Pildid
docstxt/136362675733.txt
Keevisõmbluste ja liidete tüübid ja soovitusi nende valikuks 1.1. Keevisliidete klassifitseerimine ja põhitüübid (vt. lisamaterjal internetis leon.3.4.est) 1.1.1 Põkk ja nurkõmblused. Põhiliited Joon.1.1 Põhiõmblused ja liited 1.1.2Liigitus koormuste järgi - Jõuliited Võtavad vastu nii teljesuunalisi kui ka paindemomendist tingitud koormusi. Nõue:liide põhimaterjaliga võrdtugev - Kinnitusliited Ühendab põhiliselt detailid nurkõmblustega(T ja I-talad staatilistel koormustel. Saab kasutada osaliselt läbikeevitatud õmblusi. Madalamad
rakendades detailide kohalikku sulatust või koos deformeerimist. Tuntakse üle 60 erineva keevitusviisi, mis liigitatakse kahte põhirühma: sulakeevitus ja survekeevitus. Keevitaja töötab põhiliselt metalltooteid ja -konstruktsioone valmistavas ettevõttes, teda vajatakse ehitus-, paigaldus-, hoolde- ja remonditöödel. Keevitaja põhitööks on keevitustööde ettevalmistamine, tarindi koostamine vastavalt joonisele, keevisliidete teostamine ning järeltöötlus ja tulemuse kontroll. Töö nõuab jooniste lugemise oskust, töötlemistehnoloogia ja materjalide omaduste tundmist. Keevitaja kasutab oma töös keevitus-, gaaslõike-, metallilõike- ja tõsteseadmeid, elektrilisi ja mehaanilisi käsitööriistu ning abivahendeid. Ta peab tundma kutsealast ohutustehnikat ja kaitsevahendeid ning teadma keevitusega kaasnevaid kahjulikke toimeid inimorganismile.
halb tsentreerimine. Keermesliited jagunevad polt-, kruvi- ja tikkpoltliiteiks. Keermesliite elemendid on peapoldid, kruvid, tikkpoldid, mutrid, seibid ja keerme lukustuselemendid 17.Tõmbe-ja põikjõuga koormatud poldi arvutus. 18.Keevisliited. Üldiseloomustus. Keevisõmbluste tüübid. Keevisliide – detailide kogum, mis on keevisõmblusega ühendatud. Liide saadakse liitekoha kuumutamisega sulaks või plastseks ja selle liitekoha järgneva tardumise tulemusena. Keevisliidete eelised: neetimisest metallisäästlikum; - keevitusprotsess on suure tootlikkusega; sulatuskeevitusega saadud liited on hea tihedusega. Puuduseks: kvaliteedi ebastabiilsus käsikeevitamisel; metalli kohaliku ülessulamise ja jahtumise tulemusena võib muutuda metalli struktuur halvemaks; ebaühtlasest paisumisest-kokkutõmbumisest tekivad sisepinged; pingete kontsentratsioon. Lähtuvalt liidetavate elementide vastastikusest asendist jagunevad keevisliited nelja alaliiki. 19
Õpiobjekti nimetus: Keevisliited ja keevitusasendid Õpiobjekt sisaldab keevisliidete praktilise valmistuse ja tehnilistel joonistel tähistuse kirjeldusi ning keevitusasendite olemust ja tähistamist vastavalt euronormidele. Autor: MSc Ruubo Roots Tehniline teostaja: MSc Andrus Rähni Õpiobjektist Keevitustehnoloogiad on väga laialdaselt kasutatavad nii kaasaegses masinaehituses, aparaaditööstuses kui ka ehituses. Vähemal või suuremal määral peavad keevitusega seonduvat
4. Elektronkiir – kasutatakse eriti paksude detailide (kuni 15 cm) keevitamisel; 5. Hõõrdumine – keevitatavate detailide kontaktis tekitatakse koormuse all suhteline liikumine, mille hõõrdumisel eraldunud soojus sulatab materjalid; 6. Ultraheli – keevitatavate detailide kokkusurutud kontakti rakendatakse ultrahelivõnkumised (15 kHz ... 70 khz), mille toimel materjal kontaktis sulab, kasutatakse plastide keevitamisel. Keevisliidete eelised: 1.Tarindi väike mass 2. Liite saamise kiirus 3. Kohandatavus 4. Liite saab teja liidetavate detailidega võrdtugeva 5. Hermeetiline 6. Jäik 7. Liite konstruktsiooni saab vajaudsel muuta 8.Keevitamisega ei kaasne märkmisväärset müra 9.Liite saab teha esteetilise välimusega Keevisliidete puudused – 1. Liite detailidel on oht keevitamisel deformeeruda 2. Keevisliidetel esineb hapra purunemise oht 3. Väsimuspurunemise oht 4
