B Voolutugevus väike C Voolutugevus liialt suur D Kaarleek lühike E Kaarleek liialt pikk F 25.11.12 Keevituskiirus aeglane 3 kiire G Keevituskiirus Keevisõmbluste vead 25.11.12 4 Sisselõige Põhjused: Abinõud: -Suur keevitusvool -Vähenda keevitusvoolu -vale elektroodi suund - korrigeeri elektroodi asendit -pikk kaarleek - lühenda kaarleeki -liialt jäme elektrood - vali peenem elektrood 25.11.12 5 Kokkusulamatus Põhjus: Abinõud: -väike keevitusvool - suurenda keevitusvoolu -vale elektroodi suund - suuna kaarleek faasi küljele -liiga aeglane keevitus - lisa keevituskiirust
KEEVITUSSEADE Poolautomaat MIG/MAG MASTERMIG 300 230-400V Andmed: Toitepinge 380 V Peakaitse 16 / 10 A Max võimsus 11,5 kW Võimsus 60% juures 6 kW Võimsusnäitaja 0,9 cosphi Max avatud ring vool 41,5 V Keevitusvoolu vahemik 40 - 300 A Seadistus positsioone 12 nr Max keevitusvool EN60974-1 300 @ 25 % A Keevitusvool 60% juures 200 A Isoleerituse klass H - Mõõdud (LxWxH) 94,5 x 56,5 x 83 cm Kaal 96 kg Toitekaabel 4 m Maanduskaabel 3 m Traadi etteandemehanism Veorattaid 4 tk Fe traat 0,6 - 1,2 mm
Keevitamisel tekitatakse traadikujulise elektroodi ja keevitatava detaili vahel kaarlahendus, mille soojusenergia toimel elektroodimetall ja põhimetall sulavad. Kaitsegaasi kasutamine on vajalik ning see juhitakse keevitatavasse piirkonda läbi gaasisuudmiku. Kaitsegaas kaitseb keevitusprotsessi õhuhapniku ja lämmastiku eest. Protsess on pidev tänu keevitustraadi automatiseeritusele, see tähendab et keevitustraati antakse ette rullide abil. Keevitusvool juhitakse keevitustraati keevituspõletisse kinnitatava voolukontakti abil. Kuigi keevitustraat antakse ette automaatselt, on tegu siiski poolautomaatse protsessiga, sest põletit liigutatakse käsitsi. Keevitusmeetodi eeliseks elektroodkeevituse ees on suur tootlikus kuna puudub vajadus elektroodide vahetamiseks. Keevitamisel ei teki räbu, mis tõttu suureneb õmbluse kvaliteet. Puudusteks on kaitsegaasidest tingitud keskkonna piirangud (välistingimused)
.. aatomitevaheline side 2. Keevituse metallurgia protsesside juhtimine seisneb: c) kahjulike lisandite sidumises ja viimises räbusse, keevismetalli desoksüdeerimises ja rafineerimises, keevismetalli legeerimises 3. Keevituse termotsüklit iseloomustavad: a) erinev temperatuur ja jahtumiskiirused keevisliite erinevates tsoonides 4. Keevituse vooluallika ja keevituskaare tunnusjooned avaldatakse koordinaatides e. teljestikus: b) kaare pinge keevitusvool 5. Karastusstruktuurid võivad tekkida keevisliite termomõju tsoonis: a)süsinikteraste osa madallegeerteraste keevitamisel suurtel lehepaksustel ja keevitamisel madalatel temperatuuridel 6. Keevitamisel tekkivad sisepinged põhjustavad: c) Detailide mõõtmete vähenemist (kahanemist) ja kuju moondumist ehk nurkdeformatsioone 7. Keevisliite termomõju tsooni (vööndi) all mõeldakse: d) keevisõmbluse kõrvalala, kus esinesid mikrostruktuuri muutused 8
See annab TIG tehnoloogiale eelise keevise kvaliteedi suhtes. Kaarleek tekitatakse detaili ja volframelektroodi vahele. Polaarsus: päripolaarsus ja kasutatakse alalisvoolu. Materjal Al Mg sulamid TIG keevitusel Paksus mm 3 4 5-6 W elektroodi d mm 2,4 3,2 3,2 Gaasisuudmiku nr 11 14 14 Keevitusvool A 120-140 150-180 200 Keevituskiirus m/min 0,20 0,2 0,17 Gaasi kulu l/min 8 8-10 9-10 Nurkõmbluse kõrgusel a = 5 mm valitakse keevitusparameetrid materjali paksusele t = 6 mm vastavalt. Sulamatu W elektroodi otsa teritusnurk mõjutab keevituse kvaliteeti ning valitakse
c. keevitusaeg d. pinge e. survejõud Question 7 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Liiga suur keevitusvoolu tugevus on järgmiste defektide põhjusteks: Select one or more: a. praod liites b. pritsmed detailide vahel c. keevispunkti liiga väike läbimõõt Question 8 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Keevispunkti liiga väikese läbimõõdu põjusteks: Select one or more: a. liiga suur keevitusvool b. liiga pikk keevitusaeg c. liiga lühike keevitusaeg d. liiga väike keevitusvool Question 9 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Punktliite nihketugevus määratakse: Select one: a. keevispunkti läbimõõdu järgi b. elektroodi otsa läbimõõdu järgi c. plastse deformatsiooni vöö läbimõõdu järgi Question 10 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text
kattel liiga suur niiskumisoht ja see omakorda põhjustab defekte keevises (külmpraod). Lisaks veel see, et aluselist katet kasutatakse vastutusrikastel keevistel, selleks on kindlasti ka ehitus. Rutiilkatet kasutades on keevitamine lihte, kaar püsiv ja pritsmeid vähe. Elektroodi läbimõõduks valin 4 mm, läbimõõdust tulenev elektroodi pikkus on 350 kuni 450 mm. Keevitusparameetrid: Tähtsaim parameeter on keevitusvool, mis sõltub elektroodi läbimõõdust, põhimetalli paksusest, serva kujust, elektroodi tüübist, keevitusläbimitest, keevitusasendist, põhimetalli soojusjuhtivusest. Keevitusvoolu leidmiseks on kolm peamist valemit: Ik = C · de Kus Ik on keevitusvool (A), de on elektroodi läbimõõt (mm) ja Ik = 60(de l) C on tegur, süsinikterastele C = 40-60. Ik = 6d2e + 20de Seega Ik =60·(4-1)=180 A
Paksemat materjali keevitatakse 4-6 mm jämeduste elektroodidega. Üle 10 mm paksuse materjali puhul tehakse õmblus mitmekihilisena. Seepärast võtan elektroodi läbimõõduks 6,0 mm. Keevitusvoolu leidmiseks kasutan valemit: Keevitamise asendit väga valima ei pea, sest elektroodiga saab keevitada igas asendis. Ka valitud aluseline madala vesinikusisaldusega elektrood sobib keevitamiseks igas asendis. Ik = C*de kus Ik keevitusvool, A; de elektroodi läbimõõt, mm; C tegur, süsinikterastele C = 40 60, kõrglegeerterastele C = 20-40 Seega keevitusvool Ik = C*de = 40 * 6 = 240 A Määran samuti ka keevituspinge valemiga Uk = 20 V + 0,04 Ik (V) Seega keevituspinge Uk = 20 + 0,04*240 = 29,6 V 7. Kvaliteedikontroll Defektid keevisõmbluses jagunevad sisemisteks ja välimisteks. Sisemiste defektide avastamiseks on vajalikud eriseadmed
"massijuhtme" kinnitust. Tagasivoolujuhe kinnitatakse keevituslaua või keevitatava detaili külge keevituskoha lähedale. Kui Joon. 17 Tagasivoolujuhtme kinnituskoha alalisvooluga keevitades on mõju kaarleegi kõrvalekaldumisele tagasivoolujuhe kinnitatud keevituskohast kaugele, põhjustab see elektrikaare kõrvalekallet e. magnettuult (Joon.17). Keevitusvoolu valik Keevitusvool valitakse vastavalt elektroodi margile ja läbimõõdule ning pidades silmas õmbluse asendit ruumis, liite liiki, keevitatava metalli paksust ja keemilist koostist. Täpset keevitusvoolu tugevust, mis sobiks igas olukorras, pole võimalik anda. Ligikaudsed keevitusvoolu suurused on antud tabelis. Elektroodi Ø mm 1,6 2 2,5 3 3,25 4 Voolutugevus A min 25 50 60 80 100 120
2) Keevituse metallurgiaprotsesside juhtimine seisneb: V: Kahjulike lisandite sidumises ja viimises räbusse, keevitusmetalli desoksüdeerimises ja rafineerimises, keevismetalli legeerimises. 3)Keevituse termotsüklit iseloomustavad: V: Erinev temperatuur ja jahtumiskiirused keevisliite erinevates tsoonides. 4) Keevituse vooluallika ja keevituskaare tunnusjooned avaldatakse koordinaatides e teljestikus: V: Kaare pinge-keevitusvool 7) Keevisliite termomõju tsooni (vööndi) all mõeldakse: V: Keevisõmbluse kõrvalala, kus esinesid mikrostruktuuri muutused põhimetalli sulmata osas. 9) Vesinik e. Külmpragude vältimiseks teraste keevitamisel: V:kasutada detailide ettekuumutamist. 11) Elekterkaarkeevitusel valitakse elektrood või keevitustraadi läbimõõt sõltuvalt: V: materjali paksusest. 12) Autokere õhukese pleki (alla 0,8mm) keevitamiseks kasutatakse: V: MAG-keevitust 15) MIG/MAG- keevitusel kasutatakse:
mõningaid värvilisi metalle ning sulameid Käsikaarkeevituse tehnika Enne keevitamise alustamist tuleb kontrollida tagasivoolujuhtme e. “massijuhtme” kinnitust. Tagasivoolujuhe kinnitatakse keevituslaua või keevitatava detaili külge keevituskoha lähedale. Kui alalisvooluga keevitades on tagasivoolujuhe kinnitatud keevituskohast kaugele, põhjustab see elektrikaare kõrvalekallet e. magnettuult (Joon.4). Keevitusvoolu valik Keevitusvool valitakse vastavalt elektroodi margile ja läbimõõdule ning pidades silmas õmbluse asendit ruumis, liite liiki, keevitatava metalli paksust ja keemilist koostist. Täpset keevitusvoolu tugevust, mis sobiks igas olukorras, pole võimalik anda. Ligikaudsed keevitusvoolu suurused on antud tabelis. Elektroodi Ø mm 1,6 2 2,5 3 3,25 4 Voolutugevus A min 25 50 60 80 100 120
Enne keevitama asumist kontrolli, et keevitusseade oleks õigesti reguleeritud. - Kontrolli, et keevituse tagasivoolu klemmil oleks korralik kontakt - Ava kaitsegaasi balooni reduktor ja kontrolli, et läbivoolatava gaasi hulk oleks olemas ja õige. - Kontrolli traadi etteandemehhanismi rullikute tugevust, nad ei tohi töö ajal libiseda samas aga kui ots peaks kinni sulama siis nad peaksid liikuma, et traat annaks järgi. - Reguleeri paika keevitusvool ja traadi etteande kiirus. Kui kiirus on õige siis peaks keevituse ajal kuulma ,,tärisevat" heli. Kui traadi etteande kiirus on antud keevitusvoolu juures liiga aeglane tekib susisev heli, kui aga liiga suur siis surutakse keevituspüstolit detaili juurest eemale. - Kasuta ka pritsmete vastast aerosooli, et pritsmed ei rikuks ega blokeeriks keevituspüstolit ja selle suudmiku.
gaasmetallkaarkeevituse tüüpide puhul. Kasutatakse ka sama tüüpi kaitsegaasi. Selle meetodiga on soojusimõjutatud tsoon (HAZ) palju väiksem ja natuke parema löök tugevusega kui elektroräbu keevitusel. Pikalt välja ulatuva elektroodi eeliseks on see, et see võimaldab kiiremat keevitust ja toodab vähem ülessulanud algmaterjali ning soojust. ESW Keevitusprotsessi alguses tekib elektroodi ja töödeldava detaili vahele kaar. Kui keevitusvool suunatakse liitesulanditesse, tekib vedelslaki lomp, mille sügavus seejärel kasvab. Kui slaki temperatuur, ja seega ka selle juhtimisvõime suureneb, siis kaar kustutatakse ja keevitusvoolu juhitakse läbi vedelslaki, kusjuures vajalik keevitusenergia toodetakse takistuse abil. Keevis moodustatakse fikseeritud veega jahutatud vaskkingade või mobiilsete kingadega ja liidete esipindade vahel. Keevituspea liigub keevitamisel ülespoole. Vastavalt plaadi
Toorikute ettevalmistus Toorikud oleks kõige mõistlikum välja lõigata kasutades giljotiinkääre. Seejärel tuleks nad puhastada võimalikust metallipurust ja õlist. Silindrilise kuju saab neile anda anda valtsirullide abil. Toorikud tuleb iga 300 mm tagant kinnitada lühikeste traagelõmblustega. Keevitusparameetrite valik Kui võtame materjali paksuseks 56 mm, siis Welektroodi diameeter tuleb tabeli järgi võtta 3,2 mm, gaasisuudmiku nr. 14, keevitusvool 200 A, keevituskiirus 0,17 m/min ja gaasikulu 910 l/min. Welektroodi otsa teritusnurk võiks olla 60 kraadi. Keevitusdeformatsioonid Detaili peaks kinnitama keevitamise ajaks jäigalt rakistesse. Siis ei tohiks keevitustraadi kasutamisel deformatsioone tekkida. Liidete kvaliteedikontroll Esmalt tuleks detail kontrollida visuaalselt kasutades mikroskoopi, et avastada võimalikud külm ja kuumpraod. Seejärel tuleks teda kontrollida röntgenaparaadiga.
peavoolikus oleva juhtme kaudu läbi keevituspüstolis oleva voolukontakti abil keevitustraadile. Kasutatakse jäiga tunnusjoonega vooluallikat. 4. Elektroodina kasutatakse keevitustraati (Cb08X20H9G7T, SGX2CrNi199), mis on legeeritud Mn ja Si oksiidide taandamiseks. Kaitsegaasina kasutatakse gaasisegu 98% Ar + 2% 02 tootenimetusega AGAMIX 02. 5. Keevitusparameetrid: paksus 4 mm, traadi läbimõõt d=1,0 mm, keevitusvool I=150 A, kaitsegaasikulu 8-10 l/min. 6. Keevitatavad toorikud lõigatakse lehtmaterjalist giljotiinkääride, gaasi- või plasmalõikusega etteantud mõõtu. Kaldservad freesitakse või lõigatakse gaasilõikuriga. Et vältida toorikute nihkumist ja nende vahelise õhupilu muutust, tuleb nad tavaliselt kinnitada iga 300 mm tagant lühikeste traagelõmblustega.
elektroodihoidja, toiteallikat ja elektroodihoidjat ühendav keevitusjuhe, elektrood, kinnitusklambriga tagasivoolujuhe. 4 Keevitamisel tekkib elektroodi ja detaili vahele kõrge temperatuuriga (5000 - 7000°C) kaarleek. Selle tulemusena sulab keevituspiirkonnas detaili serv ja elektrood. Sulametall koguneb liite ossa, mida nimetatakse keevitusvanniks ning kristalliseerudes liidab ühendatavad detailid. maksimaalne keevitusvool. Sõltuvalt suurim voolutugevus, mida saame kasutada elektroodi suurema läbimõõduga 45 mm ja toidurasvad ja sügav keevisliited.Sest elutingimuste üsna suurim voolutugevus 150 elektroodide ?4mm. metallvarras elektroodi suhelda põhimetalli temperatuuril umbes 5000 ° K.Sulametalli moodustab keevitada.Sügavust, kuhu sulametalli toode, mida nimetatakse läbistamissügavusel.Laius, mis sulab mitteväärismetallist nimetatakse laius
gaasidüüsi, kaar põleb volframelektroodi ja keevitatava metalli vahel. Kaar süüdatakse kaarevahemiku lühiaegse lühistamisega või spetsiaalse süüteseadme abil. Liitekoha täitmiseks antakse keevitustsooni lisametalli keevitustraati. 7 Õhukesi detaile (ääristatud servadega) keevitatakse ilma keevitustraadita. Keevitada võib nii alalis- kui ka vahelduvvooluga. Keevitusvool, keevitustraadi läbimõõt ja keevituskiirus valitakse olenevalt keevitatava detaili materjalist ja paksusest. Seda keevitusviisi kasutatakse kõrglegeeritud terastest ja värvilistest metallidest (Al,Mg,Cu,Ni jt) ning nende sulamitest konstruktsioonide keevitamisel. Terminid alalisvool kaarvahemik keevituskiirus keevitusvool lisametall läbimõõt vahelduvvool üleskeeratud servadega 1. Keevituspõleti 2
Kaarkeevituse vooluallikaid iseloomustatakse staatiliste (väliste) ja dünaamiliste tunnusjoontega. Põhimõtteliselt saab kõik keevituse vooluallikad staatilise tunnusjoone järgi jagada kahte rühma: a) püsivpingega e. püsiva keevituspingega, nn. jäiga tunnusjoonega vooluallikad - kus keevituskaare pinge tööpiirkonnas praktiliselt ei sõltu keevitusvoolust, b) püsivvooluga e. langeva tunnusjoonega vooluallikad - järsult langeva tunnusjoonega; keevitusvool tööpiirkonnas on praktiliselt püsiv või muutub minimaalselt. Kaarkeevituse vooluallikad: · trafod - kasut. vahelduvvooluga keevitamisel; on oma konstruktsioonilt lihtsad, töökindlad ega vaja erilist hooldust; koormavad vooluvõrku ebaühtlaselt; · alaldid - kui keevitamiseks kasut. alalisvoolu, töökoja tingimustes; koormavad vooluvõrku ühtlasemalt kui trafod, kuid on kõrgema hinnaga; · inverterid - elektroonilised, kaasaegsed keevitusvoolu allikad; · generaatorid.
