Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon (1)

Tallinna Tehnikaülikool - Informaatika - Infosüsteemi projekteerimine
5 VÄGA HEA
Punktid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Informaatikainstituut
Infosüsteemide õppetool
Iseseisev töö aines 'Infosüsteemide projekteerimine ':
Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon
Teostajad :
Indrek Kempi (001546)
Pärtel Lias (010617)
Eero Ringmäe (010636)
Õpperühmad:
LAP51 ja LAP 52
Juhendaja :
Lea Elmik
Tallinn
2003
Autorideklaratsioon:
Kinnitame, et käesolev projekt on meie iseseisva töö tulemus ning selle põhjal ei ole enne arvestust taotletud.
Eero Ringmäe
Pärtel Lias
Indrek Kempi
Sisukord
1. Projekti spetsifikatsioon 10
1.1 Projekti taust 10
1.2 Projekti eesmärgid ja tulemused 10
1.3 Tööjaotus 11
2. Infosüsteemi äri- ehk toimimise vaade 12
2.1 Terviksüsteemi üldvaade (infosüsteemi üldised eesmärgid ja tükeldusloogika) 12
2.2 Pädevusalade vaade 12
2.2.1 Pädevusalade nimekiri 12
2.2.2 Juhataja pädevusala spetsifikatsioon 13
2.2.2.1Pädevusala eesmärgid 13
2.2.2.2Pädevusala vastutused (business use case -id) 13
2.2.2.3Pädevusala vajadused (business use case-id) 14
2.2.2.4Pädevusalasisesed protsessid (business use case-id) 14
2.2.2.5Pädevusala objektid (business klassid ) 14
2.2.2.6Pädevusala sündmused 14
2.2.2.7Pädevusalaga seotud subjektid (business actorid) 15
2.2.2.8Pädevusala mudelid 15
2.2.2.8.1Business Use Case diagrammid 15
2.2.2.8.2Business Use Case ‘ide kirjeldused 18
2.2.2.8.3Kontseptuaalne klassidiagramm 20
2.2.2.8.4Klasside definitsioonid 21
2.2.2.8.5Olulisemad püsipäringud, väljundid (nimekiri) 22
2.2.3 Meelelahutusjuhi pädevusala spetsifikatsioon 22
2.2.3.1Pädevusala eesmärgid 22
2.2.3.2Pädevusala vastutused (business use case-id) 22
2.2.3.3Pädevusala vajadused (business use case-id) 23
2.2.3.4Pädevusalasisesed protsessid (business use case-id) 23
2.2.3.5Pädevusala objektid (business klassid) 23
2.2.3.6Pädevusala sündmused 23
2.2.3.7Pädevusalaga seotud subjektid (business actorid) 24
2.2.3.8Pädevusala mudelid 24
2.2.3.8.1Business Use Case diagrammid 24
2.2.3.8.2Business Use Case ‘ide kirjeldused 26
2.2.3.8.3Kontseptuaalne klassidiagramm 29
2.2.3.8.4Klasside definitsioonid 30
2.2.3.8.5Olulisemad püsipäringud, väljundid (nimekiri) 31
2.2.4 Kassapidaja pädevusala spetsifikatsioon 31
2.2.4.1Pädevusala eesmärgid 31
2.2.4.2Pädevusalade vastutused (busines use case-id) 31
2.2.4.3Pädevusala vajadused (business use case-id) 32
2.2.4.4Pädevusala protsessid (business use case-id) 32
2.2.4.5Pädevusala objektid (business klassid) 32
2.2.4.6Pädevusala sündmused 32
2.2.4.7Pädevusalaga seotud subjektid (business actorid) 32
2.2.4.8Pädevusala mudelid 33
2.2.4.8.1Business Use Case diagrammid 33
2.2.4.8.2Business Use Case ’ide kirjeldused 35
2.2.4.8.3Kontseptuaalne klassidiagramm 35
2.2.4.8.4Klasside definitsioonid 36
2.2.4.8.5Olulisemad püsipäringud, väljundid (nimekiri): 36
2.2.5 Raamatupidaja pädevusala spetsifikatsioon 37
2.2.5.1Pädevusalade vastutused (busines use case-id) 37
2.2.5.2Pädevusala vajadused (busines use case-id) 37
2.2.5.3Pädevusalased protsessid (busines use case-id) 37
2.2.5.4Pädevusala objektid (business klassid) 37
2.2.5.5Pädevusala sündmused 38
2.2.5.6Pädevusalaga seotud subjektid 38
2.2.5.7Pädevusala mudelid 38
2.2.5.7.1Business Use Case diagrammid 38
2.2.5.7.2Business Use Case ’ide kirjeldused 39
2.2.5.7.3Kontseptuaalne klassidiagramm 40
2.2.5.7.4Olulisemad püsipäringud, väljundid (nimekiri) 41
2.2.6 Kliendi pädevusala spetsifikatsioon 41
2.2.6.1Pädevusala eesmärgid 41
2.2.6.2Pädevusala vastutused (business use case-id) 41
2.2.6.3Pädevusala vajadused (business use case-id) 42
2.2.6.4Pädevusalasisesed protsessid (business use case-id) 42
2.2.6.5Pädevusala objektid (business klassid) 42
2.2.6.6Pädevusala sündmused 42
2.2.6.7Pädevusalaga seotud subjektid (business actorid) 43
2.2.6.8Pädevusala mudelid 43
2.2.6.8.1Business Use Case diagrammid 43
2.2.6.8.2Business Use Case ‘ide kirjeldused 43
2.2.6.8.3Kontseptuaalne klassidiagramm 45
2.2.6.8.4Klasside definitsioonid 45
2.2.6.8.5 Olulisemad püsipäringud, väljundid (nimekiri) 46
2.3 Funktsionaalne vaade 46
2.3.1 Funktsionaalsete allsüsteemide nimekiri 46
2.3.2 Piletimüügi funktsionaalne allsüsteemi spetsifikatsioon 46
2.3.2.1Taust 46
2.3.2.2Eesmärgid 46
2.3.2.3Vastutused 46
2.3.2.4Kasutus pädevusalade poolt(subjektid) 46
2.3.2.5Nõuded, vajadused 47
2.3.2.6Objektid 47
2.3.2.7Protsessid 47
2.3.2.8Sündmused 47
2.3.2.9Registrite kasutus 48
2.3.2.10Seosed teiste allsüsteemidega 48
2.3.2.11Allsüsteemi mudelid Rational Rose ’is 48
2.3.2.11.1Use Case Diagramm 48
2.3.2.11.2Use Case’ide kirjeldused 48
2.3.2.11.3Tegevusdiagrammid menetlusprotsessidele 49
2.3.2.11.4Kontseptuaalne klassidiagramm 50
2.3.2.11.1Klasside definitsioonid 51
2.3.3 Hangete funktsionaalse allsüsteemi spetsifikatsioon 52
2.3.3.1Taust 52
2.3.3.2 Eesmärgid 52
2.3.3.3 Vastutused 52
2.3.3.4 Kasutus pädevusalade poolt (subjektid) 53
2.3.3.5 Nõuded, vajadused 53
2.3.3.6Objektid 54
2.3.3.7Protsessid 54
2.3.3.8 Sündmused 55
2.3.3.9 Registrite kasutus 55
2.3.3.10Seosed teiste allsüsteemidega 55
2.3.3.11Allsüsteemi mudelid Rational Rose’is 56
2.3.3.11.1Use Case diagramm 56
2.3.3.11.2Use Case ‘ide kirjeldused 56
2.3.3.11.3Tegevusdiagrammid menetlusprotsessidele 57
2.3.3.11.4Kontseptuaalne klassidiagramm 58
2.3.3.11.5Klasside definitsioonid 59
2.3.4 Mängukavade funktsionaalse allsüsteemi spetsifikatsioon 59
2.3.4.1Taust 59
2.3.4.2Eesmärgid 60
2.3.4.3 Vastutused 60
2.3.4.4Kasutus pädevusalade poolt (subjektid) 60
2.3.4.5 Nõuded, vajadused 60
2.3.4.6Objektid 61
2.3.4.7Protsessid 61
2.3.4.8Sündmused 61
2.3.4.9Registrite kasutus 62
2.3.4.10Seosed teiste allsüsteemidega 62
2.3.4.11Allsüsteemi mudelid Rational Rose’is 63
2.3.4.11.1Use Case diagramm 63
2.3.4.11.2 Use Case ‘ide kirjeldused 63
2.3.4.11.3Tegevusdiagrammid menetlusprotsessidele 64
2.3.4.11.4Kontseptuaalne klassidiagramm 65
2.3.4.11.5Klasside definitsioonid 66
2.3.5 Töötajate funktsionaalse allsüsteemi spetsifikatsioon 66
2.3.5.1Taust 66
2.3.5.2Eesmärgid 66
2.3.5.3Vastutused 67
2.3.5.4Kasutus pädevusalade poolt(subjektid) 67
2.3.5.5Nõuded, vajadused 67
2.3.5.6Objektid 67
2.3.5.7Protsessid 67
2.3.5.8Sündmused 67
2.3.5.9Registrite kasutus 67
2.3.5.10Seosed teiste allsüsteemidega 68
2.3.5.11Allsüsteemi mudelid Rational Rose’is 68
2.3.5.11.1Use Case diagramm 68
2.3.5.11.2Use Case’ide kirjeldused 69
2.3.5.11.3Tegevusdiagrammid menetlusprotsessidele 69
2.3.5.11.4Kontseptuaalne klassidiagramm 71
2.3.5.11.5Klassidiagrammi tekstiline tõlgendus: 71
2.3.5.11.6Klasside definitsioonid 71
2.3.6 Rendi funktsionaalse allsüsteemi spetsifikatsioon 72
2.3.6.1Taust 72
2.3.6.2Eesmärgid 72
2.3.6.3Vastutused 72
2.3.6.4Kasutus pädevusalade poolt(subjektid) 72
2.3.6.5Nõuded, vajadused 72
2.3.6.6Objektid 72
2.3.6.7Protsessid 72
2.3.6.8Sündmused 73
2.3.6.9Registrite kasutus 73
2.3.6.10Seosed teiste allsüsteemidega 73
2.3.6.11Allsüsteemi mudelid Rational Rose’is 73
2.3.6.11.1Use Case diagramm 73
2.3.6.11.2Use Case’ide kirjeldused 74
2.3.6.11.3Tegevusdiagrammid menetlusprotsessidele 74
2.3.6.11.4Kontseptuaalne klassidiagramm 76
2.3.6.11.5Klasside definitsioonid 76
2.4 Põhiobjektide ( andmekogude , registirite) vaade 78
2.4.1 Andmekogude liigid ja nimekiri 78
2.4.2 Filmide registri spetsifikatsioon 78
2.4.2.1Taust 78
2.4.2.2Eesmärgid 78
2.4.2.3Kasutus pädevusalade poolt (subjektid) 78
2.4.2.4Andmekogu teenindavad allsüsteemid 78
2.4.2.5Nõuded, vajadused 78
2.4.2.6Seosed teiste registrite / andmekogudega 79
2.4.2.7Andmekogu mudelid (äritasemel) Rational Rose’is 79
2.4.2.7.1Kontseptuaalne klassidiagramm 79
2.4.2.7.2Klasside definitsioonid 80
2.4.2.7.3Põhiobjekti olekudiagramm 80
2.4.3 Mängukavade registri spetsifikatsioon 80
2.4.3.1Taust 80
2.4.3.2Eesmärgid 81
2.4.3.3Kasutus pädevusalade poolt (subjektid) 81
2.4.3.4Andmekogu teenindavad allsüsteemid 81
2.4.3.5Nõuded, vajadused 81
2.4.3.6Seosed teiste registrite / andmekogudega 81
2.4.3.7Andmekogu mudelid (äritasemel) Rational Rose’is 82
2.4.3.7.1Kontseptuaalne klassidiagramm 82
2.4.3.7.2Klasside definitsioonid 82
2.4.3.7.3Põhiobjekti olekudiagramm 82
2.4.4 Piletite registri spetsifikatsioon 83
2.4.4.1Taust 83
2.4.4.2Eesmärgid 83
2.4.4.3Kasutus pädevusalade poolt (subjektid) 83
2.4.4.4Andmekogu teenindavad allsüsteemid 84
2.4.4.5Nõuded vajadused 84
2.4.4.6Seosed teiste registritega / andmekogudega 84
2.4.4.7Andmekogu mudelid (äritasemel) Rational Rose’is 84
2.4.4.7.1Kontseptuaalne klassidiagramm 84
2.4.4.7.2Klasside definitsioonid 85
2.4.4.7.3Põhiobjekti olekudiagramm 85
2.4.5 Arvete registri spetsifikatsioon 86
2.4.5.1Taust 86
2.4.5.2Eesmärgid 86
2.4.5.3Kasutus pädevusalade poolt (subjektid) 86
2.4.5.4Andmekogu teenindavad allsüsteemid 86
2.4.5.5Nõuded, vajadused 86
2.4.5.6Seosed teiste registritega /andmekogudega 86
2.4.5.7Andmekogu mudelid (äritasemel) Rational Rose’is 87
2.4.5.7.1Kontseptuaalne klassidiagramm 87
2.4.5.7.2Klasside definitsioonid 87
2.4.5.7.3Põhiobjekti olekudiagramm 88
2.4.6 Lepingute register 89
2.4.6.1Taust 89
2.4.6.2Eesmärgid 89
2.4.6.3Kasutus pädevusalade poolt (subjektid) 89
2.4.6.4Andmekogu teenindavad allsüsteemid 89
2.4.6.5Nõuded, vajadused. 89
2.4.6.6Seosed teiste registritega / andmekogudega 89
2.4.6.7Andmekogu mudelid (äritasemel) Rational Rose’is 89
2.4.6.7.1Kontseptuaalne klassidiagramm 89
2.4.6.7.2Klasside definitsioonid 90
2.4.6.7.3Põhiobjekti olekudiagramm 91
2.4.7 Tarnijate registri spetsifikatsioon 92
2.4.7.1Taust 92
2.4.7.2Eesmärgid 92
2.4.7.3Kasutus pädevusalade poolt (subjektid) 92
2.4.7.4Andmekogu teenindavad allsüsteemid 92
2.4.7.5Nõuded, vajadused 92
2.4.7.6Seosed teiste registrite / andmekogudega 93
2.4.7.7Andmekogu mudelid (äritasemel) Rational Rose’is 93
2.4.7.7.1Kontseptuaalne klassidiagramm 93
2.4.7.7.2Klasside definitsioonid 93
2.4.7.7.3Põhiobjekti olekudiagramm 94
2.4.8 Töötajate registri spetsifikatsioon 95
2.4.8.1Taust 95
2.4.8.2Eesmärgid 95
2.4.8.3Kasutus pädevusalade poolt (subjektid) 95
2.4.8.4Andmekogu teenindavad allsüsteemid 95
2.4.8.5Nõuded, vajadused 95
2.4.8.6Seosed teiste registrite / andmekogudega 95
2.4.8.7Andmekogu mudelid (äritasemel) Rational Rose’is 95
2.4.8.7.1Kontseptuaalne klassidiagramm 95
2.4.8.7.2Klasside definitsioonid 96
2.4.8.7.3Põhiobjekti olekudiagramm 96
2.4.9 Ruumide registri spetsifikatsioon 97
2.4.9.1Taust 97
2.4.9.2Eesmärgid 97
2.4.9.3Kasutus pädevusalade poolt (subjektid) 97
2.4.9.4Andmekogu teenindavad allsüsteemid 97
2.4.9.5Nõuded, vajadused 98
2.4.9.6Seosed teiste registrite / andmekogudega 98
2.4.9.7Andmekogu mudelid (äritasemel) Rational Rose’is 98
2.4.9.7.1Kontseptuaalne klassidiagramm 98
2.4.9.7.2Klasside definitsioonid 99
2.4.9.7.3Põhiobjekti olekudiagramm 100
2.4.10 Rentnike registri spetsifikatsioon 100
2.4.10.1Taust 100
2.4.10.2Eesmärgid 100
2.4.10.3Kasutus pädevusalade poolt (subjektid) 100
2.4.10.4Andmekogu teenindavad allsüsteemid 101
2.4.10.5Nõuded, vajadused 101
2.4.10.6Seosed teiste registrite / andmekogudega 101
2.4.10.7Andmekogu mudelid (äritasemel) Rational Rose’is 101
2.4.10.7.1Kontseptuaalne klassidiagramm 101
2.4.10.7.2Klasside definitsioonid 102
2.4.10.7.3Põhiobjekti olekudiagramm 102
3. Arhitektuurivaade 103
3.1 Üldine arhitektuur 103
3.2 Riistvaraline vaade 103
3.3 Tarkvaraline vaade 103
3.4 Sisuline vaade ( funktsionaalsed allsüsteemid, registrid ) 103
3.5 Asukoha vaade 104
4. Arendusvaade 106
4.1 Arendusstrateegia 106
4.1.1 Süsteemi üldine struktuur, süsteemi selgroog 106
4.1.2 Hangete funktsionaalne allsüsteem 106
4.1.3 Mängukavade funktsionaalne allsüsteem 106
4.1.4 Piletimüügi funktsionaalne allsüsteem 106
4.1.5 Töötajate funktsionaalne allsüsteem 106
4.1.6 Rendi funktsionaalne allsüsteem 106
4.2 Arendusprotsess ja – projektid 106
4.2.1 Projektide arendamise üldine skeem (põhineb RUP-il): 107
4.2.1.1Esimene iteratsioon, käsitleme süsteemi kui tervikut :: 107
4.2.1.1Arendamise faas (järgnevad iteratsioonid) 107
4.2.1.2Ehitamise faas 108
4.2.1.3Rakendamise ja siirdamise faas 108

  • Projekti spetsifikatsioon

  • Projekti taust


    Tegemist on meelelahutusteenuse pakkuja , täpsemalt kinodeketti haldava firma infosüsteemi strateegilise arenduse projektiga. Firma põhitegevuseks on kinoteenuse pakkumine. Talle kuuluvad mitmed meelelahutuskeskused üle riigi territooriumi. Peale kinoteenuse pakkumise nimetatud meelelahutuskeskustes, tegeleb firma ka ruumide rendiga teistele meelelahutusteenuste pakkujatele ( kohvikud , mängusaalid jne., aga ka tasulised autoparklad jms.).
    Firma tegutseb seega üle kogu riigi. Sel on hulk filiaale, millest igas kino ning hulk teistele meelelahutusettevõtetele renditavat kinnisvara. Ettevõtte äristrateegia näeb ette kogu kinnisvara haldamise ning rentimise viimise ühtse jälgitava süsteemi alla. Samuti automaatse piletite broneerimise süsteemi loomist ja kogu piletimüügi koondamist ühtse jälgimise alla.
    Projekti kaudseks tellijaks on kinodeketi juhatus. Tellija , tulevase infosüsteemi otsene omanik, soovib arenduse tulemusena saada registersüsteemi oma põhi- ning abistavate äriprotsesside toimimise hõlbustamiseks – andmete registreerimiseks, andmetega manipuleerimise lihtsustamiseks, osade tööülesannete automatiseerimiseks ning infotöö ümberkorraldust automatiseeritavate protsesside juures.
    Analüüsi objektiks ning arendatavaks süsteemiks on kinodeketi meelelahtuse, tarnete, töötajate ning kinnisvara halduse süsteem.
    Käesoleva projekti tulemiks on kirjeldatud meelelahutusteenusepakkuja infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon.
    Projekti analüüsi, disaini, ehitamise, testimise ning juurutamise tulemusena saab klient endale antud projekti spetsifikatsioonis toodud eesmärke täitva infotöö korralduse koos arvutisüsteemiga.
    Süsteemiarenduse lähteülesandena formuleeris tellija ühtse jälgitava, kirjeldatud äristrateegia eesmärke rakendava süsteemi. Meie tõlgendus sellele oleks arendada infotöö korraldus ning selle aluseks olev andmete manipuleerimisega tegutsev arvutsisüsteem, mis koondaks kinokavade, piletimüügi, rendi, varade ja töötajate süsteemid.

  • Projekti eesmärgid ja tulemused


    Projekti eesmärgiks on arendada süsteemimudel, mille realisatsioon võimaldaks:
    • pidada filmitarnete arvestust
    • koostada ühtselt kinode mänguplaane
    • automatiseerida piletimüük ning broneerimine
    • registreerida olemasolev kinnisvara ning selle seisukord
    • pidada arvestust kinnisvara rentimise üle
    • pidada arvestust töötajate ning vahendite üle

    Projekti põhitulemusteks on tellija poolt soovitud infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon mahus , mis võimaldaks süsteemiarendust edukalt jätata. Sealhulgas kuuluvad projekti tulemuste hulka järgnevad vaated infosüsteemile:
    • infosüsteemi äri- e toimimise vaade
    • arhitektuurivaade
    • arendusvaade

  • Tööjaotus


    Projekti kirjutamisel osales kolmeliikmelise meeskond koosseisus Pärtel Lias, Indrek Kempi, Eero Ringmäe. Leppisime kokku, et projekti üle otsustamisel loeb konsensus, selle puudumisel ning vaidlustes tõe mitteselgumisel enamuse otsus.
    Otsustasime projekti arendamisel jaotada ülesanded nii, et iga meeskonnaliiga saaks igas etapis kaasa lüüa. Pärast süsteemi tükeldamist, kontseptsiooni paikapanemist ning ülesannete jaotamist arendaks iga tiimiliige oma osa iseseisvalt. Aeg-ajalt toimuksid ühised arutelud , milles valmis tükid saaksid lõpliku lihvi ning nad integreeritaks süsteemi.
    Infosüsteemi toimimise vaate kirjeldamisel jaotasime peale süsteemi tükeldamist pädevusalade kirjeldamise järgnevalt:
    Klient ja meelelahutusjuht Eero Ringmäe
    Juhataja Pärtel Lias
    Kassapidaja ja raamatupidaja pädevusala Indrek Kempi
    Funktsionaalsete allsüsteemide spetsifitseerimise jaotasime järgnevalt:
    Hangete ja mängukavade funktsionaalne allsüs. Eero Ringmäe
    Piletimüügi funktsionaalne allsüsteem Indrek Kempi
    Rendi ning töötajate funktsionaalne allsüsteem Pärtel Lias
    Andmekogude vaate kirjeldamise nii:
    Töötajate, Ruumide, Rentnike register Pärtel Lias
    Arvete, Lepingute, Piletite register Indrek Kempi
    Filmide, Mängukavade register Eero Ringmäe
    Projekti arhitektuurivaate ning arendusvaate kirjutasime üheskoos ning ühise arutelu tulemusena.