k t kti rakendatakse k d t k ultrahelivõnkumised (15 kHz ... 70 khz), mille toimel materjal kontaktis sulab, kasutatakse plastide keevitamisel. Priit Põdra 4. Ainesliited 5 K Keevisliidete i liid t eelise li jaj puudused d d K Keevisliidete i liid t EELISED on: K Keevisliidete i liid t PUUDUSED on: 1. Tarindi väike MASS ei vajata polt- ja neetliidete 1
põhi metalli pinnaga. Termo mõju tsoon-põhi metalli sulamatta osa ,kus esinevad mikro struktuuri muutused Sulamis tsoon-osa põhimetallist,mis on sulanud keevitamise ajal. Keevis liide-on kinnis liide, mis koosneb kahest või enamast detailist ja neid ühendavast keevis õmblusest. Kordamis küsimused. 1. keevituse mõiste. 2. keevitusprotsessid(Tähised,tunnusnumbrid) 3. keevitustehnoloogia(mida hõlmab) 4. Keevitustehnika(sooritus tehnika) 5. keevisliidete põhitüübid(joonised) 6. keevisõmbluste põhitüübid(lühendid,seletus) 7. Keevituspositsioonid(joonis seletus) 8. Servavahemik 9. Läbikeevitus 10. Termomõju tsoon 1.Kahele või enamale detailile kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine 2.E111 elektroodkeevitus,Mig 131 pool automaat keevitus Inertgaasis(ar,he ,mix).MAG135 poolautomaat keevitus Aktiivgaasis(Co2,mix)MIG/MAG 136 Poolautomaat keevitus täidis traadiga (MIX,AR)
MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Kodutöö nr. 3 Variant nr. Töö nimetus: Liidete tugevusarvutus lõikele A-2 B-9 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi): Rühm: Juhendaja: 112592 MATB32 A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Neetliide 2d 3d 3d 2d b1 F a z0 Andmed: [ ] =355/3,1= 114,5 Mpa [ S ]= 3,1 F= 240 kN Materjal: S355 Re= 175 Mpa Rm= 290 MPa Leian ühe nurkterase sisejõu tõmbel: NL=FL=F/2=240/2= 120 kN Tõmbe tugevustingimus: NL = [ ] AL Ühe nurkterase ristlõike nõutav pindala: Valin RUUKKI kataloogist sobiva mudeli, milleks on 80x80x8 ning selle ristlõike pindala on 1...
püsivvooluga vooluallika ehk järsult langeva tunnusjoonega, kuna see tagab ühtlasema õmbluse kvaliteedi. 5. Toorikute ettevalmistamine ja kvaliteedikontroll Keevitatavad toorikud lõigatakse välja kasutades giljotiinkääre. Toorikute servad laiuses 20- 30 mm puhastatakse õlist, veest ja mustusest. Toorikute nihkumise vältimiseks tuleb nad iga 300 mm tagant kinnitada lühikeste traagelõmbluste tegemise järjekorraga. I-tala puhul pakuks välja visuaalkontrolli tuvastatakse keevisliidete defekte välise vaatluse kaudu ja kasutades lihtsamaid nurkõmbluse mõõtevahendeid.
Keevitustehnoloogia käsitleb keevitusprotsessi, kui toodete valmistamist detailidest ja pooltoodetest. Keevitustehnoloogia hõlmab: Keevitustoodete projekteerimine, tugevusarvutused, kvaliteediastmed Keevitusprotsesse, seadmeid, mehhaniseerimist Keevitusmetallurgiat, põhi ja lisa materjalide sobivust, keevitatavust Kvaliteedi tagamist, jörelvalvet, kontrolli, personali pädevust jm Töökeskonda, eralduvaid gagase, kiirgust, müra, ergonoomikat jm 2. Keevisliited. Keevisliidete tsoonid ja keevitusasendid (skeemid!). Nim keevitamise teel saadud mitme detaili tervikliidet. Keevisliited jagunevad: põkkliide; nurkliide; ots- ehk servliide; katteliide; T e vastakliide. Keevisliidete tsoonid: Põhimetall, põhimaterjal- keevitatav metall v materjal Keevisvann- keevitamise ajal sulas olekus olev põhi- ja lisamteall, millest tardumisel moodutstub keevisõmblus Servavahemik- keevitamiseks ettevalmistatud osade vaheline ruum.
