriline kirjeldamine
Individuaalsed iseloomujooned ( individual trait)
=personaalsed dispositsioonid (personal disposition), indiviidi kirjeldamiseks
kirjade , intervjuude, väljenduste uurimine
indiviid = unikaalne komplekt iseloomujooni ning nende manifesteerumise viis
B
idiograafiline (idiographic) ja nomoteetiline (nomothetic) meetod isiksuses
idiograafiline - indiviidi uurimine, juhtumi ( case ) kirjeldamine, isiksusepsühholoogia eesmärk
nomoteetiline - grupi kirjeldamine
C
personaalsed dispositsioonid on erineva osakaaluga isiksuses
kardinaalne dispositsioon (cardinal disposition)
kogu käitumise allutamine
tsentraalne dispositsion (central disposition)
isiksust kõige enam iseloomustavad is.jooned
mitte enam kui 5-10 dispositsiooni
sekundaarne dispositsioon (secondary disposition)
spetsiifilised situatsioonile , sarnane harjumusele, kuid üldisem, sisaldab eelistusi
V. Isiksuse areng (process of becoming)
integreeriv alge - mina
ego, hing
proprium (proprium) - kõik isiksuse aspektid, mis teevad ta unikaalseks,
eneseteadvus (self-awareness) ja tema funktsioonid (propriate functions )

keha-mina (bodily self) - 1 eluaastaks (oma keha)
mina- identiteet (self- identity ) - 2 eluaastaks (keel, samasus)
enesehinnang (self- esteem ) - 3 eluaastaks (uhkus, negativism, sõltumatuse otsimine
mina-ekstensioon (self-extension) - 4 eluaastaks (mulle kuuluvad asjad, teistele hinnangu andmine)
mina-pilt (self- image ) - 6 eluaastaks (võrdlused teistega , teiste ootustega arvestamine , kohusetunne
ratsionaalne mina ( rational coger) - 12 eluaastaks (probleemide lahendaja, kompetentsus)
püüdlused (propriate striving) - 12-noorukiiga (elu eesmärgid, plaanid)

üleminek sõltuvusest sõltumatu inimese seisundisse, neurootiline inimene jääb sõltuvaks (lapseks)

integratsioon (self as knower) - täiskasvanu (integreerib kõik eelnevad tasemed )

VI. Kohusetunne (conscience)
Sisaldab enesehinnangut, mina-pilti ja püüdlusi
Kaks liiki:
a) pean-kohusetunne (must conscience) - hirm karistuse ees
b) võin-kohusetunne (ought conscience) - vaba otsustus
VII. Funtsionaalne autonoomia ( functional autonomy)
motiivide transformatsioon
Kriteeriumid motivatsiooniteooriale:

käitumise motiiv on olevikus
motiivide paljusus , pole taandatav ühele motiivile
kognitiivsed protsessid (plaanid, eesmärgid, hinnangud )
indiviidi motivatsioonide muster on unikaalne

funktsionaalne autonoomia - eelnevad motiivid kaotavad propriumis oma sisu ja tähenduse
kaks liiki:
a) püsiv funktsionaalne autonoomia - eesmärgitu tegevuse jätkamine
b) propriotaarne funktsionaalne autonoomia - käitumine, mis on adekvaatne propriumis olevale (väärtused, eesmärgid, plaanid, hoiakud jne)
juhindub 3 printsiibist:

organiseeriva energia printsiip - kohanemisprotsessist vabanev energia suundub püüdluste realiseerimiseks
kompetentsuse printsiip - suurendada mina-efektiivsust ja kompetentsust, terve isiksus - ülesannete hulga suurendamine, mida lahendada
vastavus propriumile - sõltumatu minevikust, kuid sõltuv propriumist

