2.1.2. põleti, reduktorite ja voolikute korrasolekut; gaaslõikeseadme väljalülitusseadiste korrasolekut, põletile hapniku ja põlevgaasi juurdevoolu õigsust; 2.2. Gaasiballoonide kasutamisel peavad need olema kohastele alustele klambrite või kettidega püstasendisse kinnitatud. 2.3. Balloonide paigutamine läbisõiduteele või vahekäikudesse on keelatud. 2.4. Alustel peavad olema varikatused, mis väldivad õli sattumist balloonile. 2.5. Balloonid tuleb asetada kütteseadmest vähemalt 1 m kaugusele, teistest võimsatest soojusallikatest 5 m kaugusele. 2.6. Ballooni kaitsekuplit ei tohi lahti võtta haamri, meisli või muu sädemeid tekitava tööriista löökidega. Kui kaitsekuppel keeramisel ei avane, tuleb balloon saata kohta, kus ta täideti. 2.7. Pärast kaitsekupli mahavõtmist tuleb balloon üle vaadata ja kontrollida, kas: 2.7.1
A on voolu ristlõike pindala. A = ·r² q = 12 · 0,625²· = 14,72 l/min Mahulised kaod 4% 14,72 : 0,96 = 15,33 l/min Vastus: Silindri toitva pumba minimaalne vajalik tootlikus on 15,33 l/min. Ülesanne 4. Balloon, mille maht on 0,6 m³ on täidetud gaasiga. Balloonile paigaldatud manomeeter näitab rõhku 114 bar. Gaasi temperatuur balloonis on 20ºC. Peale osa gaasi kasutamist näitab manomeeter rõhku 65 bar ja gaasi lõpptemperatuur on 15ºC. Leidke kulutatud gaasi mass kg, kui balloonis oleva gaasi konstant R on 259,8 J/kg deg. Õhu rõhk p' = 1 bar. Antud: V= 0,6 m³ pV=mRt p1= 114 bar =11400000 Pa t1= 20 ºC +273 = 293 K m= , kus m on mass, p on rõhk, v ruumala,
µ = 0,65 vooluhulga tegur q=? (l/min) vooluhulk Lahendus: 2 p q = µ A 2 5 10 5 q = 0,65 3,5 10 -6 = 2,275 10 -6 1000 = 7,2 10 -5 m 3 / s =4,32 l / min 1000 Vastus: Vedeliku vooluhulk läbi drosseli on 4,32 l / min . Ülesanne 10 Balloon, mille maht on V m 3 , on täidetud gaasiga. Balloonile paigaldatud manomeeter näitab rõhku p 1 bar. Gaasi temperatuur balloonis on T 1 °C. Peale osa gaasi kasutamist näitab manomeeter rõhku p 2 bar ja gaasi lõpptemperatuur on T 2 °C. Leidke kulutatud gaasi mass kg, kui balloonis oleva gaasi konstant R on J/kg deg. Õhu rõhk p bar = 1bar. Antud: V=1,5 m 3 ballooni maht p1 = 69bar + 1bar = 70bar = 70 10 5 Pa rõhk algselt T1 = 17 C = 290,15 K gaasi algtemperatuur
μ = 0,65 ρ = 750 kg/m3 2 50 10 5 m3 l q 0,65 0,4 10 5 0,26 10 7 115,47 0,0003 18 750 s min Vooluhulk läbi drosseli on 18 l/min Ülesanne10 Balloon mahuga V = 0,6 m3 on täidetud gaasiga (hapnikuga O2). Balloonile paigaldatud manomeeter näitab rõhku p1 = 114 bar. Gaasi temperatuur balloonis on t1 = 20 °C. Peale osa gaasi kasutamist näitab manomeeter rõhku p2 = 65 bar ja gaasi lõpptemperatuur on t2 = 15 °C. J Leida kulutatud gaasi mass kg, kui balloonis oleva gaasi konstant R = 259,8 kg deg . Õhu rõhk pbar = 1 bar Lahendus pV pV mRT , kus avaldan m
survemutriga, mille keere vastab ventiili stutsi keermele. Atsetüleenireduktorid kinnitatakse balloonidele kinnitusmutri või survepoldi ja klambriga. 1.3.1 Hapnikureduktori skeem 1.Gaasi väljalaske ava 2. Kaas 3. Survevedru 4. Membraan 5. Madalrõhukamber 6. Vooliku ühendus 7. Gaasi sulgemise ventiil 8. Manomeeter (rõhu mõõtmiseks kõrgrõhukambris) 9. Kaitseklapp 10. Survevedru 11. Klapp 12. Manomeeter (rõhu mõõtmiseks madalrõhukambris) 13. Kinnitus balloonile 14. Filter 15. Kõrgrõhukamber Reduktori töökäik: Rõhu all olev gaas voolab balloonist kõrgrõhukambrisse ja takistab klapi avanemist. Gaasi andmiseks tuleb kaanes olevat reguleerkruvi pöörata päripäeva. Kruvi surub kokku survevedru, mis omakorda lükkab ülespoole painduvat membraani. Seejuures tõstab ketas varda abil üles klapi, surudes kokku survevedru, ning gaas pääseb madalrõhukambrisse. Klapi
24) Süsihappegaasis keevitamiseks sobib kõige paremini järgmiste legeerelementide sisaldusega keevitustraat: Si ja Mn 25) Atsetüleeniballooni rõhk täidetult on Mpa (atm): 1,5-1,6 (15-16) 26) Karastuvate teraste keevitamisel külmpragude tekkimise vältimiseks on vajalik: tavalised keevitustehnilised võtted.. 27) Madallegeer- ja süsinikkonstruktsiooniteraste kõige odavamaks kaitsegaaskeevituse viisiks on: sulavelektroodiga keevitus süsihappegaasis (MAG-keevitus) 28) Keevitusgaasi balloonile kinnitatud gaasireduktori ülesandeks on: gaasi rõhu alandamine ja hoidmine etteantud rõhul. 29) Gaasikeevituse leegi võimsust reguleeritakse: põleti erineva läbimõõduga avade suudmiku valikuga. 30) Lõikeriistade teriku kõvasulamplaadid kinnitatakse terakehale: jootmisega. 31) Maksimaalne läbisulatus (läbikeevituse sügavus) saavutatakse: elektronkeevitusega. 32) Laserkeevituse eeliseks on: väike termiline mõju vööndi ruumes ja võimalik keevitada suvalistes gaaside
keevismetalli rafineerimist Question 35 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Vesinik- e. külmpragude vältimiseks teraste keevitamisel: Select one: a. kasutatakse detailide ettekuumutamist b. jahutatakse tooted kiiresti pärast keevitamist c. lõõmutatakse tooted pärast keevitamist d. enne keevitamist kaetakse liitepinnad õliga Question 36 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Keevitusgaasi balloonile kinnitatud gaasireduktori ülesandeks on Select one: a. tootlikkuse tõstmine keevitamisel b. gaasi rõhu alandamine ja hoidmine etteantud rõhul c. keevitaja tööohutuse tagamine d. gaasi rõhu hoidmine balloonis muutumatuna Question 37 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Keevitustraadi põhiliseks erinevuseks võrreldes pealesulatusmaterjalidega (ka traadiga) on Select one: a. madal süsinikusisaldus C < 0,25 % b
Küsimus 35 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Hapniklõikamisel kasutatava atsetüleeni ülesandeks on Vali üks: a. kaitsta metalli oksüdeerimise eest b. suurendada metalli soojusjuhtivust c. põledes hapnikujoas kuumutada metall süttimistemperatuurini d. jahutada põletit Küsimus 36 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Keevitusgaasi balloonile kinnitatud gaasireduktori ülesandeks on Vali üks: a. tootlikkuse tõstmine keevitamisel b. keevitaja tööohutuse tagamine c. gaasi rõhu alandamine ja hoidmine etteantud rõhul d. gaasi rõhu hoidmine balloonis muutumatuna Küsimus 37 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Laserlõikamisega saadud toorikuid iseloomustab Vali üks: a. kitsas lõiketsooni (0,1-0,6 mm), täpsed toorikud, suur lõikekiirus b
z2 geodeetiline kõrgus ristlõikel 2, mis on võrdne h2 ga juhul, kui z1=0, m p1 rõhk ristlõikel 1, Pa; p2 rõhk ristlõikel 2, Pa; vedeliku tihedus, kg/m3. v1 vedeliku voolukiirus ristlõikel 1, m/s; v2 vedeliku voolukiirus ristlõikel 2, m/s; h1-2 hõõrdtakistusest tingitud rõhukadu, m. Vastus: Süsteemi toitva pumba poolt antava vedeliku minimaalne rõhk peab olema 83,1 bari. Ülesanne 10 (variant 4) Baloon mahuga V m3 on täidetud gaasiga. Balloonile on paigaldatud manomeeter näitab rõhku p1 bar. Gaasi temperatuur balloonis on T1 oC. Peale osa gaasi kasutamist näitab manomeeter rõhku p2 bar ja gaasi lõpptemperatuur on T2 oC. Leida kulutatud gaasi mass kg, kui baloonis oleva gaasi konstant R on J/kg deg. Õhu rõhk pbar=1bar. Antud: Gaas CO2 R= 189 J/kg deg V= 1,2 m3 p1= 69 bar =69*105Pa=69*105 N/m2 p2= 32 bar =32*105Pa=32*105 N/m2 T1=16 OC = 289OK T2=12OC=285 OK Leida: mk= ? kg
Välja arvatud atsetüleenireduktorid, innitatakse reduktorid survemutriga, mille keere vastab ventiili stutsi keermele. Atsetüleenireduktorid kinnitatakse ballonidele survepoldi ja klambriga või kinnitusmutriga. Hapnikureduktori skeem 1. Gaasi väljalaske ava 2. Kaas 3. Survevedru 4. Membraan 5. Madalrõhukamber 6. Vooliku ühendus 7. Gaasi sulgemise ventiil 8. Manomeeter 9. Kaitseklapp 10. Survevedru 11. Klapp 12. Manomeeter 13. Kinnitus balloonile 14. Filter 15. Kõrgrõhukamber Reduktor töötab järgmiselt. Rõhu all olev gaas voolab balloonist kõrgrõhukambrisse ja takistab klapi avanemist. Gaasi andmiseks tuleb kaanes olevat reguleerkruvi pöörata päripäeva. Kruvi surub kokku survevedru, mis omakorda lükkab ülespoole painduvat membraani. Seejuures tõstab ketas varda abil üles klapi, surudes kokku survevedru, ning gaas pääseb madalrõhukambrisse.
stutsi keermele. Atsetüleenireduktorid kinnitatakse ballonidele survepoldi ja klambriga või kinnitusmutriga 1. Gaasi väljalaske ava 2. Kaas 3. Survevedru 4. Membraan 5. Madalrõhukamber 6. Vooliku ühendus 7. Gaasi sulgemise ventiil 8. Manomeeter 9. Kaitseklapp 10. Survevedru 11. Klapp 12. Manomeeter 13. Kinnitus balloonile 14. Filter 15. Kõrgrõhukamber Reduktor töötab järgmiselt: Rõhu all olev gaas voolab balloonist kõrgrõhukambrisse ja takistab klapi avanemist. Gaasi andmiseks tuleb kaanes olevat reguleerkruvi pöörata päripäeva. Kruvi surub kokkusurvevedru, mis omakorda lükkab ülespoole painduvat membraani. Seejuures tõstab ketas varda abil üles klapi, surudes kokku survevedru, ning gaas pääseb madalrõhukambrisse.Klapi avanemist takistab peale kõrgrõhukambris oleva gaasi
arvatud atsetüleenireduktorid, innitatakse reduktorid survemutriga, mille keere vastab ventiili stutsi keermele. Atsetüleenireduktorid kinnitatakse ballonidele survepoldi ja klambriga või kinnitusmutriga. 14 3.8 Hapnikureduktori skeem 1. Gaasi väljalaske ava 2. Kaas 3. Survevedru 4. Membraan 5. Madalrõhukamber 6. Vooliku ühendus 7. Gaasi sulgemise ventiil 8. Manomeeter 9. Kaitseklapp 10. Survevedru 11. Klapp 12. Manomeeter 13. Kinnitus balloonile 14. Filter 15. Kõrgrõhukamber 15 Reduktor töötab järgmiselt. Rõhu all olev gaas voolab balloonist kõrgrõhukambrisse ja takistab klapi avanemist. Gaasi andmiseks tuleb kaanes olevat reguleerkruvi pöörata päripäeva. Kruvi surub kokku survevedru, mis omakorda lükkab ülespoole painduvat membraani. Seejuures tõstab ketas varda abil üles klapi, surudes kokku survevedru, ning gaas pääseb madalrõhukambrisse
arvatud atsetüleenireduktorid, innitatakse reduktorid survemutriga, mille keere vastab ventiili stutsi keermele. Atsetüleenireduktorid kinnitatakse ballonidele survepoldi ja klambriga või kinnitusmutriga. 13 3.8 Hapnikureduktori skeem 1. Gaasi väljalaske ava 2. Kaas 3. Survevedru 4. Membraan 5. Madalrõhukamber 6. Vooliku ühendus 7. Gaasi sulgemise ventiil 8. Manomeeter 9. Kaitseklapp 10. Survevedru 11. Klapp 12. Manomeeter 13. Kinnitus balloonile 14. Filter 15. Kõrgrõhukamber 14 Reduktor töötab järgmiselt. Rõhu all olev gaas voolab balloonist kõrgrõhukambrisse ja takistab klapi avanemist. Gaasi andmiseks tuleb kaanes olevat reguleerkruvi pöörata päripäeva. Kruvi surub kokku survevedru, mis omakorda lükkab ülespoole painduvat membraani. Seejuures tõstab ketas varda abil üles klapi, surudes kokku survevedru, ning gaas pääseb madalrõhukambrisse. Klapi
9. korrasolekut; 10. - põletile hapniku ja põlevgaasi juurdevoolu õigsust; 11. - reduktori ja vahetihendi olemasolu. 12. 5. Kui kasutatakse atsetüleeni- ja hapnikuballoone, peavad need olema sellekohastele 13. alustele klambrite või kettidega püstasendisse kinnitatud. Balloonide paigutamine 14. läbisõiduteele või vahekäikudesse on keelatud. Alustel peavad olema varikatused, mis 15. väldivad õli sattumist balloonile. Balloonid tuleb asetada kütteseadistest vähemalt 1 m 16. kaugusele, teistest võimsatest soojusallikatest 5 m kaugusele. 17. 6. Ballooni kaitsekuplit ei tohi lahti võtta haamri, meisli või muu sädemeid tekitava 18. tööriista löökidega. Kui kaitsekuppel keeramisel ei avane, tuleb balloon saata kohta, kus 19. ta täideti. 20. 7. Pärast kaitsekupli mahavõtmist tuleb balloon üle vaadata ja kontrollida, kas: 21
Juhuslikkuse poolest võib ikkagi tekkida gaasi lagunemine mitte ettevaatliku ballooni käsitlemise tulemusel. See kas kukkus või sai põrutada, kuumenes üles või mittekorras seadmetega, mille tulemusel keevitusleek võib sattuda ballooni tagasilöögi tagajärjel. Atsetüleeni lagunemise ilmingud on sellised: ballooni soojenemine ülemises osas, mis näitab protsessi algust; rõhu tõus balloonis (seda näeb ainult siis, kui reduktor on kinnitatud balloonile); kui peale tagasilööki gaas, mis tuleb reduktorist, sisaldab tahma ja omab erilist lõhna. Kui on tekkinud sellised kahtlustused, tuleb kiiresti sulgeda ballooni ventiil, eemaldada kõik seadmed balloonilt ja asuda ohu kõrvaldamisele. Balloon hakkab ülemisest otsast soojenema ja kui kannatab (umbes 50º C) veel kätt peal hoida, tuleb balloon viia ohutusse kohta teda külma veega kogu aeg pealt jahutades
klamber käepide põlevsegu seade , töörõhk tööriist keevitusvoolik , Sele 3.7. Juhised keevituspõletite kästsemiseks 3.5. Surugaasireduktorid 1. Gaasi väljalaske ava 2. Kaas 3. Survevedru 4. Membraan 5. Kõrgrõhukamber 6. Vooliku ühendus 7. Gaasi sulgemise ventiil 8. Manomeeter 9. Kaitseklapp 10. Survevedru 11. Membraan 12. Manomeeter 13. Kinnitus balloonile 14. Filter 15. Madalrõhukamber Sele 3.8. Hapnikureduktori skeem 31 Metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel peab gaasi töörõhk olema madalam balloonis või gaasitorustikus olevast rõhust. Gaasi rõhku alandatakse reduktoritega. Reduktoriks nimetatakse seadet, mis vähendab balloonist võetava gaasi rõhku kuni töörõhuni ning automaatselt hoiab selle püsiva, sõltumata
annaabi.ee 
