TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Autopoeketi ühe esinduse tellimused Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemid" Tanel Tarkmees 085125 IAPB 53 2008 Sisukord Üldvaade................................................................................................................................. 3 Taust................................................................................................................................... 3 Lausendid............................................................................................................................ 3 Organisatsiooni eesmärgid..................................................................................................3 Põhiprotsesside loetelu........................................................................................................3 Tegutsejate loetelu......................................
<
Infosüsteemi funktsionaalne vaade Järgnevalt esitatakse infosüsteemi põhifunktsioonid ja kasutusjuhud Infosüsteemi põhifunktsioonid Taksofirma infosüsteemi haldus Andmebaaside haldus Tellimuste haldus Taksojuhtide jälgimine Kasutusjuhtude mudel Kasutusjuht koosneb kasutusjuhtude diagrammidest ja nende kirjeldusest Taksotellimise kasutusjuht Nimi: Takso tellimine Tegutsejad: Klient, dispetser Kirjeldus: Klient helistab dispetserile ja soovib taksot tellida soovitud asukohta. Dispetser uurib taksojuhtide käest, kes suudab osutada vajalikku teenust ning võimalusel saadab kliendile takso. Takso teeninduse kasutusjuht Nimi: Takso teenus Tegutseja: Taksojuht Kirjeldus: Taksojuht saab dispetserilt teada kliendi asukoha ning ütleb aja kaua läheb, et ta sihtpunkti jõuaks, mis edastatakse ka kliendile. Jõudes kliendini viib
Diagrammitüübid Struktuuridiagrammid: klassi-, objekti-, paketi-, komponendi-, rakendus-, liitstruktuuri-, profiilidiagramm. Käitumisdiagrammid: kasutusjuhtude, tegevus-, oleku-, interaktsioonidiagramm(jada-, kommunikatsiooni-, interaktsiooni ülevaate, ajastusdiagramm). 3. Kasutusjuhtude diagramm võimaldab modelleerida Süsteemi lähtudes tegutsejate Rollidest ja Eesmärkidest, millest tuletatakse Funktsioonid ja Nõuded süsteemile. Kasutusjuht (Use Case) Süsteemi poolne funktsionaalsus, mis vastab Tegutseja Eesmärgile seoses Süsteemiga. Kasutusjuht kirjeldatakse Tegutsejale arusaadavate töötsenaariumite hulgana. b. Lühiformaat – jutustus sellest, kuidas Tegutseja kasutab Süsteemi Eesmärgi täitmiseks. N: Klient valib toote. N2: Müüja esitab arve. N3: Administraator lubab ligipääsu süsteemile.
nende omavahelised seosed e. rollid ja eesmärgid. Eelnevast kahest tuletatakse (kasutusjuhud) funktsioonid ja nõuded süsteemile. Kirjeldab süsteemi poolt pakutavad funktsionaalsust. Nt ka tegutsejate ja eesmärkide seoseid. See kriipsujuku värk PS. Kasutusjuhus peab olema tegusõna muidu saad laksu. Võib vaadata kui eesmärkmudelit. Eesmärk = nõue. Funktsionaalne e mida süsteem peab tegema ja mittefunktsionaalne e kvaliteedi nõue. Kasutusjuht väljendab funktsionaalset eesmärki. Kvaliteedinõuete lisamisel täpsustatakse. Extend Võib toimuda (nt täpsustav valik, mis ei ole hädavajalik, aga võimalik), laiendab eelnevat kasutusjuhtu ja lisab täpsustava kirjelduse Include Kindlasti toimub (tellimuse puhul arvelduskonto), 11.Kasutusjuht (We must go deeper, sempai notice me) Ovaalina kujutatakse (ära sa proovigi ringi teha), süsteemi poolt pakutav funktsionaalsus,
Use case vs Stsenaarium Stsenaarium - konktreetne tegevuste ja suhtlemiste järjestus tegutsejate ning käsitletava süsteemi vahel. Stsenaarium on kasutusjuhu eksemplar, üks võimalik tee läbi kasutusjuhu (nt Ülikoolis käimise stsenaariumeid on kaks - te kas saate konspekti või mitte). Kasutusjuht - seotud (edukate ja mitteedukate) stsenaariumite kogum, mis kirjeldavad tegutsejaid kasutamas süsteemi oma eesmärkide toetamiseks. EHK KASUTUSJUHT koosneb STSENAARIUMITEST. Stsenaariumid on võimalikud kasutusjuhu käekäigud ehk kõik hargnevused ja võimalused mis võivad juhtuda. 3. Juhuformaat Kasutusjuhu kirjeldamiseks kasutatav formaat, mis sisaldab ka alternatiivseid stsenaariumeid. Kasutusjuht: Ülikoolis käimine Põhiline edukas stsenaarium: Tudengid edastavad oma palved kursusekaaslasele, kes jagab vajalikke google drive linke, et kõik saaksid konspekti kasutada. Alternatiivsed stsenaariumid: 1. Google drive on persses 2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Objektorienteeritud disain" ÕPPEKOHTADE HALDUSSÜSTEEM Üliõpilane: ... Õpperühm: ... Matrikli nr.: ... Juhendaja: ... Tallinn 2004 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev projekt on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem esitatud. ........................ ........................... (kuupäev) (kaitsja allkiri/allkirjad) Sissejuhatus Autorideklaratsioon.....................................................................................................................2 Sissejuhatus........
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT ERPLY KASSASÜSTEEMI TESTIMINE Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autor: Esitatud: Juhendaja: Jekaterina Tšukrejeva TALLINN 2016 Sisukord 1. Ülesande püstitus. Organisatsioon, süsteem, metoodika......................................................4 1.1 Organisatsioon (ja süsteem)..............................................................................................4 1.2 Süsteem (ja organisatsioon)..............................................................................................5 1.3 Metoodika.........................................................................................................................5 2. Nõuded süs...
Stsenaarium (tüüpiline sündmuste järjestus): 1. Klient alustab tellimuse koostamist. 2. Süsteem kontrollib, kas kliendil on juba tellimusi, mis on olekus ,,loodud" või ,,vajab parandust" ning, kas nende arv ei ületa 10 tükki (OP3.1), kui mitte, siis loob uue tellimuse (OP3.2). 3. Süsteem väljastab tellimuse koostamise maketi. (OP3.3). 4. Klient valib tooteid (ehk menüü_rida), mis tahab tellida (käivitub kasutusjuht menüü vaatamine). 5. Klient lisab uue toote oma tellimusse. 6. Süsteem salvestab andmed (OP3.4). 7. Süsteem arvutab välja tellimuses olevate toodete hindade summa (OP3.5) ja kuvab selle kliendile. Klient saab korrata samme 4-7 niimitu korda kui soovib. Laiendused (või alternatiivne sündmuste käik) 2. Kliendi loodud tellimuste limiit on täis. 1. Süsteem kuvab teate, et kliendil on juba 10 tellimust, mis on seisundis
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kvaliteetse tarkvara atribuudid. eksam 2. Mis on tarkvaratehnika? 3. Üldistatud protsessid tarkvaraarenduses. 4. Tarkvaraprotsesside 2 suuremat liiki. 5. Manifesto for Agile Software Development. 6. Kuidas liigitada nõudeid? eksam 7. Nõude 3 põhiomadust. 8. Nõuete valideerimise tehnikad. 9. Komponentidel põhinev arhitektuur 10.Kihiline arhitektuur eksam 11.Objektorienteeritud arhitektuur 12.Teenusorienteeritud arhitektuur 13.Lihtsa koodi disaini 4 elementi 14.Miks peab nõudeid haldama? 15.Milleks kasutatakse versioonihaldust? eksam 16.Funktsionaalne nõue eksam 17.Mittefunktionaalne nõue eksam 18.Tarkvara elutsükkel 19.Millest koosneb tarkvara? 20.Mis on testimine? 21.Staatiline testimine eksam 22.Dünaamiline testimine eksam 23.Valge kasti testimine 24.Musta kasti testimine 25.Testimise tasemed 26.Re-testmine ja regressioonitestimine 27....
Kliendi ja paki andmed Kauba ostmine ja maksmine Pakkide väljastamine Admin Kauba üleandmine Klient Kuller 1. Nimi: Toote sisestamine infosüsteemi Tegutsejad: admin, laohaldur Kirjeldus: Kasutusjuht algab kui kaup on tarnijalt AS Arvuti Tehnika lattu jõudnud, siis administrator sisestab toote infosüsteemi ja laohaldur märgib infosüsteemi kauba koguse ja uuendab laoseisu infosüsteemis pidevalt. 2. Nimi: Kauba ostmine ja maksmine Tegutsejad: klient Tüüpiline sündmuste käik: Tegutseja tegevus Süsteemi vastus 1. Klient valib internetipoest toote välja. 2. Süsteem kuvab kliendile, kas toode on laos
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Iseseisev töö aines "Andmebaaside projekteerimine" Kaabel-TV teenusepakkuja infosüsteem Teostajad: Pärtel Lias (010617) Martti Remmelgas (010635) Eero Ringmäe (010636) Õpperühm: LAP41 ja LAP42 e-mail: [email protected] Juhendaja: Erki Eessaar Tallinn 2003 Autorideklaratsioon Kinnitame, et käesolev projekt on meie iseseisva töö tulemus ning selle põhjal ei ole enne arvestust taotletud. Eero Ringmäe..................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines IDU5360 “Kontseptuaalne süsteemianalüüs” Fototellimus Tallinn 2013 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev ainetöö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem üheski aines esitatud. ............................. ………………………….. (kuupäev) (töö esitaja allkiri) 2 Sisukord 1. Iteratsioon I.............................................................................................................................6 1.1 Visioon...............................................................................................................................