materjalipaksusele. TIG- keevitusel kasutatakse sulamatu otsaga W-elektroodi, mille otsa teritusnurk valitakse piirides 30o-60o . Tooriku pinnad kus keevisõmblus hakkab asetsema, tuleb eelnevalt puhastada. Puhastamiseks sobivad hästi liivapaber ning nitrolahusti, mis on kiiresti aurustuv ja hea desifitseeriva toimega. Toorikute vahele tuleks jätta õhupilu umbes 1,3 mm ulatuses. 6. Liidete kvaliteedi kontroll Keevisliidete kvaliteedikontroll viiakse läbi visuaalse hinnagu alusel. Visuaalne kontroll on mittepurustava kontrolli osa mis seisneb toodete visuaalsel hindamisel hea valgustuse tingimustes ja kaugusel kuni 600 mm, kasutades näiteks mikroskoopi. Kasutatakse ka lihtsaid mõõtevahendeid nurkõmbluse mõõdikuid, nihikuid jm. Visuaalsel kontrollil hinnatakse keevisõmbluse kuju ja mõõtmeid vaatluse teel. Kui sellest ei piisa, siis võib
tumedusega valgusfilter (tavaliselt 10-11 DIN). Valgusfiltrid on vajadusel vahetatavad. Aktiivse isetumeneva valgusfiltri algtumedus on 3-4 DIN. Kaarleegi süttides tumeneb valgusfilter silmapilkselt tumeduseni10-11 DIN. Kaarleegi kustudes taastub valgusfiltri algtumedus. Valgusfiltri tumedusastmeid on võimalik muuta Aktiivse valgusfiltri toiteallikaks on päikesepatareid. Valgusfiltri kaitseks keevituspritsmete eest on filtri ees tavalisest klaasist vahetatav plaat. Keevisliidete tüübid Keeviskonstruktsioonide valmistanisel kasutatakse järgmisi keevisliiteid. Põkkliide (Joon. 7) on kõige levinum keevisliite tüüp. Põkkliidet kasutatakse lehtmetalli, nurkprofiilide ja mitmesuguse eriprofiiliga talade keevitamiseks. Ülekatteliidet (Joon. 8) kasutatakse õhema lehtmetalli kokkukeevitamiseks. Käsikaarkeevitus Sulas olekus põhi- ja elektroodimetall segunevad keevitusvannis ja tardudes moodustavad keevisõmbluse.
milleks sobib Keevitusalalditest trafot ja alalduselemente türistoride, dioodide või seleenalaldite näol. Keevitusalaldeid iseloomustab suur mass ja keskkonnatundlikkus. Toorikute ettevalmistamine: Antud toru keevitamisel kasutan I-õmblust, see tähendab, et toote servi ei pea faasima ning keevitusparameetrid valin vastavalt materjali paksusele ehk b= t/2 ehk õhupilu b peab olema 3mm. Tulenevalt peab keevitusvool olema arvutustest lähtudes 180A ning pinge 144V. Keevisliidete defekotskoopia: Visuaalne kontroll (VT) Visuaalne kontroll on mittepurustava kontrolli osa mis seisneb toodete visuaalsel hindamisel hea valgustuse tingimustes ja kaugusel kuni 600 mm. - Standartne protseduur keevisliidetel Magnetpulberkontroll (MT) Põhinevad magnetvälja hajumisel metallis asuvate tühikute või mittemetalsete lisandite toimel. Meetodiga saab konrollida ainult
Üldiselt keevitamisest Teemad: MMA-111: MIG/MAG-131-135 TIG-141 GAAS-311 Kaitsevahendid Keevitustarvikud Teraste keevitatavus DEformatsioon keevitamisel Liited Keevitusasendid Keevisliidete kontrolli meetodid Keevitusvead-puuduste kõrvaldamine Elektrikeevitus Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni sula olekuni (sulatuskeevitus) või plastilise olekuni koos mehaanilise jõu rakendamisega (survekeevitus). Elekterkeevituse ajalugu algab aastast 1882.a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga 1904.a. võttis Oscar Kjellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A
Aivar Johanson Elekterkeevitus 2008 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Kaitsevahendid 5 Keevisliidete tüübid 6 Käsikaarkeevitus MMA 7 Käsikaarkeevituse tehnika 9 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik 9 Kaare süütamine 10 Elektroodi asend ja liikumine 10 Käsikaarkeevituse seadmed 12 Kaitsegaasis keevitamine 13 Keevitamine sulamatu elektroodiga e
Aivar Johanson Elektrikeevitus 2008 Sisukord Sisukord 2 Elektrikeevitus 3 Kaitsevahendid 4 Keevisliidete tüübid 5 Käsikaarkeevitus MMA 6 Käsikaarkeevituse tehnoloogia 7 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik 8 Kaare süütamine 8 Elektroodi asend ja liikumine 9 Käsikaarkeevituse seadmed 10 Kaitsegaasis keevitamine 11 Keevitamine sulamatu elektroodiga e
Keevitamise alused A2 Margo Pukki Kaarlimõisa 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 1. Elektrikeevitus............................................................................................................3 2. Kaitsevahendid...........................................................................................................4 3. Keevisliidete tüübid....................................................................................................5 4. Käsikaarkeevitus e.MMA (Manual Metal Arc Welding)...........................................6 5. Käsikaarkeevituse tehnoloogia...................................................................................7 6. Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik............................................................8 7. Kaare süütamine..........................................
sulamatu elektroodiga kaarkeevitus kaitsegaasis...................................8 4. Kaarkeevitus räbustis.......................................................................................................9 5. Elekter-räbukeevitus e. räbukeevitus.............................................................................10 6. Plasmakeevitus...............................................................................................................11 Keevisliidete tüübid..................................................................................................................12 Käsikaarkeevituse seadmed......................................................................................................13 MIG/MAG keevituse seadmed.................................................................................................14 Vead ja defektid keevisõmblustes..................................................................................
Temperatuur keevistoote erinevates punktides muutub pidevalt. Algul temperatuur kasvab ja saavutab maksimaalse väärtuse ja seejärel langeb. Keevituse termotsükliks nimetatakse keevistoote mingi keevisõmbluse lähiala punkti temperatuuri sõltuvust ajast. Keevitusprotsessi termotsüklit iseloomustab: a) temperatuuri tõusu kiirus e. kuumutuskiirus; b) maksimaalne kuumutustemperatuur; c) seisutusaeg maksimaalsel temperatuuril; d) jahtumisaeg või jahtumiskiirus. Keevisliidete omadused sõltuvad põhiliselt keevituse termotsükli maksimaalsest temperatuurist ning jahtumiskiirusest. Keevisliite omadused ja lähiala struktuur sõltuvad suurel määral jahtumiskiirusest vahemikus 800 °C kuni 500 °C, mida hinnatakse jahtumisajaga selles vahemikus ja tähistatakse kirjanduses t8/5 või 8/5. Väikese jahtumisaja korral iseloomustab keevisliidet ja kõrvalala suur kõvadus ja madal külmhapruse piir löögisitkusele. Aeglasel jahtumisel väheneb kõvadus.
Sulamistsoon Osa põhimetallist, mis sulanud keevitamise ajal Sulamislaius, läbisualtuse laius Sulamistsooni laius mõõdetuna risti servavahemikuga Segunemistsoon, legeerimistsoon keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi- ja lisametallist Keevitustsoon keevisõmblusest ja termomõju tsoonist moodustunud ala Keevisliide kinnisliide, mis koosneb kahest või enamast detailist ja neid ühendavast keevisõmblusest Keevisliidete põhitüübid: 1)põkkliide 2)nurkliide 3)ots- ehk servliide 4)katteliide 5)T-liide ehk vastakliide Keevisõmbluste põhiliigid: 1)põkkõmblus (BW) 2)nurkõmblus (FW) Keevisliite osad ja tsoonid: 1)põhimetall 2)keevismetall 3)segunemistsoon ehk legeerimistsoon 4)sulamistsoon 5)termomõju tsoon 6)termomõju ala 7)keevitustsoon 8)keevitusjuur (laius 3-5mm, kõrgus 2-3mm) TÄHIS NIMETUS TUNNUSNUMBER KAITSEGAAS
sulatuskeevitatud liide on hea tihedusega, protsessi hea jaotusläbimõõdud. automatiseerimise võimalus – liites metalli truktuuri …………………………………………………….……….. + halveneminse oht, sisepinged liites, pingete ++ kontsentratsioon ja seega väsimustugevuse vähenemine Kaldhammastega: m = pn/pii; jaotus d=zms= z* m/cosbeeta 13 Keevisõmbluse liigid ja keevisliidete tüübid (skeemid). ……………………… +++ 36 Hammasülekande ülekandearv. Põkkõmblus, nurkõmblus. Tüübid: põkkliide, katteliide, ……………………………………………….. + vastakliide, nurkliide U=w1/w2=dw1/dw2=d2/d1=z2/z1 14 Keevisõmbluste tugevusarvutus
sulatustemperatuuriks kuni 3200°C. Tavaliselt kasutatakse gaaskeevitusel lisametalli traadi kujul. Gaaskeevituse eeliseks on see, et see sobib peaaegu kõikide laiemalt kasutatavate metallide keevitamiseks. Negatiivse poolena võib välja tuua asjaolu, et gaaskeevitusel toimub väga suur soojuse ülekandumine keevitatavale detailile, mis omakorda tekitab ulatuslikke deformatsioone. Gaaskeevituse protsess on ka suhteliselt aeglane, võrreldes elekterkeevitustega. Keevisliidete tüübid Põkkliide Joonis 5. Põkkliide "I" piluga "I" pilu (vt joonis 5) kasutatakse põkkliidete puhul kuni 3 - 4mm paksusega materjalide keevitamisel, pilu jäetakse ca 2 - 2,5mm Joonis 6. Põkkliide ,,V" piluga Põkkliide ,,V" piluga kumera õmblusepealsega ja joonisel tähistusega (vt Joonis 6). Kumera pealsega õmblust nimetatakse tugevdusega õmbluseks ning selle saavutamiseks peaks
Üldiseloomustus. Keevisõmbluste tüübid. Keermesliited jagunevad polt-, kruvi- ja tikkpoltliiteiks. Keermesliite elemendid on Keevisliide detailide kogum, mis on keevisõmblusega ühendatud. Liide saadakse peapoldid, kruvid, tikkpoldid, mutrid, seibid ja keerme lukustuselemendid. liitekoha kuumutamisega sulaks või plastseks ja selle liitekoha järgneva tardumise 49. Tõmbe- ja põikjõuga koormatud poldi arvutus. tulemusena. Keevisliidete eelised: neetimisest metallisäästlikum; - keevitusprotsess on suure tootlikkusega; sulatuskeevitusega saadud liited on hea tihedusega. Puuduseks: kvaliteedi ebastabiilsus käsikeevitamisel; metalli kohaliku ülessulamise ja
................... 6 1.2. Metallide keevitamise põhiviisid ............................................................................................................ 6 1.2.1. Sulakeevitus .................................................................................................................................... 6 1.2.2. Survekeevitus .................................................................................................................................. 9 1.3. Keevisliidete liigid ................................................................................................................................ 10 1.4. Keevisõmbluste liigid............................................................................................................................ 12 2. Kattega elektroodiga käsikaarkeevitus (MMA) e. elektroodkeevitus .................................................. 14 2.1. Käsikaarkeevituse skeem sulava elektroodiga ...........................