Klassifitseeriv paradigma
Dispositsiooniline lähenemine
Henry A. Murray (1893-1988)
Explorations in personality. New York : Oxford, 1938/1962.
psühhodünaamiline:
a) vajadused
b) projektsioonid
c) ajatelg
klassifitseeriv:
dispositsioonid = vajadused ja motiivid
I Metodoloogia

isiksus

teoreetiline konstrukt
individuaalse ajaloo sündmusi
"The history of the personality is the personality"
kirjeldab korduvaid käitumise elemente
integreeriv ja kordineeriv alge (eesmärgid)
neuronaalne alus
"No brain , no personality"
interaktsioon

kirjeldamise ühikud

indiviid
personoloogia (personology)
indiviidi ja keskkonna interaktsioon
a) toiming (proceeding) - lühike interaktiivne episood (subj.-obj; subj.-subj.)
internaalne (unistus, planeerimine )
eksternaalne (suhe, muutus)
b) toimingute ahel ( serial ) - abielu, karjäär
c) toimingute plaan (serial programs) - eesmärgid ja struktuur ( hierarhia )

vajadused  eesmärgid

isiksusejooned (trait)  eesmärkide
saavutamise viis
d) vajadus (need) - internaalne jõud, mis suunab käitumist
e) surve (press) - eksternaalne jõud ehk tingimused, mis reguleerivad vajaduste väljendamist

f) teema ( thema ) - vajaduse ja surve interaktsioonis kirjeldatav toiming
g) tervikteema (unity- theme ) - seotud vajaduste ja survete muster, mis kirjeldab suurt osa indiviidi elust; lapsepõlvest
kompleks (complex)

käitumise juhtimine

vajadused ( needs )  motiivid (motives)
(mõtted, kujutlused, toimingud )
II Vajadused

olemasolu kriteeriumid

tüüpilised käitumise tulemused
spetsiifiline käitumismuster
selektiivne tähelepanu ja suunatud käitumine
teatud stiimulite klassile
seos spetsiifiliste emotsioonidega
rahulolu/ rahulolematus tulemusega

vajadused - taju, tunnetust ja käitumist reguleeriv jõud; rahuldus

39 vajadust (12+27)
primaarsed e. vistserogeensed (viscerogenic)
füsioloogilised
sekundaarsed e. psühhogeensed (psychogenic) füsioloogilistest lähtuvad ja omandatud

sekundaarsed vajadused

5 kategooriat -
ambitsioonid (saavutus, n Ach)
staatuse hoidmine ja kaitse (toimetulek, n Cou)
võim (juhtimine, n Dom)
emotsionaalsed suhted (koostöö, n Aff)
informatsioon ( info esitamine, n Exp)
n Achievement - kõrged standardid ; raskuste ületamine; võitlushimuline; manipulatsioonid objektide ja inimestega
n Order - korrastatus; puhtus
n Deference - autoriteedi kultus ; austus; konformsus
n Affiliation - koosolemine ; seltsivus ; sõprus
n Nurturance - abistamine ; hoolitsemine
n Autonomy - sõltumatus; allumatus

vajaduste väljedus

manifestsed (manifest needs) - käitumises
mõõtmine:
toimingu sagedus
toimingu kestvus
toimingu intensiivsus ( astmed )
toimingu vallandumise kergus
latentsed (latent needs) - kujutlustes
kirjelduste analüüs
TAT (Thematic Apperception Test)

vajaduste hierarhia

integratsioon, konfliktid, hierarhia
ego
III Surve

alfa surve (alpha press) - objektiivsed keskkonna tingimused
beeta surve ( beta press) - tingimuste interpretatsioon

objektiivne ja subjektiivne kogemus
adekvaatne käitumine - kogemuste sarnasus
p Autonomy - liiane kontroll käitumisele
p Achievement - teistel paremad tulemused
loetelu survetest
Saavutusvajadus
(Achievement motivation )
n Ach

David McClelland

I Saavutusvajaduse väljendused

kujutlused ja unistused saavutustest

väljapaistvus
unikaalsus
väljakutse
püsiv tegevus

edukuse ennustamine
keskkonna takistused
negatiivsed üleelamised ebaedu korral

kõrge ja madal saavutusvajadus

II Kõrge saavutusvajadus seostub:

keskmine riskivalmidus
vastutuse võtmine endale
kõrge enesekontroll
tuleviku planeerimine

edukus äritegevuses
reguleeritud kodukeskond ja kõrged tulemuslikkuse standardid
normatiivne käitumine ja välimus