  • Infosüsteemi äri- ehk toimimise vaade

  • Terviksüsteemi üldvaade (infosüsteemi üldised eesmärgid ja tükeldusloogika)


    Infosüsteemi üldised eesmärgid:
    Terviksüsteemiks on meelelahutusteenust pakkuva ning meelelahutusteenuse pakkujatele renditeenust pakkuva firma infosüsteem. IS eesmärgiks on firma põhiliste äriprotsesside motiveeritud mahus automatiseerimise. Samuti infotöö ümberkorraldamise läbi võimalikult kvaliteetse infoteenuse pakkumine firma toimimiseks ja ka firmaga seotud tegutsejatele (kinokülastajad, teised meelelahutusteenuse pakkujad , filmitarnijad).
    IS ülesehitus peab tagama igale äriprotsessides tegutsevale osapoolele optimaalses mahus vaate temaga seotud andmetele.
    IS peab kindlustama andmete ühtse haldamise ning tervikliku objektide eluea registreerimise kõigi reaalse süsteemi komponentide juures.
    IS komponendid peavad võimaldama vähemalt järgnevat:
    • pidada filmitarnete arvestust
    • koostada ühtselt kinode mänguplaane
    • automatiseerida piletimüük ning broneerimine
    • registreerida olemasolev kinnisvara ning selle seisukord
    • pidada arvestust kinnisvara rentimise üle
    • pidada arvestust töötajate ning vahendite üle

    Terviksüsteemi tükeldamise loogika :
    Kasutame kolme põhilist tükeldusloogikat –
    • tükeldus pädevusala allsüsteemideks (organisatsiooni toimimise loogika ning kasutajate rollide põhjal)
    • tükeldus funktsionaalseteks allsüsteemideks (reaalse süsteemi põhiliste protsesside ning funktsioonide põhjal)
    • tükeldus registriallsüsteemideks (andmekeskne – reaalse organisatsiooni töös vaja minevate põhiobjektide alusel)

    Nende kolme tükelduse alusel tekib loodavale infosüsteemile äri ehk toimimise vaade.

  • Pädevusalade vaade

  • Pädevusalade nimekiri


    Analüüsitavate pädevusalade nimekiri on järgmine:
    Meelelahutusteenuse pakkuja:
    • Juhataja
    • Meelelahutusjuht
    • Raamatupidaja
    • Kassapidaja

    Meelelahutusteenuse tarbija:
    • Klient

  • Juhataja pädevusala spetsifikatsioon

  • Pädevusala eesmärgid


    Juhataja pädevusalaks on juhtida ettevõtet tervikuna . Luua ametijuhendid teiste pädevusalade töötajatele. Töölepingute sõlmimine ja haldamine .
    Juhataja peamiseks tegevuseks on kino vabade ruumide (kohvikute, mängusaalide) rendi korraldamine. Selle all tuleb mõista ruumide jaotamist kasutamisotstarbe järgi, ruumidele sobivate rentnike leidmist , nendega lepingute sõlmimist.
    Juhataja pädevusalasse kuulub ka suuremate filmipakettide ostu-müügilepingute üle otsustamine ja meelelahutusjuhiga kinode mängukavade arengustrateegiate planeerimine .
    Missioonilause:
    Juhataja pädevusala ülesanne on korraldada kino rendiruumide haldust ja tagada parim rendikasum iga ruumi otstarbest lähtuvalt.
    Juhataja pädevusala peamiseks eesmärgiks on rendi korraldamine. Eesmärgi saavutamiseks on vajalikud järgmised tegevused:
    • välja renditavate ruumide määramine
    • ruumide sobivasse seisukorda viimine (vajadusel remondi korraldamine)
    • rentnike leidmine
    • rendilepingute sõlmimine
    • rentnike tegevuse jälgimine

    Juhataja pädevusalasse kuulub ka meelelahutusjuhiga kinode mängukavade strateegiate paika panemine. Juhataja otsustab ka suuremate filmihangete teostamise üle – st. meelelahutusjuht on kohustatud kooskõlastama juhatajaga suuremad filmihanked.
    Juhataja ülesandeks on kino teiste pädevusalade töö kulgemise monitooring , vajadusel sekkumine. See tähendab, et juhataja pädevusalasse kuulub töötajate üle viimine teisele ametikohale, tema premeerimine või tema vallandamine töökohustuste mitte täitmisel.

  • Pädevusala vastutused (business use case-id)


    Pädevusala tegevuse põhieesmärgid on ruumide rendi võimalikult kasumlik ja sihtotstarbeline haldamine. Rendi haldamise all tuleks mõista ruumide sihtostarbe määramist ning sobivaimate rentnike leidmist. Selleks on vaja:
    • rendiruumide määramine
    • rendiruumide seisukorra hindamine ja vajadusel remondi korraldamine
    • rendilepingute sõlmimine
    • rendilepingute haldamine

    Lisaks eelnevale on juhataja oluliseks ülesandeks töötajate ja varade halduse läbiviimine. Selleks on vaja:
    • töötaja tööle võtmine
    • töötaja viimine teisele ametikohale
    • töötaja töölt vallandamine
    • töötajate haldus
    • teiste varade (mitte kinnisvara) haldus

  • Pädevusala vajadused (business use case-id)


    Et endale seatud eesmärke edukalt täita, vajab juhataja pädevusalal tegutseja teenustena:
    • piletimüügi aruannet ning statistikat (raamatupidaja pädevusala)
    • aruanded teiste varade kohta (aruanded raamatupidajalt)
    • aruanded rentnikelt rendiruumide seisukorra kohta

  • Pädevusalasisesed protsessid (business use case-id)


    Juhataja pädevusalal tegutseja peab organisatisioonis läbi viima järgmised äriprotsessid:
    • ruumide sihtotstarbe määramine
    • ruumide remondilepingute sõlmimine ja lõpetamine
    • töötaja tööle võtmine
    • töösuhte muutmine või lõpetamine
    • varade korrashoiu organiseerimine ja jälgimine

  • Pädevusala objektid (business klassid)


    Täitmaks seatud eesmärke, manipuleerib pädevusala antud põhi objektidega:
    • ruum (ruumide loetelu , seisukorra aruanded)
    • rendileping (ettevõtte ja rentniku vahel sõlmitav leping, mis sisaldab ruumi kasutamise otstarvet, ajaperioodi ja selle eest rentniku poolt makstavat renditasu)
    • remondileping (ettevõtte ja remondi- või ehitusfirma vahel sõlmitav leping ruumis seisukorra parandamiseks)
    • tööleping (füüsilise isiku ja ettevõtte vahel sõlmitav tööleping)
    • piletimüügi aruanne (aruanne teatud perioodil kino seansside külastatavuse kohta)
    • muude varade aruannded (erinevad aruanded varade seisukorrast, jms)

    Pädevusala ise loob objektid ruum, rendileping, remondileping, tööleping, muud aruanded.

  • Pädevusala sündmused


    Juhataja pädevusalal tegutseja peab omapoolse tegevusega vastama järgmistele sündmustele:
    sündmus
    tegevus ( kasutusjuht infosüsteemis)
    Uue rentniku leidmine
    Rendilepingu sõlmimine
    Rendihinna või muude tingimuste muutumine
    Rendilepingu muutmine
    Rentniku ruumist loobumine või ruumi kasutusele võtmine muuks otstarbeks
    Rendilepingu lõpetamin
    Ruumide ülevaatusel või rentniku poolt estiatava rendiruumi aruandest ilmnev ruumi halb seisukord
    Ruumi remondi korraldamine
    Uue ametikoha tekkimine või vana vabanemine
    Töötaja tööle võtmine, töölepingu sõlmimin, ametijuhendi koostamine
    Töötaja uuele ametikohale siirdumine
    Töölepingu muutmine
    Töötaja töölt lahkumine
    Töölepingu lõpetamine

  • Pädevusalaga seotud subjektid (business actorid)


    Siinkohal näitan juhataja pädevusalaga seotus subjektid:
    Teenuseid pakkuvad subjektid:
    • raamatupidaja:
      • koostab aruandeid renditulude laekumise kohta – aluseks rentnikega rendilepingute pikendamisele ja lõpetamisele
      • koostab statistikat, aruandeid eelnevate/käimasolevate mängukavade ning filmide edukuse kohta – aluseks meelelahutusjuhi töö hindamisel
    • rentnik
      • koostab rendiruumi seisukorra aruande

    Teenuseid vajavad subjektid:
    • rentnikud (ruumide rendilepingud jms)

  • Pädevusala mudelid

  • Business Use Case diagrammid
    a) Pädevusala üldised vastutused (rolli tase)
    b) pädevusala teenindaja rollis (elementaarsete äriteenuste tase)
    c) pädevusala kliendi rollis (äriteenuste tase)
  • Business Use Case ‘ide kirjeldused
    Nimi: Ametijuhendi koostamine
    Tegutsejad: Juhataja
    Eesmärk: Määrata kindlaks pädevusala (mingil ametikohal töötaja) ametikohast tulenevad kohustused ja tööülesanded Vajadusel kirjeldada parimaid mooduseid tulemuste saavutamiseks
    Kirjeldus: Juhataja (vajadusel viies läbi küsitlusi kino töötajate hulgas) koostab dokumendi, mis väljendab ametikohal töötaja töökohustusi, tööülesandeid ja ka parimaid võimalusi tulemuste saavutamiseks.
    Eeltingimused:
    Järeltingimused: Loodud on dokument, mis kirjeldab, pädevusalade ametikohustusi.
    Tähtsus ärile: Tagab ühtse arusaama ametikohast kõigile sellel töötavatele persoonidele On ettevõttelel aluseks ka töötaja töökohustuste mittetäitmisel.
    IS tugi: Dokument registreeritakse.
    Nimi: Filmi ostu- või rendilepingu sõlmimine
    Tegutsejad: Meelelahutusjuht, tarnija esindaja, vajadusel juhataja
    Eesmärk: Kino põhilise meelelahutusüksuse – filmi ning selle esitamisõiguse omastamine
    Kirjeldus: Meelelahutusjuht (vajadusel konsulteerides juhatajaga) lepib ternijaga kokku kinos näidatava meelelahutusüksuse (filmi) ostmise /rentimise ning selle füüsilise eksemplari kohaletoimetamise.
    Luuakse leping, jõutakse konsensusele, millistel tingimustel (millise summa eest) nõustub tarnija rentima filmi näitamisõiguse kinole (spetsifitseeritud saalides).
    Eeltingimused: Meelelahutusjuht on valinud filmi, mida osta ning sobiva tarnija
    Järeltingimused: Sõlmitud on meelelahtusüksuse rendileping – kino programmis on potentsiaalne film filmi võib määratud ajavahemiku jooksul näidata.
    Tähtsus ärile: Firma meelelahutuse teenuse pakkumise seisukohalt üks põhilisi protsesse – hoidmaks külastatavust kõrgel tasemel ning meelelahutuskeskusi edukana, peab kino repertuaaris olema tugev valik filme.
    IS tugi: IS-s registreeritakse filmi parameetrid , IS-s registreeritakse lepingu ning näitamisõiguste parameetrid.
    Nimi: Ruumide aruande koostamine
    Tegutsejad: Juhataja
    Eesmärk: Luua ülevaade kino valduses olevatest ruumidest ja nende kasutusotstarbest ning seisukorrast. Anda meelelahutusjuhile teavet seansside korraldamiseks sobivatest ruumidest.
    Kirjeldus: Juhataja, toetudes rentnike poolt esitatavatele aruannetele ja olemasolevatele kinnisvara plaanidele ning ruumide üle vaatamise andmetele koostab aruande ettevõtte valduses olevatest ruumidest, nende kasutamise sihtotstarbest ja ka seisukorrast.
    Eeltingimused: Olemas on ruumide plaanid
    Järeltingimused: Loodud on dokument, mis kirjeldab ettevõtte ruumide kasutamise sihtotstarvet ja ruumide seisukorda
    Tähtsus ärile: Oluline ruumide rentimise allsüsteemile ja hädavajalik meelelahutusjuhile mängukavade koostamisel ja seega ettevõtte põhitegevuse tagamisel.
    IS tugi: Register võimaldab kiireid päringuid konkreetse ruumi kohta kui ka tuua välja üldisemat statistikat.
    Nimi: Töötajate haldamine
    Tegutsejad: Juhataja
    Eesmärk: Tagada korrektsete juriidiliste dokumentide olemasolu kõigi töötajate töösuhte kohta ettevõttega. Sõlmida ja lõpetada töölepinguid. Viia vajadusel töötaja üle uuele ametikohale.
    Kirjeldus: Vaba ametikoha olemasolul ning töösoovija olemasolul ning sobivusel sõlmivad juhataja ja tulevane töötaja lepingu, milles on ära määratud kõik tööga seotud parameetrid (tööaeg, puhkused , töötasu jms.) ning viidatud ka tööle võetava ametikoha ametijuhendile.
    Poolte kokkuleppel võib juhataja töötaja üle viia teisele ametikohale.
    Poolte kokkuleppel või töötaja ametikohustuste mittetäitmisel (mis on ette nähtud sõlmitud töölepingus ja ametijuhendis ) lõpetatakse töötajaga tööleping.
    Eeltingimused: On vaba töökoht, sobiv tööle soovija , ( ametijuhend ), töösuhte lõpetamisel on eeltingimuseks kehtiv tööleping.
    Järeltingimused: Loodud on tähtajaline või tähtajatu tööleping.
    Tööleping on muudetud või lõpetatud.
    Tähtsus ärile: Annab ettevõttele juriidilise aluse isikuga töösuhte loomiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks.
    IS tugi: Süsteemis registreeritakse töötaja olulised andmed: nimi, isikukood , kontaktaadress jne. Ametikoha muutusel registreeritakse see. Tagatud on operatiivne ülevaade kõigist ettevõtte töötajatest ja nende andmed ning töölepingud on kiiresti leitavad.
    Nimi: Rendiruumide haldamine
    Tegutsejad: Juhataja, rentnik
    Eesmärk: Tagada ettevõttele korrektne ja selge renditavate pindade ning rentnike arvestus. Ülevaade rendiruumidelt laekuvatelt tuludelt ja rentnike makseharjumuste kohta.
    Kirjeldus: Juhataja, olles eelnevalt määranud renditavate ruumide nimekirja, sõlmib rentnikuga ruumi kohta rendilepingu. Rendilepingus on üheselt ära möääratud rendi tingimused: rendisumma, rentniku muud kohsutused jne. Vajadusel tellib juhataja ruumile remondi, et viia selle seisukord vastavaks rendilepingus määratuga. Poolte kokkuleppel (või muul viisil, kui see on nii rendilepingus sätestatud)on võimalik ka renditingimuste muutmine. Rendiperioodi lõppemisel või osapoole lepinguga võetud kohustuse täitmata jätmisel võib teine osapool rendilepingu lõpetada.
    Eeltingimused: Olemas on renditavate ruumide nimekiri, vaba ruum ja rentnik. Rendilepingu muutmisel või lõpetamisel on eeltingimuseks kehtiva rendilepingu olemasolu.
    Järeltingimused: Rendileping on 1)sõlmitud 2)muudetud 3)lõpetatud
    Tähtsus ärile: Tagab kino tähtsuselt teise tegevusala – vabade ruumide sihtotstarbeline rentimine – ladusa töö.
    IS tugi: Võimaldab operatiivset ülevaadet aktiivsetest rentnikest, nende makseharjumustest, kontaktidest ja muudest vajalikest parameetritest.
    Nimi: Külastatavuse aruande vaatamine
    Tegutsejad: Juhataja
    Eesmärk: Tagada juhatajale ülevaade ettevõttele põhitegevusala edukusest. Kirjeldus: Juhataja , olles eelnevalt valinud perioodi ja filiaali või mängukava, tutvub seansside külastatavusega filiaali või mängukava lõikes.
    Eeltingimused: On loodud külastatavuse aruanne.
    Järeltingimused: Juhataja on saanud vajalikku infot
    Tähtsus ärile: Abistab juhatajat meelelahutusjuhi töö hindamisel
    IS tugi: Võimaldab operatiivset ülevaadet seansside külastatavusest.
  • Kontseptuaalne klassidiagramm
    Klassidiagrammi tekstiline tõlgendus:
    Juhataja peamiseks tegevusalaks on kõik lepingutega seonduv: töölepingud ja rendilepingud. Töölepingu osapoolteks on juhataja (kes ka ise on töötaja) ja töötaja. Seega on tööleping lõpuks kahe töötaja vahel, kellest üks on juhataja. Töötaja asub tööle ametikohal, mille jaoks on juhataja koostanud ametijuhendi. Kõik töötamised ametikohal toimuvad töölepingu alusel.. Teisalt tegeleb juhataja ka ruumide haldusega. Kinos olevad ruumid on jaotatud laias laastus kaheks: saalid , kus toimuvad kinoseansid ja muud ruumid. Osade muude ruumide kohta saab sõlmida üürilepinguid. Üürilepingud sõlmitakse kahe osapoole vahel: rentnik ja juhataja (kes on ettevõtte töötaja).Üürilepingute alusel väljastab raamatupidaja ka üüriarveid.
  • Klasside definitsioonid
    Olem
    Definitsioon
    Amet
    Ametil töötab töötaja. Ametil on ametijuhend, mis määrab ära sellel ametil töötava isiku töökohustused.
    Töötamine
    Töötaja töötab ametikohal mingi kindla ajavahemiku. Töötamisel on alguskuupäev, lõpukuupäev ja palk. See tähendab, et palga muutudes vormistatakse uus töötamine.
    Leping
    Kahe osapoole vahel sõlmitav juriidiline dokument, mis määrab ära lepingu objekti, osapoolte kohustused ja õigused.
    Üüriarve
    Lepingu alusel üürnikule koostatav arve, tasu saamiseks ruumide rendist.
    Lepingu seisund
    Lepingu võimalikke seisundeid kajastav objekt: näiteks loodud, aktiivne, aegunud
    Töötaja
    Ettevõttes töölepingu alusel töötav isik
    Juhataja
    Kindlal ametikohal töötav töötaja
    Rentnik
    Rendilepingu üks osapool.
    Osapool
    Lepingut sõlmiv subjekt
    Kontakt
    Osapoolega ühenduse saamiseks vajalik objekt – telefoni nr. või muu sarnane.
    Kontakti tüüp
    Objektis kontakt olevat väärtust kirjeldav/tõlgendav objekt
    Istekoht
    Saalis olev ühik, millele müüakse pileteid seanssidele
    Saal
    Kinos olevat seanssidel kasutatavat ruumi tähistav objekt
    Ruum
    Muu kinos olev ruum, kus ei viida läbi kinoseansse
    Kino
    Saale jm ruume sisaldav ning ühise nimetuse alla koondav ettevõtte osa
  • Olulisemad püsipäringud, väljundid (nimekiri)
    Juhataja pädevusala tähtsamad päringud ja infovajadused on järgmised:
    • Ruumide ja rentnike nimekiri
    • Töötajate nimekiri
    • Ruumide seisukorra aruanne

  • Meelelahutusjuhi pädevusala spetsifikatsioon

  • Pädevusala eesmärgid


    Meelelahutusjuhi pädevusala hõlmab kino mängukavade koostamist, filmide tarnimist ning filmide näitamiseks vajalike lepingute sõlmimist.
    Filmilepingutega samaväärsetena vaatleme siinkohal ka filmide eelvaadete ( trailer ) ning seansile eelnevate reklaamide lepinguid. Erinevus on ainult rahasummas ja maksevoo suunas.
    Missioonilause:
    Meelelahutusjuht peab tagama kinos toimiva mängukava, mis kindlustab maksimaalse külastatavuse ning optimaalse seansside täituvuse.
    Meelelehutusjuhi pädevusala põhieesmärgiks on kinole igaks ettemääratud ajaperioodiks mängukava koostamine – selleks on vaja:
      • määrata ajad ja saalid seanssidele
      • osta sisse filmid ning nende näitamise õigused
      • jälgida jooksva mängukava edukust

  • Pädevusala vastutused (business use case-id)


    Meelelahutusjuhi pädevusala vastutab otseselt kino toimimise eest. Kino toimiseks on vaja:
    • osta sisse filmide näitamisõigused (sõlmida filmilepingud , määratleda filmi rentaablus )
    • osta sisse filmi füüsilised eksemplarid (film)
    • määrata kindlaks filmide näitamise rutiin (seansid, saalid)
    • komplekteerida mängukava (eelnevate müügitulemuste, mängitavate filmide žanrite ning näitamisperioodide analüüs kinoti ning seansiti)
    • luua piletid ning piletitega seotud kitsendused (broneerimisreeglid, soodustused)

  • Pädevusala vajadused (business use case-id)


    Et endale seatud eesmärke edukalt täita, vajab meelelahutusjuhi pädevusalal tegutseja teenustena:
    • piletimüügi aruannet ning statistikat (raamatupidaja pädevusala)
    • seansside täituvuse infot (kassapidaja pädevusala)
    • vabade kinode/kinoruumide infot (juhataja pädevusala)

  • Pädevusalasisesed protsessid (business use case-id)


    Meelelahtusjuhi pädevusalal tegutseja peab organisatisioonis läbi viima järgmised äriprotsessid:
    • Filmi näitamisõiguste ost ning filmi füüsilise tarnimine organiseerimine
    • Seansside loomine
    • Mängukava haldamine
    • Piletite loomine

  • Pädevusala objektid (business klassid)


    Täitmaks sellele seatud eesmärke, manipuleerib pädevusala antud põhi objektidega:
    • mängukava (seansside loetelu teatud ajaperiodiks)
    • film (füüsilise eksemplari kohta registreeritavate parameetritega)
    • filmileping (filmi näitamisõigused, maksumus - metainfo)
    • seanss (määrang, millises kinos, millises saalis, millisel kellajal, milliste piletihindada juures milline film linastub)
    • saal (füüsiline ruum, mida saab ja võib kasutada filmide näitamiseks)
    • kino (saalidest ning muudest ruumidest koosnev ühik kinnisvara)
    • pilet (seansi külastuseks õiguse andev dokument ühele istekohale)

    Pädevusala ise loob objektid film, filmileping, seanss, mängukava ning pilet. Piletite ning broneeringute seisu seansiti tuleb jälgida, otsustamaks, kas filmi on rentaabel näidata ka edasistes mängukavades jne.

