Pildid
docstxt/136362675733.txt
Keevisõmbluste ja liidete tüübid ja soovitusi nende valikuks 1.1. Keevisliidete klassifitseerimine ja põhitüübid (vt. lisamaterjal internetis leon.3.4.est) 1.1.1 Põkk ja nurkõmblused. Põhiliited Joon.1.1 Põhiõmblused ja liited 1.1.2Liigitus koormuste järgi - Jõuliited Võtavad vastu nii teljesuunalisi kui ka paindemomendist tingitud koormusi. Nõue:liide põhimaterjaliga võrdtugev - Kinnitusliited Ühendab põhiliselt detailid nurkõmblustega(T ja I-talad staatilistel koormustel. Saab kasutada osaliselt läbikeevitatud õmblusi. Madalamad
rakendades detailide kohalikku sulatust või koos deformeerimist. Tuntakse üle 60 erineva keevitusviisi, mis liigitatakse kahte põhirühma: sulakeevitus ja survekeevitus. Keevitaja töötab põhiliselt metalltooteid ja -konstruktsioone valmistavas ettevõttes, teda vajatakse ehitus-, paigaldus-, hoolde- ja remonditöödel. Keevitaja põhitööks on keevitustööde ettevalmistamine, tarindi koostamine vastavalt joonisele, keevisliidete teostamine ning järeltöötlus ja tulemuse kontroll. Töö nõuab jooniste lugemise oskust, töötlemistehnoloogia ja materjalide omaduste tundmist. Keevitaja kasutab oma töös keevitus-, gaaslõike-, metallilõike- ja tõsteseadmeid, elektrilisi ja mehaanilisi käsitööriistu ning abivahendeid. Ta peab tundma kutsealast ohutustehnikat ja kaitsevahendeid ning teadma keevitusega kaasnevaid kahjulikke toimeid inimorganismile.
10.Liited. Üldiseloomustus. Detailide vahelisi liikumatuid ühendusi nim. liideteks. Liited jagunevad lahtivõetavateks ja mittelahtivõetavateks ehk kinnisliideteks. Lahtivõetavad: keermesliited, liistliited, hammasliited, tihvtliited, profiilliited. Kinnisliited: needliited, keevisliited, liimliited, press-ja valsliited, jooteliited. Kinnisliiteid ei saa lahti võtta purustamata kinnituselemente. Kasut. neid tehnoloogia lihtsustamiseks või defitsiitsete materjalide kulu vähendamiseks. Lahtivõetavad liited peavad võimaldama liidete palju kordi koostada ja asendavad elemente vahetamata või neid järeltöötlemata. Liidetele esitatavad põhinõuded: tugevus nii staatilisel kui vahelduval koormusel, liite ja ühendatavate detailide võrdtugevus, jäikus, tihedus, materjali füüsikaliste ja keemiliste omaduste säilimine liitekohas ja liitmismeetodi üldotstarbelisus ning tehnoloogilisus 11.Neetliited. Konstruktsioon ja arvutus. Neetidega tavaliselt ühen...
Õpiobjekti nimetus: Keevisliited ja keevitusasendid Õpiobjekt sisaldab keevisliidete praktilise valmistuse ja tehnilistel joonistel tähistuse kirjeldusi ning keevitusasendite olemust ja tähistamist vastavalt euronormidele. Autor: MSc Ruubo Roots Tehniline teostaja: MSc Andrus Rähni Õpiobjektist Keevitustehnoloogiad on väga laialdaselt kasutatavad nii kaasaegses masinaehituses, aparaaditööstuses kui ka ehituses. Vähemal või suuremal määral peavad keevitusega seonduvat
Masin on mehaanilist liikumist rakendav seade, mis muundab energiat, tööobjekte või informatsiooni, et inimese kehalist või vaimset tööd asendada või kergendada Masinate liigitus: 1)Energiamasin 2)Jõumasin (tuulemootor) 3)Masingeneraator (elektrigener) 4)Tõste ja transportmasinad 5)tehnoloogilised (põllutöömasinad, metallipingid) 6)Kontrollerid ja juhtmasinad (andurid, ajamid) 7)Infot töötlevad (arvuti) MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid Tehniline süsteem - komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade) Masinaelemendid võivad tööpõhimõttelt olla: 1. Mehaanilised (poldid, mutrid, võllid, laagrid, hammasrattad, rihmarattad, korpused, sidurid, pidurid, vedrud, jne.) 2. Mitte-mehaanilised (elektrilised, optilised, elektroonilised, jne.) 3. Lõimitud, s.t. tööpõhimõttega osi (andurid, muundurid, ajamid) Masinaelement võib olla: 1. Detail, s.t. ...
k t kti rakendatakse k d t k ultrahelivõnkumised (15 kHz ... 70 khz), mille toimel materjal kontaktis sulab, kasutatakse plastide keevitamisel. Priit Põdra 4. Ainesliited 5 K Keevisliidete i liid t eelise li jaj puudused d d K Keevisliidete i liid t EELISED on: K Keevisliidete i liid t PUUDUSED on: 1. Tarindi väike MASS ei vajata polt- ja neetliidete 1
põhi metalli pinnaga. Termo mõju tsoon-põhi metalli sulamatta osa ,kus esinevad mikro struktuuri muutused Sulamis tsoon-osa põhimetallist,mis on sulanud keevitamise ajal. Keevis liide-on kinnis liide, mis koosneb kahest või enamast detailist ja neid ühendavast keevis õmblusest. Kordamis küsimused. 1. keevituse mõiste. 2. keevitusprotsessid(Tähised,tunnusnumbrid) 3. keevitustehnoloogia(mida hõlmab) 4. Keevitustehnika(sooritus tehnika) 5. keevisliidete põhitüübid(joonised) 6. keevisõmbluste põhitüübid(lühendid,seletus) 7. Keevituspositsioonid(joonis seletus) 8. Servavahemik 9. Läbikeevitus 10. Termomõju tsoon 1.Kahele või enamale detailile kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine 2.E111 elektroodkeevitus,Mig 131 pool automaat keevitus Inertgaasis(ar,he ,mix).MAG135 poolautomaat keevitus Aktiivgaasis(Co2,mix)MIG/MAG 136 Poolautomaat keevitus täidis traadiga (MIX,AR)
MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Kodutöö nr. 3 Variant nr. Töö nimetus: Liidete tugevusarvutus lõikele A-2 B-9 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi): Rühm: Juhendaja: 112592 MATB32 A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Neetliide 2d 3d 3d 2d b1 F a z0 Andmed: [ ] =355/3,1= 114,5 Mpa [ S ]= 3,1 F= 240 kN Materjal: S355 Re= 175 Mpa Rm= 290 MPa Leian ühe nurkterase sisejõu tõmbel: NL=FL=F/2=240/2= 120 kN Tõmbe tugevustingimus: NL = [ ] AL Ühe nurkterase ristlõike nõutav pindala: Valin RUUKKI kataloogist sobiva mudeli, milleks on 80x80x8 ning selle ristlõike pindala on 1...
püsivvooluga vooluallika ehk järsult langeva tunnusjoonega, kuna see tagab ühtlasema õmbluse kvaliteedi. 5. Toorikute ettevalmistamine ja kvaliteedikontroll Keevitatavad toorikud lõigatakse välja kasutades giljotiinkääre. Toorikute servad laiuses 20- 30 mm puhastatakse õlist, veest ja mustusest. Toorikute nihkumise vältimiseks tuleb nad iga 300 mm tagant kinnitada lühikeste traagelõmbluste tegemise järjekorraga. I-tala puhul pakuks välja visuaalkontrolli tuvastatakse keevisliidete defekte välise vaatluse kaudu ja kasutades lihtsamaid nurkõmbluse mõõtevahendeid.
vastakkaarkeevitus. Keevitustehnoloogia käsitleb keevitusprotsessi, kui toodete valmistamist detailidest ja pooltoodetest. Keevitustehnoloogia hõlmab: Keevitustoodete projekteerimine, tugevusarvutused, kvaliteediastmed Keevitusprotsesse, seadmeid, mehhaniseerimist Keevitusmetallurgiat, põhi ja lisa materjalide sobivust, keevitatavust Kvaliteedi tagamist, jörelvalvet, kontrolli, personali pädevust jm Töökeskonda, eralduvaid gagase, kiirgust, müra, ergonoomikat jm 2. Keevisliited. Keevisliidete tsoonid ja keevitusasendid (skeemid!). Nim keevitamise teel saadud mitme detaili tervikliidet. Keevisliited jagunevad: põkkliide; nurkliide; ots- ehk servliide; katteliide; T e vastakliide. Keevisliidete tsoonid: Põhimetall, põhimaterjal- keevitatav metall v materjal Keevisvann- keevitamise ajal sulas olekus olev põhi- ja lisamteall, millest tardumisel moodutstub keevisõmblus Servavahemik- keevitamiseks ettevalmistatud osade vaheline ruum.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus Töö nr: 2 KEEVITAMINE Ees- ja Rühm: perekonnanimi: Üliõpilaskood: xxxxx4 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F.Sergejev 05.04.2013 03.06.2013 Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades kahest väljapakutud keevitusviisist ühte. Keevitusviis tuleb valida lähtudes keevitatavast materjalist ja tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist jt. teguritest. Ülesanded: 1) Valmistada liite eskiis ning määrata õmbluse ja liidete tüübid 2) Kahe keevitusviisi võrdlus tabeli näol. Põhjendus valitud keevitusvii...
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajanduse 1 kursus Madis Raudsepp ELEKTRIKEEVITUS Referaat Olustvere 2010 Elektrikeevitus Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni sula olekuni (sulatuskeevitus) või plastilise olekuni koos mehaanilise jõu rakendamisega (survekeevitus). Elekterkeevituse ajalugu algab aastast 1882.a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga 1904.a. võttis Oscar Kiellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioo...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines МТТ0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus KEEVITAMINE Töö nr: Ees- ja perekonnanimi:KT Rühm: Üliõpilaskood:xxxx14 MASB21 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F.Sergejev Töö eesmärk: Koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks. Lähtudes detailist, keevitusviisist ja keevitus parameetritest valib töö teostaja kõige otstarbekama viisi toote valmistamiseks. Töö ülesanded: 1. Tuua liite eskiis, määrata õmblus...
Peamiselt kasutatakse Vickersi kõvaduse meetodit koormustel 49 N või 98 N (HV 5 või HV 10). Kõvaduse mõõtmisel määratakse madalaim ja kõrgeim kõvadusarv õmbluse ristlõikes mõlemal pool keevisõmblust põhimaterjalis ja termotsoonis ning keevitusmaterjali kõvadusarv õmbluse keskel. Kõvaduskatse eesmärk on tuvastada kas on tekkinud ebasoovitatavad karastusstruktuurid. 5. Keevitusvigade liigitus, tähistus ja mõju keevisliidete töövõimele Keevitusviga - keevisõmbluse defekt, mis ületab mõõtmete või hulga poolest etteantud piirväärtust. Nõuab parandamist e. remontkeevitust. Defekt - kõrvalekalded keevisõmbluse pidevuses, kujus ja mõõtmetes, mis on veel lubatud piirides (aktsepteeritavad). Keevitusdefektid on liigitatud standardis kuude rühma: Praod, Tühimikud, Tahked võõrlisandid ja Suletised, Vaegläbisulatus (liiteviga) ja Läbikeevitamatus, Kujuhälbed ja Mõõtmehälbed, Muud defektid
Teemakohast kirjandust pole lihtne leida. Pealegi 3 on vähesed olemasolevad raamatud küllaltki keerulised ja on mõeldud kasutamiseks profesionaalsete keevitajate ettevalmistamiseks. Hobikeevitajale sobivat õppematerjali lihtsalt pole. See ongi käesoleva kirjatüki valmimise peamiseks põhjuseks. Siit saab lugeja ülevaate enamlevinumatest keevitustehnikatest, nende tööpõhimõttest, keevisliidete liikidest, põhilistest töövõtetest, keevitusmaterjalidest ja abivahenditest. Kui keevitamise algtõed on selgeks tehtud, tuleb käivitada keevitusaparaat, võtta mask ja hakata keevitama. Edasine on kõik harjutamise küsimus. Lisaks hobikeevitajatele võib seda õppematerjali edukalt kasutada ka töö- ja tehnoloogiaõpetuse tundides keevitamise algkursuse õpetamisel. 4 Kaitsevahendid
Aivar Johanson Elektrikeevitus 2008 Sisukord Sisukord 2 Elektrikeevitus 3 Kaitsevahendid 4 Keevisliidete tüübid 5 Käsikaarkeevitus MMA 6 Käsikaarkeevituse tehnoloogia 7 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik 8 Kaare süütamine 8 Elektroodi asend ja liikumine 9 Käsikaarkeevituse seadmed 10 Kaitsegaasis keevitamine 11 Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus 11 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus 12 MIG/MAG keevituse tehnoloogia 13 MIG/MAG keevituse seadmed ...
Keevitamise alused A2 Margo Pukki Kaarlimõisa 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 1. Elektrikeevitus............................................................................................................3 2. Kaitsevahendid...........................................................................................................4 3. Keevisliidete tüübid....................................................................................................5 4. Käsikaarkeevitus e.MMA (Manual Metal Arc Welding)...........................................6 5. Käsikaarkeevituse tehnoloogia...................................................................................7 6. Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik............................................................8 7. Kaare süütamine...........................................
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus eriala PM I B Otmar Liiver KEEVITAMINE Materjaliõpetuse referaat Olustvere 2013 Sisukord Keevitamine................................................................................................................................3 Sissejuhatus elektrikaarkeevitusse..............................................................................................4 1. Elektroodkeevitamine......................
KEEVITUS Keevitus on teraste ja värvilismetallide enimlevinud ja tähtsaim liitmismeetod: · tootmiskeevitus (production welding) detailide liitmine toodete valmistamisel; · remontkeevitus (repair welding) purunenud ja kulunud osade taastamine, moodustab kuni 20% kogu keevitustööde mahust; · pealekeevitus. Keevitusprotsesside hulka loetakse ka jootmist, termopindamist ja termolõikamist. Keevituse põhimõisted Keevitus, keevitamine (welding) kahele või enamale osale kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Võidakse kasutada keemiliselt koostiselt sarnast lisamaterjali. Keevitatakse metalle, plaste, komposiite, keraamikat, klaasi jm. Terminit "keevitamine" kasutatakse tegevuse tähenduses ja terminit "keevitus" kui protsessi laiemas tähenduses. Kirjanduses kasutatakse põhiliselt terminit "keevitusprotsess". Keevitustehnoloogia (welding te...
Keevitamine Heinar Einla Keevitus, keevitamine kahele või enamale detailile kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Keevitustehnoloogia tehnika ala, mis käsitleb keevitusprotsesse kui toodete valmistamist detailidest või pooltoodetest. 80% tootmiskeevitus, 205 remondikeevitus Keevitustehnoloogia hõlmab: a) keevitustoodete projekteerimist, tugevusarvutusi, kvaliteedi tasemete määramist b) keevitusprotsesse, seadmeid, mehhaniseerimist c) keevitusmetallurgiat, põhi- ja lisamaterjalide sobivust, keevitatatavust d) kvaliteedi tagamist, järelevalvet, kontrolli, personali pädevust jm. e) töökeskkonda, eralduvaid gaase, kiirgust, müra, ergonoomikat jm. Keevituse sooritustehnika ehk keevitustehnika keevitaja konkreetnekäeline tegevus keevisõmbluse keevitamisel Keevitusprotsess konkreetne keevitusviis, mida eristatakse kasutatava energialiigi järgi Põhimetall ehk põhimaterjal keevitatav meta...
sulatuskeevitatud liide on hea tihedusega, protsessi hea jaotusläbimõõdud. automatiseerimise võimalus – liites metalli truktuuri …………………………………………………….……….. + halveneminse oht, sisepinged liites, pingete ++ kontsentratsioon ja seega väsimustugevuse vähenemine Kaldhammastega: m = pn/pii; jaotus d=zms= z* m/cosbeeta 13 Keevisõmbluse liigid ja keevisliidete tüübid (skeemid). ……………………… +++ 36 Hammasülekande ülekandearv. Põkkõmblus, nurkõmblus. Tüübid: põkkliide, katteliide, ……………………………………………….. + vastakliide, nurkliide U=w1/w2=dw1/dw2=d2/d1=z2/z1 14 Keevisõmbluste tugevusarvutus
Olustvere teenindus-ja maamajandus kool Märt Seimann Gaasikeevitus Olustvere 2012 Sissejuhatus Referaadis räägin ma lähemalt gaasikeevitusest ja kõigest sellega seounduvast.Ise mul gaasikeevitusega erilist kokkupuudet pole olnud.Kuid räägin ka alguses mis see keevitamine ültse on. Keevisliide on siis kahest või enamast detailist koosnev keevitamise abil koostatud liide. Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus ehk keevisliide. Gaasikeevituses üldiselt Gaaskeevitus oli varemalt väga laialdaselt kasutatav keevitusviis, kuid seoses uute keevitustehnoloogiate kasutuselevõtuga on gaaskeevituse osatähtsus langenud. Gaaskeevitus on sulakeevitusviis, kus vajaminev kuumus metalli sulatamiseks saadakse põlevgaasi ja hapniku segust süüdatud leegist. Põlevgaasiks võib olla atsetüleen, propaan või butaan. Kõige laialdasemalt kas...
Üldiseloomustus. Keevisõmbluste tüübid. Keermesliited jagunevad polt-, kruvi- ja tikkpoltliiteiks. Keermesliite elemendid on Keevisliide detailide kogum, mis on keevisõmblusega ühendatud. Liide saadakse peapoldid, kruvid, tikkpoldid, mutrid, seibid ja keerme lukustuselemendid. liitekoha kuumutamisega sulaks või plastseks ja selle liitekoha järgneva tardumise 49. Tõmbe- ja põikjõuga koormatud poldi arvutus. tulemusena. Keevisliidete eelised: neetimisest metallisäästlikum; - keevitusprotsess on suure tootlikkusega; sulatuskeevitusega saadud liited on hea tihedusega. Puuduseks: kvaliteedi ebastabiilsus käsikeevitamisel; metalli kohaliku ülessulamise ja
.................... 6 1.2. Metallide keevitamise põhiviisid ............................................................................................................ 6 1.2.1. Sulakeevitus .................................................................................................................................... 6 1.2.2. Survekeevitus .................................................................................................................................. 9 1.3. Keevisliidete liigid ................................................................................................................................ 10 1.4. Keevisõmbluste liigid............................................................................................................................ 12 2. Kattega elektroodiga käsikaarkeevitus (MMA) e. elektroodkeevitus .................................................. 14 2.1. Käsikaarkeevituse skeem sulava elektroodiga ............................
Tallinna Tehnikaülikool Mehhaanikateaduskond Masinaelementide ja peenmehhaanika õppetool Plokiratas Kodutöö Juhendaja: Emer. Prof. M. Ajaots Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1 Trossi va...
NA=0,9AAPf FH=FPoltf=NAf=(0,15...0,2)NA FH1,2F1 Teha skitse põikjõuga koormatud keermesliite lukustuselementidest. Kuidas sõltub poldi jäikus poldi pikkusest? Kirjeldada kuidas poldi jäikus ja ühendatavate detailide jäikus mõjutavad poldi pikisisejõu juurdekasu poldis (valem koos seletusega). ? Sorry, enam ei oska... osa 4. Ainesliited (keevis-, joot- ja liimliited) Mida nimetatakse keevisliiteks? Millised on keevisliite saamise meetodid ja keevitustemperatuuri allikad? Nimetada keevisliidete eelised ja puudused. Kuidas liigitatakse keevisliiteid liidetavate detailide vastastikuse asendi järgi (teha skitse). Tuua näiteid põkkõmbluse tähistustest joonistel (koos seletusega). Tuua näiteid nurkõmbluse tähistustest joonistel (koos seletusega). Millistest reeglitest tuleb kinni pidada keevisõmbluste kujundanisel (tuua näiteid, teha skitse)? Kuidas arvutatakse pikkele töötavat põkk-keevisliidet (valemid)? Kuidas arvutatakse lõikele töötavat põkk-keevisliidet (valemid)?
tardumisel jahtumise tulemusena.Keevitusviisid:1.sulatuskeevitus.2.survekeevitus e kontaktkeevitus.Iseloomustus:+ 1.Metallisäästlik.2.Suur tootlikus.3.Sulatuskeevitatud liide on hea tihedusega.4.Protsessi hea automatiseerimise võimalus.- 1.Liites metalli struktuuri halvenemise oht.2.Sisepinged liites.Deformeerumise oht.3.Pingete kontsentratsioon ja seega väsimustugevuse vähenemine. 13.Keevisõmbluse liigid ja keevisliidete tüübid(skeemid)? Õmbluse liigid:1.Põkkõmblus.2.Nurkõmblus. Liidete tüübid:1.Põkkliide.2.Katteliide.3.Vastakliide.4.Nurkliide 14.Keevisõmbluste tugevusarvutus Põkkõmblusele.=F/L<=[]',F-liitele mõjuv jõud,-liidetava detaili paksus,L- õmbluse pikkus,[]'-õmbluse lubatav normaalpinge. Nurkõmblusele. =F/aL<=[]',F-liitele mõjuv jõud,a-õmbluse ristlõike kõrgus,L- õmbluse pikkus, []'-õmbluse lubatav nihkepinge. 15.Neetliide(skeem) ja selle iseloomustus.
Valiku ülesandeks on majanduslik põhjendus ja kvaliteedinõudeid rahuldavad keevisõmblused. Erandi moodustavad laevad, surveanumad, katlad, kus kasutatakse elektroode, mis on järelvalveametkondade poolt määratud. Põhinõudeks on põhimetallige võrdtugeva keevisõmbluse saamine. Arvestada tuleb koormamise viisi ( staatiline, dünaamiline koormus, väsimusnähtused), kasutustemperatuuri, ka konstruktsiooni iseärasusi, näit. jäikust. Väsimusele töötavate keevisliidete korral on vaja vältida pingekontsentraatorite teket sisselõiked üleminekul õmbluselt ja saada soovitavalt nõgusad nurkõmblused seda võimaldab happelise kattega elektroodide kasutamine. Hermeetiliste õmbluste kõige usaldusväärsemad tulemused saadakse aluseliste kattega elektroodidega. Elektroodi valikul tuleb arvestada põhimetalli keevitatavust, tema karastumise võimalikkust, materjali paksust ja konstruktsiooni jäikust. Terase süsinikusisaldusel üle 0,2% kasutatakse
keevitamisest.html KOKKUVÕTE: Keevitaja töö eesmärgiks on metalltoodete ja konstruktsioonide valmistamine. Keevitamine on metallide ühendamine lahtivõetamatuks liiteks, milleks rakendatakse detailide kohalikku sulatust või koosdeformeerimist. Erinevaid keevitusviise on üle 60, mida liigitatakse kahte põhirühma: ·sulakeevitus ·survekeevitus. Keevitaja põhitööks on keevitustööde ettevalmistamine, tarindi ehk konstruktsiooni koostamine vastavalt joonisele, keevisliidete teostamine ning järeltöötlus ja tulemuse kontroll. Töö nõuab jooniste lugemise oskust, töötlemistehnoloogia ja materjalide omaduste tundmist. Keevitamisprotsessis suunatakse kuumus metallosadele sulatades need kokku lahutamatuks tervikuks. Seetõttu leiab keevitustöö palju rakendust laeva-, auto- ning lennutööstuses, samuti talade ühendamises hoonete ja sildade ehitamisel, samuti remondi- ning taastamistöödel.
sulametalli väliskeskonna eest 5.taandavad ained (ferromangaan)jne mis taandavad tekkivaid oksiide sulametallist keevituskolde pinnale 6.legeerivad ained (ferrogroom) jne mis parandavad õmbluse omadusi.Elektroodi valikul lähtutakse keevitatava detaili materjali keemilisest koostisest ja õmbluse nõutavatest mehaanilistest omadustest,keevitus elektroode tähistatakse standardite järgi 1.ISO 2560 2.DIN- EN499.Elektroodid jagunevad oma omaduste,kattete,keevitusasendi ja keevisliidete kvaliteedi järgi 12-klassi.Elektroodide tähistuses on 1. en ja dn number 2.käsikeevituse elektroodi tähis e 3.õmblusmetalli voolavus piir,tõmbetugevus ja katkevenivus 4.temp tunnusarv või täht tähis mis vastab purustus tööle 5.elektroodivarda keemilise koostise lühendatud tähistus 6.elektroodi katte tüübi täht tähis 7.vooluliiki ja elektroodi materjali väljatulekut näitav tunnusarv 8.keevitusasendi tunnusarv millele võib lisanduda number
F F F F ANeto = ABruto - 2bD1 ANeto = ABruto - bD1 Joonis 4.16 Tugevusarvutustes tuleb kasutada iga detail vähimat netopindala!!! 4.4.3. Keevisliited 4.4.3.1. Keevisliidete tööaspektid Keevisliite põhiomadused: · avadest tingitud nõrgestused puuduvad; · koostamistöö on lihtne; Priit Põdra, 2004 64 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL · kasutatakse valdavalt terasest detailide ühendamisel (teised materjalid nõuavad
F F F F ANeto = ABruto - 2bD1 ANeto = ABruto - bD1 Joonis 4.16 Tugevusarvutustes tuleb kasutada iga detail vähimat netopindala!!! 4.4.3. Keevisliited 4.4.3.1. Keevisliidete tööaspektid Keevisliite põhiomadused: · avadest tingitud nõrgestused puuduvad; · koostamistöö on lihtne; Priit Põdra, 2004 64 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL · kasutatakse valdavalt terasest detailide ühendamisel (teised materjalid nõuavad
lukustamiseks vedruseibe, splinte, vastumutreid, lukustus traati. Vastumutter keeratakse peale ja pingutatakse alles pärast põhimutri täielikku kinnikeeramist. Muttervedruseibidel peab otste painutuse suurus võrduma seibi kahekordse paksusega. Kasutada võib neid kuni vetruvuse kadumiseni. Keevis ja neetliited Keevitamiseks nimetatakse metall detailide ühendamist nende kokkupuute koha kohaliku kuumutamise lassesse või sulasse olekusse, saadakse mittelahtivõetav liide. Keevisliidete kasutamine võimaldab säästa metalli, töömaht on väike, seda protsessi on võimalik mehhaniseerida, saadud liited on tihedad. Kasutusel on väga erinevaid keevitusi. Elektrikeevitus on kõige rohkem kasutusel. Neet liide Samuti mittelahtivõetav liide, lahti saab võtta neetide lahti raiumisel. Kasutatakse erinevate detailide ühendamisel. Enamasti kasutatakse neetimist siis, kui liited alluvad vibratsioonile (laevad, lennukid). Samuti peavad nad taluma löökkoormusi või on selline
osavõtul. Seisneb galvaanielementide moodustumises, milles hävib anoodiks olev metall või metalli piirkond. Elektrokeemilise korrosiooni tüüpilised ilmingud: 1. ühtlane süsinikterased atmosfääris 2. laiguline süsinikterased atmosfääris 3. pisteline võib paista nagu puuritud auk, süsinikterasest torudel kõrgematel temperatuuridel või roostevabast terasest torudele merevees või vasktorudel 4. piirpinnal keevisliidete piirkonnas, 10-20mm keevisliitest kaugemal 5. pilu kohtades, kus on kontaktis mitu detaili ja detailide vahele on jäänud pilu ja sinna pääseb elektrolüüdi lahus 6. hõõrde kahe detaili vahel mis omavahel liiguvad ja mille vahele satub elektrolüüdi lahust 7. kontakt 8. kiht 9. kihtide vaheline 10. kristallide vaheline 11. kristallide sisene 12. väsimus 13. murdumine tekib korrosiooni ja koormuse koosmõjul
kõikide keevitatavate metallsete materjalide puhul: mittelegeer-, madallegeer- ja kõrglegeerterased, Al-, Cu- ja Ni sulamid.TIG keevitamisel võib kasutada nii alalis kui ka vahelduvvoolu, võimalik protsessi mehaniseerida- kasutades traadist lisamaterjali. Võimalik keevitada kõiki metalle, kasutatakse õhukeste materjalide keevitamisel al 0,1 mm, enam levinud teraste ja kõrglegeerteraste, Al, Mg, Cu, Ni, Ti ja keevitamiseks materjali paksustel 0,15...6 mm. 47. Millised on keevisliidete põhitüübid? Põkkliide, katteliide, vastakliide, nurkliide, otsliide, 48. Millistel füüsikalistel tingimustel on jootmine teostatav? Jootmine on võimalik siis kui joodise sulamistemp on on liidetava materjali sulamistemp madalam. Liidetavad materjalid peavad märguma sulajoodisega. 49. Millised on räbustite ülesanded jootmisel? Räbusteid kasutatakse joodetava metallipinna oksiididest puhastamiseks ja puhtana hoidmiseks, parandades seeläbi pinna märgamist. 50
Keevitamisel ühendatakse detailid omavahel nende kohaliku ülessulatamise või plastsesse olekusse viimisega. Keevitusviisid on elektrikeevitus, kontaktkeevitus, gaaskeevitus, elekter-räbukeevitus, laser-ja ultrahelikeevitus. Õmbluste tüübid 1) Normaalne nurkõmblus 2) Kumer nurkõmblus 3) Nõgus nurkõmblus 4) Parendatud nurkõmblus 51. Keevisliidete arvutus. Keevisliited arvutatakse põhiliselt nimipinge järgi, pingete konts-i arvestamata. F = [ ] Tõmbe või survepinge l M = [ ] Pinged paindemomendist W s M F = + [ ] Tõmbejõuga ja painemomendiga koormatud liide W A
77. 4. Elektronkiir kasutatakse eriti paksude detailide (kuni 15 cm) keevitamisel; 78. 5. Hõõrdumine keevitatavate detailide kontaktis tekitatakse koormuse all suhteline liikumine, mille hõõrdumisel eraldunud soojus sulatab materjalid; 79. 6. Ultraheli keevitatavate detailide kokkusurutud kontakti rakendatakse ultrahelivõnkumised (15 kHz ... 70 khz), mille toimel materjal kontaktis sulab, kasutatakse plastide keevitamisel. 2. Nimetada keevisliidete eelised ja puudused. 80. 81. 82. Eelised 83. Puudused 84. 1. Tarindi väike MASS ei vajata polt- 96. 1. Liite detailidel on oht ja neetliidete puhul tarvilikke keevitamisel DEFORMEERUDA tugevdusplaate, -nurkasid, jne. keevitusprotsessis detailid 85. 2. Liite saamise KIIRUS, pole tarvis: soojenevad ja jahtuvad 86
osavõtul. Seisneb galvaanielementide moodustumises, milles hävib anoodiks olev metall või metalli piirkond. Elektrokeemilise korrosiooni tüüpilised ilmingud: 1. ühtlane süsinikterased atmosfääris 2. laiguline süsinikterased atmosfääris 3. pisteline võib paista nagu puuritud auk, süsinikterasest torudel kõrgematel temperatuuridel või roostevabast terasest torudele merevees või vasktorudel 4. piirpinnal keevisliidete piirkonnas, 10-20mm keevisliitest kaugemal 5. pilu kohtades, kus on kontaktis mitu detaili ja detailide vahele on jäänud pilu ja sinna pääseb elektrolüüdi lahus 6. hõõrde kahe detaili vahel mis omavahel liiguvad ja mille vahele satub elektrolüüdi lahust 7. kontakt 8. kiht 9. kihtide vaheline 10. kristallide vaheline 11. kristallide sisene 12. väsimus 13. murdumine tekib korrosiooni ja koormuse koosmõjul
Liited võimaldavad detailidest koostada masina, agregaadi või väiksema koostu. Üldiselt jagunevad liited lahtivõetavateks ning lahtivõetamatuteks. Lahtivõetavaid liiteid (keermes-, liist-, hammas- jm liiteid) võib korduvalt koostada ja lahutada ilma ühendusdetaile purustamata. Mittelahtivõetavad liiteid ( neet-, keevis-, liim- jt liiteid) saab lahutada ainult ühenduselementide (needid, keevisliited) purustamise teel. 2. Keevisliidete elementaararvutus: põkk-,katte- ja vastakliide. Põkkõmblused purunevad normaal- ning nurkõmblused (katte- ja vastakliited) tangensiaalpingeist. *Pikkele töötavate liidete arvutus: , kus -lubatavad pinged õmblustes, l-õmbluse pikkus. *Lõikele töötava põkkõmbluse arvutus: *Vastakliite arvutuse põhimõte: Vastakliites tekib lõikepinge jõududest Fa ja Fq. Fq tekitab õmbluses
struktuur halvemaks; 75 - ebaühtlasest paisumisest-kokkutõmbumisest tekivad sisepinged; - pingete kontsentratsioon. Lähtuvalt liidetavate elementide vastastikusest asendist jagunevad keevisliited (Sele 13.2.1) nelja alaliiki. a) b) c) d) Sele. 13.2.1. Keevisliidete liigid: a) – põkkliide, b) – katteliide, c) – nurkliide, d) – vastakliide. 13.2.1. Keevisliidete kujundamine kuhjumine a) b) Ruumiliste jääkpingete vältimiseks ei tohi lubada õmbluste kuhjumist (a). Tugevdusribidelt lõigata nurgad (b).
SISSEJUHATUS. Keevitamise olemus. Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide mittelahtivõetavate liidete moodustamist detailiservade kuumutamisega kas sulamiseni või plastse olekuni koos järgneva detailide kokkusurumisega või ilma selleta. Olenevalt energia liigist, mida rakendatakse liite tekitamiseks, liigitatakse kõik keevitusmeetodid kolme klassi: a) termomeetodid, kus kasutatakse soojusenergiat (elektri-, kaar-, plasma-, räbu-, elektronkiir-, laserkeevitus- ja muud). b) termomehaanilised meetodid, kus kasutatakse nii soojusenergiat kui ka mehaanilist jõudu (elekterkontakt-, difusioonkeevitus). c) mehaanilised meetodid, kus kasutatakse ainult mehaanilist energiat (ultraheli-, plahvatus-, hõõrd-, külmkeevitus). Keevitusprotsesside hulgas vaadeltakse ka jootmist, kus metallide liitmiseks kasutatakse lisamaterjali -- joodist, mille sulamistemperatuur on madalam liidetavate metallide su...
Kõige ohtlikumad on kihtmurdumise seisukohalt suhteliselt paksud lehtterased. Profiilteraste puhul on kihtmurdumise oht väiksem. Joonis 6.5: Kihtmurdumise vältimise võimalusi Allpool vaadeldakse ainult vähemalt 4 mm paksuste teraselementide nurk- ja põkkõmbluste tüüpilisemaid juhtumeid. Teras 1 84 Tabel 7.4 - Keevisliidete põhitüübid Õmbluse tüüp Põkkliide T-liide Ülekatteliide Nurkõmblused Läbikeevitatud põkkõmblused Osaliselt läbikeevitatud põkkõmblused Teras 1 85 7.3.1.1 Nurkõmblused Nurkõmbluste puhul peab nurk ühendatavate elementide vahel olema piires 600 1200. Alla 600
täpiline, kristallidevaheline ja pinnaalune, nt samuti süsinikterased atmosfääris ; c)pisteline korrosioon detailidesse tekivad üsna korrapärased augud ja materjalid, mis on pistekorrosioonitundlikud, Cu ja vasesulamid, roostevaba terased(ükski roostevaba teras ei pea vastu Cl-ioonide toimele, mis põhjustab pistelist korrosiooni ja ka termiliselt töödeldud süsinikterasele); d)piirpinna korrosioon tekib keevisliidete kõrval, 10 15 mm eemal. Keevitamisel muutub keevitatavatel metallidel lokaalselt nii struktuur kui ka vähesel määral koostis. See tingib, et moodustuvad erineva struktuuri ja koostisega piirkonnad ning tekib galvaanipaar. Ilmneb süsinikterastel ja eriti palju roostevaba teraste keevisõmbluste piirkonnas viimasel ajal! (veesüsteemides mittekvaliteetse keevitamisel); e)pilukorrosioon kui metallide pinnad on mustad, siis on see üks korrosiooni kiirendav põhjus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
