Kaalanalüüsi tulemuste arvutamine: Kaaluvorm-kaalutakse peale kuumutamist. Sadestusvorm-kaalutakse enne kuumutamist M on aine oma(lahuse),M otstava oma.Näiteks Al2O3;seal 2Al,siis peale kuulutamist 0.34g Al2O3;Al-I siis 0,34*2*27=0,18g; algaines leitakse %-ga Sademete ja sadestusreaktiivide omadused: Sadestusreaktiiv: Spetsiifiline- reageerinb ainult ühe ainega/ iooniga, haruldus; Selektiivne- reageerib ioonide rühmaga, näiteks AgNO3 halogeniidioonidega. Nõuded sademele: Kergesti filtreeritav, vähelahustuv, ei reageeri atmosfääri õhus, teada koostisega. Sademeosakeste suurus. Kolloid ja kristalsed suspensioonid: Suurust mõjutavad tegurid: Vaja suuremaid sademeosakesi, sest siis on sade kergemini filtreeritav, puhtam. Osakeste suurus: <0,45 um kolloidosake, >0,45 om kristalne osake Kolloidne suspensioon- osakesed silmale nähtamatud, ei setti, keeruline filtreerida; Kristalne suspensioon- suured osakesed, 0,1mm või suuremad, settivad ise, kerge filtreerida.
F = 2 Al/ Al2O3 = 2 * 27 /102 = 0,5294 mAl = F * mAl2O3 = 0,5294 * 0,3475 = 0,1840 g Al % A = A kaal / proovi kaal x 100% F = a/b x (otsitava aine molekulmass/kaaluvormi molekulmass) % A = (produkti kaal x F )/ proovi kaal x 100% Sademete ja sadestusreaktiivide omadused- Sadestusreaktiiv: Spetsiifiline- reageerinb ainult ühe ainega/ iooniga, haruldus; Selektiivne- reageerib ioonide rühmaga, näiteks AgNO3 halogeniidioonidega. Nõuded sademele: Kergesti filtreeritav, vähelahustuv, ei reageeri atmosfääri õhus, teada koostisega. Sademeosakeste suurus. Kolloid ja kristalsed suspensioonid- suurust mõjutavad tegurid Vaja suuremaid sademeosakesi, sest siis on sade kergemini filtreeritav, puhtam. Osakeste suurus: <0,45 um kolloidosake, >0,45 om kristalne osake Kolloidne suspensioon- osakesed silmale nähtamatud, ei setti, keeruline filtreerida; kristalne suspensioon- suured osakesed, 0,1mm või suuremad, settivad ise, kerge filtreerida.
• Millised on kaalanalüüsi põhilised etapid? - 1. Kaalutise võtmine, 2. Lahustamine sobivas lahustis, 3. Uuritava iooni sadestamine, 4. Sademe pesemine, filtreerimine, kuumutamine, 5. Saademe kaalumine • Millel põhineb kaalanalüüs? Analüütilisel kaalumisel. Püsiv sade, millega saab edasi toimetada • Mille alusel valitakse sadesti? - sobiva sademe valik- sade peab olema praktiliselt lahustumatu, hästi filtreeritav ja pestav, peale kuumutamist peab sade vastama samale valemile, püsiv kaal ei tohi muutuda seistes, kui võimalik, tuleks sadestaja valida selline, et tema liig kuumutamisel lenduks. • Kui palju tuleb sadestajat võtta? Kui sade kristallne – koeffitsient 0.5g, kui amorfne – 0.3g ja veel tuleb võtta 1.5 korda rohkem, kui arvutatud teoreetiliselt. • Mis on dekanteerimine ja miks seda kasutatakse? – protsent, mille käigus kallatakse sadet
Paljud ravimid sisaldavad vett, see on oluline, kuna liiga suure vee hulga korral lähevad ravimid hallitama. 64. Kaalanalüüsi tulemuste arvutamine. 65. Sademete ja sadestusreaktiivide omadused. Sadestusreaktiiv: Spetsiifiline- reageerib ainult ühe ainega/ iooniga, haruldus (näiteks dimetüülglüoksiim); Selektiivne- reageerib ioonide rühmaga, näiteks AgNO3 halogeniidioonidega. Nõuded sademele: kergesti filtreeritav, vähelahustuv, ei reageeri atmosfääri õhuga, teada koostisega. 66. Sademeosakeste suurus. Kolloid- ja kristalsed suspensioonid. Vaja suuremaid sademeosakesi, sest siis on sade kergemini filtreeritav, puhtam. Osakeste suurus: <0,45 µm kolloidosake, >0,45 µm kristalne osake Kolloidne suspensioon- osakesed silmale nähtamatud, ei setti, keeruline filtreerida; kristalne suspensioon- suured osakesed, 0,1mm või suuremad, settivad ise, kerge filtreerida.
