Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Autoparkla infosüsteemi arendus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

TALLINNA
TEHNIKAÜLIKOOL

Informaatikainstituut
Infosüsteemide
õppetool

Projekt
aines “Infosüsteemide arendusprotsess”

Bussijaam
Üliõpilane: Anneli Kaldamäe
Õpperühm: LAP-81
Juhendaja : E. Õunapuu
Tallinn
2003


Sisukord



Sisukord 2
1. Üldvaade 4
1.1 Taust ja üldkontseptsioon 4
1.1.1 Sisemine kontekstidiagramm 5
1.1.2 Välimine kontekstidiagramm 6
1.1.3 Funktsionaalne taust 7
1.1.4 Majanduslik taust 7
1.2 Nõuded ja vajadused 7
1.2.1 Süsteemi eesmärgid 7
1.2.2 Süsteemi funktsioonid 8
1.2.3 Lausendid 9
1.2.4 Süsteemi kasutajate loetelu 10
1.3 Andmesõnastik 11
1.4 Sündmuste ja tegevuste vastavustabel 11
1.5 Süsteemi lahenduse arhitektuur 12
2. Süsteemi määratlus 13
2.1 Süsteemi kasutusjuhtude mudel 13
2.1.1 Kasutusjuhtude diagramm 13
2.1.2 Kasutusjuhtude kirjeldused 17
2.2 Kontseptuaalmudel 18
3. Andmemudel 20
4. Tegevusdiagramm 21
4.1 Pileti trükkimise tegevusdiagramm 21
4.2 Arve maksmise tegevusdiagramm 22
5. Olekudiagramm 23
5.1 Bussijuhi töölevõtmise olekudiagramm 23
5.2 Pileti trükkimise olekudiagramm 24
5.3 Pileti broneerimise olekudiagramm 25
6. Klassidiagramm 26
7.Kolmekihilise arhitektuuri klassidiagramm 27
8. Objektide ja atribuutide semantika 28
9. Süsteemi arendamiskava ja strateegia 30
9.1 Strateegiaetapp 30
9.2 Analüüsietapp 31
9.3 Disainietapp 31
9.4 Ehitamise etapp 31
9.5 Siirdeetapp 31
9.6 Toimimise etapp 31
10. Kasutatavad süsteemi modelleerimise vahendid 31
11. Kasutatav andmebaasisüsteem 31
12. Kasutatud arendusvahendid 31
13. Esimese arendusetapi ajakava 31
  • Üldvaade


  • Taust ja üldkontseptsioon


    Firma tegeleb reisijate
    (klientide) transpordiga. Bussijaama infosüsteem on mõeldud töö
    paremaks organiseerimiseks ja ühtseks infovahetuseks. Bussijaama peakontor asub Tallinnas. Harukontorid ( filiaalid ) asuvad Tartus ja
    Pärnus. Peakontori ja harukontorite vahel peab olema võimalik reaalajas infovahetus. Eeldatud on, et kontoritel on olemas
    püsiühendus internetiga, mis võimaldab teostada andmevahetust
    keskserveriga.
    Süsteem tegeleb müükide, töötajate ja
    äripartnerite arvestusega. Süsteem lihtsustab tunduvalt igasusgust
    aruandlust ja võimaldab jälgida täpselt piletite müüki ja
    töötajate liikumist, mis võimaldab optimeerida tööd ja teenida
    suuremat kasumit. Kliendi veebiliides lubab klientidel tutvuda
    sõiduplaanidega, pileti hindadega, sooduspakkumistega ning
    broneerida pileteid.
  • Sisemine kontekstidiagramm