Nurkõmbluse keevitamisel valitakse elektroodi läbimõõt kaateti ja asendi järgi. Madalsüsinikteraste keevituselektroodide läbimõõt lehe paksusel kuni 3...4 mm peaks olema võrdsed. Keevitusvoolu tugevus sõltub elektroodi läbimõõdust, põhimetalli paksusest ja servavahemiku kujust, keevitusläbimitest ( juure või täitvad läbimid), elektroodi tüübist, keevitusasendist, põhimetalli soojusjuhtivusest jm. Maksimaalne keevitusvool on piiratud antud eletrooditüübile lubatud maksimaalse voolutihedusega. minimaalne keevitusvool on piiratud keevituskaare normaalse põlemise tingimustega. Suurim lubatud keevitusvool on paksukattelistel elektroodidel ja kasvab efektiivsuse suurenedes. Keevitusvoolu ligikaudseks määramiseks kasutatakse järgmisi valemeid: Ik = 60(del 1) Ik = 6del 2 + 20del Ik = 40del ( aluseline elektrood, süsinikteras) Ik = 30del ( rutiilelektrood, roostevaba teras)
b. raudbetooni armatuuri e. sarruste jätkamises c. paksude (100 mm) terasplaatide liitmiseks d. plastsete metallide (Al, Cu), plastide liitmises Question 8 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Keevituse vooluallika ja keevituskaare tunnusjooned avaldatakse koordinaatides e. teljestikus: Select one: a. keevituse sisepinged - keevituskiirus b. süsinikekvivalent - ettekuumutustemperatuur c. kaare pikkus - keevitusvool d. kaare pinge - keevitusvool Question 9 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millest ei lähtu keevitaja keevituselektroodi diameetri valikul käsitsi kaarkeevitamisel kaetud elektroodidega? Select one: a. keevitatava materjali keemilisest koostisest b. õmbluse servakujust c. õmbluse ruumilisest asendist d. keevitatava materjali paksusest Question 10 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text
Toorikute ettevalmistus Keevitatavad toorikud lõigatakse välja kasutades giljotiinkääre. Toorikute servad laiuses 20- 30 mm puhastatakse õlist, veest ja mustusest. Silindriline kuju antakse valtsirullide abil. Toorikud tuleb iga 300 mm tagant kinnitada lühikeste traagelõmblustega, et vältida toorikute nihkumist ja nende vahelise õhupilu muutust. Keevitusparameetrid Materjal(toru) paksus on 4 mm, siis W-elektroodi diameeter tuleb võtta 2,4 mm, gaasisuudmiku nr. 11, keevitusvool 160 amprit, keevituskiirus 0,20 meetrit minutis ja gaasikulu 6-8 liitrit minutis. W-elektroodi otsa teritusnurk on vahemikus 30-60 kraadi. Keevitusdeformatsioonid Keevisõmbluse metallis ja õmbluslähedases alas esineb piki- ja põikikahanemine, mis kutsub esile toote deformatsioone ja kõverdumist. Deformatsioonide vähendamiseks tuleb toorikud keevitamise ajaks kinnitada jäigalt rakistesse. Jäävdeformatsioone kõrvaldatakse külm- ja kuumõgvendamisel.
R - rutiilkate 190 elektroodimaterjali keskmine väljatulek protsentides 3 keevitamine all-, horisontaal- ja vertikaalasendis 5 - päripolaarne alalisvool H piiritletud vesiniku sisaldus keevisõmbluses Enne kasutamist tuleks külm-ja vesinikpragude vältimiseks niiskunud elektroodid kuivatada. Kattest eralduvad gaasilised ained tekitavad kaarevahemikus keevisvanni kohale gaasikaitse ümbritseva keskkonna mõju vastu. Elektroodi läbimõõt 6 mm. Keevitusvool 336 A. Kaarepinge 33,44 V. 4. Kasutan päripolaarset alalisvoolu ja tehasetingimustes on sobiv kasutada alaldit. Valisin püsivvooluga vooluallika ehk järsult langeva tunnusjoonega, kuna see tagab ühtlasema õmbluse kvaliteedi. 5. Toorikute ettevalmistamine ja kvaliteedikontroll Keevitatavad toorikud lõigatakse välja kasutades giljotiinkääre. Toorikute servad laiuses 20- 30 mm puhastatakse õlist, veest ja mustusest. Toorikute nihkumise vältimiseks tuleb nad iga
Keevitus toide asub veepinnal ja on sukelduja/keevitaja külge ühendatud voolikute ja kaablitega. Vooluallikas kasutatakse alalisvoolu 300 kuni 400 amprit. Keevitusvoolu ringluses peab olema positiivne lüliti, tavaliselt harklüliti, mida juhitakse veepinnalt (laevalt või aluselt kuhu on keevitusaparaat kinnitatud). Harklülitit kasutatakse põhiliselt sellepärast et suurendada ohutust. Harklülitiga saab katkestada kogu keevitusvoolu kui seda on vaja. Keevitusvool peaks olema ühendatud elektroodi hoidjaga ainult keevitamise ajal. Elektroodid peavad vastama AWS E6013 klassifikatsioonile, ning olema veekindlad. Kõik ühendused peavad olema hoolikalt isoleeritud, et vesi ei puutuks kokku metalsete osadega. Kui isoleerimine on kehv ja tekivad lekked, siis merevesi satub elekrtijuhiga kontakti ja osa alalisvoolust juhitakse eemale ja elektrikaart ei teki. [2] Märgkeevituse eelised: 1) Mitmekülgne ja odav. 2) Kiire.
kutsutakse keevituskaareks. Keevituskaare temperatuur võib ulatuda kuni 50007000 °C elektroodil ja kuni 26003900 °C kaares. Elektroodi keevitustraadi kujul antakse kaarevahemikku ette ühtlase kiirusega ja mehhaniseeritult traadietteandemehhanismi rullide abil. Kasutatakse poolile keritud keevitustraati (joonisel näitamata). Keevitusvooluna kasutatakse vastupolaarset (DC+) alalisvoolu, kus elektrood ühendatakse vooluallika +klemmiga. Keevitusvool antakse energiakadude vähenda- miseks keevitustraadile keevituspüstolisse kinnitatud voolukontakti abil vahetult enne keevituskaart. Keevituskaare piirkonda kaitstakse sinna juhitava kaitsegaasi joaga. MIG/MAG-keevitust loetakse poolautomaatseks, kuna elektroodi etteandmine on mehhaniseeritud, keevitusliikumine e keevitus püstoli liikumine piki õmblust toimub keevitaja käe abil. Keevitustraat Kanal Voolukontakt
Kaitsegaas- Ar, He Vooluallikas- Päripolaarne alalisvool 6. Toorikute ettevalmistamise kirjeldus Valtsrullidega antakse toorikule silindriline kuju. Ketaslõikuriga lihvitakse keevitatava ala ääred 30 kraadise nurga alla. Tooriku nihkumise vältimiseks kinnitatakse vahed iga 300mm tagant traagelömblustega. 7. Keevitusparameetrite valik Materjal paksus on 4 mm, siis W-elektroodi diameeter tuleb võtta 2,4 mm, keevitusvool 160 amprit, keevituskiirus 0,20 meetrit minutis ja gaasikulu 6-8 liitrit minutis. W-elektroodi otsa teritusnurk on vahemikus 30-60 kraadi. 8. Hinnata võimalikke keevitusdeformatsioone ja näidata need ühe õmbluse eskiisil punktiirjoonega Võib Esineda põiki ja pikiahenemist, mis kutsub esile materjali kõverdumist ja mõõtudest välja minemist. 9. Liidete kvaliteedikontroll
Selleks võib anda elektroodile lühiajaline kõrgsagedusvool.(3000V, 0.4MHz) Teine moodus süütamiseks oleks vaja tekitada elektroodi ja detaili vahele ala, mis juhib elektrit(2mm detailist). Kõrge temperatuuri tõttu elektrikaare süütamisel muutub kaitsegaas siin elektrijuhiks. TIG Keevituseparameetrid Al-Mg sulam Materjali paksus 2mm Volframelektroodi d 2.4mm Gaasisuudmiku nr 11 Keevitusvool 120-140 A Keevituskiirus 0.20 m/min Gaasikulu 8 l/min Kaasaegsetel seadmetel muudetakse keevitusvoolu sagedust 30...300Hz ning hoitakse keevituspinge 12...14V. Kui parameetrid ja kaitsegaasid valitud siis võib materjali maha panna ja kokkukeevitada, sest keevitus on lühike üksiktootmisel. Lisamaterjalid Minu materjal on kõigest 2mm paks seega TIG keevitust kasutades sulatab servad kokku,
korral kasutatakse lisamaterjali vardaid. TIG tehnoloogias kasutatakse algse vooluna vahelduv voolu (AC), mille toiteallikaks on inverter. 4. Keevitus parameetrite ja lisamaterjalide valik Keevitus parameetrid TIG keevitusel Paksus mm 3 4 5-6 W elektroodi d mm 2,4 3,2 3,2 Gaasisuudmiku nr 11 14 14 Keevitusvool A 120-140 150-180 200 Keevituskiirus m/min 0,20 0,2 0,17 Gaasi kulu l/min 8 8-10 9-10 Nurkõmbluse kõrgusel a = 5 mm valitakse keevitusparameetrid materjali paksusele t = 5 mm vastavalt. Sulamatu W elektroodi otsa teritusnurk mõjutab keevituse kvaliteeti ning valitakse keevitusvooludel alla 200 A piirides 30o-60o ja suurematel vooludel kuni 120o .