  • Pädevusala sündmused


    Meelelahutusjuhi pädevusalal tegutseja peab omapoolse tegevusega vastama järgmistele sündmustele:
    sündmus
    tegevus (kasutusjuht infosüsteemis)
    mänguakava koostamise tähtaja saabumine
    uue mängukava loomine
    mängukava aegumine
    mängukava loomine (loodud mängukava aktiivseks muutmine)
    filmi esitamisõiguse saamine
    seansi loomine (filmi seanssidel kasutamine)
    filmi esitamisõiguse aegumine
    filmi seanssidel kasutamise lõpetamine (kasutusjuhul 'seansi loomine' mitte kasutamine)

  • Pädevusalaga seotud subjektid (business actorid)


    Siinkohal näitan meelelahutusjuhi pädevusalaga seotus subjektid:
    Teenuseid pakkuvad subjektid:
    • raamatupidaja (koostab statistikat, aruandeid eelnevate/käimasolevate mängukavade ning filmide edukuse kohta – aluseks uute filmilepingute / mängukavade loomisel)
    • tarnijad (filmilepingute sõlmimise teised osapooled, filmide füüsiliste koopiate tarnimise allikad)

    Teenuseid vajavad subjektid:
    • kassapidaja (piletid, seansside, broneeringute, soodustuste info klientidele)
    • kliendid (broneeringute süsteemi info, mängukavad)

  • Pädevusala mudelid

  • Business Use Case diagrammid
    a) pädevusala üldised vastutused (rolli tase)
    b) pädevusala teenindaja rollis (elementaarsete äriteenuste tase)
    c) pädevusala kliendi rollis (äriteenuste tase)
  • Business Use Case ‘ide kirjeldused
    Mängukavadega seotud kasutusjuhud
    Nimi: Seansi loomine
    Tegutsejad: Meelelahutusjuht
    Eesmärk: Võimaldada luua mängukava (filmide programmi kinole), võimaldada viia kokku filmi zhanr, populaarsus, kestvus, selle linastumiskoht ning aeg.
    Kirjeldus: Meelelahutusjuht, toetudes oma professionaalsele teadmisele, kogemusele, külastatavuse aruandele jms-le ühendab linastumisõigusega filmi, kino ning saali, kus see peaks linastuma ning loob linastumisvõimelise ühiku kinorepertuaari.
    Eeltingimused: Ostetud on filmid, eksisteerib kinosaalide nimekiri
    Järeltingimused: Loodud on dokument, mis kirjeldab, millist meelelahutusüksust millal ning kus esitada.
    Tähtsus ärile: Kino toimimise seiskukohalt üks olulisi teenindavaid protsesse. Siin pannakse alus filmi linastumise õnnestumisele / ebaõnnestumisele – ühendatakse film, selle linastumise koht ning aeg.
    IS tugi: Loodud ühend registreeritakse, seansi loomisel võimaldatakse vaadet eelmiste seansside edukusele (piletimüügi aruanne), võimalikele asukohtadele ning toimumisaegadele.
    Nimi: Mängukava haldamine
    Tegutsejad: Meelelahutusjuht
    Eesmärk: Koostada kinos maksimaalset edukust ning kinosaalide täituvust võimaldav dokument ostetud filmide linastumiste järjekorrast, kellaaegadest, asukohtadest. Viia mängukavasse sisse jooksvaid muutusi.
    Kirjeldus: Meelelahutusjuht kombineerib seanssidest teatud ajavahemikuks kinos programmi, lähtudes piletimüügi aruandest, vabade ruumide aruandest, oma professionaalsest teadmisest ning kogemusest.
    Pärast mängukava aktiivseks muutumist genereerib süsteem sellele piletid ning klientidel on kassapidaja abiga võimalik hakata ostma sissepääsuõigusi seanssidele.
    Eeltingimused: Sõlmitud on filmilepingud, loodud on seansid, olemas on ruumide aruanne
    Järeltingimused: Loodud on teatud ajavahemiku mängukava kinole, reserveeritud ruumid, filmid, määratud
    Tähtsus ärile: Kino toimimise maksimaalse kasu seisukohalt on mängukava sobivus väga oluline. Mängukava määrab mingil määral, millist kasu saadakse tagasi filmilepingutelt – kuivõrd rentaabliks osutuvad ostetud filmid.
    IS tugi: Mängukava registreeritakse süsteemis, teatud ajavahemiku möödudes (mängukava aktiivseks saamisel) muutub see nähtavaks veebipõhises keskkonnas ning kinodes infotahvlitel.
    Nimi: Seansi ärajäämine
    Tegutsejad: Meelelahutusjuht
    Eesmärk: Force majore tõttu võimatuks muutunud linastumisega seansi piletimüügi katkestamine ning klientidele tehutd kahju hüvitamise algatamine.
    Kirjeldus: Seansi mittetoimumise selgumisel märgib meelelahutusjuht mängukavas vastava seansi ärajäänuks, blokeerib antud seansi piletid, et neid enam müüa ei saaks ning teavitab kassapidajaid seansi ärajäämisest. Sellise teate peale kuvatakse kinosisestel infotabloodel ja www-keskkonnas info seansi ärajäämise ning piletite tagasiostmise kohta. Kassapidajad alustavad piletite tagasiostmist.
    Eeltingimused: Aktiivses mängukavas on mingi seansi toimumine osutunud võimatuks.
    Järeltingimused: Seansi ärajäämisest tingitud kahjud on klientidele hüvitatud, seansi ärajäämisel tehtud kulutused on süsteemis registreeritud.
    Tähtsus ärile: Sekundaarse tähtsusega. Eelkõige firma maine säilitamiseks ning kahjunõuete esitamise vältimiseks vajalik, erandkorras rakenduv protsess.
    IS tugi: Kõik seansi ärajäämise tõttu tekkinud kahjud registreeritakse, kino töötajatele ning klientidele peab olema reaalajas kättesaadav info ärajäämise kohta.
    Nimi: Soodustuste haldamine
    Tegutsejad: Meelelahutusjuht
    Eesmärk: Tõsta kinokülastajate arvu vähemkindlustatud / mingil muul põhjusel eelistatud inimgruppide hulgas.
    Kirjeldus: Meelelahutusjuht määrab pileti hinnale tehtava soodustuse määra, soodustuse saamiseks vajaliku kriteeriumi (näiteks dokumendi, mille ettenäitamisel soodustus määratakse, kellaaeg, millal seanss toimub, vms). Vajadusel kasutab meelelahutusjuht soodushinda saavate gruppide määramiseks piletimüügi aruannet.
    Eeltingimused: Olemas on strateegia ning hinnapoliititka (või vähemalt soov seda arendada) kinoteenuse jaoks.
    Järeltingimused: Võimalik on määrata hinnaalandust näidatud külastajagruppidele.
    Tähtsus ärile: Kinoteenuse pakkuja ärile on antud kasutusjuht teisejärgulise tähtsusega. Eelkõige on kasutusjuhu eesmärgiks elavdada kinokülastajate hulka teatud vanuseliste / sotsiaalsete inimgruppide hulgas. See on äri elavdav lisavõimalus.
    IS tugi: Soodustused registreeritakse süsteemis. Kassapidajale saab võimalikuks soodustuste määramine seanssidele müüdavatele piletitele.
    Filmide haldamisega seotud kasutusjuhud:
    Nimi: Filmi ostu- või rendilepingu sõlmimine
    Tegutsejad: Meelelahutusjuht, tarnija esindaja, vajadusel juhataja
    Eesmärk: Kino põhilise meelelahutusüksuse – filmi ning selle esitamisõiguse omastamine
    Kirjeldus: Meelelahutusjuht (vajadusel konsulteerides juhatajaga) lepib ternijaga kokku kinos näidatava meelelahutusüksuse (filmi) ostmise/rentimise ning selle füüsilise eksemplari kohaletoimetamise.
    Luuakse leping, jõutakse konsensusele, millistel tingimustel (millise summa eest) nõustub tarnija rentima filmi näitamisõiguse kinole (spetsifitseeritud saalides).
    Eeltingimused: Meelelahutusjuht on valinud filmi, mida osta ning sobiva tarnija
    Järeltingimused: Sõlmitud on meelelahtusüksuse rendileping – kino programmis on potentsiaalne film filmi võib määratud ajavahemiku jooksul näidata.
    Tähtsus ärile: Firma meelelahutuse teenuse pakkumise seisukohalt üks põhilisi protsesse – hoidmaks külastatavust kõrgel tasemel ning meelelahutuskeskusi edukana, peab kino repertuaaris olema tugev valik filme.
    IS tugi: IS-s registreeritakse filmi parameetrid, IS-s registreeritakse lepingu ning näitamisõiguste parameetrid.
    Nimi: Tarnijate haldamine
    Tegutsejad: Meelelahutusjuht
    Eesmärk: Kinnistada informatsioon firmat huvitavate filmitarnijate kohta. Kaugemaks eesmärgiks tarnijaga seotud tehingutest ülevaate pidamine
    Kirjeldus: Meelelahutusjuht, pärast tarnijaga kontakti loomist / huvipakkuva tarnijaga suhtlemise alustamist, registreerib süsteemis olulise info tarnija kohta.
    Eeltingimused: Meelelahutusjuht on saavutanud kontakti huvipakkuva tarnijaga. Soovib tarnijalt mingit filmi osta / tarnija filmireklaamile eetriaega müüa.
    Järeltingimused: Tarnija info on süsteemis registreeritud. Tarnijaga tehtud tehingute puhul on näha raha ning teenuste liikumine, kuupäevad, summad jms
    Tähtsus ärile: Tarnija registreerimine on eelduseks pikemaajalisemale koostööle tarnijaga. Firmale on selline tarnijate info säilitamine eelkõige oluline, nägemaks, millises ulatuses ning kellega on tehinguid tehtud, kellele ning mille eest on raha liikunud. Toetava tähtsusega protsess.
    IS tugi: Infosüsteem peab võimaldama registreerida optimaalset hulka andmeid tarnija kohta. Andmed peavad infosüsteemist olema ligipääsetavad üle arvutivõrgu.
    Nimi: Filmiarvete haldamine
    Tegutsejad: Meelelahutusjuht, raamatupidaja
    Eesmärk: Hoida ajas pidevalt täienevat ülevaadet filmi esitamisõiguste eest makstud summade üle / filmide esitamisõiguse kehtivuse üle.
    Kirjeldus: a
    Eeltingimused: Sõlmitud on filmi ostu- või rendileping. Filmi eetriõiguste aega on juurde ostetud.
    Järeltingimused: Filmi eetriõiguste perioodid, filmide eest makstud summad on süsteemis kajastatud, on võimalik määrata, millal millist filmi võib esitada. On võimalik määrata filmi rentaablust.
    Tähtsus ärile: Eelkõige tähtis firmale statistika, raamatupidamise ning tulevaste filmide ostmise seisukohalt. Võimaldab jälgida kulusid .
    IS tugi: Infosüsteem peaks registreerima sissetulevate arvete info automaatselt. Võimaldama filtreeritud ülevaadet arvetest (makstud, maksmata arved , arved ajaperioodide lõikes).
    Andmemahud pole kuigi suured. Ligi peavad pääsema raamatupidaja ning meelelahutusjuhi pädevusalal tegutsejad.
    Nimi: Filmi haldamine
    Tegutsejad: Meelelahutusjuht
    Eesmärk: Hoida infot kinno ostetud filmide üle. Seejuures võimaldada info väljastamist nii infosüsteemi sisestele (mängukavade koostamine) kui välistele (kliendiinfo kinos, www) keskkondadele
    Kirjeldus: Meelelahutusjuht, pärast filmilepingu sõlmimist, filmilepingu uuendamist, registreerib süsteemis sisseostetud filmi parameetrid.
    Eeltingimused: Filmi näitamise õigused on omandatud (filmilepingu sõlmimine, filmiarve tasumine)
    Järeltingimused: Mängukavasse on võimalik luua seansse registreeritud filmile . Kinosisestele infotabloodele ning www-sse on võimalik väljastada reklaami filmile.
    Tähtsus ärile: Olulise tähtsusega protsess. Kino edukuse võtmeteguriks on selles näidatav programm, selle programmi reklaamimise võimalused ning arvestuse pidamine programmi edukuse üle.
    IS tugi: Infosüsteem peaks olema võimeline hoidma filmi olulisemaid parameetreid ning väljastama neid erinevatel kujudel nii infosüsteemi kaitstud ning avaliku osa päringutele.
  • Kontseptuaalne klassidiagramm
    Klassidiagrammi tekstiline tõlgendus:
    Meelelahutusjuhata põhilisteks tegevusteks on filmilepingute sõlmimine (filmide ostmine ) ning mängukavade koostamine kinole. Filmi näidatakse seansil. Üht filmi võib näidata mitmel seansil. Seanss on ühik, millele saab osta pileti. Piletile võib, aga ei pea kehtima soodustus. Seanss toimub saalis. Saal kuulub kinno.
    Mängukava koosneb seanssidest. Meelelahutusjuht koostab mängukava.
  • Klasside definitsioonid
    Olem
    Definitsioon
    Pilet
    Dokument, mis annab kliendile õiguse seanssi külastada ja piletiga määratud istekohta kasutada
    Soodustus
    Mingi kriteeriumi alusel kliendile pileti ostmisel kehtestatud hinnaalandus
    Saal
    Kinos olevat seanssidel kasutatavat ruumi tähistav objekt
    Kino
    Saale jm ruume sisaldav ning ühise nimetuse alla koondav ettevõtte osa
    Mängukava
    Andmebaasiobjekt, mis määratleb seansside toimumise aja, saali ning kino
    Film
    Sisseostetud meelelahutusüksus, seansi olulisim koostisosa
    Seanss
    Kindel ajavahemik mängukavas, mille jooksul näidatakse kindlaksmääratud saalis ettenähtud filmi
  • Olulisemad püsipäringud, väljundid (nimekiri)
    Meelelahutusjuhi pädevusala tähtsamad päringud ja infovajadused on järgmised:
    • filmide ning filmi näitamise õiguste nimekiri
    • seansside ning saalide nimekiri
    • piletimüügi aruanded
    • mängukavad

  • Kassapidaja pädevusala spetsifikatsioon

  • Pädevusala eesmärgid


    Kassapidaja pädevusalaks on piletimüük kino seanssidele, piletite lõpliku hinna määramine soodustuste kriteeriumite alusel, piletite broneerimine telefoni teel kontakteerunud klientidele, broneeritud piletite müük, klientide nõustamine, vajadusel piletite tagasi ostmine seansi ärajäämisel.
    Missioonlause:
    Pädevusala põhieesmärgiks on kino piletimüügi läbiviimine. Teiseseks eesmärgiks piletite broneerimise korraldamine. Pädevusala tegeleb klientide abistamisega broneeringute tegemisel. Samuti on eesmärgiks piletite füüsiline trükkimine ning klientide istekohasoovide ja füüsiliste võimaluste kokkuviimine. Kassapidaja tegeleb ka piletimüügil vajalike rahaliste arveldustega (sh soodustust tõendavate dokumentide kontrollimine). Ülesandeks on ka andmebaasi lõpliku müügi hinna salvestamine . Tema tegeleb vastavalt sellele mida „kõrgemalt“ poolt ette on määratud kuidas piletitega tegeleda.

  • Pädevusalade vastutused (busines use case-id)


    Kassapidaja tegeleb peamiselt objektidega mis on seotud piletite müümisega.
    • Müüb pileteid kassast ja märgib ära mis seansile, saali ja kohale pilet müüdi. (pilet)
    • Määrab piletile lõpliku hinna vastavalt ettenähtud soodustustele. (soodustus)
    • Võtab vastu telefoni teel tehtavaid broneeringuid piletitele ja märgib ära mis seansile, saali ja kohale broneering tehti. (broneering)
    • Kassapidaja saab ette kindla mängukava, mille alusel ta müüb seansile istekohti . (mängukava, seanss, istekoht)
    • Ostma tagasi piletid, mis on müüdud ja muudetud kehtetuks meelelahutusjuhataja poolt (seanss jääb ära).

  • Pädevusala vajadused (business use case-id)


    Et endale seatud eesmärke edukalt täita, vajab Kassapidaja pädevusalal tegutseja teenustena:
    • Mängukava meelelahutusjuhataja käest, et asuda pileteid müüma. (meelelahutusjuhi käest)
    • Soodustuste nimekiri. (meelelahutusjuhi käest)

  • Pädevusala protsessid (business use case-id)


    Kassapidaja pädevusalal tegutseja peab organisatsioonis läbi viima järgmised äriprotsessid:
    • Pileti ost-müük.
    • Broneerimine.
    • Pileti tagasiostmine.

  • Pädevusala objektid (business klassid)


    Täitmaks seatud eesmärke, manipuleerib pädevusala antud põhi objektidega:
    • Mängukava (seansside loetelu)
    • Seanss (millises saalis, kohal ja mis hinnaga pilet)
    • Broneering (piletile on pandud broneering)
    • Saal (millises saalis seanss toimub)
    • Pilet (millises saalis, mis kell ja millise hinnaga pilet)
    • Istekoht (määrab ära saalis asuva istekoha)
    • Soodustus (määrab ära piletile lõpliku hinna)

    Pädevusala kasutab kõiki neid objekte ja muudab atribuute vastavalt vajadusele (hind, pileti seisund).

  • Pädevusala sündmused


    Kassapidaja pädevusalal tegutseja peab omapoolse tegevusega vastama järgmistele sündmustele:
    sündmus
    tegevus (kasutusjuht infosüsteemis)
    Soovitakse teha broneeringut
    Pileti broneerimine
    Klient soovib osta piletit
    Pileti ost-müük (mängukavade vaatamine)
    Klient soovib tagasi müüa kehtetuks märgitud piletit tänu seansi ära jäämisele.
    Pileti tagasi ostmine

  • Pädevusalaga seotud subjektid (business actorid)


    Siinkohal näitan Kassapidaja pädevusalaga seotus subjektid:
    Teenuseid pakkuvad subjektid:
    • Meelelahutusjuht (piletid, seansside, broneeringute, soodustuste info kliendile)

    Teenuseid vajavad subjektid:
    • Meelelahutusjuht/raamatupidaja (märgitakse ära millised piletid läksid müügiks (aruanded tulevad nende põhjal)).
    • Klient
      • Pileti broneerimine
      • Pileti tagasi ostmine

  • Pädevusala mudelid

  • Business Use Case diagrammid
    a) pädevusalade üldised vastutused (rolli tase).
    b) pädevusala teenindaja rollis (elementaarsete ärateenuste tase)
    c) pädevusala kliendi rollis (elementaarsete äriteenuste tase)
  • Business Use Case ’ide kirjeldused
    Nimi: Pileti ost-müük
    Tegutsejad: Kassapidaja, klient
    Eesmärk: Müüja kliendile pilet õige hinnaga õigele kohale.
    Kirjeldus: Saades kliendi käest soovi millisele seansile ja kohale ta piletit soovib, müüakse talle pilet. (ühel seansil, ühel kohal saab istuda ainult üks klient).
    Eeltingimused: Klient on tulnud kassasse , välja valinud seansi mida ta vaadata soovib. Leidub seansile vabasid kohtasid. Ühe koha peal saab korraga istuda ainult üks klient.
    Järeltingimused: Kui klient on saanud pileti märgitakse ära mis seansile ja kohale pilet läks. Prinditakse pilet. Klient läheb filmi vaatama.
    Tähtsus ärile: Üks olulisemaid tegevusi, et plaanida edaspidiseid mängukavade koostamisi.
    IS tugi: IS-s registreeritakse müüdud pileti andmed: tegelik müügi hind (tuleneb soodustustest).
    Nimi: Broneerimine
    Tegutsejad: Kassapidaja, klient
    Eesmärk: Sooritada broneering kindlale seansile, kohale (piletile)
    Kirjeldus: Klient helistab ja avaldab soovi saada broneeringut piletile. Kui filmi alguseni on rohkem aega kui 60 minutit (1 tund), siis müüja teeb piletile broneeringu.
    Eeltingimused: Klient helistab. Seansini on aega rohkem kui 60 minutit. Leidub vabasid kohtasid. (Saali täituvus ei ole üle 75%)
    Järeltingimused: Sooritatakse broneering piletile, mille klient peab välja ostma kassast hiljemalt 60 minutit enne seansi algust.
    Tähtsus ärile: Tänu sellele võib klient olla kindel, et ta ikka saab pileti seansile.
    IS tugi: Registreeritakse millise seansi milline koht (pilet) on broneeritud. Märgitakse ära ka broneerija (klient).
    Nimi: Pileti tagasiostmine
    Tegutsejad: Kassapidaja, klient.
    Eesmärk: Osta tagasi kino enda poolt kehtetuks muudetud piletid.
    Kirjeldus: Kui peaks midagi juhtuma kinos/seansi/filmiga ja piletid märgitakse kehtetuks (tagasiostetav), siis klient saab seda teha, kuid ei pea.
    Eeltingimused: Pilet on tagasiostetav. Klient soovib seda teha.
    Järeltingimused: Pilet ostetakse tagasi ja sündmus fikseeritakse.
    Tähtsus ärile: Tõstab kino mainet kus on võimalik pileteid tagasi osta.
    IS tugi: Kui pilet on tagasiostetud, fikseeritakse ära, et see pilet osteti tagasi.
  • Kontseptuaalne klassidiagramm
    Klassidiagrammi tekstiline tõlgendus:
    Kassapidaja eesmärk on müüa ja broneerida pileteid kliendile.
  • Klasside definitsioonid
    Olem
    Definitsioon
    Pilet
    Dokument, mis annab kliendile õiguse seanssi külastada ja piletiga määratud istekohta kasutada
    Soodustus
    Mingi kriteeriumi alusel kliendile pileti ostmisel kehtestatud hinnaalandus
    Saal
    Kinos olevat seanssidel kasutatavat ruumi tähistav objekt
    Kino
    Saale jm ruume sisaldav ning ühise nimetuse alla koondav ettevõtte osa
    Mängukava
    Andmebaasiobjekt, mis määratleb seansside toimumise aja, saali ning kino
    Film
    Sisseostetud meelelahutusüksus, seansi olulisim koostisosa
    Seanss
    Kindel ajavahemik mängukavas, mille jooksul näidatakse kindlaksmääratud saalis ettenähtud filmi
    Broneering
    Broneering piletile kliendi poolt.
  • Olulisemad püsipäringud, väljundid (nimekiri):
    Kassapidaja pädevusala tähtsamad päringud ja infovajadused on järgmised:
    • Soodustuste nimekiri
    • Ära ostetud ja broneeritud seansside istekohad
    • Mängukavad

  • Raamatupidaja pädevusala spetsifikatsioon


    Raamatupidaja pädevusala hõlmab statistika tegemist filmide külastuse põhjal. Filmide aruanded. Temast sõltub filmide edasine näitamine. Kui filmi populaarsus oli nädala jooksul suur, siis üsna tõenäoliselt otsustab meelelahutusjuht filmi edasi näidata. Lisaks tuleb tal koostada muid aruandeid süsteemist saadava info põhjal.

