nimetatakse keevituskaareks. Kaare temperatuur võib ulatuda kuni ca 6000°C. Keevisliited jaotatakse olenevalt ühendatavate detailide vastastikusest asendist järgmiselt: põkkliide (vt joonis 1, a), nurkliide (joonis 1. b), katteliide (joonis1. c ja g), serviliide ja T- liide e vastakliide (joonis 1. d), keevisõmblused jagunevad põkkõmblusteks ja nurkõmblusteks . MIG/MAG keevitus MIG-MAG keevituse põhiparameetrid on keevitustraadi etteandekiirus, keevitustraadi läbimõõt, keevitusvoolu tugevus amprites, kaare pinge voltides, keevituskiirus, kaitsegaasi kogus liitrites minutis ja keevituspõleti asend. MIG-MAG Keevitamise alustamiseks viiakse keevitustraadi ots kontakti keevitatava detailiga ja vajutatakse keevituspõleti päästikule. Päästikule vajutamine lülitab sisse keevitusvoolu, käivitab traadietteandmismehanism ja avab gaasi juurdepääsu põletisse. Keevituspõletit võib hoida nii ühe kui ka kahe käega.
Kaitsegaasis keevitamisel kasutatavate reduktorite väljundpoole manomeetrid ei näita gaasi rõhku vaid läbivoolava gaasi hulka. See peaks olema 5-8 l/min (liitrit minutis). Kontrolli traadi etteanderullide survet. Surve peab olema nii suur, et rullid ei libiseks töötamise ajal. Samas ei tohi surve olla liiga suur. Kui keevitustraat põleb kontakttoru külge kinni, peavad etteanderullid hakkama libisema ja vältima niiviisi keevitustraadi purunemist. Püstolist väljaulatuv traadiots lõika 10-15 mm pikkuseks. Reguleeri traadi etteandekiirus ja keevitusvool sobivaks. Õigesti reguleeritd voolutugevuse ja traadi etteandekiiruse korral on keevituse ajal kuulda iseloomulikku “tärisevat” heli. Kui traadi etteandekiirus antud voolutugevuse korral on väike, tekib susisev heli, kui aga liiga suur, siis surutakse keevituspüstol detaililt lahti ja tekib “täksuv” heli.
paksusvahemikus. Minimaalseks loetakse umbes 0,6 mm paksust terast ja ülrmist piiri praktiliselt e ole. Selline suur materjalide paksusevahemik on võimalik keevitusparameetrite ja keevituskaare laiaulatusliku reguleerimisvõimaluse tõttu [2:93] Keevitusprotsessi iseloomustab kõrge tootlikkus ja hea kvaliteet kuna puuduvad elektroodi vahetamisest tingitud katkestused ja keevitamisel ei teki räbu. MIG-MAG keevituse põhiparameetrid on keevitustraadi etteandekiirus, keevitustraadi läbimõõt, keevitusvoolu tugevus amprites, kaare pinge voltides, keevituskiirus, kaitsegaasi kogus liitrites minutis ja keevituspõleti asend [4:231] MIG-MAG keevituse puuduseks on see, et seda ei saa kasutada välitingimustes, sest väiksemgi tuuleõhk puhub kaitsegaasi kaarleegi ümbert ära ning ka keevitustraatide valik on tunduvalt väiksem elektroodide omast MIG-MAG Keevitamise alustamiseks viiakse elektroodi (keevitustraadi) ots
Kuni 25 mm paksusi detaile võib keevitada eelkuumutuseta. Üle 25 mm paksusi detaile on soovitatav eelkuumutada temperatuurini 300...400 C°, silumiinvaludetaile temperatuurini 250...300 C°. [muuda]Alumiiniumi keevitamine argoonis Kaitsegaasidest on argoon kõige sobivam. Võidakse keevitada käsitsi poolautomaatselt või automaatselt. Käsitsi keevitamisel kasutatakse sulamatuid volframelektroode ja erihoidikuid. Keevitustraadi läbimõõt (mm) võetakse vastavalt keevitatava metalli paksusele. Keevitustraadi läbimõõdu sõltuvus keevitatava metalli paksusest alumiiniumi puhul Keevitatava metalli paksus kuni 2 mm 2...5 üle 5 Keevitustraadi läbimõõt kuni 1...1,5 mm 1,5...3 üle 3...4 Keevitada võib vastupolaarse alalisvooluga või vahelduvvooluga. Vahelduvvoolkeevitamisel kasutatakse ostsillaatoreid. Sulamatu elektroodiga keevitamise ligikaudsed reziimid on tabelis
Selle keevitusega keevitatakse roostevaba terast või siis värvilisi metalle. Põhilised siiski alumiinium ja mitte-rauda sisaldavaid metalle. *MIG keevitusel inertgaas ei osale keevituse keemilises protsessis. MAG keevitus MAG poolautomaat keevitus aktiivgaasi keskonnas. Kaitsegaasideks kasutatakse süsihappegaasi(Co2) või siis argooni ja süsihappegaasi segu (Ar+Co2). MAG keevitusel osaleb aktiivgaas e. süsihappegaas keevituse keemilises protsessis. MIG/MAG keevitusel on elektroodi e. keevitustraadi etteanne mehhaniseeritud, sellepärast kutsutakse sellist keevitust ka poolautomaat keevituseks. MIG/MAG keevitus koosneb kolmest põhiosast: · Vooluallikas(vanasti kasutati aladeid nüüd inverterid) · Traadi etteandemehhanism · Gaasiseade. Kaitsegaasi ülesanneteks on: · Kaitsta keevisvanni hapniku ja lämmastiku kahjulik välismõjude eest. · Stabiliseerida ehk ühtlustada keevituskaart. · Jahutada gaasisuudmiku ja voolukontakti.