III Saavutusvajadus ja ühiskond

kooliõpikud ja elatustase

IV Saavutusvajaduse treening

eduelamus
vastavus enda eeesmärkidele
kujutlus edus
seotus väärtustega
mina-pilt
enesekindlus

V Edu ja ebaedu kausaalne atributsioon

sisemine-välimine, stabiilne-ebastabiilne
Omistatud põhjused:

Võimed sisemine ja stabiilne
Pingutus sisemine ja ebastabiilne
Ülesande

raskusaste väline ja stabiilne

Juhus väline ja ebastabiilne

VI Individuaalsed erinevused

Kõrge saavutusvajadus

sisemine atributsioon
ebaedu kutsub esile intensiivse negatiivse emotsiooni

Motivatsioonilised strateegiad

ebaedu vältimine
edu saavutamine

VII Sisemine ja välimine motivatsioon
(intrinsic and extrinsic motivation)
Edward Deci, Richard Ryan

sisemine – eneseteostus, nauding

välimine – positiivne sarrustamine, positiivne kinnitamine

Mihaly Csikszentmihalyi
optimaalne tippelamuste voog (optimal flow)
huvi
VIII Tasu ja motivatsioon
kontroll käitumise üle ja kompetentsus
tasu, mida seostatakse kompetentsusega, suurendab sisemist motivatsiooni
tasu, mida seostatakse välise kontrolliga, vähendab sisemist motivatsiooni
Intiimsuse motivatsioon
(Intimacy motivation)
n Aff
Dan McAdams
lähedus

positiivne emotsionaalsus

suhted loovad rõõmu, armastust

mitteinstrumentaalsed suhted

dialoog

hoolitsus

altruism, eneseohverdus

allumine

spontaansed sündmused, kontrollimatus
tolerantne kodukeskkond, keskmine n Ach
sõltuvus
seotus
teistele meeldimine
Võimu motivatsioon
(Power motivation)
n Dom
David Winter

kujutlused võimust

avaldada muljet teistele, veenmine, eneseväärikuse kaitsmine, agressiivsus

prestiizhi suurenemine

karjäär, tunnustused

staatuse muutused

valimised, kiitused

mõju

teiste üllatused, hämmastus
kehtestamine
liider
riskeeriv
elukutse (näit. ametnik, õpetaja, psühholoog)
impulsiivsus (meestel)
lühiajalised suhted (meestel)
kodukeskkond - sallivus seksuaalkäitumise ja agressiivsuse suhtes (meestel)
Klassifitseeriv paradigma

Faktor-analüütiline lähenemine

Raymond B. Cattell (1905 -1998 )
The scientific analysis of personality (1965). Baltimore : Penguin Books .
I Metodoloogia

andmeid

L - andmed (L-data, life) - igapäevaelu sündmused, toimingud
Q- andmed (Q-data , questionnaire ) - arvamused, hinnangud, hoiakud
T-andmed (T-data, test ) - näit. projektiivtestid

töötlus

korrelatsioonimaatriks, klastrid, faktoranalüüs
- sama omadust mõõtvad testid peavad andma sarnaseid tulemusi
- korrelatsioon väljendab sarnasuse määra
faktor = isiksusejoon
eesmärk: faktorite arvu leidmine

nomoteetiline ja idiograafiline lähenemine

R-tehnika (R-technique) nomoteetiline lähenemine
P-tehnika (P-technique) idiograafiline lähenemine
isiksusejoonte muutlikkus ühel inimesel
II Isiksusejoonte tüübid
(Trait)
Isiksus - isiksuseoonte struktuur

isiksuse süvastruktuur

pindmised isiksusejooned (surface trait) - jälgitavate omaduste või käitumise klastrid
isikusejooned (source trait) - isiksuse püsiva käitumise põhjustajad
vastavus
samad isiksusejooned, kuid erinevus on nende manifesteerumises
Sixteen Personality Factor Questionnaire (16PF), 1950

pärilikkuse ja keskkonna determinatsioon

geneetiliselt determineeritud is. jooned (constitutional source traits )
kultuuriliselt determineeritud is.jooned (environmental-mold traits)

temperamenti kirjeldavad isiksuse jooned (temperament traits)

reageerimise kiirus, emotsioon ja intensiivsus

võimeid kirjeldavad isiksuse jooned ( ability traits)

eesmärkide saavutamise efektiivsus
intelligentsus: kristalliseerunud ja liikuv

motivatsiooni kirjeldavad isiksuse jooned ( dynamic traits)

kaks liiki: ergid (erg) ja metaergid (metaerg)
1) ergid = vajadused, instinktid = pärilikud
uudishimu erg ( curiosity ), seksuaalerg (sex ), sotsiaalsuse erg (gregariousness), kaitsmise ehk hoolitsuse erg ( protection ) , domineerimise erg (self-assertion), kaitstuse ehk turvalisuse erg ( security ), nälja erg ( hunger ), viha ehk agressiivsuse erg ( anger ), mittemeeldimise ehk vastikuse erg(disgust), meeldivuse erg (appeal), allumise (self-submission)

ergid põhjustavad:
a) selektiivset taju
b) emotsionaalset reaktsiooni objektile või ideele
c) eesmärgi saavutamise või teostamise
d) sihipärase või eesmärgile suunatud käitumist
2) metaergid = keskkonna (kultuuri) poolt vormitavad ehk omandatavad
kaks tüüpi:
arvamused ehk hinnangud (sentiments) - tähelepanu, emotsioonide ja reaktsioonide seostamine kindlate objektide või objetide klassiga
näit. usk, karjäär, vanemad, mina
mina - enesehinnang, minakontseptsioon
hoiakud (attitudes) - tulenevad hinnangutest ja on kitsamad kui arvamused
kalduvus reageerida teatud viisil teatud olukorras teatud objektidele või sündmustele
= huvi teostada midagi
erg - arvamus - hoiak
ergi rahuldamine
III Isiksuse areng
isiksuse areng : funktsioon motivatsioonist ja õppimisest

õppimine

hinnangute ja hoiakute muutumine - ergi rahuldamise viiside muutumine
kolm tüüpi:
klassikaline tingimine ( classical conditioning) - vana reaktsiooni seostumine uue stiimuliga
instrumentaalne tingimine (instrumental conditioning) - kinnitust toova reaktsiooni omandamine
struktuurne õppimine (structural learning ) - õppimine, mille tulemusena muutub isiksuse joonte struktuur
ergi blokeerimine - muutused isiksuse struktuuris

varajane kogemus

isiksusejooned - lapsepõlvekogemusest
affilia - isa rõõmsameelne, ema rahulik, laste käitumise regulatsioon - mittekaristamine

pärilikkus ja keskkond

Multiple Abstaract Variance Analysis (MAVA)
ühe- ja kahemunakaksikud , adopteeritud lapsed
geneetilise sarnasuse määr - testi tulemuste sarnasuse määr
pärilikkuse mõju suurem - näit. võimed, ego tugevus,
keskkonna mõju suurem - näit. superego tugevus
IV Psühhopatoloogia

psühhopatoloogia põhjused:

1) tasakaalustamata struktuur (suur, väike faktori osakaal)
2) patoloogilised isiksuse jooned ( Skisofreenia faktor , Paranoia faktor jne.)

psühhoteraapia

diagnostika - ravi
P - tehnika
eklektiline psühhoteraapia
V Grupp ja isiksus
isiksuse grupikuuluvus determineerib käitumist
isiksus (personality) = isiksuse joonte struktuur
grupp (syntality) = grupi joonte struktuur
kultuuri omaduste faktorstruktuur
VI Käitumise determinatsioon

isiksuse jooned ja käitumise prognoosimine

stabiilsus
isiksus = isiksusejoonte komplekt
isiksuse reaktsioon on funktsioon isiksusejoontest ja situatsioonist
isiksusejoonte manifestatsioon muutub situatsiooniti ehk kaalud ehk modulaatorid (modulators)

iseloomustav võrrand (specification equation)

Pj = s(jA)*A....+ s(jT)*T....+ s(jE)*E....+
+s(jM)*M....+ s(jR)*R....+ s(jS)*S
P - käitumine olukorras j ( performance )
A - võimed (ability traits)
T - temperament (temperament traits)
E - ergid (ergic tension)
M -metaergid (metaergs)
R - rolliootused antud sitatsioonis (rolls)
S - kehalised seisund (bodily states)
s - iga komponendi kaal ehk “ laadung ” antud situatsioonis
Cattell’i 16 isiksuse joont (bipolaarset faktorit )
Suundumus Suundumus
kõrge skoor madal skoor
A Affectia Sizia
heasüdamlik tõrjuv
sõbralik reserveeritud
B Intelligence Unintelligence
taiplik loid
fantaasiarikas fantaasiavaene
C Ego Strenght Ego Weakness
püsiv lapsik
rahulik muretsev
E Domination Subordination
kehtestav ebakindel
enesekindel tagasihoidlik
F Surgency Desurgency
rõõmsameelne kidakeelne
lahke tõsine
G Superego Superego
Strenght Weakness
usaldusväärne ebaaus
kohusetundlik kergemeelne
H Parmia Threctia
julge häbelik
riskeeriv ettevaatlik
I Premisia Harria
intuitiivne ratsionaalne
sentimentaalne praktiline
L Protension Alaxia
kahtlustav usaldav
kade kergeuslik
M Autia Praxernia
ekstsentriline konventsionaalne
fantaasiarikas kaalutlev
N Shrewdness Artlessness
sots. kalkuleeriv tahumatu
sotsiaalselt tundlik sotsiaalselt abitu
O Guilt Proclivity Guilt Rejection
depressiivne enesekindel
tujukas rõõmsameelne
Q(1) Radicalism Conservatism
uuendaja traditsiooniline
vabameelne vanameelne
Q(2) Self-Sufficiency Group-Adherence
endale lootev heakskiitu ootev
sõltumatu sõltuv
Q(3) High self-sentiment Low self-sentiment
strenght strenght
ennast kontrolliv muretu
sõnapidaja muutlike huvidega
Q(4) High ergic tension Low ergic tension
pinges pingevaba
frustreeritud tasakaalukas
Klassifitseeriv paradigma
Faktoranalüütilised lähenemised
I. Hans Jürgen Eysenck (1916-1997)

Tüüp (Type)
Isiksusejooned (Trait)
Harjumused (Habitual response)
Spetsiifilised reaktsioonid ( Specific response)

3 sõltumatut isiksuse dimensiooni (PEN)

Neurootilisus (Neuroticism) – emotsionaalne stabiilsus/ ebastabiilsus

Ärevus, depressiivsus, süütunne, madal enesehinnang, häbelikkus, tujukus, irratsionaalsus, emotsionaalsus
Korrelatsioonid autonoomse närvisüsteemi funktsioneerimisega

Ekstravertsus – intorvertsus – (Extraversion-Introversion) – suhtlemise aktiivsus

Sotsiaalsus, aktiivsus, elamustejanu, domineerimine , riskeerimine, kehtestavus .
Korrelatsioonid tsentraalse närvisüsteemi funktsioneerimisega

Psühhootilisus (Psychoticism)- impulsi kontroll

Agressiivsus, impulsiivsus, antisotsiaalsus, mitteempaatilisus, küünilisus, loovus , egotsentrilisus
Korrelatsioonid hormonaalse tasemega
II Suur Viisik (Big Five )
Robert R. McCrae (1949 - ),Paul T. Costa (1942- )
Kultuuriuniversaalsed iseloomujooned
a) Thurstone , L. (1934) , Allport, G. , Odbert, H. (1936) - adjektiivid, 5-7 faktoriline struktuur
b) Cattell R. (1943) , Eysenck, H. (1947) - sõnavara uuringud, 12 faktorit, 2 faktorit
c) 16 faktoriline isiksusemudel
d) Tupes, E. ( 1961) Norman, T. (1967) - baasdeskriptorid koonduvad 5 faktorisse
e) Cattell, R. (1973) - diskussioonid faktoriseerimise üle
f) Goldberg, Lewis . (1980) jt. - Suure Viisiku propageerimine, Oliver John(1993) , Jerry Wiggins (1989)
g) Robert McCrae, Paul Costa
NEO-PI (1985), NEO-PIR (1992)
5 sõltumatut dimensiooni ehk iseloomujoont
Dimensioonid, dimensioonide tahud