    Andmevoogudele
    viitamiseks kasutatakse andmevoogude kirjeldusele lisatud numbreid .
    Andmevoog
    Kommentaar
    2
    Bussijuhtide töögraafik: missugune bussijuht sõidab missuguse bussiga, klienditeenindajate tööajad, puhuseajad.
    6
    Busside sõidugraafikud klientidele: busside saabumis- ja väljumisajad, liinid (lähtekoht- sihtkoht).
    13
    Piletite ostu ja müügiga seotud asjad.
    16
    Bussi numbrimärgi number, registreerimisnumber (bussi ID), kohtade arv.
    18
    Bussi tehnilise olukorra eest vastutab mehhaanik. Tehniline olukord on bussi mootori ja bussi turvalisuse ning sõidukõlblikkuse kontroll
    24
    Kõikide bussijaamas asuvate busside nimekiri.
    Kontekstiskeemil ei ole
    ruumipuudusel näidatud ka andmevoogu, et bussijaama juhataja saab
    süsteemilt informatsiooni isikute kohta, kes soovivad asuda bussijaamas tööle. Bussijaama juhataja võib need isikud kas vastu
    võtta või ka tagasi lükata. Vastavast otsusest teavitatakse
    koheselt ka töötaja kandidaate.
  • Välimine kontekstidiagramm


  • Funktsionaalne taust


    Käesoleva projekti
    eesmärgiks on koostada bussijaama infosüsteemi arenduskava.
    Arenduse tulemusena tekib infosüsteem, mis tagab info kogumise,
  • Vasakule Paremale
    Autoparkla infosüsteemi arendus #1 Autoparkla infosüsteemi arendus #2 Autoparkla infosüsteemi arendus #3 Autoparkla infosüsteemi arendus #4 Autoparkla infosüsteemi arendus #5 Autoparkla infosüsteemi arendus #6 Autoparkla infosüsteemi arendus #7 Autoparkla infosüsteemi arendus #8 Autoparkla infosüsteemi arendus #9 Autoparkla infosüsteemi arendus #10 Autoparkla infosüsteemi arendus #11 Autoparkla infosüsteemi arendus #12 Autoparkla infosüsteemi arendus #13 Autoparkla infosüsteemi arendus #14 Autoparkla infosüsteemi arendus #15 Autoparkla infosüsteemi arendus #16 Autoparkla infosüsteemi arendus #17 Autoparkla infosüsteemi arendus #18 Autoparkla infosüsteemi arendus #19 Autoparkla infosüsteemi arendus #20 Autoparkla infosüsteemi arendus #21 Autoparkla infosüsteemi arendus #22 Autoparkla infosüsteemi arendus #23 Autoparkla infosüsteemi arendus #24 Autoparkla infosüsteemi arendus #25 Autoparkla infosüsteemi arendus #26 Autoparkla infosüsteemi arendus #27 Autoparkla infosüsteemi arendus #28 Autoparkla infosüsteemi arendus #29 Autoparkla infosüsteemi arendus #30 Autoparkla infosüsteemi arendus #31
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2007-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 124 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Rain Ungert Õppematerjali autor
    Autoparkla infosüsteemi arendus. Kolmekihiline klassidiagramm on valesti tehtud.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    30
    docx

    Bussijaam

    .................................................................................................3 1.4 Tegutsejate loetelu.........................................................................................................3 1.5 Põhiobjektide loetelu.....................................................................................................3 1.6 Infovajaduste loetelu......................................................................................................4 2 Infosüsteemi eesmärgid........................................................................................................4 3 Infosüsteemi funktsionaalne vaade.......................................................................................6 3.1 Infosüsteemi põhifunktsioonid...............................................................................6 3.2 Kasutusjuhtude mudel...................................................................................................6

    Infoteadus
    thumbnail
    40
    pdf

    Projekt aines “Kontseptuaalne süsteemianalüüs”

    .............12 2.2 Andmemudeli registrid ..................................................................................................................................13 2.3 OBJEKTIDE ja ATRIBUUTIDE semantika..........................................................................................................15 2.4 CRUD maatriks ..............................................................................................................................................17 2.5 Infosüsteemi ajaline vaade ............................................................................................................................18 2.5.1 Broneeringu tegevusdiagramm..........................................................................................................18 2.5.2 Sündmuste-kasutusjuhtude vastavustabel ........................................................................................19 2.5.3 Broneeringu seisundidiagramm ...