30. Kasutusjuhtude omadusi ja kooskõlareegleid käivitatakse ja teostatakse alati tegutseja abil pakub tegutsejale mingit väärtust, st see on täielik teostatakse ilma katkestusteta lühikese aja jooksul (ühe sessiooni raames). Kasutaja: o käivitab arvuti o teostab kasutusjuhu o suleb arvuti teostatakse sõltumatult teistest kasutusjuhtudest Kooskõlareeglitest: kasutusjuht peab olema seotud analüüsitava ja modelleeritava tööprotsessiga kasutusjuhu teostuse tulemuseks peavad olema andmed terviklikul kujul äriobjekti seisundite muutmise jaoks peab/peavad olema omaette kasutusjuht/-juhud 31. Suhtlus ettevõttes/organisatsioonis: Suhtlus (kommunikatsioon) on tegevustik, mille käigus üks isik annab teisele või saab teiselt sõnumi isiku vajaduste, soovide, nõudmiste, ettekujutuste, teadmise või
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Bussijaam Tallinn 2014 1 Üldvaade...............................................................................................................................3 1.1Taust................................................................................................................................3 1.2 Organisatsiooni eesmärgid.............................................................................................3 1.3 Põhiprotsesside loetelu..................................................................................................3 1.4 Tegut...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemidesse" VARUOSADE HANKIMINE JA ANDMEBAASI SISSEKANNE Üliõpilane: Miko Allikmäe Õpperühm: IASB31 Matrikli nr.: 061643 Juhendaja: Tarmo Veskioja Tallinn 2007 SISUKORD 1 Üldvaade.................................................................................................................................3 1.1 Taust...............................................................................................................................................................3 ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemidesse" Forum Cinemas' infosüsteem Üliõpilased: Tallinn 2011 Sisukord 1. Üldvaade......................................................................................................................................3 1.1 Taust.......................................................................................................................................3 1.2 Lausendid...............................................................................................................................3 1.3 Organisatsiooni eesmärgid.....................................................................................................3 1.4 Põhiprotsesside (põhiteenuste) loetelu..................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemidesse" MAHEKAUBA E-POOD Üliõpilane: Allar Plaksi Õpperühm: EALB-31 Matrikli nr.: 062005 Juhendaja: Tarmo Veskioja Tallinn 2009 1 SISUKORD 1.ÜLDVAADE.................................................................................................................................................3 1.1.TAUST.....................................................................................................................................................3 1.2.LAUSENDID.................
eelmüügist Piletite müümine bussist BUSSIJUHT 2.1.2 Kasutusjuhtude kirjeldused 2.1.2.1 Piletite broneerimise arvestuse tekstiline spetsifikatsioon Nimi: Piletite broneerimine. Tegutsejad: Reisija (klient), bussijaama klienditeenindaja. Eesmärk: Reisija kiire ja mugav teenindamine. Kirjeldus: 1. See kasutusjuht käivitub kahel erineval viisil: esiteks, kui reisija tuleb bussijaama ja soovib endale broneerida piletit; teiseks, kui reisija helistab bussijaama sama sooviga et broneerida sõiduks pilet. 2. Reisija ütleb klienditeenindajale oma soovi: kuhu ta soovib sõita, millal ta soovib seda teha, palju pileteid on vaja broneerida. 3. Klienditeenindaja kontrollib süsteemist, kas reisija soovi on võimalik täita: kas buss sõidab, kas tahetaval reisil on veel soovitud arv vabu kohti. 4
Kvaliteedieesmärk on süsteemi mittefunktsionaalne nõue. Pildil (irooniliselt) kujutu blob/pilv. Roll on süsteemi võimekus kui positsioon (n. ametikoht), mida süsteem omab/vajab eesmärkide täitmiseks. Pildil tavaline actor/kriipsujuku Eesmärkide vaheline seos - tavaline joon Seos eesmärgi ja kvaliteedieesmärgi vahel - katkendlik joon Eesmärkide hierarhiad - Nii eesmärgid kui kvaliteedieesmärgid jagunevad alameesmärkideks ning moodustavad hierarhiaid. Fun fact - ns kasutusjuht on mullike, aga ärikasutusjuhul on see kriipsuke paremas nurgas 10. UML ja ärimodelleerimine Ei eksisteeri ühtegi domineerivat ärimodemise keelt. Samas tarkvaramodemises on standardiks UML. Tavaliselt tarkvara ja ärisüsteemid modetakse erinevate notatsioonidega. Sarcastic claps sest see põhjustab raskesti täidetavaid lünkasid mudelite vahel, eriti fun saab olema siis kui tahetakse ärimudelit toetavad tarkvara luua, aga puudub sujuv üleminek teisele notatsioonile.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines IDU5360 "Kontseptuaalne süsteemianalüüs" e-deklaratsioonide haldamine Üliõpilane: ... Õpperühm: ... Matrikli nr.: ... Juhendaja: ... Tallinn 2011 2 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev ainetöö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem üheski aines esitatud. ............................. ................................ (kuupäev) (töö esitaja allkiri) ...