keevitatakse ka torujaid detaile, valin TIG keevituse. Üheks oluliseks faktoriks sel puhul just see, et detail on üksikeksemplar mitte masstootmises. TIG keevitus aga tagab kõrge kvaliteedi, mis üksikdetaili puhul on väga oluline. Materjali paksus on 4 mm, sellest lähtuvalt peab elektroodi laius olema 3,2 mm (,,Materjalitehnika Tehnoloogiaprotsessid" annab soovituslikuks elektroodi paksuseks 2,4mm), lisatraadi läbimõõt 3,2 mm ning keevitusvool 170(150-190), kaitsegaasi kulub 9 l/min. Keevituskiirus on 0,2 m/min. Alumiiniumsulamite puhul kasutatakse vahelduvvoolu. Oksiidikelme purustamiseks detailide pinnal on vaja suurendada pluss polaarse voolu osatähtsust, seetõttu on vahelduvvool ebasümmeetriline. Vooluallika tunnusjoon on järsult langev, püsivooluga vooluallikas, mille põhielemendiks on reguleeritav trafo. Keevituskaare pinge on 12-14 V. Lisamaterjali varda valik on sarnane MIG/MAG keevitusel traadi koostise
. TIG keevitus vajab püsivvooliallikat milleks sobib Keevitusalalditest trafot ja alalduselemente türistoride, dioodide või seleenalaldite näol. Keevitusalaldeid iseloomustab suur mass ja keskkonnatundlikkus. Toorikute ettevalmistamine: Antud toru keevitamisel kasutan I-õmblust, see tähendab, et toote servi ei pea faasima ning keevitusparameetrid valin vastavalt materjali paksusele ehk b= t/2 ehk õhupilu b peab olema 3mm. Tulenevalt peab keevitusvool olema arvutustest lähtudes 180A ning pinge 144V. Keevisliidete defekotskoopia: Visuaalne kontroll (VT) Visuaalne kontroll on mittepurustava kontrolli osa mis seisneb toodete visuaalsel hindamisel hea valgustuse tingimustes ja kaugusel kuni 600 mm. - Standartne protseduur keevisliidetel Magnetpulberkontroll (MT) Põhinevad magnetvälja hajumisel metallis asuvate tühikute või mittemetalsete lisandite toimel. Meetodiga saab konrollida ainult
amprist. Pikendatud Kaitsegaasiga Keevitusvoolu suurus jahutatav põleti. kuni 200 A. Lühike Kaitsegaasiga Keevitusvoolu suurus jahutatav põleti. kuni 200 A. Vajutades lülitile antakse põletisse vastavalt reguleerituse astmele kaitsegaas koos jahutusvee ringlusega ja seejärel keevitusvool. Gaasi suudmikud vastavalt elektroodi läbimõõdule. Elektroodi Ø Suudmiku nr. Elektroodi Ø Suudmiku nr. 0,5 45 3.2 678 1,0 45 4,0 8 10 1,6 456 6,4 10 12 2,4 567 8,0 12 15 Keevituselektroodid.
keevituslaua või keevitatava detaili külgekeevituskoha lähedale. Kui Joon. 15 Tagasivoolujuhtme kinnituskoha tagasivoolujuhe on kinnitatud mõju elektrikaare kõrvalekaldumisele keevituskohast kaugele, põhjustab see elektrikaare kõrvalekallet (Joon.15). 7 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik Keevitusvool valitakse vastavalt elektroodi margile ja läbimõõdule ning pidades silmas õmbluse asendit ruumis, liite liiki, keevitatava metalli paksust ja keemilist koostist, samuti ümbritseva keskkonna temperatuuri. Kõiki neid tegureid arvestades tuleb püüda keevitada võimalikult tugeva vooluga. Täpset keevitusvoolu tugevust mis sobiks igas olukorras pole võimalik anda. Ligikaudsed keevitusvoolu suurused on antud tabelis.
keevituslaua või keevitatava detaili külgekeevituskoha lähedale. Kui Joon. 15 Tagasivoolujuhtme kinnituskoha mõju elektrikaare kõrvalekaldumisele tagasivoolujuhe on kinnitatud keevituskohast kaugele, põhjustab see elektrikaare kõrvalekallet (Joon.15). 7 6. Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik Keevitusvool valitakse vastavalt elektroodi margile ja läbimõõdule ning pidades silmas õmbluse asendit ruumis, liite liiki, keevitatava metalli paksust ja keemilist koostist, samuti ümbritseva keskkonna temperatuuri. Kõiki neid tegureid arvestades tuleb püüda keevitada võimalikult tugeva vooluga. Täpset keevitusvoolu tugevust mis sobiks igas olukorras pole võimalik anda. Ligikaudsed keevitusvoolu suurused on antud tabelis.
