mis muutub õhemaks ja ei pruugi hiljem taluda koormusi.Maksimaalset keevitusvoolu võib määratleda selle järgi kui tekivad metalli pritsmed , väikese voolu puhul tekib nõrkliide .Optimaalne voolutugevus on metallipritsmete tekkimise vahetult lähedusel.Keevituse kestvus peab olema võimalikult lühike , autokerede remondil on see vaid 0,2 0,3 sekundit. Keevituspunktide vahele peab jääma optimaalne minimaalne vahekaugus, et ei tekiks keevitusvoolu kõrvalekallet ja keevispunktide kvaliteedi halvenemist. Kerede remondil on punktide minimaalne kaugus 15mm.Samuti ei tohi punktid olla väga lehe serva lähedal , mis võiks põhjustada serva läbi sulamist ja metalli välja paiskumist .Keevituspunkti keskkoht olgu lehe servast vähemalt 6mm kaugusel. Et saada kvaliteedset punktkeevitust tuleb jälgida et : 1. Detaili pind oleks läikiv ja puhas ning keevitatavad pinnad liiguksid tihedalt . 2. Elektroodide teravikud oleks siledad ja puhtad . 3
Question 4 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Punktkontaktkeevituse keevitustsükli etappideks on Select one: a. eelsurve, keevituskaare süütamine, keevitamine b. keevituskaare süütamine, keevitamine, keevituse lõpetamine c. eelsurve, keevitusaeg, järelsurve Question 5 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Punktkontaktkeevituse tsüklogrammiks on: Select one: a. keevitusvoolu ja elektrikaare pinge ajagraafik b. keevitusvoolu ja keevitusaja vaheline sõltuvus c. keevitusvoolu ja kaare pinge vaheline sõltuvus d. keevitusvoolu ja survejõu ajagraafik Question 6 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Milline keevitusparameeter mõjutab kõige rohkem soojuse eraldumist punktkontaktkeevitusel? Select one: a. elektrivoolu tugevus b. elektritakistus c. keevitusaeg d. pinge e. survejõud Question 7 Correct Mark 1.0 out of 1
......................................................................... 7 TIG keevituspüstolite tüübid........................................................................................................9 Keevituselektroodid......................................................................................................................9 Elektroodide teritamine.............................................................................................................. 10 Keevitusvoolu mõju elektroodile............................................................................................... 11 Kaitsegaasid TIG keevitamisel...................................................................................................13 Lisamaterjalid ja nende tähistamine...........................................................................................14 Keevitusdefektid TIG keevitamisel................................................................................
B Voolutugevus väike C Voolutugevus liialt suur D Kaarleek lühike E Kaarleek liialt pikk F 25.11.12 Keevituskiirus aeglane 3 kiire G Keevituskiirus Keevisõmbluste vead 25.11.12 4 Sisselõige Põhjused: Abinõud: -Suur keevitusvool -Vähenda keevitusvoolu -vale elektroodi suund - korrigeeri elektroodi asendit -pikk kaarleek - lühenda kaarleeki -liialt jäme elektrood - vali peenem elektrood 25.11.12 5 Kokkusulamatus Põhjus: Abinõud: -väike keevitusvool - suurenda keevitusvoolu -vale elektroodi suund - suuna kaarleek faasi küljele -liiga aeglane keevitus - lisa keevituskiirust
on energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvvoolu ja pinget, voolusagedust muutmata. Keevitusvoolu seadistamiseks on enim levinud trafo mähiste vahekauguse muutmine. Trafo kasutamisega kaasneb vooluvõrgu ebaühtlane koormus. Eeliseks on lihtne konstruktsioon, töökindlus ning vähene hooldamise vajadus. Alaldi Töökoja tingimustes kasutatakse enamasti keevitamiseks alalisvoolu, mida saadakse keevitusalalditelt. Alaldi sisaldab trafot, alalduselemente, ventilaatorit ja keevitusvoolu reguleerimise seadet. Alaldi plussiks trafo ees on vooluvõrgu ühtlasem koormamine, miinuseks suurem maksumus. Generaator Välitingumustes, nt gaasitrasside keevitamisel, kasutatakse keevitusgeneraatoreid, mille ajamiks on sisepõlemismootor, mis on suur eelis, sest kõikjal ei pruugi olla võrguvoolu. Inverter Inverterid on kõige kaasaegsemad keevitusvoolu allikad, mis on elektroonilised.
mustus ning kaitsegaasidest ja räbustist eralduv hapnik. Keevismetalli oksüdeerimine toimub keevitsukaare piirkonnas, elektroodimetalli tilkade pinnal, nende siirdel keevisvanni ja keevisvanni pinnal. Oksüdeerimist mõjutavad järgmised tegurid: a) keevituskaare pikenedes suureneb keevitusmetalli oksüdeerimine b) lisametalli C, Mn, Si sisalduse suurenedes väheneb õmblumetalli hapnikusisaldus, kuid halveneb protsessi kulgemine c) keevitusvoolu suurus, kui sellega kaasneb elektroodimetalli peentilksiire. Näiteks happeliste elektroodie kasutamisel. Praktikas kasutatakse sadestajatena elektroodikatteis olevaid ferrosulameid FeMn; FeSi ja FeTi, mis oksüdeerides desoksüdeerivad rauas. Difuussel desoksüdeerimisel räbus olev aluseline oksiid FeO reageerib räbusse viidud happelise oksiidiga, näit SiO2. Kahjuliku lisandi väävli eemaldamiseks kasutatakse kattesse viidud ferromangaani või MnO. Vesiniku mõju
nimetatakse keevituskaareks. Kaare temperatuur võib ulatuda kuni ca 6000°C. Keevisliited jaotatakse olenevalt ühendatavate detailide vastastikusest asendist järgmiselt: põkkliide (vt joonis 1, a), nurkliide (joonis 1. b), katteliide (joonis1. c ja g), serviliide ja T- liide e vastakliide (joonis 1. d), keevisõmblused jagunevad põkkõmblusteks ja nurkõmblusteks . MIG/MAG keevitus MIG-MAG keevituse põhiparameetrid on keevitustraadi etteandekiirus, keevitustraadi läbimõõt, keevitusvoolu tugevus amprites, kaare pinge voltides, keevituskiirus, kaitsegaasi kogus liitrites minutis ja keevituspõleti asend. MIG-MAG Keevitamise alustamiseks viiakse keevitustraadi ots kontakti keevitatava detailiga ja vajutatakse keevituspõleti päästikule. Päästikule vajutamine lülitab sisse keevitusvoolu, käivitab traadietteandmismehanism ja avab gaasi juurdepääsu põletisse. Keevituspõletit võib hoida nii ühe kui ka kahe käega.