soodustus määratakse, kellaaeg, millal seanss toimub, vms). Vajadusel kasutab meelelahutusjuht soodushinda saavate gruppide määramiseks piletimüügi aruannet. Eeltingimused: Olemas on strateegia ning hinnapoliititka (või vähemalt soov seda arendada) kinoteenuse jaoks. Järeltingimused: Võimalik on määrata hinnaalandust näidatud külastajagruppidele. Tähtsus ärile: Kinoteenuse pakkuja ärile on antud kasutusjuht teisejärgulise tähtsusega. Eelkõige on kasutusjuhu eesmärgiks elavdada kinokülastajate hulka teatud vanuseliste / sotsiaalsete inimgruppide hulgas. See on äri elavdav lisavõimalus. IS tugi: Soodustused registreeritakse süsteemis. Kassapidajale saab võimalikuks soodustuste määramine seanssidele müüdavatele piletitele. Filmide haldamisega seotud kasutusjuhud: Nimi: Filmi ostu- või rendilepingu sõlmimine Tegutsejad: Meelelahutusjuht, tarnija esindaja, vajadusel juhataja
Treeningu_tüüp Ruum Aeg Objekt/ Kasutusjuht Kliendi registreerimine c Kliendi andmete u muutmine Kliendi kustutamine d d Töötaja registreerimine c c c c r Töötaja andmete u r muutmine
Graafiline Tabeli kujuline Hea näide kasutajajuhtude kohta on meditsiiniline tarkvarasüsteem, kus patsient saab panna arsti juurde aega, arst saab patsiendi kohta andmeid jne. o Need on erinevad asjad! Nende erinevused on näiteks: Kasutusjuhud on keerulisemad ja tänu sellele võimalik kasutada laialdasematel aladel Kasutuslugu reaalse maailma protsess ja kasutusjuht selle abstraktsioon Kasutusjuht näitab seost erinevate tegutsejate vahel ja kasutuslugu on ühe tegutseja piires Kasutuslool on kindel stsenaarium ja kasutajajuht on süsteemi stsenaarium. Peamiselt on kasutusel kasutajalugu, mis lüüakse lahti task-ideks, kuna see on efektiivsem ja kiirem võrreldes kasutajajuhtudega.
diagrammi äriprotsesside modelleerimiseks. Siinkohal on ärikasutusjuhtu loetud
praktiliselt samaväärseks äriprotsessi mõistega. Selleks, et eristada tarkvara ja
ärisüsteemi modelleerimisel kasutatavaid sümboleid, on kasutatud stereotüüpe
(joonis 4-3). Näiteks, seda tehnikat kasutab Rational unifitseeritud protsess
(Rational Unified Process).
Süsteemi Ärikasutusjuht
kasutusjuht
<
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid, tasuvust ning põhimõtete ja korra tundmist ja rakendamist. Tar...
- tulemuseks on paindlik andmebaasi disain, mis on kergesti laiendatav; - normaliseerimine sunnib disainerit uurima ja tundma õppima iga atribuuti. 5. Terviklikkuse reeglite kirjeldamine. Millised on hea relatsiooni võtme omadused? Tuttavlikkus, lihtsus, stabiilsus, ei sisalda kodeeritud informatsiooni. Mis on reaalsed kasutusjuhud, millal ja milleks neid luuakse? Reaalne kasutusjuht kirjeldab protsessi konkreetselt, disainitaseme täpsusega, ekraanivormi väljade täitmise tasemel. Pööratakse tähelepanu sisend/väljund tehnoloogiatele. Näiteks kui kasutatakse graafilist kasutajaliidest, siis sisaldab reaalse kasutusjuhu kirjeldus seotud aknaid (ekraanivorme) ja kasutajaliidese elementide omavahelise suhtlemise kirjeldusi. Kasutusjuhu tekstikirjeldus sisaldab samu komponente kui detailanalüüsis