1. Külmkeevitus mõõtmete ja pinnakvaliteedi saamiseks. 2. Ultrahelikeevitus Tootlikus ja toote kvaliteet olenevad lõikuri 3. Hõrdekeevitus vastupidavuses, tänu uutele tööristaterastele ja 2) Elektroodkeevitus ülekõvadele tehismaterjalidele kvaliteet on Keevitus kaare t* on 5000- 6000 C tõusnud. Keevitusvool (Ic)- 10- 350 A Lõikeprotsesside liigitus: Nugalõikamine; Keevituskiirus ja tootlikus on väike. Käärlõikamine; Teriklõkamine Kasutatakse kõikide terasliikide, malimi, Al- Lõiketöötluse pinnakvaliteet: (v)- töötlemisviis sulamite, Cu- sulamite pole määratud; (-v)- kui peab töödeldama (joonis: Räbukoorik; Elektrood- kate, laastueraldamisega; (oV) kui lastu ei eraldata.
süsihapegaas on võrdlemisi niiske , kui vesi satub keevitustsooni laguneb see hapnikuks ja vesinikuks , halvendades õmbluse kvaliteeti. Kuivatamiseks läbib gaas seadme milles on niiskust imav silikageel. 0,05 0,25 MBA töörõhuga gaas juhitakse vooliku kaudu gaaselekter põletisse . Kaitsegaasis keevitamise puhul kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu (detail on ühendatud miinusega) . Kui vajutada lülitus nupule käivitub etteande mehhanism avaneb gaas ja lülitub keevitusvool . Elektrooditraadi etteande kiirus reguleeritakse selliseks , et kaar valitud voolutugevuse puhul püsivalt põleks . Kontaktkeevitus Kontaktkeevitusel läbib liite kohta tugev elektrivool, mille toimel metall kuumeneb veidi alla sulamistemperatuuri ning liitele rakendatakse survejõud. Keevisliide tekib ilma lisametallita kristallide molekulaarse vastastikkuse mõju toimel.Autode puhul kasutatakse : Punktkeevitust -kerede,katmike jne lehtmaterjalist detailide valmistamisel ja remondil.
15.vooluvõrgu pistikupesa 16.kaitsegaasi balloon 17.kaitsegaasi reduktor koos manomeetri ja kulumõõturiga KAITSEGAASI ÜLESANNE: MIG/MAG keevitusel 2 ülesannet: 1)kaitsta keevisvanni õhuhapniku ja lämmastiku kahjuliku mõju eest 2) jahutada voolukontakti Kaitsegaasikulu reguleeritakse vastavalt traadi diameetrile: de x 10 = l/min de=0,8mm kaitsegaasi kulu 8-10l/min de=1,0mm kaitsegaasi kulu 10-12l/min MIG/MAG keevitusseadme reguleerimine: 1.kaare pinge 2.traadi etteande kiirus 1+2. keevitusvool 3.keevituskiirus 4.kaitsegaasi kulu 5.traadi läbimõõt 6.voolukontakti kaugus ja traadi väljaulatus 7.keevituspüstoli asend ja kaldenurk 8.väljundahela induktiivtakistus reguleeritakse tekkivate pritsmete hulka MIG/MAG keevitusseade tuleb regulerida nii, et traadi etteande kiirus võrduks traadi sulamiskiirusega TIG KEEVITUS Tig keevitus on karkeevitus sulamatu (W) elektroodiga inertgaasi keskkonnas, tunnusnumber 141, kaitsegaasid:Ar,He,Ar+He, keevitatakse kõiki metalle alates 0,15mm
See peaks olema 5-8 l/min (liitrit minutis). Kontrolli traadi etteanderullide survet. Surve peab olema nii suur, et rullid ei libiseks töötamise ajal. Samas ei tohi surve olla liiga suur. Kui keevitustraat põleb kontakttoru külge kinni, peavad etteanderullid hakkama libisema ja vältima niiviisi keevitustraadi purunemist. Püstolist väljaulatuv traadiots lõika 10-15 mm pikkuseks. Reguleeri traadi etteandekiirus ja keevitusvool sobivaks. Õigesti reguleeritd voolutugevuse ja traadi etteandekiiruse korral on keevituse ajal kuulda iseloomulikku “tärisevat” heli. Kui traadi etteandekiirus antud voolutugevuse korral on väike, tekib susisev heli, kui aga liiga suur, siis surutakse keevituspüstol detaililt lahti ja tekib “täksuv” heli. Pihusta pritsmetevastast aerosooli keevituspüstoli otsale või kasta keevituspüstoli ots pritsmevastasesse pastasse.
vahel kaarlahendus, mille soojusenergia toimel elektroodimetall ja põhimetall sulavad (sele 2.23). Keevituskaare piirkonda juhitakse gaasisuudmiku kaudu kaitsegaasi, mis kaitseb keevisvanni ja metallitilkasid õhuhapniku ja lämmastiku toime eest. Keevitustraati antakse kaarevahemikku traadietteandemehhanismi rullide abil. Keevitusvool juhitakse keevitustraati keevituspõletisse kinnitatava voolukontakti abil. MIG/MAG-keevitus on levinud põhiliselt poolautomaatkeevitusena keevitustraat antakse ette automaatselt, põletit nihutatakse käsitsi. MIG/MAG-keevitamise eeliseks elektroodkeevitusega võrreldes on suur tootlikkus, kuna puuduvad ajakaod elektroodi vahetamiseks, keevitamisel ei teki räbu, ei ole
