arvamused, hinnangud, hoiakud T-andmed (T-data, test ) - näit. projektiivtestid · töötlus korrelatsioonimaatriks, klastrid, faktoranalüüs - sama omadust mõõtvad testid peavad andma sarnaseid tulemusi - korrelatsioon väljendab sarnasuse määra faktor = isiksusejoon eesmärk: faktorite arvu leidmine · nomoteetiline ja idiograafiline lähenemine R-tehnika (R-technique) nomoteetiline lähenemine P-tehnika (P-technique) idiograafiline lähenemine isiksusejoonte muutlikkus ühel inimesel II Isiksusejoonte tüübid (Trait) Isiksus - isiksuseoonte struktuur · isiksuse süvastruktuur pindmised isiksusejooned (surface trait) - jälgitavate omaduste või käitumise klastrid isikusejooned (source trait) - isiksuse püsiva käitumise põhjustajad vastavus samad isiksusejooned, kuid erinevus on nende manifesteerumises Sixteen Personality Factor Questionnaire
arvamused, hinnangud, hoiakud T-andmed (T-data, test ) - näit. projektiivtestid · töötlus korrelatsioonimaatriks, klastrid, faktoranalüüs - sama omadust mõõtvad testid peavad andma sarnaseid tulemusi - korrelatsioon väljendab sarnasuse määra faktor = isiksusejoon eesmärk: faktorite arvu leidmine · nomoteetiline ja idiograafiline lähenemine R-tehnika (R-technique) nomoteetiline lähenemine P-tehnika (P-technique) idiograafiline lähenemine isiksusejoonte muutlikkus ühel inimesel II Isiksusejoonte tüübid (Trait) Isiksus - isiksuseoonte struktuur · isiksuse süvastruktuur pindmised isiksusejooned (surface trait) - jälgitavate omaduste või käitumise klastrid isikusejooned (source trait) - isiksuse püsiva käitumise põhjustajad vastavus samad isiksusejooned, kuid erinevus on nende manifesteerumises Sixteen Personality Factor Questionnaire
Motivatsiooni protsessiteooriad seletavad töötaja erinevaid motivatsioonitasemeid töötaja isiklike vajaduste rahuldatuse kaudu Vastus: Õige Vale - VALE Kuidas on Isiksuseomadused töömotivatsiooniga seotud? Milline järgmistest väidetest on õige? Vali üks vastus. a. Kõrge sotsiaalsus seostub suurema motiveeritusega töökontekstis b. Isiksuseomadusted mõjutavad töömotivatsiooni vahetult c. Isiksuseomaduste mõju töömotivatsioonile on vahendatud motivatsiooniliste isiksusejoonte poolt ÕIGE Motivatsioon on seda tugevam, mida madalam (lihtsamini kättesaadav) on eesmärk ning mida selgemad on vahe-eesmärgid. Vastus: Õige Vale . VALE TÖÖMOTIVATSIOON JA TÖÖGA RAHULOLU( Netitest) Kahe tunnuse ühiskäitumist kirjeldatakse sageli korrelatsioonikordaja r väärtuse abil. Korrelatsioon tööga rahulolu ja töömotivatsiooni vahel on suurusjärgus r= 0.4. Mida see tähendab? Vali üks vastus. a. Töömotivatsioon mõjutab tööga rahulolu 10% ulatuses b
selgemad on vahe-eesmärgid. Vastus: Õige Vale Punktid: 1 Motivatsiooni protsessiteooriad seletavad töötaja erinevaid motivatsioonitasemeid töötaja isiklike vajaduste rahuldatuse kaudu Vastus: Õige Vale Kuidas on Isiksuseomadused töömotivatsiooniga seotud? Milline järgmistest väidetest on õige? Vali üks vastus. a. Isiksuseomaduste mõju töömotivatsioonile on vahendatud motivatsiooniliste isiksusejoonte poolt b. Isiksuseomadusted mõjutavad töömotivatsiooni vahetult c. Meelekindluse seos töömotivatisooniga on negatiivne d. Kõrge sotsiaalsus seostub suurema motiveeritusega töökontekstis Kahe tunnuse ühiskäitumist kirjeldatakse sageli korrelatsioonikordaja r väärtuse abil. Korrelatsioon tööga rahulolu ja töömotivatsiooni vahel on suurusjärgus r= 0.4. Mida see tähendab? Vali üks vastus. a. Töömotivatsiooni tase on oluline tööga rahulolu mõjutaja b
töö tootlikkust, töötajate valikut, tööga rahulolu, kuidas kohandada tööd ja masinaid inimestega jms. Pedagoogiline psühholoogia- hariduspsühholoogia käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist. Psühhobioloogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust Isiksusejoonte teooria Psühhodünaamiline psühholoogia- rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule Psühholoogia- teadus, mis käsitleb inimese ajas toimuvaid vaimseid protsesse, käitumist ning nende vahelisi seoseid. Religioonipsühholoogia- uurib, kuidas religioon inimeses toimib. Sotsiaalpsühholoogia- uurib inimeste suhtlemist, seda kuidas kaasinimesed mõjutavad inimese mõtteid, tundeid ja käitmist.
organismi vastuse) Humanistlik psühholoogia( C.Rogers ja A.Maslow)-rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi , mis eristavad teda loomadest, eneseaktualisatsiooni,inimlikke tundeid ja kogemusi Kognitiivne psühholoogia(J.Piaget)-uurib kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine Psühhobioloogia-seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust Isiksusejoonte teooria(Raymond Catell)-isiksuse olemus on peamiselt pärilik ja püsiv, ning isiksusejooni saab mõõta. Psühholoogia uurimusmeetodid jaotuvad kolmeks Kirjeldavad uurimused(juhtumi analüüs,vaatlus,küsitlused,testid) Korrelatiivsed uurimused Ekpiriment Koleerik(kr.Chol)-kollane sapp-kergesti ärritub.Väga aktiivne , tujukas,aga suudab tohutult hästi süveneda. Melanhoolik(kr.Melaschol)-must sapp-kurvameelne.Elab sügavalt läbi solvumisi,äärmiselt tundlik,unistav,mõtisklev,tasakaalutu
silmas töö tootlikkust, töötajate valikut, tööga rahulolu, kuidas kohandada tööd ja masinaid inimestega jms. Pedagoogiline psühholoogia- hariduspsühholoogia käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist. Psühhobioloogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust Isiksusejoonte teooria Psühhodünaamiline psühholoogia- rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule Psühholoogia- teadus, mis käsitleb inimese ajas toimuvaid vaimseid protsesse, käitumist ning nende vahelisi seoseid. Reflekteerimine- Religioonipsühholoogia- uurib, kuidas religioon inimeses toimib. Sotsiaalpsühholoogia- uurib inimeste suhtlemist, seda kuidas kaasinimesed mõjutavad inimese mõtteid, tundeid ja käitmist.
päritud geneetiliste eelduste tõttu. Teised psühholoogid, kes peavad keskkonna mõju olulisemaks, väidavad, et sarnasus vanematega tuleb sotsiaalse keskkonna eripärast; hälbed 3 perekondlikest tõekspidamistest ja väärtustest aga tulenevad iga lapse ainulaadsest suhtlemisoskusest eakaaslastega. Koos ja lahus üleskasvanud identsete kaksikute uurimused kinnitavad, et pärilikkusel on küllaltki suur osa konkreetsete isiksusejoonte kujunemisel.Väga palju isiksuseomadusi, mille alged on sünnipärased, kujunevad lõplikult välja sotsiaalse keskkonna mõjul. Tähtsamateks näideteks on sooroll, erksus ehk keskkonna suhtes tundlikkuse aste ja temperament. Need kõik on kaasasündinud, kuid nende avaldumisviis oleneb suuresti arengukeskkonnast ja kasvatusest. (Krull 2000: 136) Kaasasündinud bioloogilised eeldused ühe või teise isiksusejoone kujunemiseks teostuvad
geneetiliste eelduste tõttu. Teised psühholoogid, kes peavad keskkonna mõju olulisemaks, väidavad, et sarnasus vanematega tuleb sotsiaalse keskkonna eripärast; hälbed perekondlikest tõekspidamistest ja väärtustest aga tulenevad iga lapse ainulaadsest suhtlemisoskusest eakaaslastega. Koos ja lahus üleskasvanud identsete kaksikute uurimused kinnitavad, et pärilikkusel on küllaltki suur osa konkreetsete isiksusejoonte kujunemisel.Väga palju isiksuseomadusi, mille alged on sünnipärased, kujunevad lõplikult välja sotsiaalse keskkonna mõjul. Tähtsamateks näideteks on sooroll, erksus ehk keskkonna suhtes tundlikkuse aste ja temperament. Need kõik on kaasasündinud, kuid nende avaldumisviis oleneb suuresti arengukeskkonnast ja kasvatusest. (Krull 2000: 136) Kaasasündinud bioloogilised eeldused ühe või teise isiksusejoone kujunemiseks teostuvad
BRÄND KUI ISIKSUS Isiksus - teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab teadvuse ja eneseteadvuse olemasolu, käitumise suhteline püsivus ning suutlikkus oma käitumist oodatavate tagajärgede alusel ette näha ja seda vastavalt suunata, ka võime reguleerida iseennast ja oma suhteid keskkonnaga. Isiksuse joon suhteliselt püsiv iseloomujoon või omadus, mis ilmneb inimese emotsioone, temperamenti ja inimestevahelist suhtlemist väljendavas käitumises. Isiksusejoonte põhjal otsustatakse isiksuse eripära üle. Isiksuse omadusi iseloomustab: püsivus unikaalsus universaalsus EMOTSIONAALNE BRÄNDING · Tugevad brändid omavad tugevat identiteeti · Tugevad brändid eristuvad · Tugevad brändid esindavad selgeid lubadusi · Tugevad brändid on järjepidevad · Tugevad brändid ei laiene lõputult · Tugevad brändid on emotsionaalsed BRÄNDID PEAVAD OLEMA HINGESTATUD KUI INIMENE
I LOENG Gordon Allporti (1937) isiksusedefinitsioon. Mille poolest see erineb individuaalsetest erinevustest lähtuvast definitsioonist? Karakter ja temperament; nende erinevad tähendused isiksusepsühholoogias ja lähedastes valdkondades. Mida tähendab metateooria? Kas metateooria on empiiriliselt kontrollitav? (Jah ja ei: see ei ole ümber lükatav ühe uuringuga, kuid peaks olema faktidega kooskõlas.) Reduktsionism. Miks reduktsionism ei ole teaduse vaenlane? Isomorfsuse küsimus: kas isiksusejoonte ja bioloogiliste süsteemide vahel on üksühene vastavus? Mitte-äärmusliku reduktsionismi näited: Hans Jürgen Eysencki metateooria; Marvin Zuckermani kilpkonna-skeem (ja selle edasiarendus, kus bioloogilisele mõjuteele on lisandunud keskkondlik). Viie-faktori teooria kui hübriidteooria. Eristus baastendentside ja iseloomulike kohanemuste vahel. Sotsiaal-kognitiivsed teooriad. Nende kujunemise eripära (kognitiivse ja biheivioristliku
mitmetähenduslikkus ja ebaloogilisus, oskus edastada oma mõtteid lühidalt, selgelt, põhjendatult; 6 4) verbaalse eneseväljendamise oskust; 5) mitteverbaalse eneseväljendamise oskust. Ekspressiivsete oskuste hulka kuuluvad: 1) spontaanne ja vaba tundeedastamine, mis tähendab oskust viia oma tundeimpulss adekvaatsesse ja emotsionaalselt mahlakasse keelde; 2) enese kordumatute isiksusejoonte markeerimine, mis väljendub isikupärases stiilis, teatud ainuomaste arutlus-, lähenemis-, pöördumis- või vastusvariantide kasutamises ja värvikas imagos. Mõjutamisoskus hõivab järgmised oskused: 1) partneri refleksiivjuhtimine, mis haarab endasse partneri mõtlemise, käitumise ja otsustuste langetamise juhtimise tema minakujundiga manipuleerimise (meelitamine, enesetunde ja tähtsuse tõstmine,
anima ja animus, vari) Ekstraversioon psüühilise energia suunatus väljapoole. Introversioon - energia suunatud subjektile, psüühilistele protsessidele. A.ADLER - Peamine inimese vajadus püüelda üleolekule, täiuslikkusele ja täiustumisele. Kui täius jääb saavutamata: alaväärsuskompleks- kui alaväärsustunne, siis kompenseerib sooviga ennast maksma panna, üle olla. 5 2. Klassifitseeriv e isiksusejoonte lähenemine (trait approach). Isiksus on ajas püsivate, stabiilsete omaduste kogum ja see moodustab kindla struktuuri; viie-faktoriline mudel ehk Suur Viisik 3. Käitumuslik e biheivioristlik - Isiksus on omandatud reaktsioonide kogum; kujundab välja keskkond. 4. Humanistlik C.Rogers, A.Maslow; Isiksuse tuuma moodustavad teadlik, isemotiveeriv võime muutuda ja täiustuda; Isiksus on kaasasündinud; eesmärk isiksusel on eneseaktualisatsioon Eneseaktualiseerimine
juhtimisvead 15 35. Inimese käitumist mõjutavad tegurid 16 36.Taju mõju käitumisele ja taju erinevuste põhjused 17 37. Kausaalne atributsioon ja atributsiooni vead juhtimises 38. Hoiaku olemus, komponendid ja mõju käitumisele 18 39. Väärtused kui käitumise kujundajad 40. Isiksusejoonte mõju tööle 41. Suhtlemist mõjutavad isiksuslikud tegurid 19 42. Suhtlemisoskust tagavad tegurid 43.Usalduse kujunemist ja ebaõnnestumist mõjutavad tegurid Organisatsioonis usalduse kujunemise aluseks on usaldust tekitavad juhtimisvõtted. Juhile vastandumist soodustavad: jäik hierarhia informatsiooni monopoliseerimine juhi poolt juhi positsiooni eeliste ära kasutamine ja rõhutamine ähvardamine ja hirmutamine
On selge, et kultuurid ei ole ühesugused ning kultuuridevahelised erinevused võivad põhjustada arusaamatusi suhtlemises. Hoolimata erinevatest kogemustest ning kultuurilistest taustadest on inimestes rohkem ühiseid jooni, kui erinevaid. Ühe rahvuskultuuri sees on erinevused enamasti suuremad, kui rahvusgruppide vahel. Seega pole olulised üksnes rahvus või nahavärv, vaid samuti ka inimese positsioon, kogemus ja huvid oma kultuuri sees. Inimesed erinevad ka individuaalsete omaduste (isiksusejoonte, intelligentsuse jm) poolest, mistõttu ei ole võimalik inimestevahelisi erinevusi taandada vaid kultuurist tulenevateks. Kultuurierinevuste puhul tuleb meeles pidada, et need pole objektiivsed, olemuslikud ning ületamatud eripärad. Pigem on erinevuste aluseks majanduslikest võimalustest, kasvatusest, haridusest ning meediast tulenevad mõjutused. Globaliseeruvas maailmas on kultuuride erinevuste säilitamine omaette väärtus, rääkimata sellest, et
Isiksusepsühholoogia sai Esimese Maailmasõja ajal alguse, sest oli praktiline vajadus inimeste stressitaluvust mõõta. Erinevuste kaudu on raskem kirjeldada, kui läbi sarnasuste. Kui leiti iseloomu sarnasuse, arenes edasi psühholoogia. Nagu korrelatsiooniuuringud- uuriti, kas iseärasused on sarnased, mõjutavad üksteist. Laiem taust- tõsisem tulemus. Peamised suunad: 1. Psühhodünaamiline e psühhoanalüütiline (vanim) 2. Humanistlik 3. Isiksusejoonte teooria 4. Kognitiivne käitumine CARL GUSTAV JUNG Suuresti tuntud. Palju naisi, põgeneb eksootilistele reisidele nt Alžeeriasse. 2) Jungi sarnasusõpetus. Mille poolest kõik inimesed on üksteisega sarnased. 1. Esiteks inimmõistuse erinevad kihid. (ühine kõigil) a. Pindmised kihid on seotud grupiga, perekond, rahvus, rassid. Sügavamal need kihid, mis ühised loomariigiga. 2
Projektiivtestid. Töötlus. Korrelatsioonimaatriks, klastrid, faktoranalüüs. - sama omadust mõõtvad testid peavad andma sarnaseid tulemusi. - korrelatsioon väljendab sarnasuse määra. Faktor=isiksusejoon. Eesmärk: faktorite arvu leidmine. Nomoteetiline ja idiograafiline lähenemine. R-tehnika (R-technique) – nomoteetiline lähenemine. P-tehnika (P-technique) – idiograafiline lähenemine. Isiksusejoonte muutlikkus ühel inimesel. ISIKSUSEJOONTE TÜÜBID: Isiksus – isiksusejoonte struktuur. Isiksuse süvastruktuur. Pindmised isiksusejooned – jälgitavate omaduste või käitumise klastrid. Isiksusejooned – isiksuse püsiva käitumise põhjustajad. Vastavus – samad isiksusejooned, kui erinevus on nende manifesteerumises. Sixteen pesonality facto questionnaire (16PF), 1960: Pärlikkuse ja keskkonna determinatsioon.