pindala W=0,000672/6=112* 10-6 m2 sellest tugevuskontroll paindel [8, lk 16] =567,5 Nm/0,000112= 5 Mpa mis on antud konstruktsioonis tühine ja vastab tugevustingimusele peaaegu 70 kordse varuteguriga. 10 Kronsteini keevisliite külgede keevisliite tugevusarvutus Keevisliidete arvutamisel tuleb lähtuda sellest ,et kuna keevisliite ristlõige on täisnurkne kolmnurk (sele 10.) siis on nende ohtlik ristlõige hüpotenuusilt tõmmatud ristsirge kaateetide ristumispunkti. Seega keevisliite ohtliku ristlõike pindala valem [9, lk 9] Kus: Ai- ohtlik ristlõike pindala Li- keevisliite pikkus, 90mm HK,mi hK, min- keevisõmbluse kõige väiksem kõrgus hk- keevise kaateeti pikkus
NA=0,9AAPf FH=FPoltf=NAf=(0,15...0,2)NA FH1,2F1 Teha skitse põikjõuga koormatud keermesliite lukustuselementidest. Kuidas sõltub poldi jäikus poldi pikkusest? Kirjeldada kuidas poldi jäikus ja ühendatavate detailide jäikus mõjutavad poldi pikisisejõu juurdekasu poldis (valem koos seletusega). ? Sorry, enam ei oska... osa 4. Ainesliited (keevis-, joot- ja liimliited) Mida nimetatakse keevisliiteks? Millised on keevisliite saamise meetodid ja keevitustemperatuuri allikad? Nimetada keevisliidete eelised ja puudused. Kuidas liigitatakse keevisliiteid liidetavate detailide vastastikuse asendi järgi (teha skitse). Tuua näiteid põkkõmbluse tähistustest joonistel (koos seletusega). Tuua näiteid nurkõmbluse tähistustest joonistel (koos seletusega). Millistest reeglitest tuleb kinni pidada keevisõmbluste kujundanisel (tuua näiteid, teha skitse)? Kuidas arvutatakse pikkele töötavat põkk-keevisliidet (valemid)? Kuidas arvutatakse lõikele töötavat põkk-keevisliidet (valemid)?
tardumisel jahtumise tulemusena.Keevitusviisid:1.sulatuskeevitus.2.survekeevitus e kontaktkeevitus.Iseloomustus:+ 1.Metallisäästlik.2.Suur tootlikus.3.Sulatuskeevitatud liide on hea tihedusega.4.Protsessi hea automatiseerimise võimalus.- 1.Liites metalli struktuuri halvenemise oht.2.Sisepinged liites.Deformeerumise oht.3.Pingete kontsentratsioon ja seega väsimustugevuse vähenemine. 13.Keevisõmbluse liigid ja keevisliidete tüübid(skeemid)? Õmbluse liigid:1.Põkkõmblus.2.Nurkõmblus. Liidete tüübid:1.Põkkliide.2.Katteliide.3.Vastakliide.4.Nurkliide 14.Keevisõmbluste tugevusarvutus Põkkõmblusele.=F/L<=[]',F-liitele mõjuv jõud,-liidetava detaili paksus,L- õmbluse pikkus,[]'-õmbluse lubatav normaalpinge. Nurkõmblusele. =F/aL<=[]',F-liitele mõjuv jõud,a-õmbluse ristlõike kõrgus,L- õmbluse pikkus, []'-õmbluse lubatav nihkepinge. 15.Neetliide(skeem) ja selle iseloomustus.
Valiku ülesandeks on majanduslik põhjendus ja kvaliteedinõudeid rahuldavad keevisõmblused. Erandi moodustavad laevad, surveanumad, katlad, kus kasutatakse elektroode, mis on järelvalveametkondade poolt määratud. Põhinõudeks on põhimetallige võrdtugeva keevisõmbluse saamine. Arvestada tuleb koormamise viisi ( staatiline, dünaamiline koormus, väsimusnähtused), kasutustemperatuuri, ka konstruktsiooni iseärasusi, näit. jäikust. Väsimusele töötavate keevisliidete korral on vaja vältida pingekontsentraatorite teket sisselõiked üleminekul õmbluselt ja saada soovitavalt nõgusad nurkõmblused seda võimaldab happelise kattega elektroodide kasutamine. Hermeetiliste õmbluste kõige usaldusväärsemad tulemused saadakse aluseliste kattega elektroodidega. Elektroodi valikul tuleb arvestada põhimetalli keevitatavust, tema karastumise võimalikkust, materjali paksust ja konstruktsiooni jäikust
keevitamisest.html KOKKUVÕTE: Keevitaja töö eesmärgiks on metalltoodete ja konstruktsioonide valmistamine. Keevitamine on metallide ühendamine lahtivõetamatuks liiteks, milleks rakendatakse detailide kohalikku sulatust või koosdeformeerimist. Erinevaid keevitusviise on üle 60, mida liigitatakse kahte põhirühma: ·sulakeevitus ·survekeevitus. Keevitaja põhitööks on keevitustööde ettevalmistamine, tarindi ehk konstruktsiooni koostamine vastavalt joonisele, keevisliidete teostamine ning järeltöötlus ja tulemuse kontroll. Töö nõuab jooniste lugemise oskust, töötlemistehnoloogia ja materjalide omaduste tundmist. Keevitamisprotsessis suunatakse kuumus metallosadele sulatades need kokku lahutamatuks tervikuks. Seetõttu leiab keevitustöö palju rakendust laeva-, auto- ning lennutööstuses, samuti talade ühendamises hoonete ja sildade ehitamisel, samuti remondi- ning taastamistöödel.
sulametalli väliskeskonna eest 5.taandavad ained (ferromangaan)jne mis taandavad tekkivaid oksiide sulametallist keevituskolde pinnale 6.legeerivad ained (ferrogroom) jne mis parandavad õmbluse omadusi.Elektroodi valikul lähtutakse keevitatava detaili materjali keemilisest koostisest ja õmbluse nõutavatest mehaanilistest omadustest,keevitus elektroode tähistatakse standardite järgi 1.ISO 2560 2.DIN- EN499.Elektroodid jagunevad oma omaduste,kattete,keevitusasendi ja keevisliidete kvaliteedi järgi 12-klassi.Elektroodide tähistuses on 1. en ja dn number 2.käsikeevituse elektroodi tähis e 3.õmblusmetalli voolavus piir,tõmbetugevus ja katkevenivus 4.temp tunnusarv või täht tähis mis vastab purustus tööle 5.elektroodivarda keemilise koostise lühendatud tähistus 6.elektroodi katte tüübi täht tähis 7.vooluliiki ja elektroodi materjali väljatulekut näitav tunnusarv 8.keevitusasendi tunnusarv millele võib lisanduda number
F F F F ANeto = ABruto - 2bD1 ANeto = ABruto - bD1 Joonis 4.16 Tugevusarvutustes tuleb kasutada iga detail vähimat netopindala!!! 4.4.3. Keevisliited 4.4.3.1. Keevisliidete tööaspektid Keevisliite põhiomadused: · avadest tingitud nõrgestused puuduvad; · koostamistöö on lihtne; Priit Põdra, 2004 64 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL · kasutatakse valdavalt terasest detailide ühendamisel (teised materjalid nõuavad
F F F F ANeto = ABruto - 2bD1 ANeto = ABruto - bD1 Joonis 4.16 Tugevusarvutustes tuleb kasutada iga detail vähimat netopindala!!! 4.4.3. Keevisliited 4.4.3.1. Keevisliidete tööaspektid Keevisliite põhiomadused: · avadest tingitud nõrgestused puuduvad; · koostamistöö on lihtne; Priit Põdra, 2004 64 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL · kasutatakse valdavalt terasest detailide ühendamisel (teised materjalid nõuavad
lukustamiseks vedruseibe, splinte, vastumutreid, lukustus traati. Vastumutter keeratakse peale ja pingutatakse alles pärast põhimutri täielikku kinnikeeramist. Muttervedruseibidel peab otste painutuse suurus võrduma seibi kahekordse paksusega. Kasutada võib neid kuni vetruvuse kadumiseni. Keevis ja neetliited Keevitamiseks nimetatakse metall detailide ühendamist nende kokkupuute koha kohaliku kuumutamise lassesse või sulasse olekusse, saadakse mittelahtivõetav liide. Keevisliidete kasutamine võimaldab säästa metalli, töömaht on väike, seda protsessi on võimalik mehhaniseerida, saadud liited on tihedad. Kasutusel on väga erinevaid keevitusi. Elektrikeevitus on kõige rohkem kasutusel. Neet liide Samuti mittelahtivõetav liide, lahti saab võtta neetide lahti raiumisel. Kasutatakse erinevate detailide ühendamisel. Enamasti kasutatakse neetimist siis, kui liited alluvad vibratsioonile (laevad, lennukid). Samuti peavad nad taluma löökkoormusi või on selline