Räbusti kiht kaitseb hästi kiirguse ja soojuse levimise eest keskkonda, prandades töötingimusi. Ühtlasi kasutatakse efektiivsemal kaare energiat. Keevituskaare energiast 75% kulub põhi- ja lisametalli sulatamiseks. Keevitatakse põhiliselt alalisvooluga, kui kasutatakse ka vahelduvvoolu, eelistatult mitmetraadisüsteemide korral. Kaarkeevitus räbustis on tavalisetl masinakeevitus ehk mehaniseeritud või automatiseeritud keevitus. Keevitusprotsessi iseloomustab suur keevitusvool 300...1600 A ja voolutihedus elektroodis (70...150 A/mm2). See võimaldab vähendada nurkõmbluste nominaalkõrgust näit a-millimeetrit 8-lt 6-le ja keevitustraadi kulu kuni 40%. Keevitada võib nii sise- kui välistingimustes. Saab keevitada kuni 15 mm paksusi põkkõmblusi X- servakuju ja mitme läbimiga saab keevitada kuni 40...200 mm paksusi materjale. Räbustis kaarkeevituse seadmed liigitatakse traadi mudetava etteandekiirusega ning traadi standardse etteantud kiirusega
keevisõmbluse suunalisele elektroodi liigutamisele ka elektroodi kaugust keevitatavast metallist jälgiks, sest elektrood sulab kiiresti ning kaare kaugus metallist võib liiga suureks muutuda. Keevitades tuleks jälgid kindlasti ka nurka elektroodi ning metalli vahel. Nurk peab olema nürinurk keevitamise suuna suhtes, vastasel juhul tuleb õmblus defektne. Väga oluline on ka keevitusvoolu suuruse määramine. Mida paksem materjal seda suurem keevitusvool tuleb valida. (õppetöökojas valis pinge ning voolutugevuse meister). Käsikaarkeevitusega põkkliite keevitamisel tuleb detailide ühte otsa teha punktkeevitus(järgnevalt tuleb keevitamist alustada teisest otsast punkti suunas). Keevitamisel tuleb elektroodi liigutada keevitatavat serva mööda aeglaselt ringikujulisi liigutusi tehes. Juhul kui õmblus ei ulatu metallist läbi tuleb keevitada ka teiselt poolt, või eelnevalt detailide servad faasida ning teha
päeva kestel). Külmpragude vältimine on lihtne, kuid tõhusaim moodus on keevituse termilise tsükli reguleerimine nii, et õmbluslähedase ala jahutamine oleks aeglasem, kui on vaja metalli karastamiseks. Selleks tuleb valida optimaalne keevitusviis ja reziim ning kuumutada detaili keevitamise ajal. Läbipõletus. Läbipõletuseks nimetatakse tühimikke õmbluses, mis tekivad keevitusvanni tühjaksvalgumisel. Läbipõletuse põhjuseks on liiga tugev keevitusvool, liiga lai pilu keevitatavate servade vahel, elektroodi või toote liigne nihkumine keevitamisel ja räbustipadja (või alusplaadi) halb asend. Defekt on parandatav täiskeevitamisega. Põletus. Põletuseks nimetatakse põhimetalli sulanud kohti väljaspool õmblust, mis tekivad peamiselt kaare süütamisel või juhusliku kontakti tõttu elektroodihoidikuga. Põletuskohtades on metall vähem plastne. Õmbluse ebaühtlane laius. Õmbluse ebaühtlane laius on tingitud kaare pinge või
(mõne tunni või isegi päeva kestel). Külmpragude vältimine on lihtne, kuid tõhusaim moodus on keevituse termilise tsükli reguleerimine nii, et õmbluslähedase ala jahutamine oleks aeglasem, kui on vaja metalli karastamiseks. Selleks tuleb valida optimaalne keevitusviis ja –režiim ning kuumutada detaili keevitamise ajal. Läbipõletus: Läbipõletuseks nimetatakse tühimikke õmbluses, mis tekivad keevitusvanni tühjaksvalgumisel. Läbipõletuse põhjuseks on liiga tugev keevitusvool, liiga lai pilu keevitatavate servade vahel, elektroodi või toote liigne nihkumine keevitamisel ja räbustipadja (või alusplaadi) halb asend. Defekt on parandatav täiskeevitamisega. Põletus: Põletuseks nimetatakse põhimetalli sulanud kohti väljaspool õmblust, mis tekivad peamiselt kaare süütamisel või juhusliku kontakti tõttu elektroodihoidikuga. Põletuskohtades on metall vähem plastne. Õmbluse ebaühtlane laius: Õmbluse ebaühtlane laius on tingitud kaare
soojendamiseks ja läbisulatamiseks. Kuna keevisõmbluse ümbrus jahtub kiiresti, lisab see soojuse tarvet. Sellest tulenevalt kasutatakse paksude alumiiniumdetailide keevitamisel eelkuumutust. Suur jahtumiskiirus soodustab keevitamist eri asendites, kuna keevisõmblus jahtub kiiresti. Tänu alumiiniumi heale soojusjuhtivusele ei mõjuta keevituspüstoli suudme kauguse muutus MAG-keevitusel keevitusvoolu. (Olukord võib muutuda vastupidiseks süsinikterastega, kus keevitusvool kasvab, kui püstoli suudmiku kaugus suureneb. Puhta alumiiniumi voolujuhtivus on hea, mistõttu sama keevitusvoolu korral on keevitustraadi etteandekiirus, keevitusõmbluse tootlikkus ja läbikeevitus suuremad. Alumiiniumi üle kolme korra parem voolujuhtivus võrreldes terastega mõjutab eelkõige punktkeevitust, mistõttu keevitusvoolud on tunduvalt suuremad kui teraste keevitamisel, et saavutada sama temperatuuri liitekohas.