15). 7 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik Keevitusvool valitakse vastavalt elektroodi margile ja läbimõõdule ning pidades silmas õmbluse asendit ruumis, liite liiki, keevitatava metalli paksust ja keemilist koostist, samuti ümbritseva keskkonna temperatuuri. Kõiki neid tegureid arvestades tuleb püüda keevitada võimalikult tugeva vooluga. Täpset keevitusvoolu tugevust mis sobiks igas olukorras pole võimalik anda. Ligikaudsed keevitusvoolu suurused on antud tabelis. Elektroodi Ø mm 2 2,5 3 3,25 4 Voolutugevus A min 50 60 80 100 140 max 80 110 140 160 200 Kaare süütamine. Kaare süütamiseks on kaks moodust: · hetkelise püstpuutega (Joon. 16a). Elektroodi
...........................3 2. Kaitsevahendid...........................................................................................................4 3. Keevisliidete tüübid....................................................................................................5 4. Käsikaarkeevitus e.MMA (Manual Metal Arc Welding)...........................................6 5. Käsikaarkeevituse tehnoloogia...................................................................................7 6. Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik............................................................8 7. Kaare süütamine.........................................................................................................8 8. Elektroodi asend ja liikumine.....................................................................................9 9. Käsikaarkeevituse seadmed......................................................................................10 10. Kaitsegaasis keevitamine..............
Keevitus, pealesulatus, termolõikamine, jootmine. NB! Meil oli see viimane test ja ei tulnud need küsimused! Tulid hoopis jpg-failidena (KMT lõikamise test) toodud küsimused. 1) Termomehaaniliseks keevituseks loetakse: joonkeevitust (joonkontaktkeevitust) 2) Keevituse vooluallika välistunnusjoon väljendab: keevitusvoolu ja keevituspinge vahelist sõltuvust. 3) Keevitamisel vahelduvvooluga keevitustrafo keevitusvoolu reguleeritakse: primaar- ja sekundaarmähiste vahelise vahekauguse muutmise teel. 4) Käsikaarkeevituse vooluallikate iseloomulikumaks tunnuseks on: voolu reguleerimisvõimalus. 5) Keevituse vooluallika tühijooksupinge on: 220-380 või 60-90(vahelduvool ja alalisvool) 6) Madalsüsinikterastel asub kõige kõrgemate mehaaniliste omadustega ala keevitamisel termomõjutsoonis: normaliseerimispiirkonnas. 7) Keevitatava materjali ebaühtlane kuumenemine termomõju tsoonis keevitamisel põhjustab:
d. õmblusmetalli tera kasvu vältimiseks Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Keevitusdefektide külm- ja kuumpragude tekkimise ohtu saab oluliselt vähendada (kõige ratsionaalsem moodus) Vali üks: a. keevituskiiruse suurendamise ja järgneva kõrgtemperatuurilise lõõmutusega b. ettekuumutustemperatuuri suurendamise ja konstruktsiooni jäikuse vähendamisega c. keevitusvoolu vähendamise- ja konstruktsiooni jäikuse suurendamisega d. ettekuumutustemperatuuri vähendamise ja konstruktsiooni jäikuse suurendamise abil Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Keevisliite termomõju tsooni (vööndi) all mõeldakse: Vali üks: a. keevisõmbluse kõrvalala, kus erinesid mikrostruktuuri muutused põhimetallis b. ainult keevisõmbluse metalli c. keevisõmbluse kõrgust d. terve detaili pikkust
Minimaalseks loetakse umbes 0,6 mm paksust terast ja ülrmist piiri praktiliselt e ole. Selline suur materjalide paksusevahemik on võimalik keevitusparameetrite ja keevituskaare laiaulatusliku reguleerimisvõimaluse tõttu [2:93] Keevitusprotsessi iseloomustab kõrge tootlikkus ja hea kvaliteet kuna puuduvad elektroodi vahetamisest tingitud katkestused ja keevitamisel ei teki räbu. MIG-MAG keevituse põhiparameetrid on keevitustraadi etteandekiirus, keevitustraadi läbimõõt, keevitusvoolu tugevus amprites, kaare pinge voltides, keevituskiirus, kaitsegaasi kogus liitrites minutis ja keevituspõleti asend [4:231] MIG-MAG keevituse puuduseks on see, et seda ei saa kasutada välitingimustes, sest väiksemgi tuuleõhk puhub kaitsegaasi kaarleegi ümbert ära ning ka keevitustraatide valik on tunduvalt väiksem elektroodide omast MIG-MAG Keevitamise alustamiseks viiakse elektroodi (keevitustraadi) ots kontakti keevitatava detailiga ja vajutatakse keevituspõleti päästikule.
[3] Märgkeevitamine Märgkeevitamine teostatakse vee all ja keevitaja on otseses kontaktis veega. Selleks kasutatakse spetsiaalset elektroodi ja keevitus toimub käsitsi, samamoodi nagu vabas õhus keevitamise puhul. Suur liikumisvabadus muudab märgkeevitamise äärmiselt efektiivseks, ökonoomseks ja tõhusaks keevitusviisiks. Keevitus toide asub veepinnal ja on sukelduja/keevitaja külge ühendatud voolikute ja kaablitega. Vooluallikas kasutatakse alalisvoolu 300 kuni 400 amprit. Keevitusvoolu ringluses peab olema positiivne lüliti, tavaliselt harklüliti, mida juhitakse veepinnalt (laevalt või aluselt kuhu on keevitusaparaat kinnitatud). Harklülitit kasutatakse põhiliselt sellepärast et suurendada ohutust. Harklülitiga saab katkestada kogu keevitusvoolu kui seda on vaja. Keevitusvool peaks olema ühendatud elektroodi hoidjaga ainult keevitamise ajal. Elektroodid peavad vastama AWS E6013 klassifikatsioonile, ning olema veekindlad. Kõik ühendused peavad
siin elektrijuhiks. TIG Keevituseparameetrid Al-Mg sulam Materjali paksus 2mm Volframelektroodi d 2.4mm Gaasisuudmiku nr 11 Keevitusvool 120-140 A Keevituskiirus 0.20 m/min Gaasikulu 8 l/min Kaasaegsetel seadmetel muudetakse keevitusvoolu sagedust 30...300Hz ning hoitakse keevituspinge 12...14V. Kui parameetrid ja kaitsegaasid valitud siis võib materjali maha panna ja kokkukeevitada, sest keevitus on lühike üksiktootmisel. Lisamaterjalid Minu materjal on kõigest 2mm paks seega TIG keevitust kasutades sulatab servad kokku, ilma lisamaterjali(vardaid) kasutamata. Kasutatakse TIG keevitusele omast volfram elektroodi. Keevitades vahelduvvooluga alumiiniumi ja selle sulameid teritatakse volfram elektroodi ots 90 kraadiseks.