    Kontseptuaalne süsteemianalüüs
    thumbnail
    110
    doc

    Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Iseseisev töö aines 'Infosüsteemide projekteerimine': Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon Teostajad: Indrek Kempi (001546) Pärtel Lias (010617) Eero Ringmäe (010636) Õpperühmad: LAP51 ja LAP 52

    Infosüsteemi projekteerimine
    thumbnail
    32
    pptx

    Prantsusmaa

    ma a s u s an t Pr An Ha t s V rm i s o l me I X Põ h r s o kl ik n 20 a s oo 10 s l e Vabariik tsus Pran Riik Euroopas is e , u e F anca , R e publiq F r a nce n im etus: lik Amet Pindala 5

    Geograafia
    thumbnail
    20
    pptx

    Riskide juhtimine

    Riskide juhtimine Õppekorraldus · Hindamine on mitteeristav ehk arvestatud või mittearvestatud · Arvestuse saamiseks on vaja: · Kohalkäimine vähemalt 75% · Grupitööna teostatud 1 struktuurne probleemilahendamine (Kaizen) · Grupitööna tehtud 1 baasriskihindamine · Grupitööna tehtud 1 täielik riskihindamine · Kohtume reedeti 8.30 ­ 17:00. Vaadake tunniplaani! Minu kontaktid: [email protected] Helistage 5163000 Skype janek.popell Töökohad · AS Kaubaekspress 1993- 1997 · AS Tere 1997-2000 · AS Kalev 2000-2001 · AS Magnum Medical 2001- 2003 · AS Cargo Handling 2003- 2005 Riskijuhtimine eesmärk pole kahjude ärahoidmine vaid äri kasvatamine Riskijuhtimise filosoofia Risk on pigem võimalus mida tuleb kasutada, kui saatus millega leppida! Samas inimene tunneb 2,5x tugevamini kaotusevalu kui võidurõõmu Riskijuhtimine, see on esmajärjekorras inimeste juhtimine! Matemaatika, mudelid ja protseduurid on ka tähtsad, kuid

    Logistika alused
    thumbnail
    32
    doc

    Skeemitehnika konspekt

    Skeemitehnika. SS-98. 1. M.Tooley “Everyday electronics data book” 2. Hessin “Impulsstehnika” 3. Horowits “The art of electronics” Skeemitehnika põhilised mõõtühikud Nimetus Tähistus Sümbol Kirjeldus Amper A I Voolutugevus juhtmes on 1A, kui juhtme ristlõiget läbib elektrilaeng 1 kulon 1. sekundi jooksul Kulon C Q Elektrilise laengu ühik e. Elektrihulk Farad F C Mahtuvus on 1F, kui potensiaalide vahe 1V tekitab mahtuvuse elektroodidel laengu. Henry H L Induktiivsus on 1H, kui voolumuutus kiirusega 1A sekundis tekitab induktiivsusel pinge 1V. Jaul J E Energiaühik. Oom  R Takistuseühik. Siemens S G Juhtivuseühik. Sekund s t Ajaühik.

    Telekommunikatsionni alused
    thumbnail
    151
    pdf

    PM Loengud

    V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab

    Pinnasemehaanika, geotehnika
    thumbnail
    21
    odt

    POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2014–2020

    ee/keskkonnakaitse/looduskaitse-3/poollooduslikud-kooslused-2/ 2.2 Poollooduslike koosluste inventuurid ja seire Poollooduslike koosluste üle-eestiline kaardistamine, taimkatte inventeerimine ja kaasaegsete andmebaaside koostamine toimusid aastatel 1999­2004. Algselt koguti niidukoosluste digitaliseeritud andmed ainult Pärandkoosluse Kaitse Ühingu andmebaasi. Hiljem loodi selle ja Natura inventuuride andmestiku põhjal poollooduslike koosluste digitaliseeritud andmestik Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS). Seoses PLK hooldustoetuse maksmise alustamisega Maaelu arengukava vahendusel 2007. aastal on EELIS-es asuvat andmestikku iga-aastaselt täiendatud nii taimkatte inventuuride kui ka KA spetsialistide kohapealsete kontrollkäikude andmete alusel. Inventuure on tellitud KA poolt koostatud KIK-i projektide abil (2007­2009, 2013) ning MAK-i tehnilise abi vahenditest (2010­2012). Samuti on andmeid uuendatud

    Loodus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun