käitumine, mis on adekvaatne propriumis olevale (väärtused, eesmärgid, plaanid, hoiakud jne) juhindub 3 printsiibist: · organiseeriva energia printsiip - kohanemisprotsessist vabanev energia suundub püüdluste realiseerimiseks · kompetentsuse printsiip - suurendada mina- efektiivsust ja kompetentsust, terve isiksus - ülesannete hulga suurendamine, mida lahendada · vastavus propriumile - sõltumatu minevikust, kuid sõltuv propriumist Klassifitseeriv paradigma Dispositsiooniline lähenemine Henry A. Murray (1893-1988) Explorations in personality. New York: Oxford, 1938/1962. psühhodünaamiline: a) vajadused b) projektsioonid c) ajatelg klassifitseeriv: dispositsioonid = vajadused ja motiivid I Metodoloogia · isiksus teoreetiline konstrukt individuaalse ajaloo sündmusi "The history of the personality is the personality"
käitumine, mis on adekvaatne propriumis olevale (väärtused, eesmärgid, plaanid, hoiakud jne) juhindub 3 printsiibist: · organiseeriva energia printsiip - kohanemisprotsessist vabanev energia suundub püüdluste realiseerimiseks · kompetentsuse printsiip - suurendada mina- efektiivsust ja kompetentsust, terve isiksus - ülesannete hulga suurendamine, mida lahendada · vastavus propriumile - sõltumatu minevikust, kuid sõltuv propriumist Klassifitseeriv paradigma Dispositsiooniline lähenemine Henry A. Murray (1893-1988) Explorations in personality. New York: Oxford, 1938/1962. psühhodünaamiline: a) vajadused b) projektsioonid c) ajatelg klassifitseeriv: dispositsioonid = vajadused ja motiivid I Metodoloogia · isiksus teoreetiline konstrukt individuaalse ajaloo sündmusi "The history of the personality is the personality"
· universaalsust 5. Isiksuse teooriad ehk paradigmad Psühhodünaamiline paradigma · alateadvus/teadvus · instinkt, vajadused · konflikt · areng, staadiumid Humanistlik paradigma · eneseteostus · vabadus, eksistentsiaalsus · terviklikkus · irratsionaalsus, spontaansus Kognitiiv-käitumuslik paradigma · õppimine · mudel, mudeldamine · atributsioonid, ootused · sotsiaalne keskkond Klassifitseeriv paradigma · isiksuse jooned · vajadused · psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel: Näiteks armastus Psühhodünaamiline paradigma · instinkt ja vajadus · fiksatsioon · projektiivne olemus · bioloogiline · seotus (attachment) Humanistlik paradigma · irratsionaalsus
· universaalsust 5. Isiksuse teooriad ehk paradigmad Psühhodünaamiline paradigma · alateadvus/teadvus · instinkt, vajadused · konflikt · areng, staadiumid Humanistlik paradigma · eneseteostus · vabadus, eksistentsiaalsus · terviklikkus · irratsionaalsus, spontaansus Kognitiiv-käitumuslik paradigma · õppimine · mudel, mudeldamine · atributsioonid, ootused · sotsiaalne keskkond Klassifitseeriv paradigma · isiksuse jooned · vajadused · psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel: Näiteks armastus Psühhodünaamiline paradigma · instinkt ja vajadus · fiksatsioon · projektiivne olemus · bioloogiline · seotus (attachment) Humanistlik paradigma · irratsionaalsus
Inimese isiksuse määravad seesmised, inimese jaoks teadvustamatud konfliktid ning see, kuidas ta nendega toime tuleb · Humanistlik lähenemine Isiksus areneb läbi erinevate etappide, eesmärgiks on kõrgemate vajaduste rahuldamine · Sotsiaal-kognitiivne ja käitumuslik lähenemine Inimese isiksuse kujunemisel on oluline roll ümbritsevatel inimestel · Bioloogiline lähenemine Isiksus koosneb mitmest omavahelises kindlas struktuuris olevatest joontest · Klassifitseeriv lähenemine Isiksus koosneb mitmest omavahelises kindlas struktuuris olevast joonest ( tunnusest), mis on ajas suhteliselt püsiv 6) Psühhodünaamilise paradigma kohaselt inimese isiksuse määrab see, kas ja kuidas ta tuleb toime arengu jooksul esinevate teadvustamatute konfliktidega. Tõene 7) Isiksuse uurimise keskkondliku programmi kohaselt.... Keskkond mõjutab isiksuse arengut 8) Millised omadused ei iseloomusta isiksusejooni?
Edwin Powell Hubble Edwin Powell Hubble (20. november 1889 Marshfield 28. september 1953) oli ameerika astronoom, Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige ja Galaktika-välise astronoomia rajaja. 1920ndatel aastatel tegi ta kaasaegse astronoomia tähtsaimad avastused, mis muutsid astronoomide arusaamu Universumist ja meie kohast sellest igaveseks. Enne Hubble'i avastusi uskus suurem osa astronoome, et Linnutee rohkem kui 200 miljardist tähest koosnev galaktika, mille läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja kuhu kuulub ka Maa koos Päikesesüsteemiga moodustabki kogu Universumi. 1924. aastal leidis Hubble aga esimesi tõendusi selle kohta, et väljaspool meie galaktikat on olemas veel teisedki galaktikad. Mount Wilsoni observatooriumis tehtud vaatlused näitasid, et kauged ja kahvatud valguspilved Universumi sügavustes on tegelikult terved galaktikad. Kõige tähtsama avastuse tegi Hubble aga 1929. aastal. Galak...
toimingutega. 2003. aastal tõi Bonillas oma teostesse oma vanaisa, J. R. Plaza, tohutu fotoarhiivi. Ta ühendab elemente, mis on a priori ühildamatud: ühelt poolt isiklik, biograafiline jutustus, mis sisaldab isiklikke nalju ja tundeid, teisalt poolteaduslik kogumikuelement klassifitseeriv ja arhiveeriv. Jüri Arrak Pildist tuleb ruumiliselt välja "kultuurikiht". Mulle tundub, et kunstnik üritab tähelepanu pöörata prahi viskamisele merre. Mida me oleme kord põhja ladestame, sellega peame me ka edasi elama. Ükskord aga ületab see sodi selle
- fiksatsioon. - projektiivne olemus (armastan seda, keda tahan armastada). - bioloogiline (järglaste saamine). - seotus. Humanistlik paradigma: - irratsionaalsus. - sisemise vabaduse tingimus. - tervliklikkus, baasväärtus. - olemuslik ehk eksistents. Kognitiiv-käitumuslik paradigma: - omandatud suhtlemisviis. - mudel. Kopeerid nt vanemate käitumist. Varajased mudelid on see, mis paneb aluse sellele kuidas ma aru saan mis on õige. - Seisundi atributsioon. Klassifitseeriv paradigma: - isiksuse joon. - vajadusel baseeruv (näit. Naff). - püsiv, psühhodiagnostika. - tüpoloogiad. - temperament, somatotüübid. II Näited isiksuse püsiomaduste konseptsioonidest: Hippokrates (460-377eKr) – ainete kvaliteedid: Tuli – soojus, vesi – vedelus, maa – tugevus, õhk – külmus. Inimese omadused ja kehamahlad: sanguis - veri soojus flegma - lima külmus
Ühisel seisundil põhinev ühtsus, mis väljendub -PRESTIIZIS, AUS, VÄÄRIKUSES. Poliitiline kihistumine toimub võimu alusel: kujunevad võimugrupid või parteid . VÕIM. Võim on Weberi järgi võimalus vastupanu ületades viia ellu oma tahet sotsiaalsete suhete raames. Marxi käsitluses on võim selle käes, kes kontrollib majandust. Weberil on võim omaette stratifitseerimise tunnusjoon. Weber viib stratifikatsiooni teistele alustele, mida ei määra suhe, vaid klassifitseeriv, eristav tunnus . Ta eristab gruppe. Gruppide käitumine, suhtumine, eetika jne. on täiesti selgesti eristatavad. Tema teooria võimaldab ühiskonda palju sügavamalt kirjeldada. 5. TÄNAPÄEVA ÜHISKONNA STRATIFIKATSIOON. Tänapäeval usutakse, et klassid on jäänud valdavalt Marxi ja Esimese maailmasõja eelsetesse aegadesse. Kuid suhe rikkuse-vaesuse, juhtimise- alluvuse vahel on jäänud üldjoontes samaks.