tugevusega kui elektroräbu keevitusel. Pikalt välja ulatuva elektroodi eeliseks on see, et see võimaldab kiiremat keevitust ja toodab vähem ülessulanud algmaterjali ning soojust. ESW Keevitusprotsessi alguses tekib elektroodi ja töödeldava detaili vahele kaar. Kui keevitusvool suunatakse liitesulanditesse, tekib vedelslaki lomp, mille sügavus seejärel kasvab. Kui slaki temperatuur, ja seega ka selle juhtimisvõime suureneb, siis kaar kustutatakse ja keevitusvoolu juhitakse läbi vedelslaki, kusjuures vajalik keevitusenergia toodetakse takistuse abil. Keevis moodustatakse fikseeritud veega jahutatud vaskkingade või mobiilsete kingadega ja liidete esipindade vahel. Keevituspea liigub keevitamisel ülespoole. Vastavalt plaadi paksusele kasutatakse üht või mitut elektroodi sulavelektroodina. Kui alusmaterjal on liiga paks, võib kasutada elektroodi vibratsiooni. Selle meetodi eelisteks on: * Kõrge tootlikkus * Madal liidese valmistamise hind
Rutiilkatet kasutades on keevitamine lihte, kaar püsiv ja pritsmeid vähe. Elektroodi läbimõõduks valin 4 mm, läbimõõdust tulenev elektroodi pikkus on 350 kuni 450 mm. Keevitusparameetrid: Tähtsaim parameeter on keevitusvool, mis sõltub elektroodi läbimõõdust, põhimetalli paksusest, serva kujust, elektroodi tüübist, keevitusläbimitest, keevitusasendist, põhimetalli soojusjuhtivusest. Keevitusvoolu leidmiseks on kolm peamist valemit: Ik = C · de Kus Ik on keevitusvool (A), de on elektroodi läbimõõt (mm) ja Ik = 60(de l) C on tegur, süsinikterastele C = 40-60. Ik = 6d2e + 20de Seega Ik =60·(4-1)=180 A Lisaks tuleb mainida, et püstõmbluste keevitamisel tuleb keevitusvoolu vähendada 15% ja laeõmbluste korral 10%. Keevituspinge määramiseks on valem Uk = 20V + 0,04·Ik (V), seega Uk = 27,2 V
EESTI VABARIIGI HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KEEVITUSTEHNOLOOGIA AINETÖÖ Koostas: Juhendaja: Väimela 2012 SELETUSKIRI Antud keevitatav toode on 1400 mm pikk ning 100 mm kõrge. Toode valmistatakse kahest metallplaadist, mille paksus on 8 mm. Alusplaadi laius on 60 mm ning teise detaili laius 94 mm. Keevisõmbluse pikkus on 1400 mm. KEEVISLIITE ESKIIS Keevisõmblused mida kasutan (standard ISO 22553: 2000) on nõgus nurkõmblus. Asendi keevitamisel (EVS EN ISO 6947) Nurkõmblus seina alumine nurkõmblus EN: PB Arvutuslik mõõde Õmbluste pikkus kokku 1400 X 2 = 2800mm KEEVITUSVIISI OLEMUS MIG/MAG keevituse poolautomaadi skeem: 1gaasiklapp; 2keevitustraadi pool; 3traadi etteandemehhanism; 4keevitustraat; 5traadi etteande kiiruse reguleerimise nupp; 6keevituspõleti e. keev...
Keevitamise aeg/tsükli aeg = % Tsükli aeg on 10min ED koefitsent antakse erinevate keevitusvoolude korras, alustades maksimaalsest. Keevitusvoolu vähenedes ED koefitsent alati suureneb. Keevitusvoolu määramine Ik min = 30 * de (A) de- elektroodi läbimõõt (mm) Ik max = 30 * (de-1) (A) Keevitusseadmete (vooluallikate) tingmärgid Trafo Alaldi Inverter Generaator Keevitusprotsessi tingmärgid E- MIG/MAG - TIG - Vooluallikate tunnusjooned ehk karakteristikud Kaare pinge ja keevitusvoolu graafiline sõltuvus. 1) Jäik tunnusjoon MIG/MAG püsipingel töötavad 2) Järsult langev tunnusjoon E;TIG Keevituselektroodid Keevituselektroodide põhiomadused: - kaare süüdatavus ja taassüüdatavus - kaare stabiilsus - vardametalli siirdemehhanism sulamisel - pritsmete tekkimine ja nende hulk - sula keevismetalli voolavus ning juhitavus, asendi omadused - räbu iseloom, kaitseomadused, voolavus ja eemaldatavus - õmbluse juure läbikeevitusvõime
keevituspüstoli ots pritsmevastasesse pastasse. 4 Keevitamise alustamine Keevitamise alustamiseks pannakse elektroodi ots vastu keevitatavat detaili ehk viiakse kontakti keevitatava detailiga ja vajutatakse keevituspüstoli päästikule. Päästikule vajutamine avab gaasi juurdepääsu püstolisse ja lülitab sisse keevitusvoolu. Keevituspüstoli käes hoidmisel tuleks jälgida, et kontakttoru kaugus keevitatavast detailist vastaks elektroodi läbimõõdule. Keevitusõmbluse suurus ja kuju sõltuvad keevituspüstoli liikumisest ning võnkeulatusest. Lisaks sellele mõjutavad keevitusõmbluse suurust ja kuju ka keevituspüstoli kaldenurk ja liikumissuund. Keevituse põhiõmblused Põkk ja nurk õmblused Põhiõmblused ja liited
lauspiirdega, mille kõrgus on vähemalt 2 m ning põranda ja piirde vahelise pilu laius kuni 25 mm. Elekterkeevitustöö tegemiseks võib kasutada tööstuslikult valmistatud elekterkeevitusseadet, mille kohta on selle käitajal agregaadi, aparatuuri ja seadise otstarvet ning elektrilist skeemi selgitav tehniline dokumentatsioon. Käsikeevitusseade peab toitevõrgust lahutamiseks olema varustatud kaitseseadmega, samuti liigvoolukaitsmega ning keevitusvoolu näituriga (ampermeeter või skaala keevitusvoolu regulaatoril). Kui ajutise tuletöö kohas tuleb elekterkeevitusseadet sagedasti ümber paigutada, tuleb töö tegemiseks kasutada mehaaniliselt vastupidavat voolikkaablit. Elektrijuhtme ja keevitusseadme süttimise vältimiseks tuleb valida juhtme ristlõige vastavalt voolule ja isolatsioon vastavalt tööpingele ning sulavkaitse maksimaalselt lubatava nimivoolu järgi. Ebapiisava ristlõike või vigastatud isolatsiooniga juhet ega omavalmistatud kaitset
liigitatakse kattega elektroode happeliseks (A), rutiilseks (R), tselluloosseteks (C), aluselisteks (B), paksrutiilseteks (RR), happelis-rutiilseteks (RA) ja aluselis-rutiilseteks (RB). Näiteks aluseline madala vesinikusisaldusega elektrood sobib süsinikteraste keevitamiseks. Käsikaarkeevituse vooluallika valikul peab jälgima, et vooluallikas annaks madala pingega (15-50 V) voolu ja voolutugevus oleks 15-500A. Samuti peab vooluallikal olema võimalik keevitusvoolu reguleerida. Vooluallikatena kasutatakse trafosid, generaatoreid ja invertereid. Trafod võivad olla koos alaldiga või ka ilma. Keevitamiseks kasutatakse nii alalis- kui vahelduvvoolu. Alalisvoolukaare püsivus on parem kui vahelduvvoolukaarel. Seepärast annab alalisvooluga keevitamine kvaliteetsema õmbluse. 5. Toorikute ettevalmistamine Antud töös tuleb valmistada I-tala kahest detailist. Kuna detaili paksus on väga suur 25
2.2.1. Keevitustransformaator Keevitustransformaator toodab keevitamiseks vahelduvvoolu. Sele 2.3. Keevitustransformaatori üldskeem Keevitustransformaatori ehitus 1. Vooluvõrku lülitamine 2. Transformaatori sisse- ja väljalülitamine 3. Transformaator (ühefaasiline) ( ) Transformaatori ülesanne: muundab krge võrgupinge madalaks keevituspingeks ja madala võrguvoolu kõrgeks keevitusvooluks. : . 4. Keevitusvoolu reguleerimine 5. Keevitusjuhtme ühendamine elektroodihoidikuga 6. Klemmiga tagasivoolu juhtme ühendamine detailiga Keevitustransformaatori puudused 1. Ei sobi keevitamiseks elektroodidega, millel on aluseline kate. 2. Kõrgendatud elektriohuga ruumides lubatakse keevitada aparaadiga, mille tühijooksu pinge ei ole üle 48V. Kui tühijooksu pinge on madal, siis halvenevad keevitusomadused, nt. kaare süütamine. 3
a. termomehaaniliste protsesside hulka b. termiliste protsesside hulka c. mehaaniliste protsesside hulka d. sulakeevituse protsesside hulka Question 23 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Vahelduvvooluga keevitamisel kasutatakse keevituskaare stabiliseerimiseks Select one: a. keevituskaare pikkuse vähendamist b. eriliste lisanditega elektroodikatteid ja kõrgemat tühijooksupinget (kaare süütepinget) c. vastupolaarset keevitusvoolu d. keevituskaare pikkuse vähendamist üheaegse keevitusvoolu suurendamisega Question 24 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Flag question Question text Teraste keevitamisel kaudkaarega kasutatakse Select one: a. täidistraate b. sulavaid teraselektroode c. mittesulavaid elektroode d. sulavaid kattega elektroode Question 25 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text
17 Tagasivoolujuhtme kinnituskoha alalisvooluga keevitades on mõju kaarleegi kõrvalekaldumisele tagasivoolujuhe kinnitatud keevituskohast kaugele, põhjustab see elektrikaare kõrvalekallet e. magnettuult (Joon.17). Keevitusvoolu valik Keevitusvool valitakse vastavalt elektroodi margile ja läbimõõdule ning pidades silmas õmbluse asendit ruumis, liite liiki, keevitatava metalli paksust ja keemilist koostist. Täpset keevitusvoolu tugevust, mis sobiks igas olukorras, pole võimalik anda. Ligikaudsed keevitusvoolu suurused on antud tabelis. Elektroodi Ø mm 1,6 2 2,5 3 3,25 4 Voolutugevus A min 25 50 60 80 100 120 max 60 80 110 140 160 200 Elektroodi läbimõõdu valik Elektroodi läbimõõdu valimisel tuleb arvestada keevitatava materjali paksust,
Keevitusparameetrite valik Punktkeevituse elektroodid valmistatakse eripronksidest või Cu-W sulamitest ja nende läbimõõdud ja kuju saab valida käsiraamatust. Elektroodide kontaktpinna läbimõõt leitakse seosest de=2t+3 mm, kus t on õhema lehtmaterjali paksus. Keevitamisel võib kasutada lehepaksustel kuni 5 mm jäika keevitusreziimi- lõhikesed (0,2-1,5 s) vooluimpulsid suure voolutihedusega j= 120-360 A/mm2. Madalsüsinikteraste (t=1-3 mm) keevitamisel võib keevitusvoolu arvutada orienteeruvalt seosest Ik=6500 t(A), kus t-teraslehe paksus, mm. Keevitusvoolu lülituskestuse saab valida käsiraamatutest või siis vastavalt materjali paksusele t= 2-3 mm seosest tk=(0,08-0,1) t, (s). Elektroodide survejõud F määratakse surve p ja elektroodide kontaktpinna Se korrutisena. Surve p on madalsüsinikteraste keevitamisel lehepaksusel 3 mm ja jäikadel reziimidel 150-200 MPa (15-20 kgf/mm2).
9) Vesinik e. Külmpragude vältimiseks teraste keevitamisel: V:kasutada detailide ettekuumutamist. 11) Elekterkaarkeevitusel valitakse elektrood või keevitustraadi läbimõõt sõltuvalt: V: materjali paksusest. 12) Autokere õhukese pleki (alla 0,8mm) keevitamiseks kasutatakse: V: MAG-keevitust 15) MIG/MAG- keevitusel kasutatakse: V: vastupoolset alalisvoolu. 16) MIG/MAG keevitusel reguleeritakse keevitusvoolu: V: traadi etteandekiiruse muutmisega. 17) TIG keevitamisel kasutatakse elektroodina ja kaitsegaasina: V: Volframelektroodi ja ...gaasi(Ar, He) 18) Elekterrbu keevitust kasutatakse: V: Paksust terasest detaili püstõmbluse (vertikaalõmbluse) keevitamiseks. 19) Metallitööstuses eelistatakse kasutada elektroodkeevitusel reeglina: V: alalisvoolu. 20) Kervituse kõrge tootlikkus ja kvaliteet tagatakse kaarkeevitusel räbustis tingituna:
“massijuhtme” kinnitust. Tagasivoolujuhe kinnitatakse keevituslaua või keevitatava detaili külge keevituskoha lähedale. Kui alalisvooluga keevitades on tagasivoolujuhe kinnitatud keevituskohast kaugele, põhjustab see elektrikaare kõrvalekallet e. magnettuult (Joon.4). Keevitusvoolu valik Keevitusvool valitakse vastavalt elektroodi margile ja läbimõõdule ning pidades silmas õmbluse asendit ruumis, liite liiki, keevitatava metalli paksust ja keemilist koostist. Täpset keevitusvoolu tugevust, mis sobiks igas olukorras, pole võimalik anda. Ligikaudsed keevitusvoolu suurused on antud tabelis. Elektroodi Ø mm 1,6 2 2,5 3 3,25 4 Voolutugevus A min 25 50 60 80 100 120 max 60 80 110 140 160 200 Elektroodi läbimõõdu valik Elektroodi läbimõõdu valimisel tuleb arvestada keevitatava materjali paksust, keevisliite tüüpi ja
kuni tekib kaarlahendus. Käsikaarkeevitusega keevitades tuleb jälgida ,et lisaks keevisõmbluse suunalisele elektroodi liigutamisele ka elektroodi kaugust keevitatavast metallist jälgiks, sest elektrood sulab kiiresti ning kaare kaugus metallist võib liiga suureks muutuda. Keevitades tuleks jälgid kindlasti ka nurka elektroodi ning metalli vahel. Nurk peab olema nürinurk keevitamise suuna suhtes, vastasel juhul tuleb õmblus defektne. Väga oluline on ka keevitusvoolu suuruse määramine. Mida paksem materjal seda suurem keevitusvool tuleb valida. (õppetöökojas valis pinge ning voolutugevuse meister). Käsikaarkeevitusega põkkliite keevitamisel tuleb detailide ühte otsa teha punktkeevitus(järgnevalt tuleb keevitamist alustada teisest otsast punkti suunas). Keevitamisel tuleb elektroodi liigutada keevitatavat serva mööda aeglaselt ringikujulisi liigutusi tehes. Juhul kui õmblus ei ulatu
kokkukeevitamisel Kuna käsikaarkeevitusel on väike tootlikus ja halb mehhaniseeritavus, seega on kergem ja parem kasutada MAG-keevitavust. Keevitustransformaatori ehitus 1. Vooluvõrku lülitamine 2. Transformaatori sisse- ja väljalülitamine 3. Transformaator (ühefaasilineTransformaatori ülesanne: muundab krge võrgupinge madalaks keevituspingeks ja madala võrguvoolu kõrgeks keevitusvooluks. 4. Keevitusvoolu reguleerimine 5. Keevitusjuhtme ühendamine elektroodihoidikuga 6. Klemmiga tagasivoolu juhtme ühendamine detailiga Materjali ja toote keevitatavu s Kõrglegeerteras on keevitatav piiranguteta. Teras ei ole külmpragudele ega kuumpragudele kalduv, järelikult keevitatavus on hea. Lisamaterjalid MAG-keevitusel kasutatakse elektroodina keevitustraati, mis on legeeritud Mn ja Si oksiidide taandamiseks. Kõrglegeerteraste keevitamiseks võib soovitada keevitustraate Cb08X20H9G7T ja
- Ava kaitsegaasi balooni reduktor ja kontrolli, et läbivoolatava gaasi hulk oleks olemas ja õige. - Kontrolli traadi etteandemehhanismi rullikute tugevust, nad ei tohi töö ajal libiseda samas aga kui ots peaks kinni sulama siis nad peaksid liikuma, et traat annaks järgi. - Reguleeri paika keevitusvool ja traadi etteande kiirus. Kui kiirus on õige siis peaks keevituse ajal kuulma ,,tärisevat" heli. Kui traadi etteande kiirus on antud keevitusvoolu juures liiga aeglane tekib susisev heli, kui aga liiga suur siis surutakse keevituspüstolit detaili juurest eemale. - Kasuta ka pritsmete vastast aerosooli, et pritsmed ei rikuks ega blokeeriks keevituspüstolit ja selle suudmiku. Keevitama asudes asetatakse keevituspüstol detaili lähedale, vajutatakse päästikule ja süttib kaarleek. Liigutakse ühtlase käeliigutusega ning keevituspüstol peab olema detailile
Cr) roostevabu teraseid. Kasvab järk järgult austeniit-ferriitstruktuuriga teraste kasutamine. Austeniitsete roostevabade teraste omadused ja keevitamine erinevad madalsüsinikteraste omast järgmiste punktide poolest: · Madalam sulamistemperatuur mistõttu on vajalik väiksem keevituskaare võimsus. · Soojusjuhtivus on madalam (kuni 3 korda), mille tulemusel suureneb läbikeevitus ja termomõjutsooni temperatuur on kõrgem. On vaja piirata keevitusenergiat ja keevitusvoolu. · Joonpaisumistegur on suurem. Kaasnevad suuremad keevitusdeformatsioonid, mille vähendamiseks tuleb detailid kinnitada tihedamalt traagelõmblustega vahekaugusega 30- 120 mm. Samuti on õhupilu detailide vahel suurem. Detailid tuleb kinnitada jäigalt rakistesse ja kasutada keevitamist lõikudena. · Elektritakistus on kõrgem, mistõttu voolukontakti kauguse suurenemine mõjutab märgatavalt keevitusvoolu.