ja torude keevitamiseks hästi, siis valin oma harjutustöös TIGkeevituse (141). Materjali ja toote keevitatavus AlMg sulam on keskmise keevitatavusega materjal, vajalik kasutada suuremat voolutugevust. Detaile, mis antud harjutustöö variandis on torud, on küll keeruline kokku keevitada, aga õnneks TIGkeevituse puhul saab keevitada igas asendis. Võib oletada, et keevitatava materjali paksus jääb pigem 6 mm kanti, nii et keevitustraadi kasutamine on vajalik. Lisamaterjalid Kuna kasutame alumiiniumsulamit, siis võib kasutada keevitustraate SAlMg5 CvAMr5 või DIN1732 järgi, ESAB OK Autrod 18x15, Elga Alumig Mg5 jt. Keevitusgaasiks tasub kasutada He, kuna siis saab tõsta keevituskaare pinget kuni 10V võrra. Vooluallikas peaks andma vahelduvvoolu. Toorikute ettevalmistus Toorikud oleks kõige mõistlikum välja lõigata kasutades giljotiinkääre. Seejärel tuleks nad puhastada võimalikust metallipurust ja õlist
TIG keevitusega on võimalik keevitada kõikides asendites. Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus Keevitamisel sulava elektroodiga on elektroodiks spetsiaalne keevitustraat Seepärast nimetatakse seda keevitusviisi ka keevituspõleti otsik traadikeevituseks. Kaarleek traadikõri keevitustraat tekitatakse keevitustraadi ja kaitsegaas keevitatava detaili vahele. sula metall kaarleek keevisõmblus Keevitustraat antakse keevitatav materjal etteandemehhanismi abil kaarleegi piirkonda traadi sulamiskiirusega võrdse kiirusega. Keevisvannis oleva Joon. 25 MIG/MAG keevitus sula metalli kaitseks juhitakse
keevituspõleti otsik elektroodiks spetsiaalne keevitustraat keevitustraat traadikõri Seepärast nimetatakse seda kaitsegaas keevitusviisi ka traadikeevituseks. sula metall kaarleek Kaarleek tekitatakse keevitustraadi ja keevisõmblus keevitatava detaili vahele. keevitatav materjal Keevitustraat antakse etteandemehhanismi abil kaarleegi Joon. 25 MIG/MAG keevitus piirkonda traadi sulamiskiirusega võrdse kiirusega. Keevisvannis oleva sula metalli kaitseks juhitakse kaarleegi piirkonda kaitsegaas (Joon. 25)
vabastada reduktorite suruvedrud ning korrastada töökoht. 3. ELEKTERKEEVITUS (MIG/MAG ja TIG-keevitusseadmed) 3.1. Enne töö alustamist tuleb kontrollida keevitusaparatuuri, elektrimõõteriistade ja elektrijuhtmestiku korrasolekut ning keevitustrafode maanduse olemasolu. 3.2. Ettevõttes kasutatakse: MIG/MAG tüüpi keevitusseadmeid: 3.2.1. MIG-MAG keevitusseade koosneb vooluallikast, keevitustraadi etteandemehhanismist, maanduskaablist koos klemmiga, keevituspõletist, vajadusel vesijahutusseadmest ning kaitsegaasiballoonist või gaasivõrgu ühendusest koos reduktoriga. 3.2.2. Keevitustraadi etteandesüsteemi funktsiooniks on keevitustraadi juhtimine traadirullilt keevituspõleti otsikuni, kus süttib kaarleek ja keevitamisel toimub keevisvanni moodustumine. 3.3
materjali suhe [Schaeffleri diagrammil graafiliselt lahendades sirge 1-2 ja C-W lõikepunkti asukoht määratakse põhimetallide suhte järgi (kui keevismetallis on mõlema suhe võrdne (15/15), siis asub see sirge keskpunktis, ebavõrdse jaotuse korral väiksema osakaaluga punkti pool), keevismetalli punkt asub lõikepunktist 0,7 pikkuse kaugusel (70% lisametalli)] (Diagrammil on näidatud põhimetallide ja keevitustraadi koostised. On soovitatav, et keevismetalli struktuur jääks diagrammi keskel asetseva kujundi piiresse.) Diagrammil asetsevad mittesoovitatavad keevismetalli struktuuri alad: Austeniit (austenite) suur kuumpragude tekkimise tõenäosus. Vältida puhtakujulist austeniitstruktuuri, eelistada struktuuris 5-12 % ferriiti. Ferriit (ferrite) tera kasv ja löögisitkuse vähenemine.
TIG keevitusega on võimalik keevitada kõikides asendites. Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus Keevitamisel sulava elektroodiga on elektroodiks spetsiaalne keevitustraat Seepärast nimetatakse seda keevitusviisi ka keevituspõleti otsik traadikeevituseks. Kaarleek traadikõri keevitustraat tekitatakse keevitustraadi ja kaitsegaas keevitatava detaili vahele. sula metall kaarleek keevisõmblus Keevitustraat antakse keevitatav materjal etteandemehhanismi abil kaarleegi piirkonda traadi sulamiskiirusega võrdse kiirusega. Keevisvannis oleva Joon. 28 MIG/MAG keevitus
Keevituspüstoli asend 25.11.12 Võrumaa Kutsehariduskeskus 2 Keevituspüstoli kallutuse mõju keevisõmblusele 25.11.12 Võrumaa Kutsehariduskeskus 3 Keevituspüstoli liigkallutamine 25.11.12 Võrumaa Kutsehariduskeskus 4 Kaarleegi pinge mõju keevisliite kujule Samasuguse mõjuga on keevitustraadi pikenemisel 25.11.12 Võrumaa Kutsehariduskeskus 5 Elektroodi asendi mõju juureõmbluse kujule 25.11.12 Võrumaa Kutsehariduskeskus 6 Juureõmbluse jätkamine 25.11.12 Võrumaa Kutsehariduskeskus 7 Keevisõmbluse jätkamine 25.11.12 Võrumaa Kutsehariduskeskus 8 Elektroodi asend vaheläbimite
4) Keevituse vooluallika ja keevituskaare tunnusjooned avaldatakse koordinaatides e teljestikus: V: Kaare pinge-keevitusvool 7) Keevisliite termomõju tsooni (vööndi) all mõeldakse: V: Keevisõmbluse kõrvalala, kus esinesid mikrostruktuuri muutused põhimetalli sulmata osas. 9) Vesinik e. Külmpragude vältimiseks teraste keevitamisel: V:kasutada detailide ettekuumutamist. 11) Elekterkaarkeevitusel valitakse elektrood või keevitustraadi läbimõõt sõltuvalt: V: materjali paksusest. 12) Autokere õhukese pleki (alla 0,8mm) keevitamiseks kasutatakse: V: MAG-keevitust 15) MIG/MAG- keevitusel kasutatakse: V: vastupoolset alalisvoolu. 16) MIG/MAG keevitusel reguleeritakse keevitusvoolu: V: traadi etteandekiiruse muutmisega. 17) TIG keevitamisel kasutatakse elektroodina ja kaitsegaasina: V: Volframelektroodi ja ...gaasi(Ar, He) 18) Elekterrbu keevitust kasutatakse:
gaasisegude kasutamisel, nt. 80% Ar + 2+% CO2. Toorikute ettevalmistus Toorikud oleks kõige mõistlikum välja lõigata kasutades giljotiinkääre. Seejärel tuleks nad puhastada võimalikust metallipurust ja õlist. Silindrilise kuju saab neile anda anda valtsirullide abil. Toorikud tuleb iga 300 mm tagant kinnitada lühikeste traagelõmblustega. Keevitusdeformatsioonid Detaili peaks kinnitama keevitamise ajaks jäigalt rakistesse. Siis ei tohiks keevitustraadi kasutamisel deformatsioone tekkida. Liidete kvaliteedikontroll Esmalt tuleks detail kontrollida visuaalselt kasutades mikroskoopi, et avastada võimalikud külm- ja kuumpraod. Seejärel tuleks teda kontrollida röntgenaparaadiga. Kindlasti tuleks perioodiliselt kontrollida detaili tugevust purustusmeetodit kasutades, perioodi pikkus oleneb toote mahust. Kuna tegu on torudega, siis tuleks kindlasti kontrollida hermeetilisust.