  • Pädevusalade vastutused (busines use case-id)


    Raamatupidaja pädevusala vastutab otseselt õige info genereerimise eest.
    • Koostada perioodilisi aruandeid filmi külastuste kohta (seansside, piletite põhjal).
    • Koostada filmide aruandeid (seansside, piletite põhjal).
    • Koostada aruandeid teiste varade kohta (rendiruumid).
    • Arvete haldamine.(arvete tasumine ja arvete koostamine)

  • Pädevusala vajadused (busines use case-id)


    Et endale seatud eesmärke edukalt täita, vajab raamatupidaja pädevusalal tegutseja teenustena:
    • Piletite müügi andmed kella ajati ja hinnati (Kassapidaja).
    • Infot rendiruumide ja rentnike kohta.
    • Infot hangete ja hangete kohta.

  • Pädevusalased protsessid (busines use case-id)


    Raamatupidaja pädevusalal tegutseja peab organisatsioonis läbi viima järgmised äriprotsessid:
    • Külastuste aruande koostamine.
    • Filmide aruande koostamine.
    • Aruanded teiste varade kohta.
    • Arvete haldamine

  • Pädevusala objektid (business klassid)


    Täitmaks sellele seatud eesmärke, manipuleerib pädevusala antud põhiobjektidega:

  • Pädevusala sündmused


    Sündmus
    tegevus (kasutusjuht infosüsteemis)
    Hakkab otsa saama mängukava periood ning meelelahutusjuhile on vaja esitada aruanne filmidekülastatavusest.
    Külastuste aruande koostamine
    On tarvis aruannet filmi kohta.
    Filmide aruande koostamine
    On tarvis vaadata külastatavuse aruandeid.
    Külastatavuse aruande vaatamine
    Juhatajal on tarvis aruandeid teiste varade kohta.
    Muude aruannete koostamine
    Arvete tasumine ja koostamine.
    Arvete haldamine

  • Pädevusalaga seotud subjektid


    Siinkohal näitan raamatupidaja pädevusalaga seotud subjektid:
    Teenuseid pakkuvad subjektid:
    • Kassapidaja (märkides ära pileti müügi hinna, on võimalik teha aruandeid filmide külastatavuse kohta)

    Teenuseid vajavad subjektid:
    • Meelelahutusjuht (vajab aruandeid koostamaks uusi mängukavasid)
    • Juhataja (vajab aruandeid teiste varade kohta)

  • Pädevusala mudelid

  • Business Use Case diagrammid
  • pädevusala üldised vastutused (rolli tase)
  • pädevusala teenindaja rollis (elementaarsete äriteenuste tase)
    c) Pädevusala kliendi rollis (äriteenuste tase)
  • Business Use Case ’ide kirjeldused
    Nimi: Külastatavuse aruande koostamine
    Tegutsejad: Raamatupidaja
    Eesmärk: Teha kokkuvõte (statistika) mingi filmi külastatavuse kohta.
    Kirjeldus: Kui on läbi saanud mingi periood või juhataja/meelelahutusjuht soovib näha statistikat, siis raamatupidaja teeb seda.
    Eeltingimused: On möödunud mingi teatud periood, mille kohta saab teha statistikat (on käidud filme vaatamas).
    Järeltingimused: Tehtud on filmi külastatavuse statistika teatud perioodi kohta
    Tähtsus ärile: Määrab ära kas meelelahutusjuht paneb filmi järgmise nädala mängukavasse või mitte.
    IS tugi: Genereeritakse vastavalt statistika.
    Nimi: Filmide aruande koostamine
    Tegutsejad: Raamatupidaja
    Eesmärk: Teha kokkuvõtteid filmide kohta. Näiteks kui palju ollakse makstud
    Kirjeldus: Koostatakse aruanne filmi kohta.
    Eeltingimused: On tarvis aruannet mõne filmi kohta.
    Järeltingimused: Koostatud on aruanded ja nähakse ära raha liikumine.
    Tähtsus ärile: Nüüd ei saa tekkida olukorda, et filmi näidatakse ikka edasi, aga selle eest rohkem makstud ei ole.
    IS tuli: Salvestatakse aruanded filmide kohta.
    Nimi: Muude aruannete koostamine
    Tegutsejad: Raamatupidaja
    Eesmärk: Peegeldada süsteemis toimuvaid transaktsioone.
    Kirjeldus: Genereerib erinevaid aruandeid.
    Eeltingimused: On möödas mingi aja periood ja on tarvis teha aruandeid.
    Järeltingimused: On genereeritud aruanded.
    Tähtsus ärile: Saadakse ülevaade süsteemis toimuvat.
    IS tuli: Olemasoleva info põhjal lastakse genereerida aruandeid.
    Nimi: Arvete haldamine.
    Tegutsejad: Raamatupidaja.
    Eesmärk: Pidada arvet raha liikumisest.
    Kirjeldus: Tasuda arveid sisse ostetud filmidele. Esitada arveid rentnikele.
    Eeltingimused: On sõlmitud filmilepingud ja selle arve vajab tasumist. On tarvis esitada arveid rentnikele.
    Järeltingimused: On esitatud arved. On makstud arved.
    Tähtsus ärile: Saada ülevaade rahaga toimuvast.
    IS tuli: Registreeritakse tasutud ja tasutavad arved.
  • Kontseptuaalne klassidiagramm
    Klassidiagrammi selgituseks :
    Raamatupidaja haldab arveid. Arved luuakse lepingu alused. Lepingul on osapooled. Arvel on seisund. Lepingul on seisund. Lepingul on tüüp.
  • Olulisemad püsipäringud, väljundid (nimekiri)
    • Arvete nimekiri ( filtreeritav tasutuse järgi)
    • Lepingute nimekiri (filtreeritav kehtivuse, väljastatud arvete alusel)

  • Kliendi pädevusala spetsifikatsioon

  • Pädevusala eesmärgid


    Klient meelelahutusteenuse pakkujana pole otseselt vastutav süsteemi eest ega seotud süsteemiga. Eeldame, et kliendi eesmärgiks kinoteenuse pakkujaga kontakteerumisel on kvaliteetse teenuse ostmine.
    Kliendid on kaasatud süsteemi arendamisse alates selle plaanimisest (küsitlused, ettepanekud) kuni testimise ja juurutamiseni.
    Kliendi pädevusala missioonilauseks oleks:
    Osta kavliteetset teenust võimalikult mugavalt ning soodsalt .

  • Pädevusala vastutused (business use case-id)


    Kliendi pädevusalas tegutseja opereerib meie poolt arendatava süsteemi jaoks peamiselt kinoteenuse ruumis.
    Kliendi pädevusala ei saa lugeda klassikalises mõttes ühegi süsteemse protsessi eest vastutavaks, kuna klient opereerib vaid süsteemi teenindatavad piirkonnas.
    Mööndustega saaks kliendi pädevusala vastututseks lugeda pileti tagasiostmist (juba väljaostetud teenuse ärajäämise korral kliendist mitteolenevatel põhjustel).
    Pileti tagasiostmise algatamine ei kuulu otseselt kliendi vajaduste hulka. See küll korvab tema materiaalse kahju, kuid pole otseselt seotud pädevusala vajadusega.
    Pileti tagasiostmise liigitan kliendi vastutuse alla, kuna pileti tagasiostmise põhjenduse juures peab erijuhul klient ise tooma põhjenduse ning aluse, selgitamaks, miks tema ostetud teenust ei ole talle piisavas mahus pakutud ning millest tingituna hüvitis kõne alla tuleb.
    Üldjuhul aga otsustab pileti tagasiostmise kinoseansi ärajäämisel meelelahutusjuht, kes tühistab seansi ning kassapidaja, kes viib läbi piletite tagasiostmise protsessi.

  • Pädevusala vajadused (business use case-id)


    Meie süsteemile oluliste eesmärkide täitmiseks peab klient ostma kinoteenust. Seda saab ta teha, lunastades kinopileti. Kinopiletit on võimalik lunastada, ostes selle kas vahetult kassast või kõigepealt broneerides pileti ning seejärel ostes selle broneerimise tingimuste kohaselt välja.
    Pädevusala vajadused:
    • pileti ostmine (võimalik loogilisel tasemel jagada pileti vahetuks ostmiseks ning broneeritud pileti ostmiseks)
    • pileti broneerimine
    • pileti tagasiostmine (mööndustega)

  • Pädevusalasisesed protsessid (business use case-id)


    Kliendi muud toimingud peale kinoteenuse ostmise ning tarbimisega seotu ei oma loodava infosüsteemi jaoks praktilist tähtsust.

  • Pädevusala objektid (business klassid)


    Täitmaks sellele seatud eesmärke, manipuleerib kliendi pädevusala antud süsteemi järgnevate põhiobjektidega:
    • pilet
    • broneering
    • soodustus
    • mängukava

    Tuleb siiski toonitada, et kliendi rolli põhiline osa objektide elueas on nende 'lugemine'. Loomise, muutmise, kustutamise / arhiveerimisega tegeleb peale kliendipoolset algatust kassapidaja.

  • Pädevusala sündmused


    Kliendi pädevusalal tegutseja peab omapoolse tegevusega vastama järgmistele sündmustele:
    sündmus
    tegevus (kasutusjuht infosüsteemis)
    soov kino külastada
    pileti ostmine
    soov kino külastada (seansini aega, distants kauge )
    pileti broneerimine
    ostetud teenuse (seansi) ärajäämine kliendist mitteolenevatel põhjustel
    pileti tagasiostmine

  • Pädevusalaga seotud subjektid (business actorid)


    Siinkohal toome pädevusalaga seotud subjektid:
    Teenuseid pakkuvad subjektid:
    • kassapidaja – broneerib, müüb pileteid, ostab tagasi

  • Pädevusala mudelid

  • Business Use Case diagrammid
    a) pädevusala kliendi rollis (äriteenuste tase)
  • Business Use Case ‘ide kirjeldused
    Nimi: pileti ostmine
    Tegutsejad: klient, kassapidaja
    Eesmärk: müüa kliendile õigus külastada kinoseanssi. Registreerida istekoht ning vahetada raha seansile sissepääsu tagava (füüsilise) pileti vastu.
    Kirjeldus:
    Ilma broneeringute piletite ostmine:
    Pileti(te) ostusooviga kliendi pöördumisel kassasse valib kassapidaja kliendi soovitud seansi, võimaldab kliendil valida talle sobiva(d) istekoha(d) saalis (üks istekoht pileti kohta). (1) Kui klient on istekohtade valiku teinud, võib ta esitada soodustust tõendava dokumendi, mille järel kassapidaja registreerib piletile allahindluse. See tehtud, maksab klient pileti(te) hinna, kassapidaja türikib pileti(d) ning annab need kliendile.
    Broneeritud piletite väljaostmine:
    Kassasse ilmub õigeaegselt (firmal on tavaks broneeritud piletite väljaostmist nõuda teatud ajaks enne seansi algust) klient sooviga osta välja eelnevalt broneeritud piletid. Kassapidaja sisestab kliendi poolt esitatud broneeringu identifikaatori (näiteks unikaalne number, mille klient on internetis broneerides välja printinud ning mis on esitatud automaatse lugemise hõlbustamiseks ka vöötkoodis). Istekohtade leidmise korral järkub protsess eelmise lõiguga sarnaselt alates punktist (1).
    Eeltingimused: Olemas on aktiivne mängukava, mille seanssidele on loodud müüdavad piletid
    Järeltingimused: Pileti muutunud seisund/soodustus on registreeritud.
    Tähtsus ärile: Rakenduslikus mõttes primaarse tähtsusega protsess. Kui mängukavade koostamine oli kino eduka toimimise strateegiline pool, siis ladus ning toimiv piletimüük on seansside täitumise praktiline alus. Kliendi
    IS tugi: Vabade / müüdud istekohtade graafiline kuvamine mõlemale tegutsejale. Piletite / broneeringute muutuste registreerimine.
    Nimi: pileti broneerimine
    Tegutsejad: klient, kassapidaja
    Eesmärk: Võimaldada kliendile panna kindlaksmääratud arv pileteid seansile kinni panna
    Kirjeldus: Klient siseneb internetikeskkonda (pileti broneerimine kassas on võimalik, ent me ei pea suurt rakendust leidvaks variandiks, kuna sellisel korral oleks lihtsam pilet kohe välja osta) või helistab kinokassasse ning teatab soovist n (n on maksimaalsest ühele kliendile broneeritavatest piletite arvust väiksem või võrdne sellega) piletit teatud seansile broneerida. Klient kas valib istekohad internetikeskkonna graafiliselt lehelt või lepib kassapidaja kliendiga kokku istekohtades, mida broneerida. Kokkuleppe saavutamisel registreeritakse süsteemis broneerija andmed, edastatakse broneerijale broneeringu identifikaator ning märgitakse piletid broneerituks.
    Eeltingimused: Olemas on aktiivne mängukava, valitud seanssidele on loodud piletid.
    Järeltingimused: Broneeritud pileteid on võimalik kuni teatud ajani enne seansi algust välja osta vaid broneerijal, kes omab broneeringu identifikaatorit.
    Tähtsus ärile: Kinoteenuse pakkumise mugavamaks toimimiseks oluline. Infosüsteemi üldiselt seisukohalt normaalse tähtsusega protsess.
    IS tugi: Broneeringud registreeritakse, seotakse piletitega. Broneeringuid on võimalik teha internetikeskkonnas on võimalik (näiteks läbi suuremate pangateenuse pakkujate internetikeskkondades identifitseerimise). Seansside ning vabade istekohtade kuvamine
    Nimi: pileti tagasiostmine
    Tegutsejad: klient, kassapidaja
    Eesmärk: kompenseerida klientidele nende poolt meelelahutusteenuse otsesel ostmisel tehtud kulutused, kui selle teenuse pakkumine neist olenematutel põhjustel ära jääb
    Kirjeldus: Kui meelelahutusjuht on seansi tühistanud (veel lõppemata seansi omaduste muutmine), ning kliente teavitatud (turvateenistujate, saalitöötajate – infosüsteemis otsest rolli mitteomavate inimesete poolt), müüb kassapidaja kliendi nõudel ärajäänud seansile ostetud pileti(d) tagasi, hüvitades hinnast firma reeglites ettenähtud osa (üldjuhul 100% hinnast). Pileti tagasiostmine registreeritakse.
    Eeltingimused: Veel lõppemata seanss on tühistatud
    Järeltingimused: seda nõudma tulnud klientidele on hüvitatud piletite maksumus, tagasi ostetud piletite seisundi kohta on salvestatud informatsioon andmebaasis
    Tähtsus ärile: Sekundaarse, eriolukorras vajaliku tähtsusega.
    IS tugi: Seansi ärajäämine
  • Kontseptuaalne klassidiagramm
    Klassidiagrammi tekstiline tõlgendus:
    Klient võib osta või broneeride pileti. Broneering luuakse piletile. Piletile võib kehtida soodustus. Pilet müüakse seansile. Seansil näidatakse filmi. Seanss kuulub mängukavasse. Ühte filmi võib näidata mitmel seansil. Üks seanss toimub ühel korral.
  • Klasside definitsioonid
    Olem
    Definitsioon
    pilet
    Dokument, mis annab kliendile õiguse seanssi külastada ja piletiga määratud istekohta kasutada
    broneering
    Kliendipoolse sooviavalduse alusel reserveeritud pilet seansile
    soodustus
    Mingi kriteeriumi alusel kliendile pileti ostmisel kehtestatud hinnaalandus
    mängukava
    Andmebaasiobjekt, mis määratleb seansside toimumise aja, saali ning kino
  • Olulisemad püsipäringud, väljundid (nimekiri)
    Meelelahutusjuhi pädevusala tähtsamad päringud ja infovajadused on järgmised:
    • vabade istekohtade nimekiri seansiti
    • seansside nimekiri päevade kaupa
    • seansil näidatava filmi info
    • kliendile tehtud broneeringud

  • Funktsionaalne vaade

  • Funktsionaalsete allsüsteemide nimekiri


    Analüüsitavate funktsionaalsete allsüsteemide nimekiri on järgmine:
    • Hangete funktsionaalne allsüsteem
    • Mängukavade funktsionaalne allsüsteem
    • Piletimüügi funktsionaalne allsüsteem
    • Rendi funktsionaalne allsüsteem
    • Töötajate funktsionaalne allsüsteem

  • Piletimüügi funktsionaalne allsüsteemi spetsifikatsioon

  • Taust


    Antud funktsionaalne allsüsteem pakub piletitega seotud funktsioone: piletite müümine, piletite broneerimine, statistikate genereerimine. Piletimüük on süsteemi kõige olulisem osa – toob sisse raha, mis genereerib kinole kasumit.

  • Eesmärgid


    • piletite broneerimise korraldamine
    • piletite müügi korraldamine
    • kuu müügi aruannete võimaldamine
    • muu müügi aruandluse võimaldamine

  • Vastutused


    Allsüsteem peab tagama korrektse piletite arvestuse. Võimaldada registreerida kõike piletitega toimumist (müük, broneerimine, tagasi ostmine teatud tingimustel, registreerida sisenemine kinno).

  • Kasutus pädevusalade poolt(subjektid)


    Kasutus kliendi rollis: Klient, Kassapidaja, raamatupidaja, meelelahutusjuht.
    Kasutus pakkuja rollis: Kassapidaja, raamatupidaja, meelelahutusjuht.

  • Nõuded, vajadused


    Piletimüügi funktsionaalne allsüsteem peab tagama, et piletitega seotud muudatused oleksid registreeritud infosüsteemis.
    Piletiga seonduvad muudatused oleksid koheselt infosüsteemi vahendusel tuvastatavad. Alaline viide – nii kiiresti kui võimalik ( riistvara kiirus).
    Raamatupidaja peab saama piletimüügi statistika koostamisel tugineda piletimüügi funktsionaalse allsüsteemi pakutavala teenustele.

  • Objektid


    • Pilet
    • Broneering
    • Seanss
    • Mängukava
    • Istekoht

  • Protsessid


    Funktsionaalse allsüsteemi põhiprotsessiks on: Pileti ost-müük
    Tegevused-teenused põhiprotsessi sees:
    • Mängukava vaatamine

    Lisaks toimuvad veel protsessid:
    • Pileti broneerimine
      • Mängukava vaatamine (põhiprotsessi sees)
    • Pilti tagasiost
    • Külastatavuse aruande koostamine
    • Muude aruannete koostamine
    • Soodustuse haldamine

  • Sündmused


    Sündmus
    Tegevus (use case)
    Klint soovib piletit broneerida
    Pileti broneerimine
    Klient soovib piletit osta
    Pileti ost-müük
    Seanss jääb ära ja klient soovib piletit tagasi müüa
    Pileti tagasiostmine
    On mööda saanud ajaperiood ja on vaja koostada filmide kohta külastatavuse aruanne, et saaks teha edasisi otsuseid
    Külastatavuse aruande koostamine
    Tekkib vajadus teha muid aruandeid ja statistikaid
    Muude aruannete koostamine
    Meelelahutusjuht soovib teha uusi soodustusi
    Soodustuste haldamine

  • Registrite kasutus


    Piletimüügi funktsionaalne allsüsteem kasutab järgmisi registreid:
    Registri nimetus
    Kasutus hangete funktsionaalse allsüsteemi poolt
    Piletite register
    CRU
    Mängukavade register
    R
    Ruumide register
    R
    Töötajate register
    R
    Filmide register
    R
    Sealjuures tähendavad tabelis kasutatud tähistused järgnevat:
    C – funktsionaalne allsüsteem loob registrisse andmeid
    R – funktsionaalne allsüsteem loeb registrst andmeid
    U – funktsionaalne allsüsteem uuendab registris andmeid
    D – funktsionaalne allsüsteem kustutab registrist andmeid

  • Seosed teiste allsüsteemidega


    Piletimüügi funktsionaalne allsüsteem toetab:
    Allsüsteem
    Teenus
    Toetus
    Hangete funktsionaalne allsüsteem
    Filmide aruande koostamine
    Võimaldab vaadata filmide külastatavust.