kõrguse ja vee mahu. Tuleb jälgida, et väljapritsitav vesi langeks veekokku tagasi, muidu on vesi varsti veekogust ,,kadunud". Pumpa ei paigaldata kunagi otse veepõhja- see hakkab imema põhjasetteid ja -muda. Paigaldage pump u´20 cm kõrgusele põhjast (näiteks kivi peale). Pumba filtrit on vaja paar korda nädalas puhastada. Biofilter toetab looduslikku lagunemisprotsessi, biofiltrid koosnevad bakteritele soodsa keskkonnaga pinnast. Puhastamiseks tuleks loputada veekogus filtreeritav kangas, kuna biomaterjali taastumine võtab aega neli nädalat, siis tehakse seda äärmisel vajadusel. VEE KVALITEET Esmakordselt täites veesilma kasutatakse kraani- või kaevuvett, see on parim lahendus. Uues veekogus võtab bakterite teke paar kuud aega. Bakterite ülesandeks on kaladest, taimedest ja teistest elusorganismidest tekkiva orgaanilise aine lagundamine Bioloogiline laguprotsess on väga oluline veesilmale. Nitriidimürgitus on tavaline asi uute veesilmade puhul
Mõõtmisprotseduuriks on KAALUMINE Sadestamismeetod Uuritav komponent viiakse sademe koostisesse SADE: filtreerimine pesemine kuivatamine kaalumine Sademe omadused: rasklahustuv hästi filtreeruv stabiilne kindla keemilise koostisega. Nõuded sademele ja sadestusreaktiivile: · kaaluvorm kindla koostisega · sadestusreaktiiv võimalikult selektiivne · sade olgu filtreeritav ja pestav sademe kristallid suured · sade vähelahustuv · kaaluvorm stabiilne ebastabiilseks võib nt muuta reageerimine õhuhapnikuga Sademe teke kulgeb kahe protsessi summana: -sadenemistsentrite teke -sademeosakeste kasv Suurekristallilise sademe saamiseks peaks sademeosakeste kasv olema domineerivaks protsessiks, seda võib soodustada - kõrge temperatuur - reaktiivi konts madal, lisada aeglaselt
C funktsionaalse allsüsteemi abil lisatakse registrisse andmeid R funktsionaalse allsüsteemi abil loetakse registrist andmeid U f.-naalse allsüsteemi abil uuendatakse registris andmeid D f.-naalse allsüsteemi abil kustutatakse registrist andmeid 1.1.1.99 Nõuded, vajadused Antud registri abil peavad olema realiseeritavad järgmised päringud: 78 · filmide nimekiri, filtreeritav vähemalt kriteeriumite 'esitamisõigustega', 'esitamisõigusteta', 'zhanr' alusel · ühe filmi andmed · filmide tüübid Andmemahud ning kriitilised kohad antud registriga töötamisel: · lisamisel, uuendamisel, kustutamisel: andmemahud pole suured, andmete lisamised võrreldes andmete lugemisega suhteliselt harvad. Oluline on eelkõige see, et andmete muutmise / lisamise / kustutamise juurde lastaks ainult sobival pädevusalal töötavaid inimesi
valmissünteesitud komponentidest § viiruspartiklid ei kasva, pooldu ega jagune § puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valgu sünteesiks Viiruste avastamine § Dimitri Ivanovski (1892) § Näitas, et tubakataime haigust põhjustas filtreeruv agens arvas, et toksiin § Martinus Beijerinck (1898-1900) § Nimetas seda agensit contagium vivum fluidum (lahustuv elus germ) § Loeffler and Frosch (1898-1900) § Näitas, suu ja sõratõve põhjustaja on filtreeritav viirus § Ernst Ruska - 1933 - elektronmikroskoopia sai viirust näha. Morfoloogia § Genoom - DNA või RNA § Kapsiid - nukleiinhapet ümbritsev kest § Nukleokapsiid - genoom + kapsiid § Envelope - lipiidne välisümbris. Ei esine kõigil viirustel. Envelope määrab enamasti ära makroorgnismi rakk, seal paiknevad valgud ja glükoproteiidid aga on viirusliku päritoluga (HA ja NA gripiviirusel). Envelop'ega viirused on enamasti vähem resistentsed väliskeskkonna mõjuritele.
Kaaluvormiks? Tooge näiteid. Sadestusvorm vorm, milles analüüt sadestatakse (nt muudetakse rasklahustuvaks ühendiks, mida nimetatakse sadestusvormiks). Kaaluvorm on olek, milles analüüti kaalutakse. Sadestus- ja kaaluvorm on tihti samad (hõbekloriid, nikkeldimetüülglüoksimaat), vahel erinevad (kaltsium sadestatakse oksalaadina, kaalutakse oksiidina, muundatakse kuumutamisega). 41. Nõuded kaaluvormile. Kaaluvorm peab olema kindla koostisega (sade peab olema filtreeritav ja pestav, suurte kristallidega, vähelahustuv), stabiilne (ei tohi reageerida õhuga ega imada niiskust). 42. Sadestusmeetodi eelised ja puudused. Eelised: lihtne ja odav, sageli võimaldab madalaid määramatusi, pole vaja kalibreerida. Puudused: väheselektiivsed, rakendatavad lihtsamate proovide jaoks, kõrge avastamispiir, sisuliselt põhikomponentide ja suures hulgas esinevate lisandite määramiseks, korraga saab määrata vaid üht analüüti, väga halvasti automatiseeritav.
kui standardi (EPN 11.1 1995, 2003, EVS 837-1) piirarv (3 m3/(m2h)), siis kurtsid elanikud külmade põrandate ja rohkem kõikuva sisetemperatuuri üle, pistikupesadest tuleva külma õhu üle. Õhulekked hoonepiirete kaudu mõjutavad siseruumide õhuvahetust. Siiski ei saa hoonepiirete ebapiisavat õhupidavust käsitleda kui loomulikku ventilatsiooni. Läbi piirde ebatiheduste toimuv õhu liikumine ei ole kontrollitav, juhitav ega vajadusel filtreeritav. Kui näiteks niiskuskahjustuste tagajärjel on piirdesse tekkinud hallitust või mädanikku, kannab õhk hallituse eosed siseruumi. Ka loomuliku ventilatsiooniga hoonete piirded saavad olla õhupidavad. Värske õhk pääseb sel juhul ruumi läbi piisaval arvu värskeõhuklappide (tagada tuleb nende piisav hulk ja ka õhu eelsoojendus). Õhuvahetus on sel juhul reguleeritav, kontrollitav ja õhk vajadusel filtreeritav. Kvaliteetse sisekliima kujundamisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