mis muutub õhemaks ja ei pruugi hiljem taluda koormusi.Maksimaalset keevitusvoolu võib määratleda selle järgi kui tekivad metalli pritsmed , väikese voolu puhul tekib nõrkliide .Optimaalne voolutugevus on metallipritsmete tekkimise vahetult lähedusel.Keevituse kestvus peab olema võimalikult lühike , autokerede remondil on see vaid 0,2 0,3 sekundit. Keevituspunktide vahele peab jääma optimaalne minimaalne vahekaugus, et ei tekiks keevitusvoolu kõrvalekallet ja keevispunktide kvaliteedi halvenemist. Kerede remondil on punktide minimaalne kaugus 15mm.Samuti ei tohi punktid olla väga lehe serva lähedal , mis võiks põhjustada serva läbi sulamist ja metalli välja paiskumist .Keevituspunkti keskkoht olgu lehe servast vähemalt 6mm kaugusel. Et saada kvaliteedset punktkeevitust tuleb jälgida et : 1. Detaili pind oleks läikiv ja puhas ning keevitatavad pinnad liiguksid tihedalt . 2. Elektroodide teravikud oleks siledad ja puhtad . 3
läbikeevitamis augud.Oluline on liite kohale rakendada õige surve . Kui elektroodide surve on ebapiisav , siis detaili ebatasasused ei kao ja suure voolutiheduse tõttu kohati metall sulab üles ,millele viitavad metalli pritsmed , see halvendab metalli struktuuri , tekivad poorid ja suureneb elektroodide kuluvus. Ülemäära suure surve tõttu surutakse elektroodid liigselt materjali sisse mis muutub õhemaks ja ei pruugi hiljem taluda koormusi.Maksimaalset keevitusvoolu võib määratleda selle järgi kui tekivad metalli pritsmed , väikese voolu puhul tekib nõrkliide .Optimaalne voolutugevus on metallipritsmete tekkimise vahetult lähedusel.Keevituse kestvus peab olema võimalikult lühike , autokerede remondil on see vaid 0,2 0,3 sekundit. Keevituspunktide vahele peab jääma optimaalne minimaalne vahekaugus, et ei tekiks keevitusvoolu kõrvalekallet ja keevispunktide kvaliteedi halvenemist. Kerede remondil on punktide minimaalne kaugus 15mm
Kaarkeevitus 2,2 1,6 2,2 6,0 paksukattelise elektroodiga Räbustis 0,8....1,2 0,8....1,7 0,7....0,8 2,5....3,7 MAG-keevitus 0,7....1,0 0,6...1,5 0,5....0,7 1,8....3,2 Gaaskeevitus 21 4 2 27 Elekter-räbukeevitus 4,0....5,0 3,0....4,0 4,0....5,0 11,0....14,0 · Keevitusvoolu kasvul 100 A on lubatud kaare pingelangus kuni 7 V. · Elektroodkeevituse keevituskaare temp. On 5000...6000 oC, keevituselektrood sulab liiteks. · Paksukattelise elektroodiga keevitades on süvistus piirides 3...4mm. · Elektroodkeevitust iseloomustab madal voolutihedus elektroodivardas 10...20 A/mm2. · Protsessi tootlikkus kasvab elektroodi läbimõõdu suurenedes. · Elektroodkeevitust kasutatakse tööstuses, surveanumate ja katelde remondil.
Sissejuhatus Antud referaadi eesmärgiks on selgitada inverterkeevituse tööpõhimõtet, eeliseid ning puuduseid võrreldes teiste tänapäeval levinud keevitustehnoloogiatega. Inverterkeevitusi tuntake enamasti elektroodkeevituse nime all kuna elektrood- keevitusseadmed põhinevad alalisvoolu (DC) invertertehnoloogial. Elektroodkeevituse nimi tuleb inglise keelsest väljendist ,,manual metal arc welding" ehk käsikaarkeevitus. Tihtipeale kasutatakse ka inglise keelsest väljendist tulenevat lühendit MMA. Elektroodid valmistatakse traadist, mille keemiline koostis on ligilähedane keevitatavatele metallidele. Seetõttu on äärmiselt oluline valida alati sobiv elektrood, sest vastasel korral võib lõpptulemus jääda küll visuaalselt ilus, kuid keevitus äärmiselt nõrk. Enamlevinud elektroodid on ESAB andmetel mustale metallile (4320), roostevabale metallile (6330) ning nn. segaelektroodid, mis on mõeldud musta ja roostevaba metalli k...
· püsiva tugevusega elektrivälja olemasolul tekib nimetatud osakeste suunatud liikumine ning elektroonidevahel moodustub püsiv kaar. Kaare pinge võrdub tema põhipiirkondade pingelangude summaga: Uk = Ukat + Us + Uan = Ik , kus Uk-kaare pinge (V) Ukat-pingelang katoodpiirkonnas, Us-pingelang kaare sambas (V), Uan- pingelang anoodpiirkonnas, Ik-keevitusvool (A). Päripolaarset keevitusvoolu tahistatakse Euroopas SPDS (straight polarity direct current). Elekterkaarkeevituse vooluahel koosneb järgmistest komponentidest: vooluallikas, 4 keevituskaablid, elektroodihoidik, elektrood, keevituskaar, keevitatavad detailid, maandus- ehk tagasivoolukaabel. 5 2
Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika instituut Kodutöö nr.2 Keevitamine Nimi: Tallinn 2009 MAG ning Gaasikeevituse võrdlus tabel. MAG Gaasikeevitus Keevitatavad materjalid Kõik keevitatavad metalsed materjalid Süsinikteras, madallegeerteras, (mittelegeer-, madallegeer-, roostevabateras (õhuke plekk), malm, kõrglegeerterased, alumiiniumi-, vase-, ja alumiinium ja vask. niklisulamid) Keevitatavate materjalid paksus Min 0,8mm ning ülemist piiri praktiliselt Väike materjalide paksus tänu väiksele pole. läbisulatusvõimele (4...6mm) ...