autoremondil, aga ka keevitajate lühikest esmaväljaõppeaega. Puuduseks võib lugeda CO2-keevitamisel suurt pritsmete hulka, keevismetalli gaasikaitse puudumist välitingimustes ning tuuletõmbe käes. Segugaaside (80% Ar + 20% CO2) kasutamisel MAG- keevitusel pritsmed praktiliselt puuduvad. MAG-keevitusel kasutatakse elektroodina pidevat keevitustraati, mida antakse etteandemehhanismi rullide abil keevituspüstolisse. Seadme kvaliteedi määrab etteandemehhanismi töö stabiilsus. Keevitustraadi otsa ja detailide vahel tekitatakse kaarlahendus, mille kuumuses sulavad nii elektroodi traat kui ka keevitatav metall ning moodustub keevitusvann. Elektroodimetall sulab ja siirdub kaarevahemikus traadi otsalt erineva suurusega tilkadena keevitusvanni. Keevitusvanni ja siirdeprotsessis olevat elektroodimetalli tilkasid kaitstakse õhu hapniku kahjuliku mõju eest kaare piirkonda juhitava kaitsegaasi, nt. süsihappegaasi abil. Kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu
valik on väiksem MAG-keevitamine Keevitamisel tekitatakse traadikujulise elektroodi ja keevitatava detaili vahel kaarlahendus, mille soojusenergia toimel elektroodimetall ja põhimetall sulavad. Kaitsegaasi kasutamine on vajalik ning see juhitakse keevitatavasse piirkonda läbi gaasisuudmiku. Kaitsegaas kaitseb keevitusprotsessi õhuhapniku ja lämmastiku eest. Protsess on pidev tänu keevitustraadi automatiseeritusele, see tähendab et keevitustraati antakse ette rullide abil. Keevitusvool juhitakse keevitustraati keevituspõletisse kinnitatava voolukontakti abil. Kuigi keevitustraat antakse ette automaatselt, on tegu siiski poolautomaatse protsessiga, sest põletit liigutatakse käsitsi. Keevitusmeetodi eeliseks elektroodkeevituse ees on suur tootlikus kuna puudub vajadus elektroodide vahetamiseks. Keevitamisel ei teki räbu, mis tõttu suureneb õmbluse kvaliteet.
ligipääsetavusele Parameetrite reguleeritavus Lihtne Lihtne Keevitaja kvalifikatsioon On vaja On vaja Kuna ülesandes on tootmismahuks masstootmine, siis selleks sobib MIG-keevitus, sest sellisel keevitusprotsessil on kõrge tootlikkus. 3. Elektrivõrgust tarbitav vehelduvvool muudetakse alalisvooluks alaldi abil. 1 - gaasiklapp, 2 - keevitustraadi pool, 3 - traadi etteandemehhanism, 4 - gaasiklapi lülitusahel, 5 keevitustraat, 6 kaitsegaasi kanal, 7 voolujuhe, 8 keevituspõleti, 9 vooluallikas-alaldi, 10 maanduskaabel, 11 maandusklemm, 12 keevitatav detail, 13 keevituskaar, 14 voolukontakt, 15 vooluvõrgu pistikupesa, 16 kaitsegaasi balloon, 17 kaitsegaasi reduktor manomeetri ja kulumõõturiga. Kirjeldus:
..70º , millega vähendatakse pealesulatatava metalli kogust ja toote kaardumist. 3.11. Paremsuunaline keevitamine 1. Keevituspõleti 2. Keevitustraat 9 Pea meeles Paremsuunaline keevitamine on otstarbekohane üle 3 mm paksuste materjalide ja suure soojusjuhtivusega metallide keevitamisel. Kuni 3 mm paksuste detailide keevitamisel on vasaksuunaline meetod tootlikum. Keevitustraadi läbimõõt Keevitustraadi läbimõõt valitakse vastavalt keevitatava metalli paksusele ja keevitamissuunale. Vasaksuunalisel keevitamisel võetakse traadi läbimõõduks d=s/2+1 Paramsuunalisel keevitamisel aga d=s/2 s keevitatava metalli paksus mm. Traadi läbimõõt saadakse millimeetrites (mm). Keevisõmblused Keevisõmbluseks nimetatakse keevisliite osa, mis moodustub keevitusvannis oleva sulametalli kristalliseerumisel.