leibkonna tüüp ja elukoht, isiku vanus ja sugu). Mõõdetavaid tunnuseid nimetatakse koguselisteks muutujateks, liigitavaid klassifitseerivateks. Klassifitseeriva muutuja võimalikud väärtused on määratud klassifikaatori või muu liigituse kategooriatega. Näiteks tegevusala on määratud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoriga (EMTAK). Koguseline muutuja määrab statistilise näitaja sisu, klassifitseeriv muutuja näitab, millises lõikes koguseline muutuja esitatakse. Klassifitseeriv muutuja võib puududa. Statistilist näitajat iseloomustavad järgmised tunnused: 1. Statistilisel näitajal on olemas nii kvantitatiivne kui ka kvalitatiivne külg, st mistahes näitaja omab arvulist väärtust ja vastavat mõõtühikut (näitaja kvantitatiivne külg) ning sisulist väärtust, mille alusel me otsustame kas vastav arvväärtus on suur
anima ja animus, vari) Ekstraversioon psüühilise energia suunatus väljapoole. Introversioon - energia suunatud subjektile, psüühilistele protsessidele. A.ADLER - Peamine inimese vajadus püüelda üleolekule, täiuslikkusele ja täiustumisele. Kui täius jääb saavutamata: alaväärsuskompleks- kui alaväärsustunne, siis kompenseerib sooviga ennast maksma panna, üle olla. 5 2. Klassifitseeriv e isiksusejoonte lähenemine (trait approach). Isiksus on ajas püsivate, stabiilsete omaduste kogum ja see moodustab kindla struktuuri; viie-faktoriline mudel ehk Suur Viisik 3. Käitumuslik e biheivioristlik - Isiksus on omandatud reaktsioonide kogum; kujundab välja keskkond. 4. Humanistlik C.Rogers, A.Maslow; Isiksuse tuuma moodustavad teadlik, isemotiveeriv võime muutuda ja täiustuda; Isiksus on kaasasündinud; eesmärk isiksusel on eneseaktualisatsioon Eneseaktualiseerimine
Teise buumina taheti seal näha lõunamaalasi või näiteks Itaalia meremehi. Sugulusterminid: elementaarsed ja deskriptiivsed. · Elementaartermin: isa, ema, poeg, tütar jne Deskriptiivsed: ema-õe-poja-mees (paneme kokku kaugema sugulase elementaarsete põhjal) · 8 primaarsuhet: F (isa), M (ema), B (vend), Z (õde), S (poeg), D (tütar), H (abielumees), W (abielunaine) Näiteks: FB(-isa vend); MB(-ema vend) Deskriptiivsed ja klassifitseerivad terminid. Klassifitseeriv võtab kokku erinevad sugulaste tüübid ühte terminisse. 15 Näiteks: Polüneesia ,,tam" nii isa kui isapoolne onu. Tam on seega ühelt poolt elementaarne F, teisalt deskriptiivne FB. Isal ja onul on võrreldav staatus.Kunagised klassifitseeringud Eestis: Lell isavend; Sõtse isaõde; Käli naiseõde; Küdi mehevend; Nadu meheõde; Nääl naisevend või õemees; Onu emavend; Tädi ema õde. Lineaarse sugulased eellased, kellest pärinetakse otseliinis.
Isiksus kujuneb suhtlemises ja koos teistega tegutsedes. Oluline roll on kogemusel, mille tagajärjel kujuneb tagajärgede ootus, mis hakkab tema käitumist suunama selle läbi, et inimene oskab ette arvata, millised on tema käitumise tagajärjed. Samamoodi kujuneb inimesel välja enesetõhususe tunne, ehk, mismoodi suudab ta endaarvates mingisuguses olukorras toime tulla. o evolutsiooniline o klassifitseeriv: bioloogiline tunnusjoonte teooria. Ekstravertsus, introvertsus, neurootilisus hiljem ka psühhootilisus(Eysenck) 31. Projektiivtestid ja objektiivtestid. Projektiiv ja objektiivtestid on kaks kõige tuntumat isiksusetestide liiki. Objektiivtestide näol on tegemist testidega, mis võimaldavad saada vastuseid isiku elu seikade ja teda iseloomustavate omaduste kohta selliselt, et kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust või mitte paikapidavust
kui rahvuseks. Rajaneb sakslaste matkimisel riietuses, ühistegevuses, kultuuris. - Talude päriseksostmine + majanduslik ühistegevus - Euroopaliku kultuurimudeli omaksvõtt: seltsielu, laulukoorid - Kooliharidus ja lugemisoskus – on rajanud teed ärkamisajale. Kool toob kaasa kiire muudatuse erinevates mõtlemissfäärides. Kooliharidus ja muutused mõtlemisviisis: 1. Abstraktsete üldmõistete tulek 2. Klassifitseeriv liigendamine 3. Loogiliste vastuolude küsimus – kui näed surnud inimest unes, siis kus ta on? Taevas, hauas, lihtsalt unenäos? 4. Suhtumine seletamatusse Mõned seletused seto kontekstist, miks tänapäeval ei kogeta „üleloomulikke“ asju: Nüüd on ilm nii tehnikat täis, et tondil ei ole kohta, kus olla. Inglid, vaimud… - nüüd inimestele enam ei näidata, nüüd inimesed on nii patused, vanasti olid õndsad. Vanast
kohta), seda kõrgemal asub ta süzeelisuse skaalal. Keskaegse kroonika kirjutaja lähtub sellest, et kõik inimesed on surelikud, seetõttu ei sisalda surmateade mingisugust informatsiooni. Kuid ühed surevad kuulsuses, teised aga ,,kodus" see ongi see, mis väärib mainimist. Seega on sündmus alati mingi keelu rikkumine, on fakt, tõsiasi, mis leidis aset, kuigi ei oleks tarvitsenud seda olla. Tekstid jagunevad seega süzeelisteks ja süzeetuteks. Süzeetuil tekstidel on selgesti klassifitseeriv iseloom, nad sanktsioneerivad mingi maailma ja tema ehituse. Süzeetute tekstide näiteks võib olla 16 kalender. Süzeetus tekstis on piir binaarsete vastandlike pooluste vahel suletud ja vankumatu. Süzeelistes tekstides tuuakse sisse tegelane, kellel on õigus neid piire rikkuda ja sellega tekitada konflikti. Need on Romeo ja Julia, kes astuvad üle kaht vaenutsevat perekonda lahutavast rajajoonest
annaabi.ee 