Keevitada saab metalle, mille paksus on vähemalt kolm millimeetrit. Keevitusprotsessi tunnusnumber 111. Keevitustransformaator Keevitustransformaator toodab keevitamiseks vahelduvvoolu. 2.3 Keevitustransformaatori üldskeem Keevitustransformaatori ehitus 1. Ühendus vooluvõrguga 2. Transformaatori sisse- ja väljalülitamine 3. Transformaator (ühefaasiline) Transformaatori ülesanne: muundab kõrge võrgupinge madalaks keevituspingeks ja väikese võrguvoolu suureks keevitusvooluks. 4. Keevitusvoolu reguleerimine 5. Keevituskaabli ühendamine toiteseadmega 6. Tagasivoolu kaabli ühendamine toiteseadmega Keevitustransformaatori puudused 1. Ei sobi keevitamiseks elektroodidega, millel on aluseline kate. 2. Kõrgendatud elektriohuga ruumides lubatakse keevitada aparaadiga, mille tühijooksu pinge ei ole üle 48V. Kui tühijooksu pinge on madal, siis halvenevad keevitusomadused, nt. kaare süütamine. 3. Reeglina ühendatakse transformaator vooluvõrku ühe või kahe faasiga ja seetõttu
elektronideks · püsiva tugevusega elektrivälja olemasolul tekib nimetatud osakeste suunatud liikumine ning elektroonidevahel moodustub püsiv kaar. Kaare pinge võrdub tema põhipiirkondade pingelangude summaga: Uk = Ukat + Us + Uan = Ik , kus Uk-kaare pinge (V) Ukat-pingelang katoodpiirkonnas, Us-pingelang kaare sambas (V), Uan-pingelang anoodpiirkonnas, Ik-keevitusvool (A). Päripolaarset keevitusvoolu tahistatakse Euroopas SPDS (straight polarity direct current). Elekterkaarkeevituse vooluahel koosneb järgmistest komponentidest: vooluallikas, keevituskaablid, elektroodihoidik, elektrood, keevituskaar, keevitatavad detailid, maandus- ehk tagasivoolukaabel. Keevituselektroodid Legeerimata ja madallegeeritud teraste keevituselektroodid jaotatakse rühmadesse katte tüübi jargi. Kasutatakse pohiliselt kolme elektroodi tüüpi: rutiil-, happelised - ja aluselised elektroodid
molekulidega ning lõhustuvad need positiivseteks- ja negatiivseteks ioonideks ning elektronideks püsiva tugevusega elektrivälja olemasolul tekib nimetatud osakeste suunatud liikumine ning elektroonidevahel moodustub püsiv kaar. Kaare pinge võrdub tema põhipiirkondade pingelangude summaga: Uk = Ukat + Us + Uan = Ik , kus Uk-kaare pinge (V) Ukat-pingelang katoodpiirkonnas, Us-pingelang kaare sambas (V), Uan-pingelang anoodpiirkonnas, Ik-keevitusvool (A). Päripolaarset keevitusvoolu tahistatakse Euroopas SPDS (straight polarity direct current). Elekterkaarkeevituse vooluahel koosneb järgmistest komponentidest: vooluallikas, keevituskaablid, elektroodihoidik, elektrood, keevituskaar, keevitatavad detailid, maandus- ehk tagasivoolukaabel. 1.2 Keevituselektroodid Legeerimata ja madallegeeritud teraste keevituselektroodid jaotatakse rühmadesse katte tüübi jargi. Kasutatakse pohiliselt kolme elektroodi tüüpi: rutiil-, happelised - ja aluselised elektroodid
KORDAMISKÜSIMUSED AINES TE.0395 ,,ELEKTROTEHNIKA" 1. Seadused alalisvooluringis. · Oomi seadus U=I*R · Krichoffi pinge seadus Pingelangude summa ümber iga sõlme mis algab ja lõppeb samas kohas peab võrduma 0-iga · Krichoffi voolu seadus Vool mis siseneb punkti peab olema võrdne punktist väljuvate vooludega 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. Krichoffi pinge seaduse alusel arvutamine Tuleb antud võrrandi süsteemi abil mis koosneb 3mest võrrandist leida pinge langud Krichoffi voolu seadus 3. Siinuselise vahelduvvoolu väärtused. Maximaal väärtus, maksimaalsest maksimaal väärtuseni, effektiiv väärtus, keskmine väärtus, hetkväärtus · Maksimaal väärtus ja maksimaalsest maksimaalse väärtuseni Joonis kujutab siis siinuselise vahelduvvoolu maksimaalväärtust Maksimaalsest maksimaalse väärtuse...
Sõltuvalt terase margist, ala temperatuurist ja kuumutusajast võib tekkida põhimetallist suurema tugevusega ala. 4. Osalise normaliseerimise e. rekristalliseerumise ala.(450...750 ºC) 4. Sinihapruse ala (200...400 ºC) omandanud nime sinise värvuse järgi, kus struktuur ei erine oluliselt põhimetallist ja läheb sujuvalt üle põhimetalliks 5. Keevitusprotsesside liigitus. Kaarkeevituse alused, keevitusvoolu polaarsus. Eristatakse kasutatavate energia liikide (kaarlahendus, gaasleek, kontaktkuumutus, plasma, survejõud jm) järgi. Keevitusprotsessi liigitatakse ka keevismetalli kasutamise viisi järgi: ISO 4063; EN 24063, kus on 63 protsessi koos tunnusnumbritega. sulakeevitus (gaaskeevitus , metall kaarkeevitus , kaitsegaasis kaarkeevitus , laserkeevitus) ja survekeevitus(kontakt- ,
räbu tilgad, mis moodustavad keevisvanni pinnal sularäbu kihi. Elektroodivarda ots sulab kattest kiiremini, tekitades süvendi, mis suunab sulametalli tilgad ja katte lagunemisel tekkiva gaaside joa keevisvanni. Kattest eralduvad gaasilised ained tekitavad kaarevahemikus keevisvanni kohale gaasikaitse ümbritseva keskkonna (õhu) hapniku ja lämmastiku mõju vastu. Keevisvanni jahtumisel moodustub keevisõmblus ning selle pinnale tardunud räbukoorik. Päripolaarne keevitus - Keevitusvoolu polaarsus, kus elektrood on ühendatud vooluallika negatiivse ja toode positiivse poolusega DCEN, DCSP Vastupolaarne keevitus - Keevitamine alalisvooluga, kus elektrood on ühendatud vooluallika positiivse ja toode negatiivse poolusega DCEP, DCRP Aktiivkaitsegaas – CO2 Inertgaas – Argoon Alumiiniumi TIG – keevitus - TIG keevitusprotsessi kasutatakse enamjaolt roostevaba terase ja alumiiniumi keevitamisel
erinevad.7.keevitusviis on kergesti õpitav.Elektri keevitusel on ohtlikkud elektri vool keevituskaare kiirgus kuumad metalli ja räbu pritsmed ning suitsugaasid ja aurud eriti tsingitud pleki keevitamisel,siin peab kasutama tõhusat koht ära tõmmet. See halvendab metalli struktuuri,tekivad poorid ja suureneb elektroodide kuluvus,ülemäära suure surve tõttu surutakse elektroodid liigselt materjali sisse mis muutub õhemaks ja ei pruugi hiljem taluda koormusi.Maksimaalset keevitusvoolu võib määratleda selle järgi kui tekivad metalli pritsmed väikese voolu puhul tekib nõrk liide,optimaalne voolutugevus on metalli pritsmete tekimise vahetul lähedusel.Keevituse kestvus peab olema võimalikult lühike kerede remondil on see vaid 0,2-0,3 sek.keevitus puntide vahele peab jääma optimaalne minimaalne vahekaugus et ei tekiks keevitusvoolu kõrvalekallet ja keevituspunktide kvaliteedi halvenemist.Kerede remondil
Kõik metallid (süsinikterased, legeerterased, Ti, Al, Cu, Ni, Zr). 11. Keevitusgaasid- atsetüleen ja hapnik balloonides. Gaaskeevitusseade: gaasireduktor, tagasilöögiklapid, keevitusvoolikud, põleti. Põlevgaasina võib kasutada veel vesinikku (kallis), looduslikku gaasi, propaani, butaani või bensiiniaurusid. 12. Elektroodi läbimõõt valitakse materjali paksuse, õmbluse servakuju ja õmbluse ruumilise asendi järgi. Keevitusvoolu tugevus sõltub elektroodi läbimõõdust, põhimetalli paksusest ja servavahemiku kujust, keevitusläbimitest, elektroodi tüübist, keevitusasendist põhimetalli sobivusest jm. 13. Millised nõuded esitatakse käsitsi kaakeevitamisel kasutatavatele vooluallikatele? 14. Minimaalne tühijooksupinge on käsikaarkeevitusel piiratud keevituskaare süütamise tingimustega. 15. Elekterkontaktkeevitusel toimub metallide ühendamine detaile läbiva elektrivoolu
keevitamisel. 2) lisab liitevigade ja pooride tekkimise ohtu, kuna soojust ei piisa metalli piisavaks soojendamiseks ja läbisulatamiseks. Kuna keevisõmbluse ümbrus jahtub kiiresti, lisab see soojuse tarvet. Sellest tulenevalt kasutatakse paksude alumiiniumdetailide keevitamisel eelkuumutust. Suur jahtumiskiirus soodustab keevitamist eri asendites, kuna keevisõmblus jahtub kiiresti. Tänu alumiiniumi heale soojusjuhtivusele ei mõjuta keevituspüstoli suudme kauguse muutus MAG-keevitusel keevitusvoolu. (Olukord võib muutuda vastupidiseks süsinikterastega, kus keevitusvool kasvab, kui püstoli suudmiku kaugus suureneb. Puhta alumiiniumi voolujuhtivus on hea, mistõttu sama keevitusvoolu korral on keevitustraadi etteandekiirus, keevitusõmbluse tootlikkus ja läbikeevitus suuremad. Alumiiniumi üle kolme korra parem voolujuhtivus võrreldes terastega mõjutab eelkõige punktkeevitust, mistõttu keevitusvoolud on tunduvalt suuremad kui teraste keevitamisel, et
keevitusvool tööpiirkonnas on praktiliselt püsiv või muutub minimaalselt. Kaarkeevituse vooluallikad: · trafod - kasut. vahelduvvooluga keevitamisel; on oma konstruktsioonilt lihtsad, töökindlad ega vaja erilist hooldust; koormavad vooluvõrku ebaühtlaselt; · alaldid - kui keevitamiseks kasut. alalisvoolu, töökoja tingimustes; koormavad vooluvõrku ühtlasemalt kui trafod, kuid on kõrgema hinnaga; · inverterid - elektroonilised, kaasaegsed keevitusvoolu allikad; · generaatorid. Kaarkeevitusel võib kasutada erineva polaarsusega alalisvoolu (direct current, DC) ja ka vahelduvvoolu (alternating current, AC). Keevitusvool: a) vahelduvvool - AC, b) alalisvool - DC, - päripolaarne alalisvool - DC-, mass(+) - vastupolaarne alalisvool - DC+. mass(-) Elektoodkeevitusel on levinud keevitamine päripolaarse vooluga. Elektroodkeevitus Elektroodkeevitus e. käsikaarkeevitus kattega elektroodiga, ka lihtsalt käsikaarkeevitus
Referaat Metallisulamid Nimetu 9a 2012 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................lk 1 Sulamid............................................................................................................................................lk 2 Süsinikterased..................................................................................................................................lk 3 Vasesulamid.....................................................................................................................................lk 4 Alumiiniumsulamid.........................................................................................................................lk 4 Magneesiumsulamid...............................................................
kahjuliku mõju eest kaare piirkonda juhitava kaitsegaasi, nt. süsihappegaasi abil. Kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu. Vooluallika tunnusjoon on jäik. MAG-keevitusel määratakse sõltuvalt teraslehe paksusest keevitustraadi läbimõõt, edasi kaarepinge, 25 keevitusvool ja kaitsegaasi etteandmine e. kulu. Kuna keevitusvoolu suurus on määratav traadi etteandekiiruse kaudu, siis tavaliselt määratakse ka keevitustraadi etteandekiirus. MAG-keevitustraat on legeeritud Mn ja Si keevitusvannis tekkivate oksiidide taandamiseks. Kuidas hoida keevituspüstolit keevitamisel. Keevitamise alustamiseks viiakse elektroodi (keevitustraadi) ots kontakti keevitatava detailiga ja vajutatakse keevituspüstoli päästikule. Päästikule vajutamine lülitab sisse keevitusvoolu
Joon. 1 Keevitustraat on ühendatud alandatud voolu plusspoolega, keevitatav detail aga miinuspoolega. Kui traat viia kontakti keevitatava detailiga, tekib kaarlahendus, traat ja detail hakkavad sulama ja tekib sulametall. Traat, mida söödetakse ette vastava mootori poolt (joon. 2), satub keevitustsooni ja sulab kiirusega, mis sõltub valitud traadi etteandmiskiirusest. Mida kiiremini töötab traadisöötmise mootor, seda suurem on kaarlahenduse voolutugevus. Traadi söötmiskiirus kontrollib keevitusvoolu. Joon. 2 Keevisõmblust oksüdeerimise ja ebaühtluste eest, kaitseb sulametalli inertsgaasi kiht. Gaasi pealevool peab olema keevisõmbluse kaitse seisukohalt piisav, kuid mitte raiskav. Käpa ettevalmistamine. Esmalt tuleb kontrollida, et käpa (joon. 3) kõri oleks sobiv traadi läbimõõduga. Kui kõri ei sobi, tuleb see vahetada sobiva vastu. Joon. 3 Keevitusaparaadi ettevalmistamine keevitamiseks Etteanderulli reguleerimine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