.. ja keevituskaare pinge(kasutades vooluallika ja keevituskaare tunnusjooni) d) keevitusvool väheneb, pinge tõuseb 9. Vesinik e. külmpragude vältimisteks teraste keevitamisel: a) kasutatakse detailide ettekuumutamist 10. Kuumpraod esinevad reeglina keevitamisel ja on tingitud: c) keevisõmbluses ja tingitud väiksema tugevusega ja madalsulavate ühendite tekkimisest S C P lisanditest metallis 11. Elekterkaarkeevitusel valitakse elektroodi või keevitustraadi läbimõõt sõltuvalt d) materjali paksusest 12. Autokere õhukese pleki (alla 0,8 mm) keevitamiseks kasutaksite b) MIG-keevitust 13. On vaja keevitada 4mm paksusest terasest ehituehituskonstruktsioonid ehitusplatsil, Kasutate järgmist keevitusprotsessi: b) elektroodkeevitust e. käsikaarkeevitust 14. Suuregabariidiliste Al sulamitest mahutite valmistamiseks kasutaksite: c) TIG keevitust 15. MIG/MAG keevitusel kasutatakse: b) vastupolaarset alalisvoolu (elektrood +) 16
Kuni 25 mm paksusi detaile võib keevitada eelkuumutuseta. Üle 25 mm paksusi detaile on soovitatav eelkuumutada temperatuurini 300...400 C°, silumiinvaludetaile temperatuurini 250...300 C°. Alumiiniumi keevitamine argoonis Kaitsegaasidest on argoon kõige sobivam. Võidakse keevitada käsitsi poolautomaatselt või automaatselt. Käsitsi keevitamisel kasutatakse sulamatuid volframelektroode ja erihoidikuid. Keevitustraadi läbimõõt (mm) võetakse vastavalt keevitatava metalli paksusele. Keevitustraadi läbimõõdu sõltuvus keevitatava metalli paksusest alumiiniumi puhul Keevitatava metalli paksus kuni 2 mm 2...5 üle 5 Keevitustraadi läbimõõt kuni 1...1,5 mm 1,5...3 üle 3...4 Keevitada võib vastupolaarse alalisvooluga või vahelduvvooluga. Vahelduvvoolkeevitamisel kasutatakse ostsillaatoreid
Kuni 25 mm paksusi detaile võib keevitada eelkuumutuseta. Üle 25 mm paksusi detaile on soovitatav eelkuumutada temperatuurini 300...400 C°, silumiinvaludetaile temperatuurini 250...300 C°. 3.2 Alumiiniumi keevitamine argoonis Kaitsegaasidest on argoon kõige sobivam. Võidakse keevitada käsitsi poolautomaatselt või automaatselt. Käsitsi keevitamisel kasutatakse sulamatuid volframelektroode ja erihoidikuid. Keevitustraadi läbimõõt (mm) võetakse vastavalt keevitatava metalli paksusele. Keevitustraadi läbimõõdu sõltuvus keevitatava metalli paksusest alumiiniumi puhul Keevitatava metalli paksus kuni 2 mm 2...5 üle 5 Keevitustraadi läbimõõt kuni 1...1,5 mm 1,5...3 üle 3...4 Keevitada võib vastupolaarse alalisvooluga või vahelduvvooluga. Vahelduvvoolkeevitamisel kasutatakse ostsillaatoreid
keevituse eriala, eeldame, et toodet keevitab suur firma (toode peab olema masstootmiseks) ja eeldame, et sellel firmal on korralik MIG-keevitusmasin, millega on võimalik roostevaba terast keevitada. Keevitusviis: MIG Keevitamisel sulatatakse traadist elektroodi ots ja liidetavate detailide servad kaarleegiga, mida kutsutakse keevituskaareks. Keevituskaare temperatuur võib ulatuda kuni 5000–7000 °C elektroodil ja kuni 2600–3900 °C kaares. Elektroodi keevitustraadi kujul antakse kaarevahemikku ette ühtlase kiirusega ja mehhaniseeritult traadietteandemehhanismi rullide abil. Kasutatakse poolile keritud keevitustraati. Keevitusvooluna kasutatakse vastupolaarset (DC+) alalisvoolu, kus elektrood ühendatakse vooluallika + klemmiga. Keevituskaare piirkonda kaitstakse sinna juhitava kaitsegaasi joaga. MIG-keevitust loetakse poolautomaatseks, kuna elektroodi etteandmine on mehhaniseeritud, keevitusliikumine e keevituspüstoli liikumine piki õmblust toimub
peavad olema lähedased põhimetalli omadustele. Seetõttu ongi ehitusteraste süsinikusisalduse piiriks 0,20...0,22%. Sest süsinik mõjutab külmpragude tekkimist.... mida rohkem süsinikku, seda halvem. Antud harjutustöö detailid on torud, mida võib olla küll keerukas kokku keevitada, kuid TIG-keevituse puhul saab keevitada ka keerulistes ja kitsastes tingimustes. Keevitatava materjali paksus on 4 mm, seega on keevitustraadi kasutamine vajalik. Kuna konstruktsiooniterase süsinikekvivalent CE on väiskem kui 0,25%, mis tähendab seda et teras on keevitatav piiranguteta, sest ta ei ole kalduv nii külm- kui ka kuumpragudele. Kuna tegemist on torudega ja põkkliitega, siis võib nende keevitamine olla keerukas, kuid TIG-keevituse puhul saab ka keevitada ka keerulistes oludes. Lisamaterjalid Kuna on tegu konstruktsiooniterasega, siis sobib Vene standardi GOST 2246-80 järgi
1 ja 1.2. Keevitamise ülesandeks on moodustada kahe liidetava detaili vahele püsiliide, mille mehaanilised omadused (tõmbetugevus, katkevenivus, purustustöö löökpaindel) ei jääks alla detailide materjali omale. Keevitamisel sulatatakse traadist elektroodi ots ja liidetavate detailide servad kaarleegiga, mida kutsutakse keevituskaareks. Keevituskaare temperatuur võib ulatuda kuni 50007000 °C elektroodil ja kuni 26003900 °C kaares. Elektroodi keevitustraadi kujul antakse kaarevahemikku ette ühtlase kiirusega ja mehhaniseeritult traadietteandemehhanismi rullide abil. Kasutatakse poolile keritud keevitustraati (joonisel näitamata). Keevitusvooluna kasutatakse vastupolaarset (DC+) alalisvoolu, kus elektrood ühendatakse vooluallika +klemmiga. Keevitusvool antakse energiakadude vähenda- miseks keevitustraadile keevituspüstolisse kinnitatud voolukontakti abil vahetult enne keevituskaart.
