ärritab argooni. toatemperatuuril. (enamikel tingimustel) Reageerimine Ei reageeri.. ➔ Õhuga ➔ Halogeenide ga ➔ Alusteg ➔ Veeg ➔ Hapeteg a a (Kuid kergelt lahustub 20°C a juures) Haruldastel ja ekstreemsetel tingimustel moodustab nõrku, liidetud struktuure. Milleks kasutatakse? Kaitsegaasina metallurgias või kaar- keevituse juures. Segatakse krüptooniga, et teha lasereid. Hõõglampides. Silmakirurgias. https://www.youtube.com/watch?v=i5HjdmVcoDw Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Argon http://pt.kle.cz/et_EE/argoon.html http://education.jlab.org/itselemental/ele01 8.html http://www.elmemesser.ee/et_ET/gases/argo n http://www.chemistryexplained.com/element s/A-C/Argon.html Tänan tähelepanu eest!
Külmpragude vältimiseks teraste keevitamisel: V:kasutada detailide ettekuumutamist. 11) Elekterkaarkeevitusel valitakse elektrood või keevitustraadi läbimõõt sõltuvalt: V: materjali paksusest. 12) Autokere õhukese pleki (alla 0,8mm) keevitamiseks kasutatakse: V: MAG-keevitust 15) MIG/MAG- keevitusel kasutatakse: V: vastupoolset alalisvoolu. 16) MIG/MAG keevitusel reguleeritakse keevitusvoolu: V: traadi etteandekiiruse muutmisega. 17) TIG keevitamisel kasutatakse elektroodina ja kaitsegaasina: V: Volframelektroodi ja ...gaasi(Ar, He) 18) Elekterrbu keevitust kasutatakse: V: Paksust terasest detaili püstõmbluse (vertikaalõmbluse) keevitamiseks. 19) Metallitööstuses eelistatakse kasutada elektroodkeevitusel reeglina: V: alalisvoolu. 20) Kervituse kõrge tootlikkus ja kvaliteet tagatakse kaarkeevitusel räbustis tingituna: V: suurest keevitusvoolust, keevituskiirusest ja kasutades keevitustraktoreid. 21) Termiitkeevitus põhineb ja kasutatakse:
15 vooluvõrgu pistikupesa, 16 kaitsegaasi balloon, 17 kaitsegaasi reduktor manomeetri ja kulumõõturiga. Kirjeldus: Elektrivõrgust tarbitav vahelduvvool muudetakse alalisvooluks alaldi abil, kust see antakse edasi peavoolikus oleva juhtme kaudu läbi keevituspüstolis oleva voolukontakti abil keevitustraadile. Kasutatakse jäiga tunnusjoonega vooluallikat. 4. Elektroodina kasutatakse keevitustraati (Cb08X20H9G7T, SGX2CrNi199), mis on legeeritud Mn ja Si oksiidide taandamiseks. Kaitsegaasina kasutatakse gaasisegu 98% Ar + 2% 02 tootenimetusega AGAMIX 02. 5. Keevitusparameetrid: paksus 4 mm, traadi läbimõõt d=1,0 mm, keevitusvool I=150 A, kaitsegaasikulu 8-10 l/min. 6. Keevitatavad toorikud lõigatakse lehtmaterjalist giljotiinkääride, gaasi- või plasmalõikusega etteantud mõõtu. Kaldservad freesitakse või lõigatakse gaasilõikuriga. Et vältida toorikute nihkumist ja nende vahelise õhupilu muutust, tuleb nad tavaliselt kinnitada iga 300 mm tagant lühikeste
lahustuv. Heelium on kõigi keemiliste elementide seas kerguse poolest teisel kohal kaaludes umbes üks seitsmendik õhu raskusest. Samuti on see vees väga raskelt lahustuv ning mittepõlev. Veeldatud heelium on kõige külmem teadaolev vedelik. Heeliumi kasutusalad Veeldatud heeliumi kasutatakse meditsiinilistes uuringutes (TMR) ning erinevates analüütilistes- ja tootmisprotsessides. Heeliumi ja selle segusid kasutatakse kaitsegaasina TIG- ja MIG-keevitusel, samuti lõikamisel ja laserrakenduste juures. Heeliumi-argooni segu sobib paksude alumiiniumpindade keevitamiseks. Samuti on heelium oma eriliste omaduste tõttu õhupallides. Mõnikord vahetatakse tuukrite kapslis vee all lämmastik heeliumiga ära ,et mitte tuukrit rõhu all olemisega tappa. Heeliumit kasutatakse ka inertse soojust juhtiva keskkonna metallide töötlemisel tuumaenergeetikas
keevitusprotsessi: b) elektroodkeevitust e. käsikaarkeevitust 14. Suuregabariidiliste Al sulamitest mahutite valmistamiseks kasutaksite: c) TIG keevitust 15. MIG/MAG keevitusel kasutatakse: b) vastupolaarset alalisvoolu (elektrood +) 16. MIG/MAG keevitusel reguleeritakse keevitus voolu ? a) traadi ettekandeandekiiruse muutmise teel 17. TIG keevitamisel kasutatakse elektroodina ja kaitsegaasina ? d) volframelektroodi ja inertgaasi (Ar, He) 18. Elekterräbukeevitust kasutatakse ? c) paksust terasest detailide põrandõmbluste ehk allasendis õmbluste keevitamiseks 19.Metallitööstuses eelistatakse kasutada elektroodkeevitusel reeglina ? d) alalisvoolu 20. Keevituse kõrge tootlikkus ja kvaliteet tagatakse kaarkeevitusel räbustis reeglina ? a) suurest keevitusvoolust, keevituskiirusest ja kasutades keevitustraktoreid 21. Termiitkeevitus põhineb ja kasutatakse ?
hulga hapnikuga. CO2 on omapärane, sest tema kolmikpunkti rõhk on suurem atmosfääri õhust. Ta lahustub vees mõõdukal määral. Suures konsentratsioonis on süsihappegaas inimestele mürgine. Seda gaasi kasutatakse meditsiinis, gaseerimisel, tulekustutites ja toiduainete külmutamisel. Taimedel on fotosünteesimiseks vajalik süsihappegaas. Tahket süsihappegaasi nimetatakse kuivaks jääks ja seda kasutatakse tulekustutites. Lisaks kasutatakse seda ka keevitamise kaitsegaasina. Seda gaasi esineb atmosfääris looduslikult. Igal hingetõmbel eraldub CO 2-te.
klemmiga. Keevituskaare piirkonda kaitstakse sinna juhitava kaitsegaasi joaga. MIG-keevitust loetakse poolautomaatseks, kuna elektroodi etteandmine on mehhaniseeritud, keevitusliikumine e keevituspüstoli liikumine piki õmblust toimub keevitaja käe abil. Parameetrid: Keevitusvooluna kasutatake vastupolaarset alalisvoolu, tugevusega 130 amprit. Traadi paksus on 1,2mm. Kaitsegaasi kulu on 8-10 l/min, traadi ettekandekiirus määratakse nomogrammilt. Lisamaterjalid: Kaitsegaasina kasutatakse Gaasisegu 98% Ar + 2% O2 (AGAMIX), sest keevitatakse roostevaba terast. Keevitamiseks tuleb kasutada roostevaba traati. Tooriku ettevalmistamine: Kokku peab keevitama 3 detaili, seega peab detaili toorikud ise valmistama või sisse ostma. Lihtsam oleks osta sisse vajaliku laiuse ja paksusega toorikud, ning need lõigata või stantsida õigeks pikkuseks. Kuna toode on masstoodanguks on võimalik, et ostetakse sisse kohe õigete mõõtmetega detailid.
(madal pinge ning suur voolutugevus) Keevitusmaterjalide ja kaitsegaaside vajadus Vastavalt keevitatavale materjalile valitakse Keevitamisel kasutatakse lisametallvardaid sobivast materjalist ning sobiva läbimõõduga või keevitustraati. Kasutatakse ka räbusteid elektrood. Vajalik kaitsegaaside (pulber, pasta). Kõrgtemperatuuril gaasileek kasutamine ,et kaitsta keevist väliskeskkonna (atsetüleen+ hapnik)toimib samuti kaitva eest. Kaitsegaasina kasutatakse kihina. süsihappegaasi ja ka süsihappegaasi ning argooni segu. Keevitaja kvalifikatsioon Kvalifikatsioon ei pea olema kõrge. Lühike Madal kvalifikatsioon keevitaja väljaõppe aeg. Eelised Pidev elektrood, lihtne mehhaniseerida, ei Võimalus keevitada kõigis ruumi asendites, teki räbu (vastava kaitsegaasi kasutamisel), saab hästi reguleerida keevitusenergiat,
..300Hz ning hoitakse keevituspinge 12...14V. Kui parameetrid ja kaitsegaasid valitud siis võib materjali maha panna ja kokkukeevitada, sest keevitus on lühike üksiktootmisel. Lisamaterjalid Minu materjal on kõigest 2mm paks seega TIG keevitust kasutades sulatab servad kokku, ilma lisamaterjali(vardaid) kasutamata. Kasutatakse TIG keevitusele omast volfram elektroodi. Keevitades vahelduvvooluga alumiiniumi ja selle sulameid teritatakse volfram elektroodi ots 90 kraadiseks. Kaitsegaasina kasutatakse MISON(Ar+0.03% NO) või puhast Ar(99.99%) ehk Argon 4.8, Argon S. Samuti võib ka kasutada Helium 4.5 kaitsegaasi. Mina valiksin kaitsegaasiks MISON gaasi, sest segugaaside kasutamisel tekib vähem keevitussuitsu ja kahjulikke gaase. Tooriku ettevalmistamine Ma pean kokku keevitama kaks toru detaili, seega pean ma ise valmistama detaili tooriku või seda sisseostma. Selleks, et saada õmbluseta toru peaksin ma Al-Mg toru valmistama valutehnoloogiat kasutades
reguleerimisvõimalus. Keevitaja kvalifikatsioon Lühike väljaõpe. Lühike väljaõpe. Kuna on vaja keevitada Al-Mg sulamist I-tala paksusega 5 mm, siis valituks osutus TIG- keevitus(141). Keevitusviisi määramisel sai otsustavaks see, et on vaja toota ainult üks detail Al-Mg sulamist. 3. TIG-keevituse tehnoloogia Keevituskaar põleb W-elektroodi otsa ja detaili vahel ning on ümbritsetud keevituspõleti suudmikust väljuva gaasijoaga. Kaitsegaasina kasutatakse Argooni, harvem ka Heeliumit, mis kaitseb elektroodi ja keevsvanni ümbritseva õhu eest, ning ühtlasi ka jahutab see keevituspõletit. Õhemate materjalide korral ei lisata lisamaterjali, paksemate materjalide korral kasutatakse lisamaterjali vardaid. TIG tehnoloogias kasutatakse algse vooluna vahelduv voolu (AC), mille toiteallikaks on inverter. 4. Keevitus parameetrite ja lisamaterjalide valik Keevitus parameetrid TIG keevitusel
Argooni kasutatakse transportgaasina katoodpihustusel ja plasmasöövitusel ning kattekihina kristallide kasvatamisel. · Argoon on sobivaks gaasiks ka ICP (Inductively Coupled Plasma Induktiivsidestatud plasma) spektroskoopias. · Argooni kasutatakse aatomiabsorbtsiooni spektromeetrias grafiitpõleti kattegaasina. · Üheks argooni põhilisemaks kasutusalaks on puhtalt või erinevate segudena kaitsegaasina kasutamine kaarkeevituses. · Argooni kasutatakse segudes näiteks fluori ja heeliumiga eksimeerlaserites. · Argoon on üks peamisi gaase, mida kasutatakse hõõglampides, tavaliselt segatuna lämmastiku, krüptooni või neooniga, luminofoortorude puhul segatuna neooni, heeliumi ja elavhõbeda auruga ning türatron-raadiolampide puhul segatuna neooniga. · Argooni kasutatakse isoleergaasina kvaliteetsete mitmekordsete akende juures
Keevituspingeid ja nendest põhjustatud külm- ja kuumpragusid saab vältida liidetavaid toorikuid ette kuumutades või keeviskonstruktsiooni termilise järeltöötlemisega. Antud töös uuritav süsinikteras on küllaltki heade keevitatavuse omadustega. Lisamaterjalide põhimõtteline valik: TIG-keevitus on sulamatu elektrodiga kaarkeevitus, Kus elektroodiks võetakse kas puhtast Volframist või metalliksiididega legeeritud(ThO2, Y2O3,La2O3,ZrO2) volframvarrast. Kaitsegaasina võib kasutada MISON gaasi või teisi valdaval osal Argoonist koosnevaid segugaase vastavalt hinnale. Voolu liik: Ideaalseks vooluliigiks antud keevitusel on päripoolne alalisvool, sest ta tagab stabiilsema keevituskaare, kuid elektroodil eraldub suurem soojushulk.. TIG keevitus vajab püsivvooliallikat milleks sobib Keevitusalalditest trafot ja alalduselemente türistoride, dioodide või seleenalaldite näol. Keevitusalaldeid iseloomustab suur mass ja keskkonnatundlikkus.
vaja keevisõmblust räbust puhastada ja parem on õmbluse kvaliteet. Meetodi puuduseks on sobimatus välistingimustes, väiksem on keevitustraatide valik. Kaitsegaas valitakse keevitamisel sõltuvalt keevitatavast materjalist: näiteks enimlevinud madalsüsinikterastest konstruktsioone keevitatakse enamasti kaitsegaasina süsihappegaasi (CO2) kasutades. MIG/MAG-keevitus on tänapäeval maailmas enimlevinud keevitusmeetod, näiteks laevaehituses ja -remondis tehakse 95% töid MIG/MAG-keevitust kasutades. 3 Koostas: Reppy 21.11.2012 TIG keevitus TIG-keevitamisel e
Eristatakse veel kaarkeevitust inertgaasis (Ar, He) (metal-arc inert gas welding, MIG-welding), selle protsessi tunnusnumber on 131. Kuna mõlemad keevitusprot- sessid erinevad vähe ja nende puhul kasutatakse ühtesid ja samu seadmeid, siis tarvitatakse sageli lühendit MIG/MAG-keevitus. Väga sageli kasutatakse kirjanduses lühendit MIG-keevitus ja selle all mõeldakse ka MAG-keevitust, näiteks poolautomaatkeevitust süsihappegaasis. Roostevaba terase keevitamisel kasutatakse kaitsegaasina argooni väikese (2%) süsihappegaasi lisandiga. Seetõttu loetakse seda keevitusviisi MAG-keevituseks. 8 Kaarjootmine. MIG/MAG-masinat saab kasutada tsingitud, teras- ja roostevabast plekist liidete saamiseks, kus detailide servadele kantakse sulajoodise kiht. Kaare võimsus on väiksem ja kasuta- tud pronkstraatide sulamistemperatur madalam kui liidetavatel metallidel. Kaar ei sulata detailide
sulamiseta, mis võimaldas keevitust teostada ka täitematerjalita (õhukeste materjalide keevitusel). Seda meetodit tuntakse tänapäeval TIG-keevitusena (kaarkeevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas). Mõned aastad hiljem arendati välja MIG- keevitusprotsess (kaarkeevitus sulava elektroodiga inertgaasi keskkonnas), mis kasutas elektroodina pidevalt etteantavat metalltraati. Algselt kasutati nn kaitsegaasidena heeliumi ja argooni. Ljubavski ja Novoshilov kasutasid kaitsegaasina edukalt CO2 , sest see oli kergemalt kättesaadav nn MAG-keevitus (kaarkeevitus sulamatu elektroodiga aktiivgaasi keskkonnas). Selleks ajaks olid enamik tänapäeval kasutatavaid keevitusprotsesse leiutatud. Hiljem lisandusid neile laserkeevitus ja hõõrdkeevitus. Keevitamise liigitus Keevitamiseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb tervikliite saamises ühendatavate detailide vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku või üldise
Gaaslaseritest (CO2) või tahkislaseritest (Nd/YAG laseritest) saadakse suunatav ja fokuseeritav kindla lainepikkusega monokromaatiline elektromagnetkiirgus e. laserkiirgus. Keevituse soojussisestus e. energiahulk õmbluse pikkusühiku kohta on murdosa kaarkeevitusel kasutatavast, mistõttu termomõju tsoon ja keevitusdeformatsioonid on minimaalsed, keevismetalli löögisitkus kõrge. Keevitamisel ei vajata vaakumit, sageli kasutatakse kaitsegaasina heeliumi. Ühe läbimiga saab keevitada kuni 40 mm paksust terast ja keevisõmbluse ristlõige on spetsiifilise kujuga. Kontaktkeevitus e. elekterkontaktkeevitus (RW) on survekeevituse rühma protsesside üldnimetus, kus metallide ühendamine toimub detaile läbiva elektrivoolu ja survejõu rakendamise toimel. Keevisõmbluse geomeetria järgi eristatakse: - punktkontaktkeevitust (RSW), - joonkontaktkeevitust (RSEW), - reljeefkontaktkeevitust (PW), - sulatuspõkk-keevitust (FW),
< 3-5 6-8 9-12 13-15 16-20 > 202 , <2 2 3-4 4-5 5-6 6-7 7-8 8 - 10 , I = (40/50) · d () I = (20-6 d) · d () : I - () d - . 1.1. MIG/MAG tehnoloogia ajalugu Keevitusprotsess MIG/MAG k eevitus sai alguse Ühendriikidest 1948 aastal. Sel ajal oli kaitsegaasina kasutusel heelium ja protsessi kutsuti S.I.G.M.A keevituseks (Shield Inert Gas Metal Arc). Algselt oli S.I.G.M.A mõeldud alumiiniumi ja teiste värviliste metallide keevitamiseks, varsti võeti ta kasutusele ka teraste keevitamisel, sest protsess võimaldas keevitada kiiremini võrreldes teiste keevitus moodustega. Suurt tähtsust omab ka NSV Liidus 1953 aastal venelaste Ljubovski ja Novoshilovi poolt leiutatud võimalus kasutada kaitsegaasina kergesti kättesaadavat ja odavat
metallide (Ti, Al, roostevaba teras) keevitamisel? TIG keevitus 33. Millest lähtub keevitaja keevituselektroodi diameeteri valikul käsitsi kaarkeevitamisel kaetud elektroodidega? Elektroodi läbimõõt valitakse materjali paksuse, õmbluse servakuju ja õmbluse ruumilise asendi järgi. 34. Kuidas kaitstakse keevitusvanni väliskeskkonnaga reageerimise eest kaarkeevitamise erinevate meetodite puhul? MAG keevituse puhul kasutatakse kaitsegaasina nt süsihappegaasi, TIG keevituse puhul kaitstakse keevisvanni inertgaasiga (enamasti argooniga), 35. Milliseid kaitsegaase kasutatakse kaarkeevitamisel kaitsegaaside keskkonnas? MAG- inertgaasi (süsihappegaasi), segugaase (80% Ar + 20% CO), TIG- argooni, heeliumit 36. Milliste termiliste (sulatamisega) keevitusmeetodite puhul leiavad kasutamist keevitusräbustid? Kaarkeevitus räbustis, elekterräbukeevitus, vastakkaarkeevitus 37. Milliseid ülesandeid täidab keevituselektroodide kate
siit järeldus- muutes pumba või mootori töömahtu või reguleerides pumba konstantse jõudluse korral mootorisse antavat õli hulka saab sujuvalt reguleerida käigu ajal pöördekiirust ja momenti. Hüdromootori võimsus N = p*Q / 60 kW; p töösurve, Q - jõudlus l/ min; 10) Kaarkeevitus kaitsegaasis: skeem, põhimõte. Selle keevitusviisi puhul juhitakse kaare tsooni kaitsegaas , mille juga, voolates ümber kaare ka keevitusvanni, kaitseb sulametalli õhuhapniku ja lämmastiku eest. Kaitsegaasina on kasutusel heelium, argoon, lämmastik ning süsihappegaas. Kaitsegaasis keevitatakse käsitsi, poolautomaatselt või automaatselt, sulava või mittesulava elektroodiga. Mittesulava elektroodiga keevitamisel juhitakse kaitsegaas (argoon või heelium) keevitustsooni läbi gaasidüüsi, kaar põleb volframelektroodi ja keevitatava metalli vahel. Kaar süüdatakse kaarvahemiku lühiaegse lühistamisega. Liitekoha täitmiseks antakse keevitustsooni lisametalli keevitustraati. Keevitada võib
malm sulakeevitus survekeevitus sulavelelektroodiga käsikaarkeevitus süsinikterased värvilised metallid 6 Pea meeles Soojusallikaks on elektrikaar. Kaitsegaasis keevitamine sulava elektroodiga ( MIG/MAG ) Sulava elektroodiga keevitamisel antakse gaas kaare tsooni samuti nagu mittesulava elektroodiga keevita- misel. Kaar põleb elektrooditraadi ja keevitatava detaili vahel. Kaitsegaasina kasutatakse inert-(heelium ja argoon) ja aktiivgaase (süsihappegaas) või segugaase (Ar + CO2). Inertgaasid on kasutusel värviliste metal- lide keevitamisel, süsihappegaas legeer -, kõrglegeer- ja süsinikteraste keevitamisel. Keevitatakse poolautomaatselt või automaatselt. 1. Keevituspõleti 2. Põhimetall 3. Elektrooditraat Sele 1. 2. Kaitsegaasis keevitamine sulava elektroodiga Terminid argoon
vitusega võrreldes on suur tootlikkus, kuna puudu- vad ajakaod elektroodi vahetamiseks, keevitamisel ei teki räbu, ei ole vaja keevisõmblust räbust puhas- tada ja parem on õmbluse kvaliteet. Meetodi puudu- seks on sobimatus välistingimustes, väiksem on keevitustraatide valik. Kaitsegaas valitakse keevita- misel sõltuvalt keevitatavast materjalist: näiteks Sele 2.25. Kaarkeevitamine räbustis enimlevinud madalsüsinikterastest konstruktsioone keevitatakse enamasti kaitsegaasina süsihappe- gaasi (CO2) kasutades. MIG/MAG-keevitus on Kaarkeevitamine räbustis on tavaliselt meh- tänapäeval maailmas enimlevinud keevitusmeetod, haniseeritud, aga sageli ka automatiseeritud. Meeto- näiteks laevaehituses ja -remondis tehakse 95% di eeliseks on suur tootlikkus ja keevisõmbluse hea töid MIG/MAG-keevitust kasutades. kvaliteet. Puuduseks on kasutamisvõimalus vaid TIG-keevitamisel e
annaabi.ee 