OMADUS- Temperament- bioloogiline osa isiksusest METATEOORIA- viis isiksuse mõistmiseks. Postulaatide kogum. Kontrollitav ja peab sobima teadaolevate faktidega, selle raames saab sõnastada spetsiifilisemaid teooriaid. Bioloogiline lähenemine (reduktsionism)- Eysenck, Zuckerman. Ütleb et individuaalsed tulevad bioloogilistest erinevustest ja nt sotsiaalsest õppimisest. Ekstravertsus on tegelikult dopamiin. Teaduse eesmärk taandada keerulist lihtsamale. Isomorfsuse küsimus- kas isiksusejoonte= bioloogilised süsteemid? DNA-> neuroloogia->biokeemia->füsioloogia>tingimine->sots käitumine->omadused Hübriidteooria Kognitiiv- käitumuslik teooria (Mischel, Markus) Kahe protsessi teooria- kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. 2 otsustussüsteemi- kiire ja aeglane Elukäiguteooria- eakohased sostiialsed ootused ja normid. Rollide ja staatuse sõltuvus vanusest. Ebatavalised üleminekud ja sündmused, nende mõju
kristluses ja islamis tunnistatava ülima olendi kohta. Jumal(ad) polüteismis Polüteistlikes usundites tuntakse ja austatakse paljusid jumalaid, kes võivad moodustada keeruka panteoni. Variandina (henoteism) võidakse küll tunnistada paljude jumalate olemasolu, kuid konkreetses teenistuses kummardada ja teenida ikka vaid ühte jumalat. Polüteistlikud jumalused võivad olla igaüks mingi kindla loodusnähtuse, eluvaldkonna või piirkonna valitsejad ning oma isiksusejoonte poolest võivad nad olla küllalt inimtaolised, kuigi suurte üleloomulike võimetega. Jumal monoteismis Monoteistlikud religioonid defineerivad ainujumalat selliste mõistete kaudu nagu (ülim või kõrgeim) looja, isand, valitseja, karjane, kohtumõistja jne ning selliste omaduste kaudu nagu ülim, lõpmatu, igavene, täiuslik, kõikvõimas, kõiketeadev jne. On ka seisukoht, et Jumalat ei saagi
poolstruktrueeriud intervjuu uuritavaga (ca 2 h). Seejärjel tutvub institutsioonis olevate haigusloo materjalidega ja hindab kokkuvõttes iga tunnuse esinemist kolmepunktilisel skaalal. 0 tunnuse täielik puudumine; 1 tunnuse mõningane esinemine; 2 tunnuse ilmne esinemine. Kui summaarse skoorina kogutakse kokku 30 või enam punkti à tegemist ilmse psühhopaadiga; 21-29 punkti à mõnede psühhopaatiliste isiksusejoonte esinemist ja kuulumist nn vahegruppi; alla 21 punkti à tegemist ei ole psühhopaadiga. 20 tunnust, mille esinemist isikul kontrollitakse: kõneosavus ja isiksuse sarm, enese väärtuse oluline ületähtsustamine, võimetus tunda igavust, patoloogiline valetamine, manipuleerimine, kahetsuse ja süütunde puudumine, näivad tugevad emotsioonid, empaatiavõime puudumine, parasiitlik eluviis, puudulik käitumiskontroll, promiskiuteet, varased
omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (PF), ehk need, millest isiksus koosneb. 16 olid sõltumatud. Eysenck Arvas, et isiksust saab määrata kahe faktori järgi. Faktor on omaduste grupp, mis on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist, nt. Ekstrovertsus-introvertsus, stabiilsus-mittestabiilsus. Isiksusejoonte teooriate miinused on, et nad pole üksmeelel ning ühisosa on väike ning nad ei seleta midagi, vaid sildistavad. Plussiks on võimalus võrrelda teiste inimestega. Suur viisik (NEO-OCEAN), kus on viis faktorit. Teooria on loodud 1990-del, mitu loojat. Põhineb faktoranalüüsil, kus grupid on korrelatsioonis. O avatus kogemustele; loovus, kujutlusvõime, uudishimu C teadlikkus, meelekindlus, organiseeritus, vastutus
abistamiskäitumist. Nendest, kes olid ette valmistanud kõne tööleasumisest, abistasid 29%. Nendest möödujatest, kes valmistusid kõnelema abistajast samaariamehest, oli abistajaid 53%. Erinevus ei osutunud statistiliselt oluliseks ja seega leidis ka uurimuse teine hüpotees kinnitust. Aktuaalsed mõtted ei mõjuta oluliselt abistamiskäitumist. Üldine järeldus kirjeldatud eksperimendist on see, et kiirustamine pärsib abistamiskäitumist. 30) Isiksusejoonte mõju abistamiskäitumisele Londoni järgi. Isiksusejoonte analüüsi abil on püütud kirjeldada, missugused iseloomujooned mõjutavad abistamiskäitumist. Iseloomujoonte uurimused rajanevad üldjuhul konkreetsetes abistamissituatsioonides osalenute uurimises. Näiteks London (1970) küsitles 27 kristlast, kes olid pärast 1945. aastat põgenenud Euroopast Ameerika Ühendriikidesse. Küsitletuteks olid inimesed, kes olid peitnud juute natside tagakiusu eest
Isiksus - teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab teadvuse ja eneseteadvuse olemasolu, käitumise suhteline püsivus ning suutlikkus oma käitumist oodatavate tagajärgede alusel ette näha ja seda vastavalt suunata, ka võime reguleerida iseennast ja oma suhteid keskkonnaga. Isiksuse joon suhteliselt püsiv iseloomujoon või omadus, mis ilmneb inimese emotsioone, temperamenti ja inimestevahelist suhtlemist väljendavas käitumises. Isiksusejoonte põhjal otsustatakse isiksuse eripära üle. Isiksuse omadusi iseloomustab: püsivus unikaalsus universaalsus Tugev ja edukas bränd on emotsionaalne, hingestatud kui inimene. · Inimestel on nimed samuti brändidel · Inimesed kuuluvad perekonda nii ka brändid · Inimestel on isiksus (välimus, stiil, käitumine, imidz, veidrused, hirmud, unistused ...),
kes lamajast möödusid, anti eelnevalt kolm erinevat ajasurvet väljendavat instruktsiooni(kui kiire siis vähem abistajaid). Teine muutuja, mille mõju uuriti, olid inimese aktuaalsed mõtted ehk see, mille inimene parasjagu mõtleb.(ei avaldand) Kolmas muutuja oli osalejate usuline orientatsioon, mida oli eelnevalt testitud. (ei lugend) Üldine järeldus kirjeldatud eksperimendist on see, et kiirustamine pärsib abistamiskäitumist. 30. Isiksusejoonte mõju abistamiskäitumisele Londoni järgi. London (1970) küsitles 27 kristlast, olid inimesed, kes olid peitnud juute natside tagakiusu eest. Intervjuude tulemusena selgus, et „päästjaid“ iseloomustasid kolm tunnust. 1. Seiklusvaim. Need inimesed armastasid võtta riski ja tegeleda raskustega2. Sotsiaalne marginaalsus. Nad tundsid ennast olevat pigem ühiskonna äärealadel kui peavoolus osalejad. 3. Moraalne samastumine oma vanematega. Päästjatel oli olnud usaldav ja
Inimene hindab oma võimeid abistamiseks. 2. Vastutuse võtmise- ehk motivatsioonifaas, kus sisemiste normide ja moraalse vastutustunde tõttu otsustatakse sekkuda. 3. Kaalutlemine, kus hinnatakse abistamine võimalikku tulemust ja vaetakse selle saavutamiseks vajaminevat pingutust. Hinnatakse ka abistamisega seotud võimalikke ohtusid. 4. Tegutsemine, kus langeb lõplik otsus, kas sekkuda või mitte. Vastavalt sellele otsusele ka käitutakse. 31. Isiksusejoonte mõju abistamiskäitumisele Londoni järgi. 1) Seiklusvaim. Need inimesed armastasid võtta riski ja tegeleda raskustega. Samas nad ei läinud meeletuseni, vaid hindasid olukorda kainelt. 2) Sotsiaalne marginaalsus. Nad tundsid ennast olevat pigem ühiskonna äärealadel kui peavoolus osalejad. 3) Moraalne samastumine oma vanematega. Päästjatel oli olnud usaldav ja lähedane suhe oma vanematega, kes elasid pühendunud kõlbelist elu.
Neli peamist koolkonda/lähenemist: 1) Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline lähenemine 2) Humanistlik lähenemine 3) Kognitiivne-käitumuslik lähenemine (Kõige uuem. Väga selgeid klassikuid ei olegi veel tekkinud.) 4) Isiksuse joonte teooriad On ka väiksemaid, kuid need neli käsitlust on peamised. ISIKSUSE JOONTE TEOORIAD See on teooriate grupp, mida iseloomustavad sarnased tunnused. Kui kaks inimest räägivad kolmandast isikust, siis nad kasutavad tihti omadussõnu. Isiksusejoonte teooriad põhinevad sellel ideel, et on olemas mingid kindlad ja püsivad tunnused isiksuses, mis sõltumata olukordadest jäävad püsima ja mille kaudu saab inimest iseloomustada. Need teooriad on olnud läbi aegade suhteliselt populaarsed. Mõned näited teooriatest: 1) Loodud 20. sajandi alguses Gordon Allporti poolt. Tema kasutas ühe esimesena seda sama ideed, mida väga palju tänapäeval isiksuse uurimisel rakendatakse. Ta uuris isiksust ja tema omadusi keele kaudu.
vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isiksusejoonte teooriad põhinevad ideel, et on olemas mingid kindlad ja püsivad tunnused isiksuses, mis sõltumata olukordadest jäävad püsima ja mille kaudu saab inimest iseloomustada: 1. Allport'i isiksuseteooria - Lingvistiliseks lähenemine ehk uuris isiksust keele kaudu. Kui keeles on tekkinud inimese iseloomustamiseks mingi omadussõna, siis see omadus, on reaalselt ka olemas
Kriitika Rogersi lähenemisele Definitsiooni probleemid: Rogersi teooria on rohkem filosoofiline vaade, mitte formaalne teooria. Oletas, et indiviidi põhi motivatsiooniline tung on enese- aktualisatsiooni saavutamisele, kuid ei viinud läbi eksperimente. Tema lähenemisviis on piiratud - geneetilised faktorid ja lapsepõlvekogemused ignoreeritud +kliendi-keskne (inimese-keskne) teraapia. Isiksusejoonte teooriad Lähtuvad eeldusest, et inimestel on teatud kindlad, neid iseloomustavad jooned, mis on suhteliselt püsivad ja avalduvad erinevates olukordades. Isiksuse jooned on küllalt universaalsed, kuid inimesed erinevad selle poolest kuivõrd üks või teine joon on väljendunud. Isiksus = isiksusejoonte summa • Gordon Allport leidis 18 000 sõna, mida saab kasutada isiksuse iseloomustamiseks (kui sünonüümid maha arvata - 4500).
uuringutest on kogunenud andmed selle kohta, millist tüüpi vastuseid mingit kindlat tüüpi isikud tavaliselt annavad. 32. Kirjelda McRae ja Costa Suure Viisiku teooriat. Tunnusjoonte ideoloogiast lähtuv isiksusepsühholoogia kontseptsioon (suure viisiku teooria). On jõutud järeldusele, kõik isiksuse tunnusjooned taanduvad viiele põhifaktorile, mis kujundavadki endast isiksuse baas-seadmusi. Ehk inimese isiksus koosneb kõigi viie kombinatsioonist. Kuigi isiksusejoonte teooriad kirjeldavad inimese käitumist päris hästi ja võimaldavad ka selle prognoosimist, ei seleta need käitumist ehk miks millalgi inimene midagi teeb. Samamoodi ei peegeldu nendes teooriates inimese areng eluea jooksul. Lisaks ei võimalda teooriad praegu veel selgitada seda, miks ja kuidas isiksusejooned tekivad ning milline on nende omavaheline interaktsioon. 1. avatus 2. kohusetunne/meelekindlus 3. ekstravertsus 4
Andmete raske kättesaadavus. Bränd kui isiksus: Isiksus - teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab teadvuse ja olemasolu, käitumise suhteline püsivus ning suutlikkus oma käitumist oodatavate tagajärgede alusel ette näha ja seda vastavalt suunata, ka võime reguleerida iseennast ja oma suhteid keskkonnaga. Isiksuse joon – suhteliselt püsiv iseloomujoon või omadus, mis ilmneb inimese emotsioone, temperamenti ja inimestevahelist suhtlemist väljendavas käitumises. Isiksusejoonte põhjal otsustatakse isiksuse eripära üle. Isiksuse omadusi iseloomustab: – püsivus; – unikaalsus; – universaalsus. Emotsionaalne branding: Tugevad brändid omavad tugevat identiteeti. Tugevad brändid eristuvad. Tugevad brändid esindavad selgeid lubadusi. Tugevad brändid on järjepidevad. Tugevad brändid ei laiene lõputult. Tugevad brändid on emotsionaalsed
- Impulsi kontrolli soodustamine - Häirunud kehatajuga teglemine - Sotsiaalse funktsioneerimise taastamine ja edendamine - Käesolevate suhteprobleemide lahendamine - Probleemilahendusoskuste arendamine - Perfektsionistlike hoiakute muutmine - Üldise enesehinnangu probleemidega tegelemine Söömishäiretega patsientide seisund kujuneb mitmetest vastastikku mõjutavatest protsessidest: - Toidu piiramisega kaasnevatest mõjudest - Isiksusejoonte mõjudest - Ja keskkonnast tulenevatest mõjudest Ravi planeerimisel tuleks neid aspekte arvesse võtta Psühotsotsiaalne sekkmine AN ravis - Individuaalne Psühhoteraapia KKT, IPT; motivatsiooniteraapua, psühhodünaamiline teraapia - Pereteraapia lastel ja noorukitel - Toetusgrupid patsientidele ja peredele Psühhotsotsiaalne sekkumine BN ravis - Teraapia! - Kognitiiv-käitumuslik teraapia - Interpersonaalne teraapia - KKT + IPT
omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (PF), ehk need, millest isiksus koosneb. 16 olid sõltumatud. Eysenck Arvas, et isiksust saab määrata kahe faktori järgi. Faktor on omaduste grupp, mis on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist, nt. Ekstrovertsus-introvertsus, stabiilsus-mittestabiilsus. Isiksusejoonte teooriate miinused on, et nad pole üksmeelel ning ühisosa on väike ning nad ei seleta midagi, vaid sildistavad. Plussiks on võimalus võrrelda teiste inimestega. Suur viisik (NEO-OCEAN), kus on viis faktorit. Teooria on loodud 1990-del, mitu loojat. Põhineb faktoranalüüsil, kus grupid on korrelatsioonis. O avatus kogemustele; loovus, kujutlusvõime, uudishimu C teadlikkus, meelekindlus, organiseeritus, vastutus
(kognitiivne aspekt), tundmisviisi (emotsionaalne aspekt) ja reageerimisviisi (käitumuslik aspekt). Enamik isiksuse uurijaid seab esikohale teatavate isiksusjoonte kindlakstegemise ja selle, kuidas indiviidid erinevad üksteisest nende joonte poolest. Kuna isiksusjooni on väga suur hulk, on püütud nende hulka vähendada, koondada paljude erijoonte kirjeldused väiksemaks arvuks isiksuse baasdimensioonideks. Sageli kasutatav strateegia stabiilsete isiksusejoonte koondamiseks on statistiline tehnika – faktoranalüüs. Faktoranalüüs käigus analüüsitakse suurt hulka andmeid, otsides väiksemat arvu neid ühendavaid faktoreid. Raymond Cattell oli esimesi, kasutas faktoranalüüsi sadade isiksusejoonete koondamiseks 16 faktori ehk dimensiooni alla. Nende dimensioonide mõõtmiseks kostas ta spetsiaalse isiksuse küsimustiku, mille eri versioone on psühholoogid kasutanud aastakümneid. Tavaliselt on
oma käitumist oodatavate tagajärgede alusel ette näha ja seda 35 vastavalt suunata, ka võime reguleerida iseennast ja oma suhteid keskkonnaga. Isiksuse joon suhteliselt püsiv iseloomujoon või omadus, mis ilmneb inimese emotsioone, temperamenti ja inimestevahelist suhtlemist väljendavas käitumises. Isiksusejoonte põhjal otsustatakse isiksuse eripära üle. Isiksuse omadusi iseloomustab: püsivus unikaalsus universaalsus Emotsionaalne branding · Tugevad brändid omavad tugevat identiteeti · Tugevad brändid eristuvad · Tugevad brändid esindavad selgeid lubadusi · Tugevad brändid on järjepidevad · Tugevad brändid ei laiene lõputult · Tugevad brändid on emotsionaalsed Tugev ja edukas bränd peab olema hingestatud kui inimene:
Leohard,A.Litshko)ja 18.küsimus Aktsentueerituse tüübid ja kriminaalne käitumine Aktsentueeritud isiksuse mõiste võttis esmakordselt kasutusele Saksa psühhiaater Karl Leonhard (19041988), kes nimetas nõnda normaalseid inimesi, kelle mõned omadused väljenduvad rõhutatult ehk aktsentueeritult.Sellistel temperamendi- ja iseloomujoontel on tendents süveneda ja areneda patoloogia suunas, jättes mingis väljendumisastmes sügava jälje kogu isiksuse struktuurile. Nende isiksusejoonte olemasolust lähtudes saab inimesi kirjeldada, klassifitseerida ja nende käitumist prognoosida.Aktsentueerituse mõiste on aluseks ka Vene psühhiaatri Andrei Litsko (sünd 1926) kontseptsioonile noorukite aktsentueeritud iseloomudest.Aktsentueeritud iseloomu all mõistetakse noorukieas ilmnevaid tunde- ja tahteelun kõrvalekaldeid, millega kaasnevad käitumishäired. Niisugused iseloomu kõrvalekalded ei vasta aga psühhopaatia diagnostilistele tunnustele
õpiraskustega ande- Andekuse määratlus on aluseks sellele, kuidas me tuvastame andekaid kaid lapsi. lapsi. Feldhusen ja Jarvan (2002) on andekuse definitsioone uurides leid- nud, et neid võib jaotada kuude kategooriasse. Määratlused võivad olla seotud kas mingi psühhomeetrilise mõõdiku, tavaliselt intelligentsustesti skooriga, isiksusejoonte ja psüühiliste seisunditega, lähtuda sotsiaalsetest väärtustest või hariduslikest suundumustest, olla määratletud erivõimetega või mitmedimensioonilised. Andekate laste või- Väga paljudes riikides on andekuse defineerimise eesmärgiks võimaldada mete tase, erivõimed, rahuldada selliste laste hariduslikke erivajadusi (Mönks & Pflüger, 2005). iseloomujooned ja
aktsepteerib silti ja näeb ennast deviantsena. Hälbekäitumine on käitumine, mis läheb vastuollu üldiselt jälgitavate normidega. Aktsentueeritud isiksuse mõiste tõi psühhiaatriasse saksa psühhiaater K. Leonhard (1964), kes nimetas nõnda normaalseid inimesi, kelle mõned isikupäraomadused väljenduvad rõhutatult(aktsentueeritult). Sellistel temperamendi- või iseloomujoontel on suund areneda patoloogiliseks, jättes mingis väljendumisastmes jälje kogu isiksuse struktuurile. Nende isiksusejoonte olemasolust lähtudes saabki isiksusi kirjeldada ja liigitada. Aktsentueeritud iseloomu all mõistetakse kõrvalekaldeid isiksuse arengus, eriti tunde- ja tahteelus, millega kaasnevad käitumishäired. Kõrvalekallete iseloom ei vasta aga psühhopaatia kolmele tunnusele: kõikehaaravus, suhteline muutumatus ja sotsiaalse kohanemise häiritus. Aktsentueeritud iseloomuga inimestel võib
annaabi.ee 