Puudused Väike keevitustraatide valik võrreldes Väike läbisulatusvõime, madal tootlikus, käsikaarkeevitus elektroodidega, vale suured kulutused keevitusgaasile ja väike kaitsegaasi kasutamisel võib esineda palju kasutegur. pritsmeid. MAG keevitus. . Joonis 1. Joonis.1 MAG-keevitusseade. 1 kaitsegaasi klapp; 2 keevitustraadi pool; 3 traadi etteandemehhanism; 4 lülitusahel; 5 keevitustraat; 6 kaitsegaasi kanal; 7 keevitusvoolu juhe; 8 keevituspüstol (põleti); 9 vooluallikas; 10 tagasivoolukaabel; 11 vooluklemm; 12 detail; 13 keevituskaar; 14 voolukontakt; 15 vooluvõrgu pistikupesa; 16 kaitsegaasi balloon; 17 kaitsegaasi reduktor koos manomeetri ja kulumõõturiga. Gaasikeevitus Joonis 2. Gaasipõleti
Elektroodina kasutatakse rulle, mis on ühendatud vooluallikaga ning mis annavad liidetavaile detailidele surve ja pööreldes nihutavad neid edasi. Keevitusseadmetena kasutatakse statsionaarseid keevitusaparaate ja teisaldatavaid punktkeevitustange. Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus Keevitamisel sulava elektroodiga on elektroodiks spetsiaalne keevitustraat Seepärast nimetatakse seda keevitusviisi ka traadikeevituseks. Kaarleek tekitatakse keevitustraadi ja keevitatava detaili vahele. Keevitustraat antakse etteandemehhanismi abil kaarleegi piirkonda traadi sulamiskiirusega võrdse kiirusega. Keevisvannis oleva sula metalli kaitseks juhitakse kaarleegi piirkonda kaitsegaas (Joon. 25). Keevitustraat valitakse keevitatavale metallile ligilähedase keemilise koostisega. Enamasti kasutatakse keevitustraati läbimõõduga 0,6 1,6mm. Lisaks harilikule traadile kasutatakse ka täidistraati. Täidistraat võimaldab keevitada ilma kaitsegaasita
Seetõttu tehakse paremsuunalisel keevitamisel servade lahkmenurk 60...70º , millega vähendatakse pealesulatatava metalli kogust ja toote kaardumist. 3.11. Paremsuunaline keevitamine 1. Keevituspõleti 2. Keevitustraat Pea meeles Paremsuunaline keevitamine on otstarbekohane üle 3 mm paksuste materjalide ja suure soojusjuhtivusega metallide keevitamisel. Kuni 3 mm paksuste detailide keevitamisel on vasaksuunaline meetod tootlikum. 19 Keevitustraadi läbimõõt Keevitustraadi läbimõõt valitakse vastavalt keevitatava metalli paksusele ja keevitamissuunale. Vasaksuunalisel keevitamisel võetakse traadi läbimõõduks d=s/2+1 Paramsuunalisel keevitamisel aga d=s/2 s keevitatava metalli paksus mm. Traadi läbimõõt saadakse millimeetrites (mm). Ohutus keevitamisel Enne keevitusaparaadiga tööle asumist tueleb kindlasti läbi lugeda ohutusnõuded.
Seetõttu tehakse paremsuunalisel keevitamisel servade lahkmenurk 60...70º , millega vähendatakse pealesulatatava metalli kogust ja toote kaardumist. 3.11. Paremsuunaline keevitamine 1. Keevituspõleti 2. Keevitustraat Pea meeles Paremsuunaline keevitamine on otstarbekohane üle 3 mm paksuste materjalide ja suure soojusjuhtivusega metallide keevitamisel. Kuni 3 mm paksuste detailide keevitamisel on vasaksuunaline meetod tootlikum. 18 Keevitustraadi läbimõõt Keevitustraadi läbimõõt valitakse vastavalt keevitatava metalli paksusele ja keevitamissuunale. Vasaksuunalisel keevitamisel võetakse traadi läbimõõduks d=s/2+1 Paramsuunalisel keevitamisel aga d=s/2 s keevitatava metalli paksus mm. Traadi läbimõõt saadakse millimeetrites (mm). 19 Ohutus keevitamisel
kuumustugevatele terastele, EN 757- kõrgtugevatele terastele, roostevabadele ja kuumuspüsivatele terastele. Elektroode tähistatakse rahvusvahelise ISO ja rahvuslike (DIN, SFS jt) STANDARDITE JÄRGI. 7. Kaarkeevitus räbustis, elekterräbukeevitus ja vastakkaarkeevitus. Räbustis kaarkeevitus metallikaarkeevitus on protsess, kus keevituskaar põleb pulbrilise räbukihi all katteta keevitustraadi ja detaili vahel. Kaar põleb õõnsuses, mis täidetud gaasidega ning metalliaurudega ja ümbritsetud pealt saderäbuga.Osa pulbrilisest räbustist sulab ja surutakse keevituskaare poolt vastu tala keevisvanni seinu, reageerib 2 võimsusega ja muutub räbuks, mis tardudes moodustab õmbluse peal klaasja kelme. Sulamata räbusti kogutakse ja taaskasutatakse
kasutata tavaliselt jämedamat elektroodi kui 4 mm. MIG/MAG-keevitus e. sulava elektroodiga kaarkeevitus kaitsegaasis MIG/MAG-keevitamisel tekitatakse traadikujulise elektroodi ja keevitatava detaili vahel kaarlahendus, mille soojusenergia toimel elektroodimetall ja põhimetall sulavad. Kuna keevitamisel sulava elektroodiga on elektroodiks spetsiaalne keevitustraat siis nimetatakse seda keevitusviisi ka traadi- keevituseks. Kaarleek tekitatakse keevitustraadi ja keevitatava detaili vahele. Keevitustraat antakse etteandemehhanismi abil kaarleegi piirkonda traadi sulamiskiirusega võrdse kiirusega. Keevisvannis oleva sula metalli kaitseks juhitakse kaarleegi piirkonda kaitsegaas. MIG/MAG-keevitamise eeliseks elektroodkeevitusega võrreldes on suur tootlikkus, kuna puuduvad ajakaod elektroodi vahetamiseks, keevitamisel ei teki räbu, ei ole vaja keevisõmblust räbust puhastada ja parem on õmbluse kvaliteet.
3. Avada põletil põlevgaasi ventiil. 4. Süüdata gaasileek. 5. Gaasileek reguleerida põleti hapniku ventiiliga. 1.5.3 Vasaksuunaline ja paremsuunaline keevitus. Gaaskeevitusel kasutatakse parem- ja vasakkeevitust (rightward and leftward welding). 1.5.3.1 Paremsuunaline keevitus. Paremsuunalisel keevitusel (rightward welding) liigub põleti vasakult paremale, gaasileek suunatud kuumenenud õmblusmetallile, keevitustraadi antakse põleti järle. Põleti suudmikuga võngutatakse ristisihis või mööda spiraali. Kuna leek on suunatud juba keevitatud õmblusele, 6 on keevitusvann hästi kaitstud õhuhapniku ja -lämmastiku eest ning õmblusmetall jahtub kristalliseerumisel aeglasemalt. Paremsuunalise keevitamise tootlikus on 20%...25% suurem, kuid gaasi kulu on 20%...25% väiksem võrreldes vasaksuunalisega.
- MAG- keevitamine inertgaasis (argoonis) 3) Lõikesügavus (t) on töödeldava pinna vaheline Keevitus parametri: kaugus mõõdetuna risti ettenihkega. - Keevitusvool (Ic)- 40- 600 A Välistreimisel t= (D-d)/2 mm - Keevitus pinge Uc- 16- 40 V 4) Treitera püsivusaeg, sõltuvus V-st - Keevituskiiruse Vc- 4- 20 mm/s Pealiikumine (v)- määrab lastu eraldamise kiirus. - Keevitustraadi läbimõõt dn- 0,8- 2,5mm Lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna Eelised: Suur tootlikus; keevitamisel ei ole räbu; vahelise suhtelise liikumise kiirus. õmblus kvaliteet parem. Lõike kiirus V=Dn/1000 (m/min), kus D- 4) TIG keevitus maksimaalne tooriku läbimõõt; n- tooriku TIG- keevitus- sulamatu volfraami elektroodiga pöörlemissagedus. kaarkeevitamine
kaare pikkus 1,5-4 mm.Pikema kaare korral suureneb metalli oksüdeerumine ja laiali pritsimine.Keevitatavad detailid erilist ettevalmistamist ei vaja.Enne keevitamise alustamist oodatakse 20-30 s,et õhk voolikust väljuks.Pärast keevitamist taotakse õmblused läbi,et nad tiheneksid ja muutuksid siledaks.Kaasaegsed keevitusagregaadid töötavad mitmel resiimil:1)Katkematu keevitusõmblus tekib lülitusnupu pideval vajutamisel.2)Katkendliku õmbluse saab reguleerida keevitustraadi etteande automaatse tsükkliga.Selliselt keevitatakse väga õhukest materjali.3)Punktkeevituse korral tekib iga nupu vajutusega üks punkt.4)Kui asendada põleti hoidikuga,millesse asetatakse süsielektroot,siis saab metalli kuumutada.Võrreldes gaaskeevitusega on poolautomaatgeevituse kaitsegaasis olulised eelised.Elektrikeevitusel on ohtlik elektrivool,keevituskaare kiirgus,kuumad metallid ja rägupritsmed ning suitsugaasid ja aurud,eriti tsingitud
6 tselluloos-rutiilkate RC 7 happeline-rutiilkate RA 8 aluseline-rutiilkate RB 9 happeline tsellulooskate AC 9 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus Keevitamisel sulava elektroodiga on elektroodiks spetsiaalne keevitustraat Seepärast nimetatakse seda keevitusviisi ka traadikeevituseks. Kaarleek tekitatakse keevitustraadi ja keevitatava detaili vahele. Keevitustraat antakse etteandemehhanismi abil kaarleegi piirkonda traadi sulamiskiirusega võrdse kiirusega. Keevisvannis oleva sulametalli kaitseks juhitakse kaarleegi piirkonda kaitsegaas. Vead keevitamisel Korraliku keevisõmbluse saamiseks tuleb jälgida , et keevitusasend oleks mugav ja pingevaba. Lisaks sellele tuleb vältida algajate keevitajate kahte enamlevinud viga: a. elektrood on liiga kaugel keevitatavast detailist b
a) lisametalli sulamistemperatuur ei tohi olla kõrgem põhimetalli sulamis-temperatuurist; b) traadi ja varraste pind peab olema ühtlane ja puhas, seal ei tohi olla tagi, roostet, õli, värvi ega muud mustust; c) lisametall peab sulama rahulikult, pritsmeteta, soodustades sellega põhimetallile lähedase pealesulatatud metalli saamist; d) lisametall peab võimalikult vähe sisaldama kahjulikke lisandeid. Keevitustraadi ja varraste läbimõõt valitakse sõltuvalt keevitatava metalli paksusest ja liigist. Keevitusvarraste tähistamine. Keevitusvarda klass Tähistamine Varda värvi tähis 0I GI (G1) VÄRVITU 0 II GII (G2) HALL 0 III GIII (G3) KULDNE
alumiiniumil madal (658 C°) sulamistemp. Suure soojusjuhtivuse tõttu tuleb massiivseid detaile eelkuumutada Kuni 5 mm paksust lehtal faasimata, üle selle servad faasitakse. Kuni 25 mm detaile võib eelkuumutuseta. Üle 25 mm paksusi soovitatav eelkuumutada temp 300...400 C° Kaitsegaasidest on argoon kõige sobivam. Võidakse keevitada käsitsi poolautomaatselt või automaatselt. Käsitsi keevitamisel kasutatakse sulamatuid volframelektroode ja erihoidikuid. Keevitustraadi läbimõõt (mm) võetakse vastavalt keevitatava metalli paksusele. Keevitada võib vastupolaarse alalisvooluga või vahelduvvooluga. Kui alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel kasutati kattega elektroode või räbustit, siis tuleb õmblustelt pärast keevitamist räbu tulise veega pestes korralikult eemaldada. Räbu on sööbiva toimega ja võib metalli rikkuda. Duralumiiniumist ja silumiinist toodete keevisliited tuleb pärast keevitamist lõõmutada, hoida 1,5...2 tundi temperatuuril 300
11) Automaat-kaarkeevitusel räbustis saavutatakse kõrge tootlikkus: keevitusvoolu märgatava suurendamise teel. 12) Teraste keevitamisel kaudkaarega kasutatakse: sulavaid kattega elektroode. 13) Keevitusvoolu allikatest on kõige kõrgema kasuteguriga: keevitusalaldid 14) Vahelduvvooluga keevitamisel kasutatakse keevituskaare stabiliseerimiseks: eriliste lisanditega elektroodikatteid ja kõrgemat tühijooksupinget (kaare süütepinget) 15) Keevitustraadi põhiliseks erinevuseks võrreldes pealesulatusmaterjalidega (ka traadiga) on: madal süsiniku sisaldus(c<0,25%) 16) Keevitatava materjali ettevalmistamist servamisega (faasimisega) lahknemisnurga all teostatakse eesmärgiga: täieliku läbisulatuse (läbikeevituse saavutamiseks 17) Keevitusdefektide külm- ja kuumpragude tekkimise ohtu saab oluliselt vähendada: ettekuumutus temperatuuri suurendamise ja konstruktsiooni jäikuse vähendamisega
enne keevitamist kaetakse liitepinnad õliga Question 36 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Keevitusgaasi balloonile kinnitatud gaasireduktori ülesandeks on Select one: a. tootlikkuse tõstmine keevitamisel b. gaasi rõhu alandamine ja hoidmine etteantud rõhul c. keevitaja tööohutuse tagamine d. gaasi rõhu hoidmine balloonis muutumatuna Question 37 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Keevitustraadi põhiliseks erinevuseks võrreldes pealesulatusmaterjalidega (ka traadiga) on Select one: a. madal süsinikusisaldus C < 0,25 % b. väiksem läbimõõt c. parem pinna kvaliteet ja suurem pikkus d. kõrge süsinikusisaldus C > 0,25 % Question 38 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Keevitusdefektide külm- ja kuumpragude tekkimise ohtu saab oluliselt vähendada (kõige ratsionaalsem moodus) Select one: a
Kontrollida tuleks ,et tagasivoolujuhtmel oleks kontakt keevitatava detailiga, gaasiballoonige ventiile, väljundpoole manomeetrit, etteanderullide survet(et rullid ei libiseks töötamise ajal). Püstolist väljaulatuva traadi ots lõigata 10-15 mm pikkuseks (alternatiiviks üleliigse traadi sulatamine kaarlahenduse tekitamisega). Samuti tuleb reguleerida traadi etteande kiirus ning keevitusvoolu tugevus. Keevitamise alustamiseks viiakse elektroodi (keevitustraadi) ots kontakti keevitatava detailiga ja vajutatakse keevituspüstoli päästikule. Päästikule vajutamine lülitab sisse keevitusvoolu (süttib kaarleek), käivitab traadietteande ja avab gaasi juurdepääsu püstolisse. Keevituspüstolit võib hoida nii ühe kui ka kahe käega. Keevitusprotsessi käigus liigutatakse püstolit analoogselt elektroodiga, tehes siksaki või ringikujulisi liigutusi. Keevitusõmblust mõjutavad ka püstoli kaldenurk ning liikumis suund.
gaasidüüsi, kaar põleb volframelektroodi ja keevitatava metalli vahel. Kaar süüdatakse kaarevahemiku lühiaegse lühistamisega või spetsiaalse süüteseadme abil. Liitekoha täitmiseks antakse keevitustsooni lisametalli keevitustraati. 7 Õhukesi detaile (ääristatud servadega) keevitatakse ilma keevitustraadita. Keevitada võib nii alalis- kui ka vahelduvvooluga. Keevitusvool, keevitustraadi läbimõõt ja keevituskiirus valitakse olenevalt keevitatava detaili materjalist ja paksusest. Seda keevitusviisi kasutatakse kõrglegeeritud terastest ja värvilistest metallidest (Al,Mg,Cu,Ni jt) ning nende sulamitest konstruktsioonide keevitamisel. Terminid alalisvool kaarvahemik keevituskiirus keevitusvool lisametall läbimõõt vahelduvvool üleskeeratud servadega 1. Keevituspõleti 2. Põhimetall 3
kaare pikkus 1,5-4 mm.Pikema kaare korral suureneb metalli oksüdeerumine ja laiali pritsimine.Keevitatavad detailid erilist ettevalmistamist ei vaja.Enne keevitamise alustamist oodatakse 20-30 s,et õhk voolikust väljuks.Pärast keevitamist taotakse õmblused läbi,et nad tiheneksid ja muutuksid siledaks.Kaasaegsed keevitusagregaadid töötavad mitmel resiimil:1)Katkematu keevitusõmblus tekib lülitusnupu pideval vajutamisel.2)Katkendliku õmbluse saab reguleerida keevitustraadi etteande automaatse tsükkliga.Selliselt keevitatakse väga õhukest materjali.3)Punktkeevituse korral tekib iga nupu vajutusega üks punkt.4)Kui asendada põleti hoidikuga,millesse asetatakse süsielektroot,siis saab metalli kuumutada.Võrreldes gaaskeevitusega on poolautomaatgeevituse kaitsegaasis olulised eelised.Elektrikeevitusel on ohtlik elektrivool,keevituskaare kiirgus,kuumad metallid ja rägupritsmed ning suitsugaasid ja aurud,eriti tsingitud