osavõtul. Seisneb galvaanielementide moodustumises, milles hävib anoodiks olev metall või metalli piirkond. Elektrokeemilise korrosiooni tüüpilised ilmingud: 1. ühtlane süsinikterased atmosfääris 2. laiguline süsinikterased atmosfääris 3. pisteline võib paista nagu puuritud auk, süsinikterasest torudel kõrgematel temperatuuridel või roostevabast terasest torudele merevees või vasktorudel 4. piirpinnal keevisliidete piirkonnas, 10-20mm keevisliitest kaugemal 5. pilu kohtades, kus on kontaktis mitu detaili ja detailide vahele on jäänud pilu ja sinna pääseb elektrolüüdi lahus 6. hõõrde kahe detaili vahel mis omavahel liiguvad ja mille vahele satub elektrolüüdi lahust 7. kontakt 8. kiht 9. kihtide vaheline 10. kristallide vaheline 11. kristallide sisene 12. väsimus 13. murdumine tekib korrosiooni ja koormuse koosmõjul
kõikide keevitatavate metallsete materjalide puhul: mittelegeer-, madallegeer- ja kõrglegeerterased, Al-, Cu- ja Ni sulamid.TIG keevitamisel võib kasutada nii alalis kui ka vahelduvvoolu, võimalik protsessi mehaniseerida- kasutades traadist lisamaterjali. Võimalik keevitada kõiki metalle, kasutatakse õhukeste materjalide keevitamisel al 0,1 mm, enam levinud teraste ja kõrglegeerteraste, Al, Mg, Cu, Ni, Ti ja keevitamiseks materjali paksustel 0,15...6 mm. 47. Millised on keevisliidete põhitüübid? Põkkliide, katteliide, vastakliide, nurkliide, otsliide, 48. Millistel füüsikalistel tingimustel on jootmine teostatav? Jootmine on võimalik siis kui joodise sulamistemp on on liidetava materjali sulamistemp madalam. Liidetavad materjalid peavad märguma sulajoodisega. 49. Millised on räbustite ülesanded jootmisel? Räbusteid kasutatakse joodetava metallipinna oksiididest puhastamiseks ja puhtana hoidmiseks, parandades seeläbi pinna märgamist. 50
Keevitamisel ühendatakse detailid omavahel nende kohaliku ülessulatamise või plastsesse olekusse viimisega. Keevitusviisid on elektrikeevitus, kontaktkeevitus, gaaskeevitus, elekter-räbukeevitus, laser-ja ultrahelikeevitus. Õmbluste tüübid 1) Normaalne nurkõmblus 2) Kumer nurkõmblus 3) Nõgus nurkõmblus 4) Parendatud nurkõmblus 51. Keevisliidete arvutus. Keevisliited arvutatakse põhiliselt nimipinge järgi, pingete konts-i arvestamata. F = [ ] Tõmbe või survepinge l M = [ ] Pinged paindemomendist W s M F = + [ ] Tõmbejõuga ja painemomendiga koormatud liide W A
77. 4. Elektronkiir kasutatakse eriti paksude detailide (kuni 15 cm) keevitamisel; 78. 5. Hõõrdumine keevitatavate detailide kontaktis tekitatakse koormuse all suhteline liikumine, mille hõõrdumisel eraldunud soojus sulatab materjalid; 79. 6. Ultraheli keevitatavate detailide kokkusurutud kontakti rakendatakse ultrahelivõnkumised (15 kHz ... 70 khz), mille toimel materjal kontaktis sulab, kasutatakse plastide keevitamisel. 2. Nimetada keevisliidete eelised ja puudused. 80. 81. 82. Eelised 83. Puudused 84. 1. Tarindi väike MASS ei vajata polt- 96. 1. Liite detailidel on oht ja neetliidete puhul tarvilikke keevitamisel DEFORMEERUDA tugevdusplaate, -nurkasid, jne. keevitusprotsessis detailid 85. 2. Liite saamise KIIRUS, pole tarvis: soojenevad ja jahtuvad 86
osavõtul. Seisneb galvaanielementide moodustumises, milles hävib anoodiks olev metall või metalli piirkond. Elektrokeemilise korrosiooni tüüpilised ilmingud: 1. ühtlane süsinikterased atmosfääris 2. laiguline süsinikterased atmosfääris 3. pisteline võib paista nagu puuritud auk, süsinikterasest torudel kõrgematel temperatuuridel või roostevabast terasest torudele merevees või vasktorudel 4. piirpinnal keevisliidete piirkonnas, 10-20mm keevisliitest kaugemal 5. pilu kohtades, kus on kontaktis mitu detaili ja detailide vahele on jäänud pilu ja sinna pääseb elektrolüüdi lahus 6. hõõrde kahe detaili vahel mis omavahel liiguvad ja mille vahele satub elektrolüüdi lahust 7. kontakt 8. kiht 9. kihtide vaheline 10. kristallide vaheline 11. kristallide sisene 12. väsimus 13. murdumine tekib korrosiooni ja koormuse koosmõjul
Liited võimaldavad detailidest koostada masina, agregaadi või väiksema koostu. Üldiselt jagunevad liited lahtivõetavateks ning lahtivõetamatuteks. Lahtivõetavaid liiteid (keermes-, liist-, hammas- jm liiteid) võib korduvalt koostada ja lahutada ilma ühendusdetaile purustamata. Mittelahtivõetavad liiteid ( neet-, keevis-, liim- jt liiteid) saab lahutada ainult ühenduselementide (needid, keevisliited) purustamise teel. 2. Keevisliidete elementaararvutus: põkk-,katte- ja vastakliide. Põkkõmblused purunevad normaal- ning nurkõmblused (katte- ja vastakliited) tangensiaalpingeist. *Pikkele töötavate liidete arvutus: , kus -lubatavad pinged õmblustes, l-õmbluse pikkus. *Lõikele töötava põkkõmbluse arvutus: *Vastakliite arvutuse põhimõte: Vastakliites tekib lõikepinge jõududest Fa ja Fq. Fq tekitab õmbluses
Enamasti pöörlemisdetailide keevitamisel. Eritüübid: - Difusioonkeevitus – heterogeensete materjalide keevitamiseks. - Laser- ja elektronkiir-keevitus – lubab saavutada õhukesi läbisulamistsoone ja väikseid deformatsioone. On võimalik keevitada termotöödeldud detaile. - Ultrahelikeevitus – aparaadiehituses õhukeste detailide keevitamiseks. - Pealesulatamine. Keevisliidete eelised: - neetimisest metallisäästlikum; - keevitusprotsess on suure tootlikusega; - sulatuskeevitusega saadud liited on hea tihedusega. Puuduseks: - kvaliteedi ebastabiilsus käsikeevitamisel; - metalli kohaliku ülessulamise ja jahtumise tulemusena võib muutuda metalli struktuur halvemaks; 75
1. hapniku- ja. atsetüleeniballoon koos reduktoritega; 2. kummivoolikud hapniku ja atsetüleeni juhtimiseks keevitus- või lõikepõletisse; 3. keevitustraat (vardad) keevitamiseks või pealesulatamiseks; 4. lisavahendid keevitamiseks ja lõikamiseks: kaitseprillid, võtmete komplekt, vasar, meisel, terashari, sepatangid, lihvmasin jne.; 5. räbustid, kui nad on metallide keevitamisel ja jootmisel vajalikud; 6. keevituslaud ja koosterakised. Keevisliidete liigid ja õmblused. Keevituseks nimetatakse keevitamise teel saadud mitme detaili tervikliidet. Detailide vastastikusest asendist eristatakse põkk-, nurk-, vastak-, katte- ja otsliiteid. Gaaskeevitusel on põhilised põkkliited. Põkkliite (a) puhul on liiteelemendid ühes tasapinnas või mingis muus pinnas (180...135º). Kuni 3 mm paksuste detailide põkkkeevitamisel asetatakse detailid kokku kalduservamata, (vahe lehepaksuse ulatuses ja
Kõige ohtlikumad on kihtmurdumise seisukohalt suhteliselt paksud lehtterased. Profiilteraste puhul on kihtmurdumise oht väiksem. Joonis 6.5: Kihtmurdumise vältimise võimalusi Allpool vaadeldakse ainult vähemalt 4 mm paksuste teraselementide nurk- ja põkkõmbluste tüüpilisemaid juhtumeid. Teras 1 84 Tabel 7.4 - Keevisliidete põhitüübid Õmbluse tüüp Põkkliide T-liide Ülekatteliide Nurkõmblused Läbikeevitatud põkkõmblused Osaliselt läbikeevitatud põkkõmblused Teras 1 85 7.3.1.1 Nurkõmblused Nurkõmbluste puhul peab nurk ühendatavate elementide vahel olema piires 600 1200. Alla 600
täpiline, kristallidevaheline ja pinnaalune, nt samuti süsinikterased atmosfääris ; c)pisteline korrosioon detailidesse tekivad üsna korrapärased augud ja materjalid, mis on pistekorrosioonitundlikud, Cu ja vasesulamid, roostevaba terased(ükski roostevaba teras ei pea vastu Cl-ioonide toimele, mis põhjustab pistelist korrosiooni ja ka termiliselt töödeldud süsinikterasele); d)piirpinna korrosioon tekib keevisliidete kõrval, 10 15 mm eemal. Keevitamisel muutub keevitatavatel metallidel lokaalselt nii struktuur kui ka vähesel määral koostis. See tingib, et moodustuvad erineva struktuuri ja koostisega piirkonnad ning tekib galvaanipaar. Ilmneb süsinikterastel ja eriti palju roostevaba teraste keevisõmbluste piirkonnas viimasel ajal! (veesüsteemides mittekvaliteetse keevitamisel); e)pilukorrosioon kui metallide pinnad on mustad, siis on see üks korrosiooni kiirendav põhjus.
annaabi.ee 