Neurootilisus (Neuroticism)

Ekstravertsus (Extraversion)

Avatus (Openness to experience )

Meelekindlus (Conscientiousness)

Sotsiaalsus (Agreeableness)

Iseloomujooned

Neurotism:emotsionaalne ebastabiilsus/stabiilsus

Ärevus, Vaenulikkus, Masendus , Enesekontroll, Impulsiivsus, Abitus

Ekstravertsus: suhete kvantiteet

Sotsiaalsus, Seltsivus, Kehtestavus, Aktiivsus, Seiklusjanu, Optimism

Sotsiaalsus: suhete kvaliteet, kultuur

Usaldus, Siirus , Omakasupüüdmatus, Järelandlikkus, Tagasihoidlikkus , Osavõtlikkus

Kohusetundlikkus: eesmärgipüsivus, impulsside kontroll

Kompetentsus, Korralikkus, Kohusetundlikkus, Eesmärgipärasus, Enesedistsipliin, Järelemõtlemine

Avatus: intelligentsus, praktilisus /mittepraktilisus

Fantaasiale, Kunstile, Tunnetele, Teguviisidele, Mõtetele, Väärtustele

.DOC Laadi alla originaalfail 35 lk · .doc · 10 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 35 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ksbajeva Õppematerjali autor

personality motiiv saavutusvajadus reaktsioon isiksusejoonte klassifitseeriv tension isiksuse jooned dispositsiooni Klassifitseeriv paradigma

Sarnased õppematerjalid

doc

Klassifitseeriv paradigma

käitumine, mis on adekvaatne propriumis olevale (väärtused, eesmärgid, plaanid, hoiakud jne) juhindub 3 printsiibist: · organiseeriva energia printsiip - kohanemisprotsessist vabanev energia suundub püüdluste realiseerimiseks · kompetentsuse printsiip - suurendada mina- efektiivsust ja kompetentsust, terve isiksus - ülesannete hulga suurendamine, mida lahendada · vastavus propriumile - sõltumatu minevikust, kuid sõltuv propriumist Klassifitseeriv paradigma Dispositsiooniline lähenemine Henry A. Murray (1893-1988) Explorations in personality. New York: Oxford, 1938/1962. psühhodünaamiline: a) vajadused b) projektsioonid c) ajatelg klassifitseeriv: dispositsioonid = vajadused ja motiivid I Metodoloogia · isiksus teoreetiline konstrukt individuaalse ajaloo sündmusi "The history of the personality is the personality" kirjeldab korduvaid käitumise elemente

Isiksusepsühholoogia

178

docx

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA

ja suudame jälgida tema reaktsioonides ja käitumises. Ehk isiksuse omased omadused väljenduvad väga erineval moel. Nende tunnustega on isiksus kirjeldav. Isiksus - dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem,mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. 5. ISIKSUSE TEOORIAD EHK PARADIGMAD. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA (kokkuleppelised viisid kuidas seletatakse teatud nähtust):  Sigmund Freud, Alfred Adler, Carl Gustav Jung.  Kõik, mis inimest juhib on tema kontrolli alt väljas.  Alateadvus/teadvus.  Instinkt, vajadused. Määravad ära inimese käitumise.  Konflikt. Sisekonflikt, mis peegeldab käitumises.  Areng, staadiumid. HUMANISTLIK PARADIGMA:  Abraham Maslow, Rogers.