molekulidega ning lõhustuvad need positiivseteks- ja negatiivseteks ioonideks ning elektronideks · püsiva tugevusega elektrivälja olemasolul tekib nimetatud osakeste suunatud liikumine ning elektroonidevahel moodustub püsiv kaar. Kaare pinge võrdub tema põhipiirkondade pingelangude summaga: Uk = Ukat + Us + Uan = Ik , kus Uk-kaare pinge (V) Ukat-pingelang katoodpiirkonnas, Us-pingelang kaare sambas (V), Uan-pingelang anoodpiirkonnas, Ik-keevitusvool (A). Päripolaarset keevitusvoolu tahistatakse Euroopas SPDS (straight polarity direct current). Elekterkaarkeevituse vooluahel koosneb järgmistest komponentidest: vooluallikas, keevituskaablid, elektroodihoidik, elektrood, keevituskaar, keevitatavad detailid, maandus- ehk tagasivoolukaabel. Keevituselektroodid Legeerimata ja madallegeeritud teraste keevituselektroodid jaotatakse rühmadesse katte tüübi jargi
molekulidega ning lõhustuvad need positiivseteks- ja negatiivseteks ioonideks ning elektronideks püsiva tugevusega elektrivälja olemasolul tekib nimetatud osakeste suunatud liikumine ning elektroonidevahel moodustub püsiv kaar. Kaare pinge võrdub tema põhipiirkondade pingelangude summaga: Uk = Ukat + Us + Uan = Ik , kus Uk-kaare pinge (V) Ukat-pingelang katoodpiirkonnas, Us-pingelang kaare sambas (V), Uan-pingelang anoodpiirkonnas, Ik-keevitusvool (A). Päripolaarset keevitusvoolu tahistatakse Euroopas SPDS (straight polarity direct current). Elekterkaarkeevituse vooluahel koosneb järgmistest komponentidest: vooluallikas, keevituskaablid, elektroodihoidik, elektrood, keevituskaar, keevitatavad detailid, maandus- ehk tagasivoolukaabel. 1.2 Keevituselektroodid Legeerimata ja madallegeeritud teraste keevituselektroodid jaotatakse rühmadesse katte tüübi jargi
25.2. MIG/MAG- keevitus MIG/MAG-keevitamisel tekitatakse traadikujulise elektroodi ja keevitatava detaili vahel kaarlahendus, mille soojusenergia toimel elektroodimetall ja põhimetall sulavad. Keevituskaare piirkonda juhitakse gaasisuudmiku kaudu kaitsegaasi, mis kaitseb keevisvanni ja metallitilkasid õhuhapniku ja lämmastiku toime eest. Keevitustraati antakse kaarevahemikku traadietteandemehhanismi rullide abil. Keevitusvool juhitakse keevitustraati keevituspõletisse kinnitatava voolukontakti abil. MIG/MAG-keevitus on levinud põhiliselt poolautomaatkeevitusena – keevitustraat antakse ette automaatselt, põletit nihutatakse käsitsi. MIG/MAG-keevitamise eeliseks elektroodkeevitusega võrreldes on suur tootlikkus, kuna puuduvad ajakaod elektroodi vahetamiseks, keevitamisel ei teki räbu, ei ole vaja keevisõmblust räbust puhastada ja parem on õmbluse kvaliteet. Joonis 15. MIG/MAG-keevitamine 25.3
molekulidega ning lõhustuvad need positiivseteks- ja negatiivseteks ioonideks ning elektronideks · püsiva tugevusega elektrivälja olemasolul tekib nimetatud osakeste suunatud liikumine ning elektroonidevahel moodustub püsiv kaar. Kaare pinge võrdub tema põhipiirkondade pingelangude summaga: Uk = Ukat + Us + Uan = Ik , kus Uk-kaare pinge (V) Ukat-pingelang katoodpiirkonnas, Us-pingelang kaare sambas (V), Uan- pingelang anoodpiirkonnas, Ik-keevitusvool (A). Päripolaarset keevitusvoolu tahistatakse Euroopas SPDS (straight polarity direct current). Elekterkaarkeevituse vooluahel koosneb järgmistest komponentidest: vooluallikas, 4 keevituskaablid, elektroodihoidik, elektrood, keevituskaar, keevitatavad detailid, maandus- ehk tagasivoolukaabel.
..8 korda suurem tootlikkus. Plasmajugakeevitust kasutatakse ka termopindamisel ning mittemetallide kuumutamisel ja keevitamisel. 40. Millised on gaaskeevitamisel kasutatavad materjalid ja seadmed? Milliseid põlevgaase kasutatakse? Energiaallikana kasutatakse hapniku ja põlevgaasi segu põlemise soojust. Töövahendiks on keevituspõleti. Põlevgaasidest kasutatakse vesinikku, propaani, butaani või bensiiniaurusid 41. Kuidas valitakse keevitusreziimi parameetrid (elektroodi läbimõõt ja keevitusvool) käsitsi kaarkeevitamisel kaetud elektroodidega? Läbimõõt valitakse materjali paksuse, õmbluse servakuju ja õmbluse ruumilise asendi järgi. Keevitusvoolu tugevus sõltub elektroodi läbimõõdust, põhimetalli paksusest ja servavahemiku kujust, keevitusläbimitest, elektroodi tüübist, keevitusasendist, põhimetalli soojusjuhtivusest jm. 42. Millised nõuded esitatakse käsitsi kaarkeevitamisel kasutatavatele vooluallikatele? Reeglina kasutatakse madalapingelist (15..
Keevitusvanni ja siirdeprotsessis olevat elektroodimetalli tilkasid kaitstakse õhu hapniku kahjuliku mõju eest kaare piirkonda juhitava kaitsegaasi, nt. süsihappegaasi abil. Kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu. Vooluallika tunnusjoon on jäik. MAG-keevitusel määratakse sõltuvalt teraslehe paksusest keevitustraadi läbimõõt, edasi kaarepinge, 25 keevitusvool ja kaitsegaasi etteandmine e. kulu. Kuna keevitusvoolu suurus on määratav traadi etteandekiiruse kaudu, siis tavaliselt määratakse ka keevitustraadi etteandekiirus. MAG-keevitustraat on legeeritud Mn ja Si keevitusvannis tekkivate oksiidide taandamiseks. Kuidas hoida keevituspüstolit keevitamisel. Keevitamise alustamiseks viiakse elektroodi (keevitustraadi) ots kontakti keevitatava detailiga ja vajutatakse keevituspüstoli päästikule
Kaitsegaasis keevitatakse käsitsi, poolautomaatselt või automaatselt, sulava või mittesulava elektroodiga. Mittesulava elektroodiga keevitamisel juhitakse kaitsegaas (argoon või heelium) keevitustsooni läbi gaasidüüsi, kaar põleb volframelektroodi ja keevitatava metalli vahel. Kaar süüdatakse kaarvahemiku lühiaegse lühistamisega. Liitekoha täitmiseks antakse keevitustsooni lisametalli keevitustraati. Keevitada võib nii alalis- kui vahelduvvooluga. Keevitusvool, keevitustraadi läbimõõt ja keevituskiirus valitakse olenevalt keevitatava detaili materjalist ja paksusest. Seda keevitusviisi kasutatakse kõrglegeeritud teraste ja värvilisest metallist konstruktsioonide keevitamisel. MIG-MAG keevituse skeem Sulava elektroodiga keevitamisel antakse gaas kaare tsooni samuti nagu mittesulava elektroodiga keevitamisel. Kaar põleb elektroodtraadi ja keevitatava detaili vahel.
), aga samuti pronksi. lahendus, mille soojusenergia toimel elektroodi- Meetodi eelised ja puudused on samad, mis metall ja põhimetall sulavad (sele 2.23). Keevitus- MIG/MAG-keevitamisel. kaare piirkonda juhitakse gaasisuudmiku kaudu kaitsegaasi, mis kaitseb keevisvanni ja metallitil- kasid õhuhapniku ja lämmastiku toime eest. Keevi- tustraati antakse kaarevahemikku traadietteande- mehhanismi rullide abil. Keevitusvool juhitakse keevitustraati keevituspõletisse kinnitatava voolu- kontakti abil. MIG/MAG-keevitus on levinud põhili- selt poolautomaatkeevitusena keevitustraat antak- se ette automaatselt, põletit nihutatakse käsitsi. Sele 2.24. TIG-keevitamine Kaarkeevitamine räbustis on kaarkeevitus-
annaabi.ee 