  • Allsüsteemi mudelid Rational Rose’is

  • Use Case Diagramm
  • Use Case’ide kirjeldused
    Nimi: Pileti ost-müük
    Vaata kliendi pädevusala
    Nimi: Mängukava vaatamine
    vaata meelelahutusjuhi pädevusala
    Nimi: Pileti broneerimine
    vaata kliendi pädevusala
    Nimi: Pileti tagasiostmine
    vaata kliendi pädevusala
    Nimi: Külastatavuse aruande vaatamine
    vaata juhataja pädevusala
    Nimi: Muude aruannete koostamine
    vaata raamatupidaja pädevusala
    Nimi: Külastatavuse aruannete koostamine
    vaata raamatupidaja pädevusala
    Nimi: Soodustuste haldamine
    vaata meelelahutusjuhi pädevusala
  • Tegevusdiagrammid menetlusprotsessidele
  • Kontseptuaalne klassidiagramm
    Klassidiagrammi tekstiline tõlgendus:
    Pilet ostetakse istekohale. Istekoht asub saali tüüpi ruumis. Ruumid asuvad kinos. Pilet müüakse seansile, mis kuulub mängukavasse. Seanssil näidatakse filmi. Filme on erinevaid tüüpe (märul, komöödia jne). Pileteid müüb töötaja. Piletil võib olla soodustus. Piletil on seisund (näiteks vaba).
    Klasside definitsioonid
    Olem
    Definitsioon
    Pilet
    Dokument, mis annab kliendile õiguse seanssi külastada ja piletiga määratud istekohta kasutada
    Pileti seisund
    Pileti kõikvõimalikud seisundid objekti eluea jooksul. Näiteks: ‘vaba’, ‘broneeritud’, ‘lukustatud’, ‘müüdud’
    Soodustus
    Mingi kriteeriumi alusel kliendile pileti ostmisel kehtestatud hinnaalandus
    Broneering
    Kliendipoolse sooviavalduse alusel reserveeritud pilet seansile
    Töötaja
    Ettevõttes töölepingu alusel töötav füüsiline isik
    Istekoht
    Saalis füüsiliselt eksisteerivat istet tähistav kirje andmebaasis
    Saal
    Kinos olevat seanssidel kasutatavat ruumi tähistav objekt
    Ruumi tüüp
    Ruumi kasutamisotstarvet näitav kirje. Näiteks: ‘saal’, ‘kohvik’ jne
    Kino
    Saale jm ruume sisaldav ning ühise nimetuse alla koondav ettevõtte osa
    Mängukava
    Andmebaasiobjekt, mis määratleb seansside toimumise aja, saali ning kino
    Film
    Sisseostetud meelelahutusüksus, seansi olulisim koostisosa
    Filmi tüüp
    Filmi žanrit iseloomustav objekt
    Seanss
    Kindel ajavahemik mängukavas, mille jooksul näidatakse kindlaksmääratud saalis ettenähtud filmi
    Seansi seisund
    Seansi kõikvõimalikud seisundid objekti eluea jooksul. Näiteks “aktiivne”, “ära jäetud”, “toimunud”

  • Hangete funktsionaalse allsüsteemi spetsifikatsioon

  • Taust


    Hangete funktsionaalse allsüsteemina käsitletakse arendatava infosüsteemi protsesse ja teenuseid, mis käsitlevad kino toimimiseks vajaliku meelelahuse (filmide ostmine, reklaamfilmide ning filmide eelvaadete müümist) hankimist ning tarnimist.
    Hangete funktsionaalne allsüsteem on vahendiks filmide ning filmi näitamise õiguste sisseostmisel kinodeketti.

  • Eesmärgid


    Eesmärgiks on eelkõige arvestuse pidamist filmitarnete ning filmida näitamisõiguste kestvuse üle.
    Lisaks peab allsüsteem olema vahendiks filmide, kino jaoks oluliste tarnijate, nendega sõlmitud lepingute, neile väljastatud (reklaamfilmid, eelvaated) ning neilt saadud (filmi ostmisel) arvete, arvete tasumise üle.
    Allsüsteemi abil peab olema iga filmi kohta leitav tema maksumus, eetriõiguste periood, dokumendid maksete kohta, mis selle filmi ostmisel tehtud.
    Hangete allsüsteemi eesmärgiks on varustada mängukavade funktsionaalset allsüsteemi ' tooraine ' – filmidega .
    Primaarne eesmärk: võimaldada süsteemis registreerida infot olemasolevate filmide kohta.

  • Vastutused


    Hangete funktsionaalne allsüsteem peab selles tegutsejatel võimaldama järgmiseid protsesse läbi viia:
    • tarnija regisreerimine (otsesed andmed, metainfo)
    • filmi ostmisel sõlmitud lepingu registreerimine (eelkõige lepingutingimuste sidumiseks filmiga)
    • filmide ostu ning reklaamfilmide näitamisel sooritatud raha liikumise jälgimine (arved)
    • filmide haldamine (film + metainfo)

  • Kasutus pädevusalade poolt (subjektid)


    Kasutus kliendi rollis (pädevusalad, mille jaoks hangete funktsionaalne allsüsteem on teenindavaks vahendiks nende vastutuste realiseerimisel):
    • meelelahutusjuhi pädevusala – meelelahutusjuht vajab allsüsteemi poolt pakutavat filmide haldamise teenust oma pädevusala teise põhilise eesmärgi – kinole maksimaalset kasu toova mängukava haldamise juures
      lisaks on raha liikumine meelelahutusjuhile üheks põhiliseks analüüsivahendiks uute filmilepingute sõlmimisel
    • raamatupidaja pädevusala – raamatupidaja pädevusala koostab aruandeid, toetamaks meelelahutusjuhi ning juhataja pädevusalade vastutusi, filmide läbimüügi aruanne, filmide rentaabluse analüüs vajab funktsionaalse allüsteemi teenuseid filmilepingute ning arvete haldamisest

    Kasutus pakkuja rollis (pädevusalad, mis pakuvad hangete funktsionaalsele allsüsteemile vajalikke teenuseid)
    • meelelahutusjuhi pädevusala – meelelahutusjuhi vastutused hõlmavad filmitarnete organiseerimist ning filmiõiguste ostmist kino mängukava koostamise toetamiseks. Hangete funktsionaalne allsüsteem pakub filmide, filmilepingute ning filmiarvete registreerimise ning haldamise teenuseid.

  • Nõuded, vajadused


    Infosüsteemi hangete allsüsteem peab kasutajal võimaldama:
    • Registeerida ning hallata süsteemis tarnijat –
      Funktsionaalsed vajadused: kirjeldada peamised kontaktid ning muu vajalik info, filmi müüja / rentija kohta. Vajalik eelkõige raha liikumisel (regisreeritakse firma olulisemad andmed, mille alusel tuvastada, kellele, kuhu raha liigub)
      Mittefunktsionaalsed vajadused: tarnija registreerimine peab toimuma küllalt vähestes kino filiaalides . Ettevõtte ärimudel näeb ette, et kinokavade ning rendiga tegutsev juhatus asub ühes või kahes suuremas kinos. Seal sõlmitakse olulisemad lepingud, tehakse tarned. Seepärast peab tarnijate haldamine olema veebipõhine, kõrgete turvanõuetega andmevormide kogumik, millele piiratud read-only ligipääs mitmelt poolt (väiksemate filiaalide raamatupidamiseks), administreeriv ligipääs kesksetest kinodest tegevjuhtkonnale. Andmevahetuse koormus sellele sektsioonile kuigi suur ei tule.
    • filmilepingute haldamine
      Funktsionaalsed vajadused: kirjeldada filmide ostmisel sõlmitud lepingud, anda nende peamised kriteeriumid edasi nii, et nende põhjal saaks andmebaasis päringuid teha (filmi näitamisõiguste kestus). Näidata, milline teos, kellelt ja milliseks perioodiks osteti.
      Mittefunktsionaalsed vajadused: Kasutajatelt sarnased tarnijate haldamisega. Andmevahetuse koormus ei tule kuigi suur. Oluline on, et volitamata isikud ei pääseks nägema, liiati muutma firma meelelahutusliku strateegia seisukohalt olulisi faile. Tehniliselt lahenduselt peaks tegu olema andmevormide kogumikuga, mille abil saaks andmeid keskses andmehoidlas muuta mistahes kinost, milles on piisavaid õigusi omav (kindlal pädevusalal tegutsev) töötaja
    • filmiarvete haldamine
      Funktsionaalsed vajadused: võimaldada perioodiliselt sisestada laekunud arvete infot (filmiõiguste uuendamisel, seeriafilmide näitamisel tekkivad lisamaksed), võimaldada luua ning vormindada arveid väljasaatmiseks. Registreerida arvetele laekumiste infot, jäkgides nii raha liikumist.
      Mittefunktsionaalsed vajadused: vaja oleks veebipõhiste (või siis üle arvutivõrgu turvaliselt andmeid kanda suutvat) andmevormide süsteemi ning väljastatavate arvete vormindamise ühtset šablooni. Andmevahetus selles süsteemi osas ei ole eriti suur, kuid on kriitiline, et volitamata kasutajad isegi read-only ligipääsu firma rahalistele kulutustele / laekumistele ei saaks.
    • filmide haldamine
      Funktsionaalsed vajadused: registreerida filmi puhtfüüsilised parameetrid (kõik, mis võiks huvitada klienti) ning võimaldada paljudest erineva eesmärgiga süsteemidest filmide andmeid pärida.
      Mittefunktsionaalsed vajadused: andmevahetus selles süsteemi osas võib kujuneda suuremamahulisemaks kui selle allsüsteemi poolt hallatavates ülejäänud protsessides. Samuti on kasutajate arv suurem, kuna filmide infot päritakse nii mängukavade koostamise, müügi kui aruandluse juures. On oluline, et filmide infot saaks küsida võimalikult erinevat sisendit nõudvad süsteemid. Filmide redigeerimise süsteem peaks olema sarnane eelmainitud veebis turvaliselt vahendavate andmeid andvormide kogumik. Küll aga peaks allsüsteem olema võimeline pakkuma infot välja mitmes erinevas vormis.

  • Objektid


    Et täita allsüsteemile pandud eesmärke, viia ellu vastutusi manipuleerib hangete funktsionaalne allsüsteem järgmiste infosüsteemis kajastuvate objektidega:
    • film – funktsionaalse allsüsteemi põhiobjekt
    • leping
    • arve
    • tarnija (ning tarnija kontakt)

  • Protsessid


    Vastutuste täitmiseks või toetamiseks vajalikud protsessid:
    Põhiprotsess (põhiobjekti menetlemist käsitlev protsess funktsionaalses allsüsteemis):
    Filmi haldamine – filmi 'tekitamine' infosüsteemi.
    Selle alamprotsessideks (siin üritatud tuua nende toimumise järjekorras) on:
    • tarnijate haldamine ( kajastub is-s kino huvitavate tarnijate registreerimisena). Kuulub meelelahutusjuhi vastutusalasse
      Meelelahutusjuhi vastutus
    • filmilepingute haldamine – filmiga seotud kitsenduste, õiguste ja kohustuste väljaselgitamine ning neist olulise osa is-s tegutsejatele kättesaadavaks tegemine
      Meelelahutusjuhi vastutus
    • filmide haldamine – lepinguga ostetud filmi info kättesaadavaks tegemine ülejäänud süsteemis tegutsevatele osapooltele
      Meelelahutusjuhi vastutus
    • arvete haldamine – filmidega seotud kulutuste ning maksete kahepoolne (filmi ost versus reklaamide ja filmide eelvaadete võimaluse müük) registreermine, raha liikumise jälgimine
      Raamatupidaja ja meelelahutusjuhi vastutused

  • Sündmused


    Antud allsüsteemi protsesse käivitavad sündmused:
    • mängukava aegumine – märk, asumaks filmitarnete uuendamise, uute lepingute sõlmimise juurde
    • filmi näitamisõiguste lõppemine – tuleb film kas elimineerida või asuda selle näitamisõigusi uuendama

    Antud allsüsteemi poolt teistes allsüsteemides käivitatavad sündmused:
    • filmi registreerimine
      mängukavde funktsionaalses allsüsteemis võib antud filmi lisada mängukavadesse, viia see film klientideni kui tulevikus potentsiaalselt linastuv film
    • filmi näitamisõiguste pikendamine
      mängukavade funktsionaalses allsüsteemis võib antud filmi kasutada seanssidel
    • filmi näitamisõiguste kaotamine
      mängukavade allsüsteemis tuleb elimineerida kõik selle filmiga seansid
      juhul, kui oli mängukavasse planeeritud seansse antud filmiga tuleb piletimüügi funktsionaalses allsüsteemis osta tagasi müüdud piletid

  • Registrite kasutus


    Registri nimetus
    Kasutus hangete funktsionaalse allsüsteemi poolt
    Ruumide register
    Töötajate register
    R
    Filmide register
    CRUD
    Mängukavade register
    Rentnike register
    Lepingute register
    CRU
    Arvete register
    CRUD
    Tarnijate register
    CRUD
    Piletite register
    R
    Sealjuures tähendavad tabelis kasutatud tähistused järgnevat:
    C – funktsionaalne allsüsteem loob registrisse andmeid
    R – funktsionaalne allsüsteem loeb registrst andmeid
    U – funktsionaalne allsüsteem uuendab registris andmeid
    D – funktsionaalne allsüsteem kustutab registrist andmeid

  • Seosed teiste allsüsteemidega


    Hangete allsüsteem toetab järgmisi teenuseid järgmistes allsüsteemides:
    Toetatav teenus
    Teenust vajav allsüsteem
    Selgitus
    mängukava loomine
    mängukavade allsüsteem
    filmide haldamise protsessi abil kirjeldatakse seansil näidatav film
    piletite müük / broneerimine
    piletimüügi allsüsteem
    pileti müümisel ning broneerimisel loetakse filmi infot (ealised piirangud)
    Hangete allsüsteem vajab järgmisi teenuseid järgmistes allsüsteemides:
    Toetatav teenus
    Teenust pakkuv allsüsteem
    Selgitus
    isiku identifitseerimine
    töötajate allsüsteem
    õiguste taseme kindlaksmääramiseks, on vaja, et andmetega manipuleeriv isik oleks kindlaks tehtud ning tema pädevuse tase teada

  • Allsüsteemi mudelid Rational Rose’is

  • Use Case diagramm
  • Use Case ‘ide kirjeldused
    Kasutusjuhud, mis toimuvad hangete funktsionaalses allsüsteemis on kirjeldatud meelelahutusjuhi ning raamatupidaja pädevusala spetsifikatsioonides.
    Toon siinkohal viited:
    • Tarnijate haldamine (vt meelelahutusjuhi pädevusala)
    • Filmi ostu- või rendilepingu sõlmimine (vt meelelahutusjuhi pädevusala)
    • Filmiarvete haldamine (vt meelelahutusjuhi pädevusala)
    • Filmi haldamine (vt meelelahutusjuhi pädevusala)
    • Filmide aruande koostamine, ehk muude aruannete koostamine (vt raamatupidaja pädevusala)

  • Tegevusdiagrammid menetlusprotsessidele
    Tegevusdiagramm filmi ostu- või rendilepingu sõlmimisele ning filmi haldamisele:
    Kirjeldab, kuidas film jõuab firma valdusesse ning millised osad sellest registreeritakse infosüsteemis. Diagramm kirjeldab protsessi, milles meelelahutusjuht alustab tarnijaga suhtlemist, sõlmib filmilepingu, ostab filmi, tasub esitamisõiguste arved (vajadusel kordusarved) ning kasutab filmi.
  • Kontseptuaalne klassidiagramm
    Antud allsüsteemi põhiobjektiks on film (sekundaarseks põhiliseks objektiks filmileping):
    Selgituseks:
    Tarnija on lepingu osapool. Tarnijal on kontaktid ( kontaktandmed ). Töötaja (meelelahutusjuht) on lepingu osapool. Osapoolte vahel sõlmitakse leping. Leping sõlmitakse ühe või enama filmi kohta. Lepingu alusel väljastatakse arve.
  • Klasside definitsioonid
    Olem
    Definitsioon
    Töötaja
    Ettevõttes töölepingu alusel töötav füüsiline isik. Antud juhul meelelahutusjuhataja pädevusalal tegutseja.
    Tarnija
    Firmat huvitav filmide ning filmide esitamisõiguste pakkuja. Üldjuhul juriidiline isik.
    Osapool
    Üldine klass, mille eesmärgiks kokku võtta lepingu sõlmijate ühised andmed. Osapoole eksemplat on üks lepingu sõlmijatest.
    Kontakt
    Osapoolele omistatav kontaktandmete eksemplar (aadress, telefon, e-posti aadress, fax)
    Leping
    Filmi ostmist tõendav kokkulepe
    Film
    Kinos näidatav meelelahutusüksus
    Arve
    Filmilepingu alusel väljastatud maksenõue

  • Mängukavade funktsionaalse allsüsteemi spetsifikatsioon

  • Taust


    Mängukavade funktsionaalse allsüsteem kujutab endast teenuste ning protsesside kogumikku, mis peavad kinos läbi viima sisseostetud filmide, kinoketi majade ning saalide alusel kino programmi loomist.

  • Eesmärgid


    Eesmärgiks on eelkõige maksimaalselt kasumliku kino programmi ehk mängukava loomine olemasolevate saalide ning filmide korral, arvestades eelnevat müügikogemust (piletimüügi aruanded, filmide aruanded).
    Lisaks peab allsüsteem olema vahendiks kino piletite loomisel (peab toetama piletimüügi funktsionaalset allsüsteemi piletite genereerimisega)
    Allsüsteemi abil peab olema igal ajahetkel igas kinos olemas kehtiv mängukava.
    Primaarne eesmärk: võimaldada suhtestada ostetud filmid ning kinosaalid, luues võimalikult külastatava filmiprogrammi.

  • Vastutused


    Mängukavade funktsionaalne allsüsteem peab selles tegutsejatel võimaldama läbi viia järgmiseid protsesse:
    • seansside haldamine
    • mängukavade haldamine

  • Kasutus pädevusalade poolt (subjektid)


    Kasutus kliendi rollis (pädevusalad, mille jaoks hangete funktsionaalne allsüsteem on teenindavaks vahendiks nende vastutuste realiseerimisel):
    • meelelahutusjuhi pädevusala – mängukava loomisel vajab meelelahutusjuht seansside loomise teenust
    • kassapidaja pädevusala – kassapidaja pädevusala müüb pileteid kehtiva mängukava seanssidele. Piletid luuakse mängukava aktiivseks muutmisel mängukavade allsüsteemi poolse teenusena piletimüügi funktsionaalsele allsüsteemile. Kassapidaja aga kasutab teenuseid, ammutamaks infot ning kasutamaks loodud pileteid
    • raamatupidaja pädevusala – filmide rentaablusaruannete koostamisel jälgib raamatupidaja seansside toimumise, ärajäämise ning edukuse juures seansside infot, mida pakub mängukavade funktsionaalne allsüsteem
    • kliendi pädevusala – mängukavade avaliku info ammutamiseks kasutab www-keskkond ning kinokettide sisene reklaamimine mängukavade funktsionaalset allsüsteemi

    Kasutus pakkuja rollis (pädevusalad, mis pakuvad hangete funktsionaalsele allsüsteemile vajalikke teenuseid)
    • meelelahutusjuhi pädevusala – meelelahutusjuhi pädevusala teguseb mängukavade allsüsteemi 'toormaterjali' – filmide registreerimise ning haldamisega. Meelelahutusjuhi vastutuseks on mängukavade ning seansside haldamine – ta loob materjali, mida allsüsteem teistele tegutsejatele pakub.

  • Nõuded, vajadused


    Infosüsteemi hangete allsüsteem peab kasutajal võimaldama:
    • hallata seansside infot –
      Funktsionaalsed vajadused: võimaldada suhtestada filme, kinosid ning saale, määrata iga konkreetse filmi esitamisõiguste perioodi vältel selle filmi kasutamist seanssidel. Võimaldada pidada arvestust, millal mingi konkreetne film on kasutusel seansil, millal mingi konkreetne kinosaal on seansiks reserveeritud. Võimaldada seansside ärajäämist märkida.
      Mittefunktsionaalsed vajadused: Seansside haldamise keskkond peab võimaldama registreerida keskselt seansse iga kino jaoks – vajalik on kindlasti veebipõhine andmetele juurdepääs. Andmemahud võivad kliendipäringute ning piletimüügi tegevuse tulemusel kasvada suhteliselt suurteks. Seansside info kättesaadavust on kino toimimise seisukohalt kriitilise tähtsusega.
      Reaalajas peab olema määratav seansside ärajäämine.
    • hallata mängukavasid
      Funktsionaalsed vajadused: suhtestada loodud seansid mingiks ajaperioodiks kindlate kinode jaoks ühtseks programmiks. Võimaldada seansse käsitleda pakettidena. Mängukava on ühik, mille kohta luuakse piletid seanssidele. Mängukava aktiivseks muutmine on sündmus, mille peale piletimüügi funktsionaalses allsüsteemis genereeritakse müügivalmis piletid akttivsetele seanssidele.
    • Mittefunktsionaalsed vajadused: Mängukava info sisestamine toimub suhteliselt vähestes kohtades, küll aga kasutatakse mängukavade infot piletimüügi ning broneerimiste ja kliendiinfo päringutes suhteliselt suures mahus.