Isiksusepsühholoogia

docx

Isiksusepsühholoogia kordamisküsimused

(ratings by skilled judges) – S data (self ratings) – T data (Tests or experimental situations ) – L data (life-outcomes) Ideaaljuhul oleks T andmed parimad, kuid hinnangute (R- ja S- andmete) kasutamine on reaalses maailmas vältimatu Hans Jürgen Eysenck 1916-1997 Isiksuseomaduste ja intelligentsuse päritavus Isiksuseomaduste klassifikatsioon; 3 “superfaktoriga” mudel (PEN) Isiksuse bioloogiline mudel; ekstravertsuse psühhobioloogia Bioloogiline paradigma HJ Eysenck J Gray Marvin Zuckerman Avshalom Caspi … Kognitiivse paradigma algus Watson, Skinner, Dollard, Miller; sotsiaalne õppimine (social learning) (Eysenck …) Julian Rotter, väljast sõltuvus (field dependence); kontrollkese (locus of control) George Kelly, personaalsed konstruktid Albert Bandura, enesetõhusus Walter Mischel Walter Mischel 1930- Tasu edasilükkamine (delay of gratification) 1968 raamat “Personality and assessment”; isiku vs situatsiooni

Isiksusepsühholoogia

pdf

ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA

ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA METATEOORIAD 07.09 Gordon Allport- isiksuse psüh isa OMADUS- Temperament- bioloogiline osa isiksusest METATEOORIA- viis isiksuse mõistmiseks. Postulaatide kogum. Kontrollitav ja peab sobima teadaolevate faktidega, selle raames saab sõnastada spetsiifilisemaid teooriaid. Bioloogiline lähenemine (reduktsionism)- Eysenck, Zuckerman. Ütleb et individuaalsed tulevad bioloogilistest erinevustest ja nt sotsiaalsest õppimisest. Ekstravertsus on tegelikult dopamiin. Teaduse eesmärk taandada keerulist lihtsamale. Isomorfsuse küsimus- kas isiksusejoonte= bioloogilised süsteemid? DNA-> neuroloogia->biokeemia->füsioloogia>tingimine->sots käitumine->omadused Hübriidteooria Kognitiiv- käitumuslik teooria (Mischel, Markus) Kahe protsessi teooria- kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. 2 otsustussüsteemi- kiire ja aeglane Elukäiguteooria- eakohased sostiialsed ootused ja normid. Rollide ja staatus

Isiksusepsühholoogia

doc

Isiksusepsühholoogia 1. loeng

· psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem, mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. Kontseptsioon peab kirjeldama isiksuse käitumise: · püsivust (ajas,situatsioonis) · unikaalsust · universaalsust 5. Isiksuse teooriad ehk paradigmad Psühhodünaamiline paradigma · alateadvus/teadvus · instinkt, vajadused · konflikt · areng, staadiumid Humanistlik paradigma · eneseteostus · vabadus, eksistentsiaalsus · terviklikkus · irratsionaalsus, spontaansus Kognitiiv-käitumuslik paradigma · õppimine · mudel, mudeldamine · atributsioonid, ootused · sotsiaalne keskkond Klassifitseeriv paradigma · isiksuse jooned · vajadused · psühhodiagnostika · tüpoloogiad

Isiksusepsühholoogia

doc

Isiksusepsühholoogia teooriad

Isiksusepsühholoogia

doc

Kognitiiv-käitumuslik paradigma Fenomenoloogiline lähenemine

Eelised · Optimistlik vaade isiksuse olemusele · Unikaalsus ja individuaalsus · Kogemuse struktuur · Subjektiivsus ja käitumine Probleemid · Alateadvuse osa ignoreerimine · Minevikusündmuste osa ignoreerimine · Lihtsustatud vaade isiksusele · Idiograafiline lähenemine · Tautoloogilised seletused · Isiksuse arengu ebarahuldav kirjeldus · Filosoofiline ja romantiline isiksuse kirjeldus Kognitiiv-käitumuslik paradigma Biheivioristlik lähenemine. Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) John B. Watson (1878-1958) Skinner, B.F. Science and human behavior. 1953. NY: Macmillan. I Biheiviorism (behaviorism) õppimine (learning ) S R II Klassikaline tingimine (classical conditioning) Radikaalne biheivioristlik lähenemine J. Watson, I. Pavlov

Isiksusepsühholoogia