Keevisõmblust oksüdeerimise ja ebaühtluste eest, kaitseb sulametalli inertsgaasi kiht. Gaasi pealevool peab olema keevisõmbluse kaitse seisukohalt piisav, kuid mitte raiskav. Käpa ettevalmistamine. Esmalt tuleb kontrollida, et käpa (joon. 3) kõri oleks sobiv traadi läbimõõduga. Kui kõri ei sobi, tuleb see vahetada sobiva vastu. Joon. 3 Keevitusaparaadi ettevalmistamine keevitamiseks Etteanderulli reguleerimine. Etteanderullil tuleb valida sobiv soon kasutatava keevitustraadi jaoks. Selleks tuleb: ·lahti keerata traadi etteandmistugevust reguleeriva hoova kruvi ja vabastada traadi survekäpp; ·eemaldada survekäpp, keerata lahti etteanderulli fikseeriv mutter ja eemaldada klamber. Meeles tuleb pidada, et mutril on vasaku käe keere; ·kohanda etteanderull kasutatava traadi läbimõõdule ja aseta etteandemehhanismi teised osad oma kohale. Traadi etteandmine. ·Traadikeral (joon
inimeste tervisele ja elule. AS Eesti AGA tarnib kõrge kvaliteetseid kaitse gaase ja nende segusid mille tähistused on eelnevalt kokku lepitud.Balloonis peaks olema 5-6 MPa,rõhu all veeldatud gaase,pärast keevitamist taotakse õmblused läbi et nad tiheneksid ja muutuksid siledamaks.Kaasaegsed keevitus aparaadid töötavad mitmel reziimil-katkematu keevis õmblus tekib lülitus nupu pideval vajutamisel,katkendliku õmbluse saab reguleerida keevitustraadi ette ande automaatse tsükliga keevitatakse õhukest materjali,punkt keevituse korral tekib iga nupule vajutusega 1 punkt,kui asendada põleti hoidikuga millese asetatakse süsi elektrood siis saab metalli kuumutada selline moodus on kere detailide rihtimiseks,palju mugavam kui kuumutada gaasipõletiga.Võrreldes gaaskeevitusega on pool automaat keevitusel kaitsegaasis olulised eelised-1.termilise mõju ala on väga kitsas mistõttu detail deformeerub vähe või ei deformeeru ültse.2
inertsgaasi kiht. Gaasi pealevool peab olema keevisõmbluse kaitse seisukohalt piisav, kuid mitte raiskav. Käpa ettevalmistamine: Esmalt tuleb kontrollida, et käpa (joon. 3) kõri oleks sobiv traadi läbimõõduga. Kui kõri ei sobi, tuleb see vahetada sobiva vastu. Joon. 3 Keevitusaparaadi ettevalmistamine keevitamiseks: Etteanderulli reguleerimine. Etteanderullil tuleb valida sobiv soon kasutatava keevitustraadi jaoks. Selleks tuleb: • lahti keerata traadi etteandmistugevust reguleeriva hoova kruvi ja vabastada traadi survekäpp; • eemaldada survekäpp, keerata lahti etteanderulli fikseeriv mutter ja eemaldada klamber. Meeles tuleb pidada, et mutril on vasaku käe keere; • kohanda etteanderull kasutatava traadi läbimõõdule ja aseta etteandemehhanismi teised osad oma kohale. Traadi etteandmine: • Traadikeral (joon
eelkuumutust. Suur jahtumiskiirus soodustab keevitamist eri asendites, kuna keevisõmblus jahtub kiiresti. Tänu alumiiniumi heale soojusjuhtivusele ei mõjuta keevituspüstoli suudme kauguse muutus MAG-keevitusel keevitusvoolu. (Olukord võib muutuda vastupidiseks süsinikterastega, kus keevitusvool kasvab, kui püstoli suudmiku kaugus suureneb. Puhta alumiiniumi voolujuhtivus on hea, mistõttu sama keevitusvoolu korral on keevitustraadi etteandekiirus, keevitusõmbluse tootlikkus ja läbikeevitus suuremad. Alumiiniumi üle kolme korra parem voolujuhtivus võrreldes terastega mõjutab eelkõige punktkeevitust, mistõttu keevitusvoolud on tunduvalt suuremad kui teraste keevitamisel, et saavutada sama temperatuuri liitekohas. Soojuspaisumine on 2 korda suurem kui terasel ja kahanemine tardumisel kuni 6%, siis kaasnevad suured keevitusdeformatsioonid. Suurim kujumuutus tekib keskmiselt 8 mm paksuse plaadi puhul
Kaitsegaasis keevitatakse käsitsi, poolautomaatselt või automaatselt, sulava või mittesulava elektroodiga. Mittesulava elektroodiga keevitamisel juhitakse kaitsegaas (argoon või heelium) keevitustsooni läbi gaasidüüsi, kaar põleb volframelektroodi ja keevitatava metalli vahel. Kaar süüdatakse kaarvahemiku lühiaegse lühistamisega. Liitekoha täitmiseks antakse keevitustsooni lisametalli keevitustraati. Keevitada võib nii alalis- kui vahelduvvooluga. Keevitusvool, keevitustraadi läbimõõt ja keevituskiirus valitakse olenevalt keevitatava detaili materjalist ja paksusest. Seda keevitusviisi kasutatakse kõrglegeeritud teraste ja värvilisest metallist konstruktsioonide keevitamisel. MIG-MAG keevituse skeem Sulava elektroodiga keevitamisel antakse gaas kaare tsooni samuti nagu mittesulava elektroodiga keevitamisel. Kaar põleb elektroodtraadi ja keevitatava detaili vahel. Kaitsegaasina kasutatakse inert- ja aktiivgaase (süsihappegaas) nimetatakse vastavalt
se ette automaatselt, põletit nihutatakse käsitsi. Sele 2.24. TIG-keevitamine Kaarkeevitamine räbustis on kaarkeevitus- protsess, kus keevituskaar põleb pulbrilise räbusti kihi all katteta keevitustraadi ja detaili vahel (sele 2.25). Kaar põleb õõnsuses, mis on täidetud gaasi- dega ja pealt ümbritsetud sularäbuga. Sularäbu moodustab tardudes õmbluse peal klaasja räbu- kelme. Osa pulbrilisest räbustist ei sula ja seda saab
annaabi.ee 