  • Objektid


    Et täita allsüsteemile pandud eesmärke, viia ellu vastutusi manipuleerib mängukavade funktsionaalne allsüsteem järgmiste infosüsteemis kajastuvate objektidega:
    • seanss
    • mängukava
    • film
    • kino
    • saal

  • Protsessid


    Vastutuste täitmiseks või toetamiseks vajalikud protsessid:
    Põhiprotsess (põhiobjekti menetlemist käsitlev protsess funktsionaalses allsüsteemis):
    Mängukava haldamine – mängukava koostamine kinoti, selle aktiviseerimine, arhiveerimine .
    Selle alamprotsessiks on:
    • seansside loomine (mis omakorda eeldab filmide sisseostmist, saalide registri pidamist)
    • piletite loomine (tegelikult piletimüügi funktsionaalse allsüsteemi teenus, kirjeldatud piletimüügi funktsionaalse allsüsteemi spetsifikatsioonis)

  • Sündmused


    Antud allsüsteemi protsesse käivitavad sündmused:
    • filmi esitamisõiguste ostmine
      filmi on võimalik kasutada seansi loomisel
    • mängukava aegumine
      uus mängukava peab olema selleks hetkeks loodud. Uus mängukava tuleb muuta aktiivseks, pöörduda piletimüügi allsüsteemi piletite genereerimise teenuse poole
    • filmi näitamisõiguste lõppemine
      tuleb film kas elimineerida kõigist seanssidest või anda signaal selle näitamisõiguste uuendamiseks

    Antud allsüsteemi poolt teistes allsüsteemides käivitatavad sündmused:
    • mängukava aktiviseerimine
      piletimüügi funktsionaalses allsüsteemis käivitub piletite genereerimine aktiivse mängukava seanssidele
    • seansi ärajäämine
      piletimüügi funktsionaalses allsüsteemis tuleb hakata seansile müüdud pileteid tagasi ostma

  • Registrite kasutus


    Registri nimetus
    Kasutus hangete funktsionaalse allsüsteemi poolt
    Ruumide register
    R
    Töötajate register
    R
    Filmide register
    R
    Mängukavade register
    CRU
    Piletite register
    R
    Sealjuures tähendavad tabelis kasutatud tähistused järgnevat:
    C – funktsionaalne allsüsteem loob registrisse andmeid
    R – funktsionaalne allsüsteem loeb registrst andmeid
    U – funktsionaalne allsüsteem uuendab registris andmeid
    D – funktsionaalne allsüsteem kustutab registrist andmeid

  • Seosed teiste allsüsteemidega


    Mängukavade funktsionaalne allsüsteem toetab järgmisi teenuseid järgmistes allsüsteemides:
    Toetatav teenus
    Teenust vajav allsüsteem
    Selgitus
    piletite loomine
    piletimüügi funktsionaalne allsüsteem
    mängukava aktiivseks muutmine kutusub protsessi esile
    pileti müük + pileti broneerimine
    piletimüügi funktsionaalne allsüsteem
    piletit saab müüa ning broneerida vaid loodud ja aktiviseeritud mängukava seanssidele
    Mängukavade allsüsteem vajab järgmisi teenuseid järgmistes allsüsteemides:
    Toetatav teenus
    Teenust pakkuv allsüsteem
    Selgitus
    seansi loomine
    hangete funktsionaalne allsüsteem
    seanss luuakse näitamisõigustega filmi jaoks – film peab olema süsteemis registreeritud ning näitamisõigused fikseeritud

  • Allsüsteemi mudelid Rational Rose’is

  • Use Case diagramm
  • Use Case ‘ide kirjeldused
    Kasutusjuhud, mis toimuvad hangete funktsionaalses allsüsteemis on kirjeldatud meelelahutusjuhi, raamatupidaja ning kassapidaja pädevusala spetsifikatsioonides.
    Toon siinkohal viited:
    • Isiku identifitseerimine (piletimüügi allsüsteem, vt lk)
    • Mängukava haldamine (vt lk)
    • Seansi loomine (vt lk)
    • Mängukava vaatamine (vt lk)
    • Seansi ärajäämine (vt lk)
    • Pileti tagasiostmine (piletimüügi allsüsteem, vt lk)

  • Tegevusdiagrammid menetlusprotsessidele
    Tegevusdiagramm mängukava loomise protsessist. Näidatud on, kuidas kõigepealt loob meelelahutusjuht filmide ning saalide alusel seansid. Siis seob seansid mängukavaks ning aktiviseerib selle. Meelelahutusjuht monitoorib aktiivset mägukava, kui mõni seanss peab äraj ääma, korraldab ta selle.
  • Kontseptuaalne klassidiagramm
    Antud allsüsteemi põhiobjektiks on film (sekundaarseks põhiliseks objektiks filmileping):
    Selgituseks:
    Mängukava koosneb seanssidest. Ühes mängukavas võib olla 0 või enam seanssi. Igal seansil näidatakse ühte filmi. Üks seanss võib kuuluda ühte mängukavasse. Üks film võib kuuluda mitmesse seanssi. Seanss toimub saalis. Saalis võib erinevatel aegadel toimuda mitu seanssi. Saal kuulub kino ruumide hulka. Ühes kinos võib olla üks või enam saali.
  • Klasside definitsioonid
    Olem
    Definitsioon
    Mängukava
    Seansse koondav objekt. Mõeldud ühe kino teatava ajaperioodi seansside ühtseks tervikuks koondamiseks.
    Seanss
    Kindel ajavahemik mängukavas, mille jooksul näidatakse kindlaksmääratud saalis ettenähtud filmi
    Film
    Sisseostetud meelelahutusüksus, seansi olulisim koostisosa
    Saal
    Kinos olevat seanssidel kasutatavat ruumi tähistav objekt
    Kino
    Saale jm ruume sisaldav ning ühise nimetuse alla koondav ettevõtte osa

  • Töötajate funktsionaalse allsüsteemi spetsifikatsioon

  • Taust


    Antud funktsionaalne allsüsteem pakub töötajate haldamisega seotud funktsioone: töötaja tööle võtmine, töötaja teisele ametikohale siirdumine, töötaja töölt lahkumine.

  • Eesmärgid


    Korrektse töötajate arvestuse võimaldamine. Selleks on vaja:
    • töötajatega töölepingute sõlmimine
    • töötajate töölepingute muutmine
    • töölepingute lõpetamine

  • Vastutused


    Allsüsteemi peab tagama korrektse töötajate arvestuse, võimaldades registreerida töötajate töölevõtmise andmed, töötamiste andmed ja töölt lahkumise. Tagama, et ettevõtte andmed oma töötajate ja nende töötamiste kohta oleksid alati värsekd ja tõesed.

  • Kasutus pädevusalade poolt(subjektid)


    Kasutus kliendi rollis: Juhataja, raamatupidaja
    Kasutus pakkuja rollis: Juhataja

  • Nõuded, vajadused


    Töötajate funktsionaalne allsüsteem peab tagama, et töötajatega sõlmitud töölepingud oleksid registreeritud ettevõtte infosüsteemis.
    Töölepingu muudatused oleksid koheselt infosüsteemi vahendusel tuvastatavad. Ajaline viide mitte üle 1 tunni.
    Raamatupidaja peab saama töötasude arvestamisel tugineda töötajate funktsionaalse allsüsteemi pakutavatele teenustele.

  • Objektid


    Tööleping
    Töötaja
    Kontaktandmed
    Ametikoht
    Töötamine

  • Protsessid


    Funktsionaalse allsüsteemi põhiprotsessiks on:Töölepingute haldamine
    Tegevused-teenused põhiprotsessi sees:
    • Töölepingu sõlmimine
    • Töötamise muutmine
    • Töölepingu lõpetamine

  • Sündmused


    Sündmus
    Tegevus (use case)
    Töötaja tööle võtmine ettevõttesse
    Töölepingu sõlmimine
    Töötaja ametikoht, palk või muu oluline töötamisega seotud atribuut muutub
    Töötamise muutmine
    Töötaja töölt lahkumine
    Töölepingu lõpetamine

  • Registrite kasutus


    Registri nimetus
    Kasutus hangete funktsionaalse allsüsteemi poolt
    Töötajate register
    CRU
    Lepingute register
    CRU
    Sealjuures tähendavad tabelis kasutatud tähistused järgnevat:
    C – funktsionaalne allsüsteem loob registrisse andmeid
    R – funktsionaalne allsüsteem loeb registrst andmeid
    U – funktsionaalne allsüsteem uuendab registris andmeid
    D – funktsionaalne allsüsteem kustutab registrist andmeid

  • Seosed teiste allsüsteemidega


    Töötajate funktsionaalne allsüsteem toetab:
    Allsüsteem
    Teenus
    Toetus
    Mängukavade funktsionaalne allsüsteem
    Mängukava koostamine, vaatminei
    Seanssi koostamine ja vaatamine
    Soodustuse haldamine
    Võimaldab isiku (töötaja) identifitseerimist infosüsteemis
    Piletimüügi funktsionaalne allsüsteem
    Pileti ost-müük, broneerimine
    Külastatavuse aruannete koostamine, vaatamine
    Võimaldab isiku (töötaja) identifitseerimist infosüsteemis
    Rendi funktsionaalne allsüsteem
    Rendiruumide määramine
    Rendilepingu haldamine
    Võimaldab isiku (töötaja) identifitseerimist infosüsteemis
    Hangete funktsionaalne allsüsteem
    Filmi ostu- või rendilepingu sõlmimine
    Filmide aruande koostamine
    Võimaldab isiku (töötaja) identifitseerimist infosüsteemis

  • Allsüsteemi mudelid Rational Rose’is

  • Use Case diagramm
  • Use Case’ide kirjeldused
    Nimi: Ametijuhendi koostamine
    vaata juhataja pädevusala
    Nimi: Töötajate haldamine
    vaata juhataja pädevusala
  • Tegevusdiagrammid menetlusprotsessidele
    Töötaja haldamine:
  • Kontseptuaalne klassidiagramm
  • Klassidiagrammi tekstiline tõlgendus:
    Töötaja tööle asumisel sõlmitakse tema, kui osapoolega tööleping. Töötajal võib ettevõttes olla mitmeid erineaid töötamisi erinevatel ametikohtadel. Töötaja töölkäikude kohta hoiab infot olem töölkäik.
  • Klasside definitsioonid
    Olem
    Definitsioon
    Amet
    Ametil töötab töötaja. Ametil on ametijuhend, mis määrab ära sellel ametil töötava isiku töökohustused.
    Töötamine
    Töötaja töötab ametikohal mingi kindla ajavahemiku. Töötamisel on alguskuupäev, lõpukuupäev ja palk. See tähendab, et palga muutudes vormistatakse uus töötamine.
    Leping
    Kahe osapoole vahel sõlmitav juriidiline dokument, mis määrab ära lepingu objekti, osapoolte kohustused ja õigused. Antud juhul tööleping.
    Töötaja
    Ettevõttes töölepingu alusel töötav isik
    Osapool
    Lepingut sõlmiv subjekt
    Töölkäik
    Töötaja töökohustustest osavõtmise registreerimine

  • Rendi funktsionaalse allsüsteemi spetsifikatsioon

  • Taust


    Antud funktsionaalne allsüsteem pakub ettevõttele ruumide väljarentimise haldamisega seotud funktsioone.

  • Eesmärgid


    Korrektse rendiruumide ja rentnike arvestuse võimaldamine. Selleks on vaja:
    • rendilepingute haldamine
    • rendiruumide arvestus
    • rentnike arvestus

  • Vastutused


    Allsüsteemi peab tagama ülevaatliku ja operatiivse rendiruumide arvestuse. Allsüsteemi ülesandeks on ka rendiarvete koostamine Ja seeläbi ettevõttele ruumide sihtotstarbepärasest rentimisest lisatulu teenimine . Infosüsteem peab võimaldama aruannete koostamist rentnike ja rendiruumide põhjal.

  • Kasutus pädevusalade poolt(subjektid)


    Kasutus kliendi rollis: Juhataja, raamatupidaja, meelelahutusjuht
    Kasutus pakkuja rollis: Juhataja, raamatupidaja

  • Nõuded, vajadused


    Rendi funktsionaalne allsüsteem peab tagama, et rentnikega sõlmitud rendilepingud oleksid registreeritud ettevõtte infosüsteemis.
    Võimaldama arveldamist rentnikega ja rendiarvete koostamist.
    Rendilepingu muudatused oleksid koheselt infosüsteemi vahendusel tuvastatavad. Ajaline viide mitte üle 1 tunni.
    Allsüsteem peab pakkuma ka küllaldast infot rentnike makseharjumuste kohta.
    Operatiivselt peab olema võimalik tuvastada rentniku renditavad ruumid ja mingi ruumi rentniku.

  • Objektid


    • Rentnik
    • Ruum
    • Rendileping
    • Osapool
    • Kontaktandmed
    • Üüriarve

  • Protsessid


    Funktsionaalse allsüsteemi põhiprotsessiks on: Rendiruumide haldamine
    Tegevused-teenused põhiprotsessi sees:
    • Rendilepingu sõlmimine
    • Rendilepingu muutmine
    • Rendilepingu lõpetamine
    • Ruumide aruande koostamine
    • Rendiarve koostamine
    • Remondi korraldamine

  • Sündmused


    Sündmus
    Tegevus (use case)
    Ruumi rentimine rentnikule
    Rendilepingu sõlmimine
    Renditingimuste muutumine
    Rendilepingu muutmine
    Rentniku ruumist loobumine
    Rendilepingu lõpetamine
    Lepingujärgse maksetähtaja saabumine
    Rendiarve koostamine
    Perioodi (kuu/aasta) möödumine
    Ruumide aruande koostamine

  • Registrite kasutus


    Rendi funktsionaalne allsüsteem kasutab järgmiseid registreid:
    Registri nimetus
    Kasutus hangete funktsionaalse allsüsteemi poolt
    Lepingute register
    CRU
    Arvete register
    CRU
    Ruumide register
    CRUD
    Rentnike register
    CRUD
    C – funktsionaalse allsüsteemi abil lisatakse registrisse andmeid
    R – funktsionaalse allsüsteemi abil loetakse registrist andmeid
    U – funktsionaalse allsüsteemi abil uuendatakse registris andmeid
    D – funktsionaalse allsüsteemi abil kustutatakse registrist andmeid

  • Seosed teiste allsüsteemidega


    Rendi funktsionaalne allsüsteem toetab:
    Allsüsteem
    Teenus
    Toetus
    Mängukavade funktsionaalne allsüsteem
    Mängukava koostamine, vaatminei
    Pakub ruumide nimekirja seansside planeerimiseks.

  • Allsüsteemi mudelid Rational Rose’is

  • Use Case diagramm
  • Use Case’ide kirjeldused
    Nimi: Rendiruumide haldamine
    vaata juhataja pädevusala
    Nimi: Ruumide aruande koostamine
    vaata juhataja pädevusala
    Nimi: Üüriarvete koostamine
    vaata raamatupidaja pädevusala
  • Tegevusdiagrammid menetlusprotsessidele
    Ruumi rentimise tegevusdiagramm:
  • Kontseptuaalne klassidiagramm
    Kontseptuaalse klassidiagrammi tekstiline tõlgendus:
    Rentnik, kes on üheks lepingu osapooleks, rendub lepinguga kinost ruumi. Ruumidel on kasutamise sihtotstarve. Rendilepingu alusel esitatakse rentnikule üüriarveid.
  • Klasside definitsioonid
    Olem
    Definitsioon
    Rentnik
    Rentnik on ettevõttega ruumi(de) rendilepingu sõlminud organisatsioon
    Osapool
    Lepingut sõlmiv subjekt.
    Leping
    Kahe osapoole vahel sõlmitav juriidiline dokument, mis määrab ära lepingu objekti, osapoolte kohustused ja õigused.
    Üüriarve
    Lepingu alusel üürnikule koostatav arve, tasu saamiseks ruumide rendist.
    Lepingu seisund
    Lepingu võimalikke seisundeid kajastav objekt: näiteks loodud, aktiivne, aegunud
    Lepingu tüüp
    Lepingu otstarvet iseloomustav atribuut. Näiteks rendileping, tööleping
    Juhataja
    Kindlal ametikohal töötav töötaja
    Kontakt
    Osapoolega ühenduse saamiseks vajalik objekt – telefoni nr. või muu sarnane.
    Kontakti tüüp
    Objektis kontakt olevat väärtust kirjeldav/tõlgendav objekt
    Ruumi tüüp
    Ruumi kasutusotstarvet iseloomustav atribuut.
    Ruum
    Muu kinos olev ruum, kus ei viida läbi kinoseansse
    Kino
    Saale jm ruume sisaldav ning ühise nimetuse alla koondav ettevõtte osa

  • Põhiobjektide (andmekogude, registirite) vaade

  • Andmekogude liigid ja nimekiri


    • Arvete register
    • Filmide register
    • Lepingute register
    • Mängukavade register
    • Piletite register
    • Rentnike register
    • Ruumide register
    • Tarnijate register
    • Töötajate register

  • Filmide registri spetsifikatsioon

  • Taust


    Filmide register on arendatava infosüsteemi andmehoidla , kuhu salvestatakse süsteemi sisse ostetud filmidega seonduv info. Sellesse andmehoidlasse koondatakse eelkõige filmi parameetrid, mida vaja klientidele filmi tutvustamiseks ning reklaamimiseks.

  • Eesmärgid


    Hallata filmide infot. Pakkuda reaalajas infot filmi parameetrite kohta päringutele registrit kasutavate allsüsteemide poolt. Kuna tegemist on ühe keskse registriga, on oluline, et see suudaks pakkuda andmeid väikeste viidetega ka suure päringutetiheduse korral

  • Kasutus pädevusalade poolt (subjektid)


    Antud registrit haldab meelelahutusjuhataja pädevusala filmide haldamise protsessi juures.
    Antud registri andmeid vajavad meelelahutusjuhataja (filmiarvete tasumise, filmilepingute uuendamise, sõlmimise juures), kassapidaja (piletite müügi, broneerimise ning tagasiostmise juures), kliendi (info ammutamise juures) ning raamatupidaja (filmiaruannete koostamise juures) pädevusalad.

  • Andmekogu teenindavad allsüsteemid


    Töötajate funktsionaalne allsüsteem
    Piletimüügi funktsionaalne allsüsteem
    Hangete funktsionaalne allsüsteem
    Rendi funktsionaalne allsüsteem
    Mängukavade funktsionaalne allsüsteem
    Filmide register
    R
    CRUD
    R
    Sealjuures tähendavad C, R, U ja D järgmist:
    C – funktsionaalse allsüsteemi abil lisatakse registrisse andmeid
    R – funktsionaalse allsüsteemi abil loetakse registrist andmeid
    U – f.-naalse allsüsteemi abil uuendatakse registris andmeid
    D – f.-naalse allsüsteemi abil kustutatakse registrist andmeid

  • Nõuded, vajadused


    Antud registri abil peavad olema realiseeritavad järgmised päringud:
    • filmide nimekiri, filtreeritav vähemalt kriteeriumite 'esitamisõigustega', 'esitamisõigusteta', 'zhanr' alusel
    • ühe filmi andmed
    • filmide tüübid

    Andmemahud ning kriitilised kohad antud registriga töötamisel:
    • lisamisel, uuendamisel, kustutamisel : andmemahud pole suured, andmete lisamised võrreldes andmete lugemisega suhteliselt harvad . Oluline on eelkõige see, et andmete muutmise / lisamise / kustutamise juurde lastaks ainult sobival pädevusalal töötavaid inimesi
    • andmete lugemisel: andmeid loevad päringud nii piletimüügi, piletite broneerimise kui kliendiinfo juures. Kriitiline on andmete kättesaadavus igal ajahetkel väikeste viidete juures

  • Seosed teiste registrite / andmekogudega


    Ühisobjekte pole ühegi sama süsteemi ega teiste süsteemide registriga.
    Andmevahetus teiste registritega:
    Register, millega andmeid vahetatakse
    Klassid, mille andmed liiguvad
    Lepingute register
    filmi esitamisõiguste info (film) läbi filmilepingu

  • Andmekogu mudelid (äritasemel) Rational Rose’is

  • Kontseptuaalne klassidiagramm
    Diagrammi selgituseks:
    Filmil on tüüp. Film ostetakse lepingu alusel. Lepingu alusel väljastatakse filmile arve. Ühe lepingu alusel võib väljastada mitu arvet. Arve annab filmile esitamisõiguse. Igaks kuupäevaks võib esitamisõiguse osta ühe arve alusel.
  • Klasside definitsioonid
    Olem
    Definitsioon
    Film
    Sisseostetud meelelahutusüksus, seansi olulisim koostisosa
    Filmi seisund
    Filmi žanrit iseloomustav objekt
  • Põhiobjekti olekudiagramm
    Olemi 'Film' seisundidiagramm, mis peegeldab filmi eluiga alates süsteemis registreerimisest kuni arhiveerimiseni.

  • Mängukavade registri spetsifikatsioon

  • Taust


    Mängukavade register on andmehoidla, kus säilitatakse infot kino programmi kohta. Siia koondatakse seansid ning mängukavad.
    Mängukavade register on ühelt poolt kasutusel kino programmi ning strateegia väljatöötamisel, mis tähendab, et sellesse andmete lisamine toimub suhteliselt harva ning väikeste andmemahtude juures.
    Teiselt poolt on käesolev register andmete lugemise juures kasutusel nii piletimüügil kui kliendiinfo kuvamisel. See tähendab vajadust registrist andmeid lugeda väga väikeste viidete juures ning eriti rangeid nõudeid andmete terviklikkusele aktiivsete mängukavade juures.

  • Eesmärgid


    Pakkuda mängukavade ning seansside infot.

  • Kasutus pädevusalade poolt (subjektid)


    Antud registrit haldab meelelahutusjuhataja pädevusala mängukavade haldamise protsessi käigus.
    Antud registri andmeid vajavad meelelahuutusjuhataja (seansside ärajäämise, mängukavade muutmise juures), kassapidaja (piletimüügi, piletite broneerimise, piletite tagasiostmise), kliendi (info ammutamise juures) ning raamatupidaja (filmiaruannete koostamise juures) pädevusalad.

  • Andmekogu teenindavad allsüsteemid


    Töötajate funktsionaalne allsüsteem
    Piletimüügi funktsionaalne allsüsteem
    Hangete funktsionaalne allsüsteem
    Rendi funktsionaalne allsüsteem
    Mängukavade funktsionaalne allsüsteem
    Mängukavade register
    R
    CRUD
    CRUD
    Sealjuures tähendavad C, R, U ja D järgmist:
    C – funktsionaalse allsüsteemi abil lisatakse registrisse andmeid
    R – funktsionaalse allsüsteemi abil loetakse registrist andmeid
    U – f.-naalse allsüsteemi abil uuendatakse registris andmeid
    D – f.-naalse allsüsteemi abil kustutatakse registrist andmeid

  • Nõuded, vajadused


    Antud registri abil peavad olema realiseeritavad järgmised päringud:
    • kõik mängukavad (filtreeritavad kinode kaupa)
    • aktiivne mängukava (ka kinoti)
    • näidatud mängukava seansid / ärajäänud seansid

    Andmemahud ning kriitilised kohad antud registriga töötamisel:
    • lisamisel, uuendamisel, kustutamisel pole andmemahud kuigi suured ning viiteajad väga kriitilised. Olulin on eelkõige andmete muutmise turvalisus – see, et andmete muutmise õigus oleks vaid valitud pädevusaladel tegutsejatel
    • andmete lugemisel on kriitiline, et ka suurte andmemahtude juures oleksid viiteajad väikesed, kuna sellest registrist ammutavad infot pidevalt pileti müümise ning broneerimise protsessid, samuti kliendiinfo

  • Seosed teiste registrite / andmekogudega


    Ühisobjekte pole ühegi sama süsteemi ega teiste süsteemide registriga.
    Andmevahetus teiste registritega:
    Register, millega andmeid vahetatakse
    Klassid, mille andmed liiguvad
    Filmide register
    Olem 'Film' kajastub olemis 'Seanss'
    Ruumide register
    Olem 'Saal' kajastub olemis 'Seanss'

  • Andmekogu mudelid (äritasemel) Rational Rose’is

  • Kontseptuaalne klassidiagramm
    Diagrammi selgituseks:
    Mängukava koosneb seanssidest. Üks seanss võib esineda ühes mängukavas. Mängukaval on seisund. Seansil on seisund. Seansil näidatakse filmi. Ühel seansil nädaitakse ühte filmi. Ühte filmi võib näidata mitmel seansil. Seanss toinub saalis. Üks seanss toimub ühes saalis. Ühes saalis võib eri aegadel toimuda mitu seanssi. Saal kuulub kinno. Kinos on üks või rohkem saali.
  • Klasside definitsioonid
    Olem
    Definitsioon
    Mängukava
    Andmebaasiobjekt, mis määratleb seansside toimumise aja, saali ning kino
    Mängukava seisund
    Mängukava kõikvõimalikud määratud seisundid objekti eluea jooksul
    Seanss
    Kindel ajavahemik mängukavas, mille jooksul näidatakse kindlaksmääratud saalis ettenähtud filmi
    Seansi seisund
    Seansi kõikvõimalikud seisundid objekti eluea jooksul. Näiteks “aktiivne”, “ära jäetud”, “toimunud”
  • Põhiobjekti olekudiagramm
    Mängukava olekudiagramm, mis peegeldab mängukava eluiga loomisest läbi seanssidega täitmise, aktiveerimise kuni aegumiseni.

  • Piletite registri spetsifikatsioon

  • Taust


    Piletite registris on info ostetud, broneeritud, tagasi ostetud jne piletite kohta.

  • Eesmärgid


    Säilitada informatsiooni piletite müügist mahus, mis tagaks piletimüügi funktsionaalse allsüsteemi eesmärkide täitmise.

  • Kasutus pädevusalade poolt (subjektid)


    Piletite registrit haldab: Kassapidaja, meelelahutusjuht
    Piletite registrit kasutab: Kassapidaja, raamatupidaja, klient

  • Andmekogu teenindavad allsüsteemid


    Piletite registrit uuendab piletimüügi funktsionaalne allsüsteem.
    Piletite registrit kasutavad:
    • Piletimüügi funktsionaalne allsüsteem
    • Hangete funktsionaalne allsüsteem

  • Nõuded vajadused


    Külastatavuse aruanne.
    Muud registri objekte puudutavad aruanded.
    Vabade, müüdud ja broneeritud piletite nimekiri seansside lõikes.
    Soodustuste nimekiri ja kriteeriumid.

  • Seosed teiste registritega / andmekogudega


    Töötajate register – töötajate registriga on piletite register seotud olemi “Töötaja” kaudu (töötaja müüb pileti)
    Ruumide register – ruumide registriga on piletite register seotud olemi “Istekoht” kaudu (pilet määratleb istekoha)
    Mängukavade register – mängukavade registriga on piletite register seotud olemi “Seanss” kaudu (pilet müüakse seansile)

  • Andmekogu mudelid (äritasemel) Rational Rose’is

  • Kontseptuaalne klassidiagramm
    Kontseptuaalse klassidiagrammi tekstiline tõlgendus:
    Pilet müüakse seansile kindlale istekohale. Istekohad on saalides. Saalid on kinos. Seansil näidatakse filme mängukava alusel. Piletil võib olla broneering. Piletil on seisund
  • Klasside definitsioonid
    Olem
    Definitsioon
    Pilet
    Dokument, mis annab kliendile õiguse seanssi külastada ja piletiga määratud istekohta kasutada
    Pileti seisund
    Pileti kõikvõimalikud seisundid objekti eluea jooksul. Näiteks: ‘vaba’, ‘broneeritud’, ‘lukustatud’, ‘müüdud’
    Soodustus
    Mingi kriteeriumi alusel kliendile pileti ostmisel kehtestatud hinnaalandus
    Broneering
    Kliendipoolse sooviavalduse alusel reserveeritud pilet seansile
    Istekoht
    Saalis füüsiliselt eksisteerivat istet tähistav kirje andmebaasis
    Saal
    Kinos olevat seanssidel kasutatavat ruumi tähistav objekt
    Kino
    Saale jm ruume sisaldav ning ühise nimetuse alla koondav ettevõtte osa
    Mängukava
    Andmebaasiobjekt, mis määratleb seansside toimumise aja, saali ning kino
    Film
    Sisseostetud meelelahutusüksus, seansi olulisim koostisosa
    Seanss
    Kindel ajavahemik mängukavas, mille jooksul näidatakse kindlaksmääratud saalis ettenähtud filmi
  • Põhiobjekti olekudiagramm
    Objekti „pilet“ oleku diagramm

  • Arvete registri spetsifikatsioon

  • Taust


    Arvete registris on info raha liikumise kohta.

  • Eesmärgid


    Eesmärgiks on talletada infot raha liikumisest organisatsioonist nii sisse kui ka välja.

  • Kasutus pädevusalade poolt (subjektid)


    Arvete registrit haldab raamatupidaja.
    Arvete registrit kasutab raamatupidaja.

  • Andmekogu teenindavad allsüsteemid


    Arvete registrit uuendab hangete allsüsteem, rendi allsüsteem.
    Arvete registri andmeid kasutavad hangete allsüsteem, rendi allsüsteem.

  • Nõuded, vajadused


    Arvete registri andmed peavad olema kättesaadavad igal ajal, et näha raha liikumist. Andmemahud ei ole suured, aga väga tähtsad.

  • Seosed teiste registritega /andmekogudega


    Lepingute registrid: leping

  • Andmekogu mudelid (äritasemel) Rational Rose’is

  • Kontseptuaalne klassidiagramm
    Kontseptuaalse klassidiagrammi tekstiline tõlgendus:
    Arved koostatakse lepingu alusel. Arvel on seisund. Lepingud võivad olla ruumide või filmide kohta. Lepingul on osapooled. Osapooleks on töötaja ja organisatsioon. Organisatsioon on rentnik või tarnija.
  • Klasside definitsioonid
    Olem
    Definitsioon
    Töötaja
    Ettevõttes töölepingu alusel töötav füüsiline isik
    Film
    Sisseostetud meelelahutusüksus, seansi olulisim koostisosa
    Organisatsioon
    Äriettevõte, mittetulundusühing või avalik-õiguslik ettevõte
    Rentnik
    Rentnik on ettevõttega ruumi(de) rendilepingu sõlminud organisatsioon
    Tarnija
    Seansi kõikvõimalikud seisundid objekti eluea jooksul. Näiteks “aktiivne”, “ära jäetud”, “toimunud”
    Lepingu seisund
    Lepingu võimalikud seisundid tema eluea jooksul (loodud, tasutud jne)
    Leping
    Kahe osapoole vahel sõlmitav juriidiline dokument, mis määrab ära lepingu objekti, osapoolte kohustused ja õigused.
    Arve
    Lepingu alusel üürnikule koostatav arve, tasu saamiseks ruumide rendist.
    Arve seisund
    Arve võimalikud seisundid tema eluea jooksul (loodud, tasutud jne)
    Ruum
    Muu kinos olev ruum, kus ei viida läbi kinoseansse
  • Põhiobjekti olekudiagramm

  • Lepingute register

  • Taust


    Lepingute registris on info töölepingute, filmilepingute, rendilepingute kohta.

  • Eesmärgid


    Lepingute registris on tarvis infot talletada töölepingute, filmilepingute, rendilepingute kohta.

  • Kasutus pädevusalade poolt (subjektid)


    Lepingute registrit haldab meelelahutusjuht ja juhataja.
    Lepingute registrit kasutavad meelelahutusjuht ja juhataja.

  • Andmekogu teenindavad allsüsteemid


    Lepingute registrit uuendavad: hangete, rendi ja töötajate funktsionaalsed allsüsteemid.

  • Nõuded, vajadused.


    Andmete mahud ei ole suured. Andmete ligipääsule on nõuded kõrged. Vajaduseks on tarvis erinevaid vaateid lepingute nimekirjast ning ühe lepingu detailseid andmeid koos seos objektidega.

  • Seosed teiste registritega / andmekogudega


    • Töötajate register
    • Arvete register
    • Filmide register
    • Ruumide register
    • Rentnike register
    • Tarnijate register

  • Andmekogu mudelid (äritasemel) Rational Rose’is

  • Kontseptuaalne klassidiagramm
    Kontseptuaalse klassidiagrammi tekstiline tõlgendus:
    Lepingu sõlmivad osapooled. Töölepingu osapoolteks on töötaja ja juhataja(töötaja). Rendilepngu ja ternelepingu osapoolteks on ühelt poolt organisatsioonid , teiselt poolt juhataja. Osapooltel on kontaktandmed. Rendileping sõlmitakse ruumi(de) rentimiseks. Töölepingu alusel toimub töötaja töötamine ettevõttes. Hankelepinguga muretsetakse filme.
  • Klasside definitsioonid
    Olem
    Definitsioon
    Rentnik
    Rentnik on ettevõttega ruumi(de) rendilepingu sõlminud organisatsioon
    Osapool
    Lepingut sõlmiv subjekt.
    Leping
    Kahe osapoole vahel sõlmitav juriidiline dokument, mis määrab ära lepingu objekti, osapoolte kohustused ja õigused.
    Üüriarve
    Lepingu alusel üürnikule koostatav arve, tasu saamiseks ruumide rendist.
    Lepingu seisund
    Lepingu võimalikke seisundeid kajastav objekt: näiteks loodud, aktiivne, aegunud
    Lepingu tüüp
    Lepingu otstarvet iseloomustav atribuut. Näiteks rendileping, tööleping
    Kontakt
    Osapoolega ühenduse saamiseks vajalik objekt – telefoni nr. või muu sarnane.
    Kontakti tüüp
    Objektis kontakt olevat väärtust kirjeldav/tõlgendav objekt
    Ruum
    Muu kinos olev ruum, kus ei viida läbi kinoseansse
    Organisatsioon
    Äriettevõte, mittetulundusühing või avalik-õiguslik ettevõte
    Film
    Sisseostetud meelelahutusüksus, seansi olulisim koostisosa
    Töötamine
    Töötaja töötab ametikohal mingi kindla ajavahemiku. Töötamisel on alguskuupäev, lõpukuupäev ja palk. See tähendab, et palga muutudes vormistatakse uus töötamine.
  • Põhiobjekti olekudiagramm



  • Tarnijate registri spetsifikatsioon

  • Taust


    Tarnijate register koondab info kinole filme tarnivate juriidiliste (erijuhul ka füüsiliste) isikute kohta. Registri andmed on aluseks lepingute sõlmimisel ning raha liikumise jälgimisel.
    Andmevahetuses registriga ei ole oluline andmevahetuse kiirus, kuna andmemahud on väikesed ning andmeuuendused harvad. Küll aga on oluline andmete turvalisus ning andmetele juurdepääsu takistamine kõrvalistele isikutele / töötajatele.

  • Eesmärgid


    Pakkuda turvalist infot infosüsteemi huvitavate tarnijate kohta.

  • Kasutus pädevusalade poolt (subjektid)


    Antud registrit haldab meelelahutusjuhataja pädevusala filmilepingute sõlmimise juures.
    Antud registri andmeid vajavad meelelahutusjuhataja (filmiarvete tasumise, filmilepingute uuendamise, sõlmimise juures) ning raamatupidaja tarnete aruande koostamisel (tarnete aruanne loetakse 'muude aruannete alla').

  • Andmekogu teenindavad allsüsteemid


    Töötajate funktsionaalne allsüsteem
    Piletimüügi funktsionaalne allsüsteem
    Hangete funktsionaalne allsüsteem
    Rendi funktsionaalne allsüsteem
    Mängukavade funktsionaalne allsüsteem
    Tarnijate register
    CRUD
    Sealjuures tähendavad C, R, U ja D järgmist:
    C – funktsionaalse allsüsteemi abil lisatakse registrisse andmeid
    R – funktsionaalse allsüsteemi abil loetakse registrist andmeid
    U – f.-naalse allsüsteemi abil uuendatakse registris andmeid
    D – f.-naalse allsüsteemi abil kustutatakse registrist andmeid

  • Nõuded, vajadused


    Antud registri abil peavad olema realiseeritavad järgmised päringud:
    • kõik tarnijad
    • tarnijad filmiti
    • tarnija otsing (otsingukriteeriumiteks võivad olla kõik väljad klassis)
    • tarnija lepingud
    • tarnijale saadetud ning tarnijalt saadud arved ning nende seisundid

    Andmemahud ning kriitilised kohad antud registriga töötamisel:
    • lisamisel, uuendamisel, kustutamisel pole andmemahud kuigi suured ning viiteajad kuigi olulised. Andmete uuendamine toimub harva. Oluline on andmete tervikikkus ning andmetele ligipääsu turvameetmed
    • andmete lugemisel: kehtivad samad nõuded, mis andmete muutmisel

  • Seosed teiste registrite / andmekogudega


    Ühisobjektiks sama süsteemi registritega on olemid 'Osapool' ja 'Organisatsioon' Lepingute ja arvete registris, mis võivad olla täidetud tarnja parameetritega, aga ka töötaja vm tegutseja andmetega. Antud registril pole ühegi ühisobjekti süsteemi ega teiste süsteemide registriga.
    Andmevahetus teiste registritega:
    Register, millega andmeid vahetatakse
    Klassid, mille andmed liiguvad
    Lepingute register
    Osapoole, Organisatsiooni ning tarnija andmed moodustavad ühise klassi.
    Arvete register
    Tarnija kajastub filmiarvel.

  • Andmekogu mudelid (äritasemel) Rational Rose’is

  • Kontseptuaalne klassidiagramm
    Diagrammi selgituseks:
    Tarnija on organisatsioon. Organisatsioon on lepingu osapool. Töötaja on lepingu osapool. Osapooled sõlmivad lepingu.
  • Klasside definitsioonid
    Olem
    Definitsioon
    Tarnija
    Filme ning filmide esitamisõigusi pakkuv organisatsioon, kellega äri hoidmisest on firma huvitatud
    Organisatsioon
    Abstraktne olem, mis koondab organisatsioonide andmeid ning võimaldab erinevatel suurema spetsialiseerumisega olemitel nagu tarnija pärida standardse komplekti organisatsioonile omaseid andmeid.
    Osapool
    Lepingu sõlmimise üks füüsilistest või juriidilistest isikutest
  • Põhiobjekti olekudiagramm
    Tarnija olekudiagramm. Peegeldab tarnija kajastumist süsteemis alates registreerimisest arhiveerimiseni.

  • Töötajate registri spetsifikatsioon

  • Taust


    Töötajate registris on info töötaja töötamiste kohta ja andmed töötajate kohta.

  • Eesmärgid


    Võimaldada täiuslikku ülevaadet töötaja töösuhetest ettevõttega. Säilitada infot töötaja töötamistest erinevatel ametikohtadel ja erinevatel tingimustel. Tagada vajalikul määral töötajate andmete olemasolu süsteemis.

  • Kasutus pädevusalade poolt (subjektid)


    Töötajate registrit haldab juhataja pädevusala
    Töötajate registrit kasutavad juhataja ja raamatupidaja pädevusalad

  • Andmekogu teenindavad allsüsteemid


    Töötajate funktsionaalne allsüsteem
    Piletimüügi funktsionaalne allsüsteem
    Hangete funktsionaalne allsüsteem
    Rendi funktsionaalne allsüsteem
    Mängukavade funktsionaalne allsüsteem
    Töötajate register
    CRU
    R
    R
    R
    Sealjuures tähendavad C, R, U ja D järgmist:
    C – funktsionaalse allsüsteemi abil lisatakse registrisse andmeid
    R – funktsionaalse allsüsteemi abil loetakse registrist andmeid
    U – f.-naalse allsüsteemi abil uuendatakse registris andmeid
    D – f.-naalse allsüsteemi abil kustutatakse registrist andmeid

  • Nõuded, vajadused


    Töötajate registri andmete põhjal peab olema võimalik töötajat infosüsteemis identifitseerida. Registri andmed peavad olema kättesaadavad suvalisel ettevõtte tööhetkel. Kuna registrit kasutatkse isiku õiguste määramiseks infosüsteemis, on info värskus ja tõesus kriitilise tähtsusega.

  • Seosed teiste registrite / andmekogudega


    Register, millega andmeid vahetatakse
    Klassid, mille andmed liiguvad
    Lepingute register
    olemid ’Osapool’ ja ’Leping’

  • Andmekogu mudelid (äritasemel) Rational Rose’is

  • Kontseptuaalne klassidiagramm
  • Klasside definitsioonid
    Olem
    Definitsioon
    Leping
    Kahe osapoole vahel sõlmitav juriidiline dokument, mis määrab ära lepingu objekti, osapoolte kohustused ja õigused.
    Amet
    Ametil töötab töötaja. Ametil on ametijuhend, mis määrab ära sellel ametil töötava isiku töökohustused.
    Töötamine
    Töötaja töötab ametikohal mingi kindla ajavahemiku. Töötamisel on alguskuupäev, lõpukuupäev ja palk. See tähendab, et palga muutudes vormistatakse uus töötamine.
    Töölkäik
    Registreeritud töötaja tööülesannete täitmine, mis on aluseks töötasu maksmisele.
    Töötaja
    Ettevõttes töölepingu alusel töötav isik.
  • Põhiobjekti olekudiagramm
    Objkti „töötaja“ olekudiagramm

  • Ruumide registri spetsifikatsioon

  • Taust


    Ruumide registris on info ettevõtte ruumide kohta. Ruumide register sisaldab ka infot kinosaalide istekohtade kohta.

  • Eesmärgid


    Ruumide registri eesmärgiks on hoida infot ettevõtte välja renditavate ruumide ja ka põhitegevuseks kasutatavate kinosaalide kohta.

  • Kasutus pädevusalade poolt (subjektid)


    Ruumide registrit haldab juhataja pädevusala
    Ruumide registrit kasutavad juhataja ja meelelahutusjuhi pädevusala, raamatupidaja

  • Andmekogu teenindavad allsüsteemid


    Töötajate funktsionaalne allsüsteem
    Piletimüügi funktsionaalne allsüsteem
    Hangete funktsionaalne allsüsteem
    Rendi funktsionaalne allsüsteem
    Mängukavade funktsionaalne allsüsteem
    Ruumide register
    CRUD
    R
    Sealjuures tähendavad C, R, U ja D järgmist:
    C – funktsionaalse allsüsteemi abil lisatakse registrisse andmeid
    R – funktsionaalse allsüsteemi abil loetakse registrist andmeid
    U – f.-naalse allsüsteemi abil uuendatakse registris andmeid
    D – f.-naalse allsüsteemi abil kustutatakse registrist andmeid

  • Nõuded, vajadused


    Ruumide registri andmete põhjal toimub mängukavade koostamine ja ka piletite loomine. Seega peab olema tagatud registri info adekvaatsus.

  • Seosed teiste registrite / andmekogudega

    Register, millega andmeid vahetatakse
    Klassid, mille andmed liiguvad
    Lepingute register
    leping
    Mängukavade register
    seanss
    Piletite register
    pilet

  • Andmekogu mudelid (äritasemel) Rational Rose’is

  • Kontseptuaalne klassidiagramm
    Kontseptuaalse klassidiagrammi tekstiline tõlgendus:
    Kinos on erinevad ruumid. ruumil on tüüp. Osa ruume renditakse lepingu alusel välja. Ka saal on kinos ja ta on kindlat tüüpi ruum. Saalis on istekohad ja seal toimuvad seanssid. Seanssidele saab osta pileti kondlale istekohale.
  • Klasside definitsioonid
    Olem
    Definitsioon
    Leping
    Kahe osapoole vahel sõlmitav juriidiline dokument, mis määrab ära lepingu objekti, osapoolte kohustused ja õigused.
    Ruum
    Muu kinos olev ruum, kus ei viida läbi kinoseansse
    Ruumi tüüp
    Ruumi kasutusotstarvet iseloomustav atribuut.
    Pilet
    Dokument, mis annab kliendile õiguse seanssi külastada ja piletiga määratud istekohta kasutada
    Istekoht
    Saalis olev ühik, millele saab seanssile piletit osta
    Saal
    Kinos olevat seanssidel kasutatavat ruumi tähistav objekt
    Kino
    Saale jm ruume sisaldav ning ühise nimetuse alla koondav ettevõtte osa
    Seanss
    Kindel ajavahemik mängukavas, mille jooksul näidatakse kindlaksmääratud saalis ettenähtud filmi
  • Põhiobjekti olekudiagramm

  • Rentnike registri spetsifikatsioon

  • Taust


    Rentnike registris on info välja renditavate ruumide rentnike kohta.

  • Eesmärgid


    Rentnike registri eesmärgiks on hoida infot ettevõtte välja renditavate ruumide rentnike kohta.

  • Kasutus pädevusalade poolt (subjektid)


    Rentnike registrit haldab juhataja pädevusala
    Rentnike registrit kasutavad juhataja ja, raamatupidaja

  • Andmekogu teenindavad allsüsteemid


    Töötajate funktsionaalne allsüsteem
    Piletimüügi funktsionaalne allsüsteem
    Hangete funktsionaalne allsüsteem
    Rendi funktsionaalne allsüsteem
    Mängukavade funktsionaalne allsüsteem
    Mängukavade register
    CRUD
    Sealjuures tähendavad C, R, U ja D järgmist:
    C – funktsionaalse allsüsteemi abil lisatakse registrisse andmeid
    R – funktsionaalse allsüsteemi abil loetakse registrist andmeid
    U – f.-naalse allsüsteemi abil uuendatakse registris andmeid
    D – f.-naalse allsüsteemi abil kustutatakse registrist andmeid

  • Nõuded, vajadused


    Rentnike registri info abil peab olema võimalik üheselt siduda rendileping ja väljarenditud ruum rentnikuga.

  • Seosed teiste registrite / andmekogudega

    Register, millega andmeid vahetatakse
    Klassid, mille andmed liiguvad
    Lepingute register
    organisatsioon

  • Andmekogu mudelid (äritasemel) Rational Rose’is

  • Kontseptuaalne klassidiagramm
    Kontseptuaalse klassidiagrammi tekstiline tõlgendus:
    Rentnik on organisatsioon, mis on lepingu üks osapool. Rentnik sõlmib ettevõttega ruumi kohta rendilepingu ja tasub selle alusel üüriarveid.
  • Klasside definitsioonid
    Olem
    Definitsioon
    Rentnik
    Rentnik on ettevõttega ruumi(de) rendilepingu sõlminud organisatsioon
    Osapool
    Lepingut sõlmiv subjekt.
    Leping
    Kahe osapoole vahel sõlmitav juriidiline dokument, mis määrab ära lepingu objekti, osapoolte kohustused ja õigused.
    Arve
    Lepingu alusel koostatav arve, tasu saamiseks ruumide rendist.
    Ruum
    Muu kinos olev ruum, kus ei viida läbi kinoseansse
    Organisatsioon
    Äriettevõte, mittetulundusühing või avalik-õiguslik ettevõte
  • Põhiobjekti olekudiagramm

  • Arhitektuurivaade

  • Üldine arhitektuur


    Infosüsteemi asukohtade hajutatavuse tõttu peab realiseeritav süsteem olema võimeline andmeid serveerima üle võrgu. Seega tuleb kõne alla veebipõhine lahendus, millel ühine, keskne andmehoidla.
    Iga funktsionaalne allsüsteem on viidud eraldi moodulisse, mis tagab süsteemi skaleeritavuse – arendamine on võimalik mooduliti.
    Moodulid suhtlevad standardsete liideste abil. See tagab süsteemi stabiilsuse.

  • Riistvaraline vaade


    Infosüsteem peab toimima asukohtades, mis võivad olla laiali üle mitme regiooni. Oluline on, et ligipääs värskeimatele andmetele oleks tagatud igalt poolt ning igal ajahetkel.
    Infosüsteemi andmehoidlaks saab seega keskne andmeserver. Serveriteenuse ostame sisse. Iga komponendi funktsionaalsust realiseerivad rakendusserverid, mis võivad asuda komponenditi erinevates asukohtades.
    Serveriteenuse ostame stabiilsuse ning hallatavuse eesmärgil sisse.
    Kasutajad töötavad ‘ thin client ’ stiilis terminaalide taga. Kasutajaterminaalideks valime hinna eesmärgil pc platvormil raalid.
    Andmevahetus, eriti tundlike andmete edastamine toimub üle sisseostetud Virtual Private Network teenuse.
    Kinno sissepääsu kontrolliks paigaldame sissepääsu kotrolli väravad, kliendiinfo levitamiseks andmetabloo(d).

  • Tarkvaraline vaade


    Andmebaasi realiseerime mõnel enamlevinud relatsioonilisel andmebaasisüsteemil, näiteks Oracle’l, MS SQL Serveril .
    Rakendusserveritest pakume www-põhist keskkonda. Reaalsete valikutena kaalumisel Microsoft Active Server Pages .NET või Java Server Pages.
    Klient-terminalide platvormiks valime mõne enamlevinud vabavaralise operatsioonisüsteemi. Valikutena kaalutavad Suse Linux , Free BSD.

  • Sisuline vaade (funktsionaalsed allsüsteemid, registrid)


    Kino infosüsteemi üldise arhitektuuri diagramm, selgitamaks, kuidas tegutsejad erinevatel pädevusaladel kasutavad funktsionaalseid allsüsteeme, manipuleerimaks andmeobjektidega, mis on koondatud registritesse:

  • Asukoha vaade


    Infosüsteem on jaotatud üle regioonide. Andmehoidla ning rakendusserverite teenus on sisse ostetud firma põhifiliaali asukohas .
    Rakndusi tarbitakse kino kõigis filiaalides.
    Juhataja ning meelelahutusjuhi pädevusalal tegutsejaid ei ole igas filiaalis, nad juhivad ettevõtte mitmeid fililaale regiooni tsentrumist.
    Raamatupidaja, kassapidaja ning kliendi pädevusalal tegutsejad on esindatud igas filiaalis.

  • Arendusvaade

  • Arendusstrateegia


    Järgnevalt on kirjeldatud, kuidas –milliste ning kelle poolt arendusprojektide abil realiseerime iga funktsionaalse allsüsteemi:

  • Süsteemi üldine struktuur, süsteemi selgroog


    Keskse andmehoidla ning rakendusserverite teenuse ostame sisse. Klient- terminalid ning nende operatsioonisüsteemid ostame sisse. Arvutivõrgu teenuse ostame sisse.

  • Hangete funktsionaalne allsüsteem


    Arendamie ise, kuna strateegilise arenduse käigus kogutud esialgsed nõudmised olid suhteliselt spetsiifilised . Süsteemi komponendi maht ei ole kuigi suur ning on meie enda arendusmeeskonnale mõistlike ajaliste ning rahaliste ressursside juures kättesaadav.
    Samuti on oluline hangete süsteemi tõrgeteta liidestatud mängukavade süsteemiga, mis on tagatav kõige paremini ise arendamisega.

  • Mängukavade funktsionaalne allsüsteem


    Arendame ise, kuna turul ei leidu nõuetele vastavat valmistoodet. Süsteemi osa on suhteliselt mahukas, seega saab sellest komponendist üks meie poolt arendatavaid põhiokomponente.

  • Piletimüügi funktsionaalne allsüsteem


    Tellime bassüsteemina turul oleva toote (lähtekoodi), kohandame seda vastvavalt strateegilise analüüsi käigus selgunud vajadustele.

  • Töötajate funktsionaalne allsüsteem


    Kuna selles osas ei erine süsteemi nõudmised kuigivõrd starndardsetest süsteemidest, ostame töötajate haldusega tegeleva komponendi sisse.

  • Rendi funktsionaalne allsüsteem


    Arendame ise. Komponent on keskmise suurusega, ent kliendi vajaduste parimaks rahuldamiseks on otstarbekas nimetet allsüsteem arendada algusest peale ise.

  • Arendusprotsess ja –projektid


    Otsustasime infosüsteemi arendamisel kasutada Rational Unified Process 'i. Jagasime infosüsteemi arenduse järgnevateks arendusprotsessideks ja – etappideks :
    Iga allsüsteemi arendamist käsitleme eraldi projektina.
    On üks üldine projektide koordinaator, projektijuht ja iga projekti jaoks vastutav analüütik (võib mitme projekt korral olla sama inimene).
    Ise arendatavate projektide jaoks ühine:

    Iga projekti jaoks meeskonnana eraldi:
    • analüütik
    • programmeerijad (vastavalt etappidele pingelisusele meeskondade vahel ümber jaotatavad)
    • testijad (iga allsüsteemi jaoks eraldi, grupp)

  • Projektide arendamise üldine skeem (põhineb RUP-il):


  • Esimene iteratsioon, käsitleme süsteemi kui tervikut::


    Nõudmiste kogumine järgnevate apektide kohta
    • Funktsionaalsus – pakutavad võimalused
    • Kasutatavus – üldine kasutajaliides
    • Usaldatavus – veatundlikkus, ajakriitilisus, terviklikkuse nõuded
    • Kiirus – millised reaktsiooniajad, millised platvormlahendused
    • Laiendatavus – kohandatavus, laiendatavus, seadistatavus

    Nõudmiste kogumisel rakendatavad vahendid:
    • Eelnevate projektide analüüs
    • Maailmapraktika uurimine
    • Kokkusaamised klientide juhtkonna inimestega, strateegidega (küsitlused, intervjuud, vaatlused)
    • Kokkusaamised tellija lihttöölistega (küsitlused, intervjuud, tööprotsesside vaatlused)
    • Tellija eelneva tarkvara ja tööprotsesside analüüs

    Planeeritud 1 nädal
    Analüüs ja disain
    • Süsteemi ülesehituse ja projektide jaotuse esialgne plaan.
    • Projektimeeskondade määramine.
    • Sisseostetava tarkvara esialgne valik ja läbirääkimiste alustamine

    Planeeritud 1 nädal. Ajaperiood kattub osaliselt nõudmiste kogumisega – olemasolevate baasnõudmiste analüüsi alustatakse detailsemate nõudmiste kogumise ajal
    Arenduse see faas on suures osas kirjeldatud käesolevas projektidoukmentataioonis.
    Kokku 1.5 kuni 2 nädalat.

    Arendamise faas (järgnevad iteratsioonid)


    Nüüdsest arendatakse iga viiest alamprojektist tsüklil käigus eraldi, infovahetuse nõudmiste kohta arendatakse liidesed.
    Iga iteratsioonitsükli lõpus on sünkroniseerimise faas, kus kõik projektid liidestatakse lõplikult.
    • Jätkub nõudmiste kogumine.
    • Põhirõhk on nõudmiste kogumise teel saadud materjali analüüsil, ümbertötöamisel, ja selle alusel uue süsteemi tehnilisel disainil
    • Rakenduste esialgsed prototüübid, seda eriti kasutajaliideste osas.
    • Tellija inimestest testijate meeskond (grupid igalt pädevusalalt, eraldi iga arendatav komponendi kohta), kes saab ülesandeks kasutajaliidese testimise ning kommenteerimise

    Kokku mitte üle kahe-kolme arendustsükli. Igale tsüklile 1, maksimaalselt 2 nädalat.
    Kogukestuseks planeeritud 4 nädalat.

  • Ehitamise faas


    Projektide arendamine jätkub paralleelselt. Aeg-ajalt kokkusaamised, kus ühtlustatakse, liidestatakse, integreeritakse süsteemi osad.
    • Nõudmiste kogumine nüüd vaid klientide meelemuutustest, tähelepanuta jäänud sektsioonidest eelmistel tsüklitel.
    • Uute nõudmiste analüüs ja disaini modifitseerimine tsükli alguses
    • Igal tsüklil prototüüpide täiendamine.
    • Igal tsüklil prototüübid viiakse testimismeeskonnale
    • Testimise käigus katsetatakse süsteemi töökiirust ning töökindlust reaalsele lähedastes olukordades.

    Kui analüüs ja disain on jõudnud heale tasemele (projektijuhi hinnang), hinnanguliselt viimasel kahel iteratsioonil vaadatakse süsteemi juba ühtse tervikuna. Liidestused viiakse lõpuni. Siin tulevad kindlasti väja mõningad uued nõudmised, uue analüüsi vajadus.
    Iteratsioone plaanis 3 – 4.
    Igale iteratsioonile ca 2, max 3 nädalat.
    Etapile kokku mitte üle 2.5 kuu.
    Nõudmiste kogumine peab iteratsioonide lõpuks olema lõppenud / lõpetatud – see on arendamise lõppemise tingimuseks .
    Nõudmiste analüüs, infosüsteemi disain peab olema suures osas lõppenud. Lubatud on minimaalsed kõrvalekalded.

  • Rakendamise ja siirdamise faas


    • Projekti hakatakse komponentide kaupa üle viima tellija keskkonda.
    • Uusi nõudmisi selle projekti raames ei rakendata. Need liidetakse potentsiaalsesse versioon 2 projekti.
    • Põhirõhk testimisel ja seadistamisel.
    • Suur tähelepanu kasutajakoolitusel, kasutusjuhendite, abi kasutamisel
    • Testigrupi liikmed moodustavad firmasisese tugigrupi, kes ülejäänud töötajaskonda juhendavad (eelkõige kassapidajate / raamatupidajate korral).
    • Seadistamisel rõhk töökiiruste ning töökindluse tagamisele reaalses olukorras.

    Iga komponentide komplekti (kuna suure tõenäosusega tuleb mõned allsüsteemid rakendada üheagselt) üleviimist võib käsitleda iteratsioonina.
    Faasile planeeritud 2 kuud.
    Hiljem arendajapoolne tugi.
    Teatud aeg peale süsteemi tegelikku töösserakendamist ideede, nõudmiste ja vigade kogumine ning analüüs tagasisideks, kogemustepagasi suurendamiseks ning potentsiaalse versioon 2 pakkumise tegemiseks.
    109
    • .DOC Laadi alla originaalfail 110 lk · .doc · 118 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #1 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #2 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #3 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #4 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #5 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #6 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #7 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #8 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #9 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #10 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #11 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #12 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #13 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #14 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #15 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #16 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #17 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #18 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #19 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #20 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #21 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #22 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #23 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #24 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #25 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #26 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #27 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #28 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #29 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #30 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #31 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #32 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #33 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #34 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #35 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #36 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #37 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #38 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #39 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #40 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #41 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #42 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #43 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #44 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #45 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #46 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #47 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #48 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #49 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #50 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #51 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #52 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #53 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #54 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #55 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #56 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #57 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #58 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #59 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #60 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #61 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #62 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #63 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #64 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #65 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #66 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #67 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #68 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #69 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #70 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #71 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #72 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #73 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #74 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #75 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #76 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #77 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #78 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #79 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #80 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #81 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #82 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #83 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #84 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #85 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #86 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #87 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #88 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #89 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #90 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #91 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #92 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #93 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #94 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #95 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #96 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #97 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #98 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #99 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #100 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #101 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #102 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #103 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #104 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #105 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #106 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #107 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #108 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #109 Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon #110
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 110 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 118 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Rain Ungert Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Iseseisev töö. Infosüsteemide projekteerimine
    projekt infosüsteemi projekteerimine

    Sarnased õppematerjalid

    Projekt aines-Infosüsteemide strateegiline analüüs
    64
    pdf

    Projekt aines “Infosüsteemide strateegiline analüüs”

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Infosüsteemide strateegiline analüüs” Solaris Kino Infosüsteem Õpilased: Maksim Nikiforov 132274 Vassilina Matvejeva 132553 Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2013 © TTÜ Informaatikainstituut Contents 1. PROJEKTI SPETSIFIKATSIOON 2 1.1 PROJEKTI TAUST 2 1

    Kontseptuaalne süsteemianalüüs
    Raamatukogu laenutusosakonna infosüsteem
    82
    doc

    Raamatukogu laenutusosakonna infosüsteem

    .......................................................................................8 1.1 Projekti taust.....................................................................................................................8 1.2 Projekti eesmärgid ja tulemused.......................................................................................8 1.3 Tööjaotus..........................................................................................................................8 2 Infosüsteemi äri- ehk toimimisvaade.......................................................................................8 2.1 Terviksüsteemi üldvaade...................................................................................................8 2.1.1 Infosüsteemi üldised eesmärgid.................................................................................8 2.2 Pädevusalade vaade.....................................................................................................

    Infosüsteemide strateegiline analüüs
    Kaabel-TV teenusepakkuja infosüsteem
    27
    doc

    Kaabel-TV teenusepakkuja infosüsteem

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Iseseisev töö aines "Andmebaaside projekteerimine" Kaabel-TV teenusepakkuja infosüsteem Teostajad: Pärtel Lias (010617) Martti Remmelgas (010635) Eero Ringmäe (010636) Õpperühm: LAP41 ja LAP42 e-mail: [email protected]

    Andmebaaside projekteerimine
    Projekt Forum Cinemas’ infosüsteem
    17
    doc

    Projekt Forum Cinemas’ infosüsteem

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemidesse" Forum Cinemas' infosüsteem Üliõpilased: Tallinn 2011 Sisukord 1. Üldvaade......................................................................................................................................3 1.1 Taust.......................................................................................................................................3 1.2 Lausendid...............................................................

    Sissejuhatus infosüsteemidesse
    Andmebaaside programmeerimine
    81
    doc

    Andmebaaside programmeerimine

    tagastab kliendi tellimuste arvu. 8 1. Strateegia etapp 1.1 Terviksüsteemi üldvaade Järgnevalt esitatakse ülevaade restorani toimimisest. 1.1.1 Organisatsiooni eesmärgid Restorani eesmärgid on: · Raha teenimine · Kliendi vajaduste kiire ja täpne rahuldamine · Menüü täiendamine ja muutmine 1.1.2 Infosüsteemi eesmärgid · Saada ülevaade restorani töötajatest · Saada ülevaade restorani klientidest · Saada ülevaade restorani menüüst · Saada ülevaade klientide tellimustest · Võimaldada koostada tellimust elektrooniliselt 1.1.3 Lausendid Restoranis on töötajad. Restoranis on juhataja. Juhataja võtab tööle töötajaid. Töötaja on tellimuste vastuvõtja. Töötaja on autojuht. Restoranis on menüü.

    Andmebaaside projekteerimine
    Andmebaasid I - eksamiküsimused
    30
    docx

    Andmebaasid I - eksamiküsimused

    Selle relatsiooni kirjed pole andmebaasi salvestatud vaid vaate abil kasutaja jaoks dünaamiliselt konstrueeritud. 12. Pädevusala (teema 7) (ehk rolli vastutuspiirkond) Leitakse süsteemi organisatsioonilise tükelduse tulemusena. Pädevusalade leidmine tähendab süsteemi organisatsioonilist tükeldamist. Pädevusala on ühe organisatsiooniga seotud rolli vastutuspiirkond. Iga pädevusala vastab mõnele organisatsiooni struktuuriüksusele, ametikohale või infosüsteemi kasutaja rollile. Igal pädevusalal on funktsioonid (ülesanded), mida see peab täitma ja infovajadused (nõuded andmetele), mida see peab kasutama. Mitu isikut võivad omada sama pädevusala ja üks isik võib omada mitut pädevusala. Iga pädevusala kirjeldatakse koostöös selle pädevusala esindajatega (konkreetse isikutega kes hakkaksid seda süsteemi kasutama). Pädevusala esindajad saavad ise osaleda mudelite koostamisel.

    Andmebaasid
    Autoparkla infosüsteemi arendus
    31
    doc

    Autoparkla infosüsteemi arendus

    .31 2 12. KASUTATUD ARENDUSVAHENDID.......................................................................................31 13. ESIMESE ARENDUSETAPI AJAKAVA....................................................................................31 3 1. Üldvaade 1.1 Taust ja üldkontseptsioon Firma tegeleb reisijate (klientide) transpordiga. Bussijaama infosüsteem on mõeldud töö paremaks organiseerimiseks ja ühtseks infovahetuseks. Bussijaama peakontor asub Tallinnas. Harukontorid (filiaalid) asuvad Tartus ja Pärnus. Peakontori ja harukontorite vahel peab olema võimalik reaalajas infovahetus. Eeldatud on, et kontoritel on olemas püsiühendus internetiga, mis võimaldab teostada andmevahetust keskserveriga. Süsteem tegeleb müükide, töötajate ja äripartnerite arvestusega. Süsteem

    Infosüsteemide arendusprotsess
    Süsteemianalüüsi kontrolltöö 1
    204
    docx

    Süsteemianalüüsi kontrolltöö 1

     Aine korraldus Aine fookus KONTSEPTUAALNE SÜSTEEMIANALÜÜS  VALDKONNA ANALÜÜS  TARKVARA NÕUETE ANALÜÜS  ITERATIIVNE ARENDUSPROTSESS Fookus: Kontseptuaalse süsteemanalüüsi meetodite rakendamine valdkonna ning tarkvara nõuete detailseks analüüsiks iteratiivses arendusprotsessis Aine taust Analüüsi ained: 1. Sissejuhatus infosüsteemidesse (IDU 3350) või Modelleerimine (IDU 3355); -> 2. -> Süsteemianalüüs (IDU 5360) -> 3. -> Infosüsteemi strateegiline analüüs (idu0021) ehk Ettevõtte äriarhitektuur (idu1321) Aine on eelduseks (OIS) IDU5661 - Infosüsteemide projekteerimine, IDU0050 - Objektorienteeritud disain, IDX5010 - Struktuuranalüüs ja ekspertsüsteemide tehnoloogia M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 ANALÜÜS JA MODELLEERIMINE Analüüs on eesmärgipärase inimtegevuse (n. igapäevase probleemide lahendamise) loomulik osa.

    Modulatsioon


    Rohkem sarnaseid



    Meedia

    Kommentaarid (1)

    erxXD profiilipilt
    erxXD: päris hea sain mida vaja oli:)
    17:06 26-03-2009



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun