Uus TIG keevitus. (1)

Sisukord
Sisukord
Sissejuhatus 2
TIG KEEVITUSAPARAADI EHITUS. 3
TIG keevitusega saab keevitada: 4
TIG keevitusseade. 4
Alalisvooluga keevitamine . 5
Vahelduvvooluga keevitamine. 5
Vahelduvvoolu aparaat . 6
TIG keevituspüstolite tüübid. 8
Keevituselektroodid. 8
Keevitusvoolu mõju elektroodile. 10
Kaitsegaasid TIG keevitamisel. 11
Lisamaterjalid ja nende tähistamine. 12
Keevitusdefektid TIG keevitamisel. 15
Defektide tekkimine keevitusaparaadist. 19
Kasutatud materjal 23

Sissejuhatus

TIG keevitusega saab keevitada ka segamaterjale, nende hulgas malmi ja kasutatakse seda viisi torustike keevitamiseks . Põhiliselt TIG keevitus kuulub roostevabade ja happelise koostisega terasest torude keevitamiseks.
TIG keevitusega on võimalik keevitada alates 0,1 mm alates ülespoole. Põhiline materjali paksus keevitamisel on 0,5...6 mm. Keevitada saab kõigis ruumilistes asendites.
TIG keevitus sulamatu elektroodiga
kaitsegaasi keskkonnas.

TIG KEEVITUSAPARAADI EHITUS.

1. Seina kontakt.
2. Keevitusseade.
3. Keevitusvoolu juhe.
4. Tagasivoolu kaabel .
5. Tagasivoolu kaabli klemm .
6. Kaitsegaasi balloon. koos reduktori ja kulumõõtjaga.
7. Kaitsegaasi voolik.
8. Keevituspõleti.
9. Lisamaterjali varras.
10. Keevitatav detail.
11. Volframelektrood.
12. Elektroodi pinguti ja voolujuht (tsangi).
13. Keevituskaar.
14. Sula keevisvann.
15. Keevitusõmblus.
16. Kaitsegaasi keskkond.
17. Nool näitab tegelikku keevitussuunda.

TIG keevitusega saab keevitada:

• alumiiniumi ja tema sulameid ;
  
• roostevaba - ja happelist terast;
  
• vaske ja tema sulameid;
  
• niklit ja tema sulameid;
  
• titaani ja tema sulameid;
  
• magneesiumi ja tema sulameid.
  

TIG keevituse eelised:

• sobib pea kõikide materjalide keevitamiseks;
  
• keevitusvoolu on lihtne sättida;
  
• soojussisestust hea juhtida;
  
• hea sulatus ;
  
• võimalik keevitada õhukest materjali;
  
• võimalik keevitada ilma lisaaineta;
  
• ei tekita räbu;
  
• keevitusprotsess on hästi jälgitav;
  
• ei tekita pritsmeid ;
  
• juurepind on puhas, kui kasutatakse juuregaasi.
  

Puudused:

aeglane keevituskiirus paksude materjalide puhul;

• tundlikkus keevituskiirusele;
  
• tundlikkus materjali puhtusele;
  
• vajalik juuregaasi olemasolu.
  

TIG keevitusseade.

TIG keevitusseade on sama, mis kaarkeevitamisel. Seade võib olla alaldi , kust saadakse alalisvoolu (DC) või vahelduvvoolu (AC). Uuemad seadmed on varustatus juba mõlema vooluliigiga, mida saab valida vastavalt vajadusele.
TIG keevitusvoolu iseloomustab järsult
langev katakteristika. Keevitamisel keevitus-kaare pikkus vahetub kergesti, kuna käsi
ei püsi detailist ühel kaugusel ja sellest
tekib pinge muutus. Voolutugevus
muutub võrreldes pinge muutusega
õige vähe nagu graafikult näha. TIG
keevitusseade sobib ka käsikaar-
keevituseks.
TIG keevitamisel kasutatakse alalisvoolu,
kus elektroodis võib olla miinus - kui ka
plusspoolus ja samuti vahelduvvoolu.
Alalisvooluga keevitamisel on põhiliselt elektroodis miinuspoolus. Ettevaatust : jälgige seda, et keevitamisel pluss-poolega oleks põletis õige läbimõõduga elektrood . Vastasel juhul võib põletada kas elektroodi või isegi põleti maha.

Alalisvooluga keevitamine.

Alalisvooluga keevitamisel on elektrood lülitatud perioodi miinuspoolusega ja siin elektronid eralduvad elektroodilt (st. katoodilt) ja siirduvad plusspoolusele (anoodile) ja muutuvad plusspoolusel gaasiioonideks. Ioonide liikumise tagajärjel tekib nende vahel erinev soojushulk , kusjuures eraldub plusspoolele (elektroodilt) 70% ja miinuspoolele (detaililt) 30% soojushulgast.
Vahetades perioodi poolust, muutub ka elektronide ja gaasiioonide liikumise suund. Siin eraldub elektroodile juba 70% soojusest ja 30% detailile, mille tulemusel suure voolu tõttu elektrood sulab. Kasutades sellist võimalust, peab elektrood olema suurema läbimõõduga. Kui elektrood 1,6 mm kannatab voolu kuni 125 A miinuspoolega, siis plusspoolega peaks see olema juba 6,4 mm.
Miinuspoolega keevitades saame sügavama läbikeevituse kui plusspoolega keevitades, see eest plusspoolega madalama ja laiema keevisõmbluse.
Perioodi plusspoolega keevitamisel on metallipinda puhastav toime, mida saab ära kasutada alumiiniumi keevitamisel. Keevituskaares 1 liikuvad ioonid 2 lõhuvad oksiidikihti 4, eemaldades oksiidiosad 3 metalli pinnalt.
Seda osa saab kasutada alumiiniumi keevitamisel, kuid siiski vastavalt elektroodi võimsusele.

Vahelduvvooluga keevitamine.

Vahelduvvooluga keevitamisel muutub poolused 100 korda sekundis vastavalt pinge sagedusele vooluvõrgus. Poolperioodi ajal toimub keevitamine miinuspooluse ajal ja metalli puhastamine oksiidi kilest plusspooluse teise poolperioodi ajal. Sellist moodust tuleb kasutada alumiiniumi ja tema -sulamite ning magneesiumi ja magneesiumisulamite keevitamiseks.
Keevitusvoolu liigi kasutamine erinevate metallide keevitamiseks.
Keevitatav materjal
Alalisvool (DC)
Vahelduvvool (AC)
Alumiinium
x
Magneesium
x
Alumiiniumpronks
x
Tinapronks
x
Teras
x
Roostevaba teras
x
Vask
x
Nikkel ja tema sulamid
x
Titaan
x

Vahelduvvoolu aparaat.

Voolikute pakett
Võrgu toide
Tema osad:

Trafo ;

Kõrgepinge sageduse tekitamise transformaator – mis toodab kõrgsagedusega impulsse kaare kontaktivabaks süütamiseks;

Kaitse drossel ja kondensaator – kaitseb trafot 1 kõrgsagedus impulsside eest, mis võivad vigastada trafo mähist;

Filter -kondensaator – silub erinevaid poollaineid, mis tekivad keevitusprotsessides, omab alaldi effekti ;

Kaitsegaasi magnetklapp – kaitsegaasi voolu reguleerimiseks;

Juhtpaneel – keevitusprotsessi juhtimiseks .

Veepump ja relee – jahutusvee ringlemiseks ja relee kontrollib jahutusvee taset ja selle puudumisel lülitab keevitusvoolu välja.
Peale selle on aparaadis alaldi plokk ja ventilaator alaldi ploki kui ka jahutusvee jahutamiseks.
TIG keevituspõleti.
1. Gaasidüüs; 6. Keevitusaparaadi töö lüliti.
2. Volfram elektrood; 7. Kaitsegaas töökohale.
3. Elektroodi survehülss e. tsangi. 8. Jahutusvee pealejooks.
4. Elektroodi kate e. kübar. 9. Keevitusvoolu juhe.
5. Kaitsegaas. 10. Jahutusvee tagasijooks jahutisse.

TIG keevituspüstolite tüübid.

Keevituspüstoli kuju
Jahutuse viis
Keevitusvoolu suurus
Normaalne
Kaitsegaasiga jahutatav põleti.
Kaitsegaasi ja vesijahutusega põleti.
Keevitusvoolu suurus kuni 200 A.
Keevitusvoolu suurus alates 160- nest amprist.
Pikendatud
Kaitsegaasiga jahutatav põleti.
Keevitusvoolu suurus kuni 200 A.
Lühike
Kaitsegaasiga jahutatav põleti.
Keevitusvoolu suurus kuni 200 A.
Vajutades lülitile antakse põletisse vastavalt reguleerituse astmele kaitsegaas koos
jahutusvee ringlusega ja seejärel keevitusvool .
Gaasi suudmikud vastavalt elektroodi läbimõõdule.
Elektroodi Ø
Suudmiku nr.
Elektroodi Ø
Suudmiku nr.
0,5
4 – 5
3.2
6 – 7 – 8
1,0
4 – 5
4,0
8 – 10
1,6
4 – 5 – 6
6,4
10 – 12
2,4
5 – 6 – 7
8,0
12 – 15

Keevituselektroodid.

Põhilised keevituselektroodid on valmistatud 2% sisaldusega tooriumi oksiidiga, mis on kasutuses kogu maailmas. Peale selle kasutatakse veel nagu tsirkooniumi, lantaani, tseesiumi oksiide ja harukordseid muldmetalle. Kasutusel olevad elektroodid , nende koostis, tähistus ja kasutusala.
Kood
Oksiidi lisand
Värvi kood
Kasutusala
Märkused
WS
Haruldane muldmetall
türkiissinine
keevitus
Birjuzovõi
WL10
0,90-1,2 La2O3
must
lõikamine
Lantaan
WL20
1,80-2,20 La2O3
sinine
lõikamine
Lantaan
WC20
1,80-2,20 CeO2
hall
keevitus
Tseerium
W
---------------
roheline
keevitus
puhas volfram
WZ4
0,30-0,50 ZrO2
pruun
keevitus
lõikamine
tsirkoonium
WZ8
0,70-0,90 ZrO2
valge
keevitus
lõikamine
tsirkoonium
WT10
0,90-1,20 ThO2
kollane
keevitus
Toorium
WT20
1,80-2,20 ThO2
punane
keevitus
Toorium
WT30
2,80-3,20 ThO2
violetne
keevitus
Toorium
WT40
3,80-4,20 ThO2
oranz
keevitus
Toorium
WS — tuleviku elektrood, mis ei oma radioaktiivseid lisandeid.
W — puhas volfram elektrood:
eelised – odav, kaar põleb stabiilselt , alalisvooluga väike alaldav toime.
puudused – halvad süütamise omadused, väikene vastupidavus, piiratud voolutugevus keevitamisel
WT — tooriumoksiidiga elektrood:
eelised – vastupidavad, talub suurt keevitusvoolu, head süütamise omadused.
puudused – kallid, vahelduvvooluga keevitamisel väheneb alaldav toime, piiratud kaare põlemise stabiilsus.
Elektroodide läbimõõdud: 0,5; 1,0; 1,6; 2,4; 3,2; 4,0; 6,4 ja 8,0 mm.
Elektroodide pikkused: 50; 75; 150 ja 175 mm.
Elektroodide tähistamine: Elektrood DIN 32528 — 1,6 — 75 — WT10
Tarne vorm
Standardi number
Elektroodi diameeter
Elektroodi pikkus
Elektroodi mark
Elektroodide teritamine . Terased.

Keevitusvoolu mõju elektroodile.

Voolu tugevus
Elektrood tuleb teritada vasta- väike õige suur
valt kasutatava keevitusvoolu
suurusele. Kui elektrood teri-
tada liiga peenike , siis keevi -
tamisel ots sulab ja osakesed
satuvad õmblusesse ja tekitab
defekte.
Kui elektrood teritada liiga töm-
bi otsaga, siis keevituskaar on
liiga lai ja ei sulata vajaliku
ulatusega. Väikese vooluga on
kaar liiga lai ja väikese sula-
tus sügavusega.
Lubatavad ja soovitatavad voolutugevused elektroodidele.
Elektroo-di Ø mm
Alalisvool (A)
DC (käepide - )
Alalisvool (A)
DC (käepide +)
Vahelduvvool
AC (A)
Puhas volfram
Volfram oksiidiga
Puhas volfram
Volfram oksiidiga
Puhas volfram
Volfram oksiidiga
0,5
2-20
2-20
-------
-------
2-15
2-15
1,0
10-75
10-75
-------
-------
15-55
15-70
1,6
40-130
60-150
10-20
10-20
45-90
60-125
2,0
75-180
100-200
15-25
15-25
65-125
85-160
2,4
130-230
170-250
17-30
17-30
80-140
120-210
3,2
160-310
225-330
20-35
20-35
150-190
150-250
4,0
275-450
350-480
35-50
35-50
180-260
240-350
5,0
400-625
500-675
50-70
50-70
240-350
330-460
6,3
550-875
650-950
65-100
65-100
300-450
430-575
Argooni kulu - liitrit minutis täpse määramise diagramm.

Teras ja roostevaba teras.

Alumiinium, magneesium ja vask.

Nikkel.
Materjali paksus mm. Düüsi Ø mm.
Kõrvalekalded antud diagrammist võivad juhtuda:

• keevitusvanni suurusest ;
  
• erinevast keevitamiskiirusest;
  
• erinevad tsoonid soojuse hajumisest;
  
• keevituspõleti võnke ulatusest.
  

Kaitsegaasi argooni kulu määratakse keevitusdüüsi läbimõõdu järgi. Mida õhem on keevitatav metall , seda väiksem peab olema gaasidüüsi läbimõõt. Paksema materjali keevitamisel tuleb juure keevitamiseks valida väiksema läbimõõduga düüs ja järgnevad kihid juba suurema düüsiga, mis kataks kaitsegaasiga kogu õmbluse pealispinna. Seega tuleb ka suurendada kaitsegaasi kogust.

Kaitsegaasid TIG keevitamisel.

Kaitsegaasi ülesandeks on kaitsta volframelektroodi, stabiliseerida kaare põlemist, ümbritseda keevitusvanni ja kaitsta seda õhus oleva hapniku ning lämmastiku toime eest.
Kaitsegaasid vastavalt keevitusviisile ja materjali kasutusele.
Kaitsegaas
Grupp
Kasutusala
Materjali tüüp
Argoon (Ar)
Heelium (He)
Argoon/heelium
I
TIG
MIG
Kõik metallid
Värvilised metallid
Ar/O2 (Ar/CO2)
M1
MAG
Kõrglegeeritud terased
Ar/CO2
M2
Mittelegeeritud ja vähelegeeritus terased.
Ar/CO2/O2
M3
CO2
C
Ar/He
50%Ar+ 50%He
Juure kaitse-gaasid.
Eriti tundlikud metallid, (Ti)
Formiirgaas (N2/H2)
97%N2 +3%H2
Kõigile ülejäänud metallidele.
Formiirgaas (N2/H2)
90%N2 +10%H2
N2
100% N2
Kui formiirgaasis on vesinikku 10% ulatuses, siis tuleb see kõrvale juhtida ja panna põlema nii, et ei tekitaks tulekahju.
Keevituskaare süütamine metalli puutega .
Selleks, et volframelektroodi otsa ja detaili vahel süttiks keevituskaar, peab nendevaheline ala muutuma elektrijuhiks. Kõrge temperatuuri abil muutub kaitsegaas elektroodi süütamisel elektrijuhiks.
TIG keevitamisel on elektrikaare süütamiseks kaitsegaasi keskkonnas kaks moodust: eleltroodi puutega vastu detaili ja kontaktivaba süütamine.
Puutega süüde.
Detailil puutega süütamisel võib keevitusvanni sattuda elektroodi tükikesi, samuti puruneb või sulab eletroodi ots ja selle tulemusel põleb keevituskaar ebastabiilselt. Kui kaare süütamine toimub abiplaadil, mis on vasest , saame vältida osakeste sattumist keevitusvanni. Volframi osakesed keevisõmbluses moodustavad defekte.
Selline kaare süütamise võimalus on olemas sainult alalisvooluga keevitamisel.
Keevituskaare süütamine väljaspool detaili puudet .
Vajutades põleti lülitusnupule teki-tatakse kõrgsage-dusliku ja kõrge-pingevooluga sä-delahendus ning süüdatakse kaar, mille järel keevitus-
vool saavutab etteantud
voolutõusu ajale seatud keevitusvoolu väärtuse. Kaare süütamist mõjutab elektroodi kaugus detailist, kaitsegaasi kulu ja detailiga ühendatud tagasivoolu klemmi ülemineku takistus.
Sellise moodusega saab kaart süüdata nii alalisvoolu kui ka vahelduvvooluga.
Tähiste selgitus : I — kõrgsageduslike impulsside tootja;
G — keevitusvoolu seade.

Lisamaterjalid ja nende tähistamine.

TIG keevitusvardad konstruktsiooniteraste keevitamiseks.
Keevitusvarraste läbimõõt:
1,0; 1,2; 1,6; 2,0; 2,4; 3,0; 3,2; 4,0; 5,0; 6,0.
TIG keevitusvarda tähistamine:
Keevitusvarras DIN 8559 – WSG 2 – 2,4
Tarne vorm
Standardi number
Keevitamise vorm
Varda tüüp
Varda diameeter
TIG keevitusvardad kuumuskindlate teraste keevitamiseks.
2,0
15 Mo 3 Keevitatav materjal 10 Cr Mo 9 10
1,5
SG MO Keevitusvarras SG Cr Mo 2
1,0
0,5
0
C C Mo Mo C C Mo Mo Cr Cr
N1668 W 46 3 W2Mo keevitusvarda keemiline koostis
0,08...0,12% C; 0,3...0,7% Si; 0,9..1,3% Mn; 0,4..0,6% Ni.
TIG keevitamisel kasutatakse lisamaterjale, mis võimaldavad keevitada materjale töötemperatuuriga alates -45º...550º C, kui sinna on lisatud 0,5% Mo. Siia kuuluvad mitte- ja vähelegeeritud, samuti peentera terased. TIG keevitus sobib keevitamiseks õhukese materjali ja väikese diameetriga torude keevitamiseks, kus seinapaksus ei ületa 6 mm. Paksemate detailide puhul keevitatakse juure kiht TIG keevitusega ja ülejäänu tootlikuma (MMA või MSG) keevitusviisiga. Enne keevitamist tuleb keevitustsooni pinnad hoolikalt puhastada . TIG keevitusvardad omavad suurendatud räni (Si) sisaldust, mis hoiab keevitusvanni vedelvoolava. Kui kasutada TIG vardaid gaaskeevitamisel, siis muutub keevitusvann hästi vedelvoolavaks ja tekitavad poorse õmbluse. Seega on tähtis mitte kasutada TIG vardaid gaaskeevituseks ja gaaskeevituse vardaid TIG keevitamiseks.
Keevitusvarda läbimõõdu valik vastavalt materjali paksusele
Keevitatav materjal
1-2
3
4
5
Varda diameeter
1,6
2,4
2,4..3,2
2,4..3,2
Tegevused keevitusvoolu sisselülitamisel TIG keevitamisel.
TIG keevitusaparaadi tööle rakendamine algab keevitus parameetrite seadmisest. Seatakse paika kaitsegaasi voolamise aeg enne lülitust, keevitusvoolu tõus vajaliku väärtusen. Kui meil on tegemist impulsskeevitusega, siis tuleb sättida tema sagedus ja impullsi voolutugevus. Keevitamise lõpetuseks määrame samuti keevitusvoolu vähenemise ja kaitsegaasi pealejooksu aja õmbluse oksüdeerumise vältimiseks. Kui need on paigas, võime asuda keevitama. Selleks vajutama käepideme nupule, mille tulemusel lülitub sisse kõigepealt kaitsegaasi pealevool, seejärel kõrgsagedus impulsside generaator , tekitades kaarlahenduse, mille tulemusel süttib keevituskaarilma detaili puutumata. Valitud aja jooksul saavutab ta valitud võimsuse ja kui materjal on muutunud sulaks kaitsegaasi keskkonnas, saab keevitamist alustada. Külmale pinnale mitte lisamaterjali lisada. Vabastades lüliti, hakkab keevitusvoolu tugevus langema meie valitud aja jooksul. Olenevalt, mida me keevitame ja millise voolutugevusega, tuleb keevitusvoolu languse aeg ka vastavalt paika panna. Väiksema voolutugevuse korral lühem ja suurema voolutugevuse puhul pikem aeg eriti alumiiniumi ja roostevaba terase keevitamisel. Seda tegemata ei keevitu õmblus eelmise osaga hästi kokku, tekitades õmbluse lõppu kraateri. Materjalide omadusest lõpetab keevituse kaitsegaasi voolamise aeg, mille tulemusel kaitstakse keevitusvanni oksüdeerumise eest. Alles siis võime keevitupüstoli eemaldada keevitusvanni kohalt. Varem eemaldades ei saa me kvaliteetset õmblust, kuna õmblus oksüdeerub välisõhu toimel.
Erinevalt gaaskeevitusest, kui põleti kaugus suureneb keevitusvannist, kus leegi temperatuur väheneb, siis TIG keevitamisel soojussisestus keevitusvanni suureneb. Elektroodi otsa väljaulatus gaasidüüsist on vahemikus 3..6 mm.

Keevitusdefektid TIG keevitamisel.

Sageli esinevad keevitusdefektid TIG keevitamisel kaitsegaasis:
Keevitamisel mõjutavad tingimused vigade tekkeks.
Vuugi ettevalmistus: Keevitusaparaadi seade:
Vuugi vorm; Pinge/vool;
Vuugi mõõtmed; Iseloomustus;
Keevitatava koha puhtus . Kaitsegaasi kogus.
Keevituspõleti juhtimine: Lisamaterjali juhtimine:
Põleti õige liikumiskiirus ; Varda õiged liigutused.
Põleti õige pendelduse ulatus;
Põleti pea õige kalle keevitatava
materjali suhtes ja keevituskaare
pikkus.
Vead, mis tekivad volframi osakestest .
Volframi osakesed keevitusõmbluses on defektid . Nad viivad pragude tekkele.
Volframi osakesed alumiiniumi sees
viivad juba materjali purunemisele.
Kui tuline volframelektroodi ots puutub kokku keevitusvanniga, siis keevitus-vanni satuvad ka volframelektroodi tükikesed.
Kui tuline volframelektroodi ots puutub kokku lisamaterjali vardaga, siis volframelektroodi tükid kleepuvad varda külge ja sealt edasi satuvad koos vardaga keevisõmblusesse.
Kui keevitamisel alalisvooluga
( - miinus elektroodis) toimub volf-ramelektroodi ülekoormus, võib elektrood puruneda ja tükid satuvad keevisõmblusesse.
Kui keevitamisel vahelduvvooluga toimub volframelektroodi ülekoormus, siis elektrood sulab ja elektroodi tilgad satuvad keevisõmblusesse.
Eespool vaadeldud nähtused on kõik defektid, mis tekivad elektroodi purunemisest, puutest keevitusvanniga või lisavardaga, ülekoormusest ja elektroodi sulamisest, tuleb elektrood keevitamise jätkamiseks uuesti teritada, st. puhastada elektrood sinna kleepunud materjalist ja samuti oksüdeerunud lisamaterjali ots eemaldada selle äralõikamise teel.
Keevitatava materjali pinnal olev oksiidi kiht tuleb enne keevitamisele asumist eemaldada metallharjaga või mehaaniliselt. Eriti tähtis on see alumiiniumi ja tema sulamite keevi-tamisel, kuna oksiidide sulamistem-peratuur on suurem kui materjalil enda oma, vastavalt 2050º ja 660º C. Kui oksiidid satuvad keevitus-vanni, siis keevisõmbluses tekivad
defektid.
Põhjused:
Metalli pind ei ole küllaldaselt puhas.
Lisamaterlali varras ei ole küllaldaselt puhas.
Traagelõmbluselt üleminek pole korrali-kult puhastatud .
Tagajärg:
Oksiidi osakesed lähevad üle õmblusesse, tekitades defekte.
Põhjused:
Kuum lisavarda ots on väljunud kaitsegaasi keskkonnast, kus ta välisõhu toimel oksüdeerub.
Tagajärg:
Oksiidi osakesed lähevad üle õmblusesse, ehk keevitusvanni.
Mitteservatud ala on väga kõrge, mille tulemusel allosas ei keevitu servad kokku, tekib oksiidi ala.
Alumiiniumi keevitamiseks tuleb kalduservamata alumine osa ka kaldu servata oksiidide paremaks väljavoolamiseks.
Õmblus on juure poolt tugevasti oksüderunud eriti roostevaba terase keevitamisel. Siin tuleb keevitamist läbi viia vastava abinõuga, kus voolab juure kaitsegaas mis on kinnitatud juurepoolsele küljele. Kaitsegaasi õige koguse puhul saame ilusa läikiva pinnaga juureõmbluse.
Pooride teke keevisõmbluses.
Kaitsegaasi kogus on liiga väike või kasutatakse liiga suurt gaasidüüsi.
Tekivad poorid õmblusse.
Kaitsegaasi kogus on liiga suur või düüs liiga väikene, mille tulemusel toimub gaasi keerutamine, mis võtab endaga kaasa välisõhku, tekitades õmblusesse poore.
Põleti on liiga kaugel ja selle tulemusel ei toimu õmbluse täielikku kaitset kaitsegaasi poolt.
Gaasidüüs on liiga väike, mille tulemusel jääb osa õmblusest kaitsegaasi poolt kaitsmata. Gaasidüüsi suurus peaks olema vähemalt 1,5 korda suurem keevitusvanni laiusest.
Küljetuul kiirusega 1 m/s viib kaitsegaasi kõrvale ja õmblusesse tekivad poorid.
Põleti on liiga kaldu ja gaasivool imeb endaga kaasa lisaõhku, tekitades poore. Põleti kalle peaks olema keevitatava pinna suhtes 80º-di juures.
Düüs on pritsmeid täis, mustunud või sealt on tükk purunemisel välja kukkunud. Kaitsegaas väljub mitte nii nagu vaja, toimub gaasi keerutamine ja haaratakse kaasa lisaõhku ja tekivad õmblusse poorid.
Vesijahutusega põleti omab ebatihedusi, millest pihkub välja jahutusvedelikku, mis koos kaitsegaasiga satub keevisõmblu-sesse, mille tulemusel tekivad poorid.
Keevitatava metalli pind on kaetud kas õli, rasva, mustusega, värviga või on märgunud. Metall tuleks puhastada enne keevitamisele asumist. Seda tegemata satuvad keevisõmblusesse poorid.
Vead detailide ühendamisest.
Vuugi ettevalmistusega on tehtud liiga väike kalle, mille tulemusel jääb alumine osa läbi keevitamata. Soovitav kalle 60º, see on mõlemalt poolt 30º+30º.
Servamata osa on liiga kõrge, tekib läbikeevitamatus. Soovitatav kõrgus 1,0...1,5 mm.
Kahe detaili vaheline ala on liiga väike, tekib jälle läbikeevitamatus.
Soovitatav laius paksemate detailide puhul 1,0...2,0 mm, õhukesed võib servad kokku panna ja teostada keevitus lisamaterjalita või lisamaterjaliga.
Servade sulatus pole küllaldane liiga kiire keevituskiiruse tõttu või on kasutatud põleti valet juhtimist, st. vasakult paremale keevitamisel, s.t. vasakukäelistel paremalt vasakule.
Mitme läbimi või kihiga keevitami-sel tekib kihtidevaheline läbikeevi-tamatus eelmise kihi liiga kõrge väl-jaulatuse tõttu. Vigade vältimiseks tuleb õmbluse kõrgendus maha lihvida ja siis jätkata keevitamist.
Kraateri vea tekkimise põhjused:

• keevitusvool on liiga suur;
  
• keevituskiirus on liiga aeglane;
  
• keevituskraater ei ole täielikult täidetud ja keevitamine on liiga järsku lõpetatud.
  

Selle vältimiseks tuleb valida õige keevitusvoolu suurus, vajalik keevituskiirus ja lisavarrast tuleb lisada niikaua kuni ta veel sulab, ehk suurendades voolu langemise aega ja sellega siis täitub ka kraater.

Defektide tekkimine keevitusaparaadist.

Liiga tugevast paindest või vanane -misest tekkinud voolikute paketi purunemine .
Kaar põleb ebastabiilselt. Murdekohas toimub gaasi pihkumine, tagasivoolu kaabli murdekohad kuumenevad üle, mis võivad viia tulekahju tekkimiseks.
Tagasivoolu kaabli klemm pole korralikult ühendatud või ühenduskoht puhastamata.
Kontakttakistus on suur ja ebaühtlane. Tekivad raskused kaare süütamisel ja kaar põleb ebastabiilselt.
Voolikute pakett on millegi raske eseme all või tugevasti painutatud.
Takistatud kaitsegaasi pealevool, kogus väike, tekitades poore õmbluses. Vesijahutusega põletis vähese jahutu -sega võib põleti üle kuumeneda, mis viib põleti rivist välja.
Enne ja pärast keevitamise lõppu ei tule kaitsegaasi vajalikul kogusel ja magnetventiil liigub takistusega. Keevitamise alustamisel jääb vann ilma kaitsegaasita ja samuti lõpetamisel, tekidades poore õmblusse.
Õige kaitsegaasi ja keevi-tamisvoolu omavheline seos keevitamise alusta-miseks ja lõpetamiseks.
Seadme ventilaator ei tööta õigesti.
Ventilaator pöörleb vales suunas, mille tulemusel ei toimu alaldiploki vajalik jahutus. Selle tulemusel saab alaldiplokk kahjustada ülekuumenemise tõttu. Uutes on juba vastav kaitse sees, mis lülitab aparaadi välja, kui see on üle kuumenenud või ventilaator töötab õigesti olenevalt faaside paigutusest.
DC= 1mm/ 45 A terase keevitamiseks.
AC= 1mm/50 A Al keevitamiseks.
Roostevaba teras voolu tugevus I=1mm/35...45AXt.
Alumiinium I= 1mm/40..45Axt
ROOSTEVABA võtame 3 mm - I = 105..135 A.
Alumiinium 4 mm - I=140...180 A.
Soojussisestus keevisõmblusesse.
Teras 11,5x10-6
Roostevaba teras 17,2x10-6
Alumiinium 23,6x10-6
Teras
36 m=36000 mm, temp 120º. 0,0000115x120x36000=49,7=50 mm.
Roostevaba teras
0,0000172x120x36000=74,3= 74 mm
Al
0,000023,6x120x36000=101,9=102 mm
ROOSTEVABA TERASE KEEVITAMINE.
Materjalide paksus mm
1-1,5
2-3
4-6
Üle 6
Traagelõmbluse vahe mm
30...60
70...100
120...160
-200
Traagelduse järjekord.
Keevitusrežiimi valik.
Mittelegeeritud ja legeeritud terased.
Alalisvool, miinus elektroodis, keevitusasend PA, põkkliide.
Materjali paksus
Liite ette-valmistus
Kihtide arv
Elektroodi läbimõõt (mm)
Lisavarda lä-bimõõt (mm)
Voolu tugevus (A)
1,0
II
1
1 või 1,6
1,6 või 2,0
30…40
2,0
II
1
1,6 või 2,4
1,6 või 2,0
70…80
3,0
II
1 või 2
2,4
2,4
70…90
4,0
II või V
2
2,4
2,4
70…130
5,0
V
3
2,4 või 3,2
2,4
75…130
6,0
V
3
2,4 või 3,2
2,4 või 3,0
75…130
Alumiinium ja tema sulamid.
Vahelduvvool, keevitusasend PA, põkkliide.
Materjali paksus
Liite ette-valmistus
Kihtide arv
Elektroodi läbimõõt (mm)
Varda läbi-mõõt (mm)
Voolu tugevus (A)
1,0
II
1
1,6 või 2,4
2,0
40…50
2,0
II
1
1,6 või 2,4
3,0
60…80
3,0
II
1
2,4
3,0
110…130
4,0
II
1 või 2
2,4 või 3,2
3,0
120…150
5,0*
II või V
1 või 2
3,2
3,0
150…200

• - võib ette kuumutada, kuid paksemate detailide puhul juba vajalik.
  

Vask.
Alaline vool, miinus elektroodis, keevitusasend: PA, põkkliide.
Materjali paksus
Liite ette-valmistus
Kihtide arv
Elektroodi läbimõõt (mm)
Varda läbi-mõõt (mm)
Voolu tugevus (A)
1,5
II
1
1,6
2,0
90…100
3,0*
II
1
3,2
3,0
150…200
5,0*
V
2
4,0
4,0
180…300
*-- eelnev kuumutamine.
Enne keevitamisele asumist vaja teha:

Volframelektrood puhastada mustusest ja rasvast.

Kui volframelektroodi ots puutus kokku keevitusvanniga või lisavardaga keevitamise ajal, siis tuleb lisavarda ots eemaldada ja elektrood uuesti teritada.

Volframelektroodi otsa järgi saab määrata, kas meie valitud keevitusvool oli õige (vt. eespool tabelit).

Et saavutada täielikku elektroodi puhtust, tuleks elektrood süüdata vaskplaadil, mis keevituskohas ja sealt alles keevituskaar viia keevituskohale. Keevitamise alustamiseks peale keevitusvoolu reguleerimist hoidke keevituskaart niikaua ühes kohas, kuni tekib keevitusvann.

Kasutatud materjal

• TIG KEEVITUSE ÕPPEATERJAL TTHK 2010 RUDOLF PERIT
  
• KEEVITUSE KÄSIRAAMAT - SÜTITAV IDEE TATJANA KARAGANOVA TALLINN 2010
  
• http://www.e-uni.ee/kutsekeel/Keevitus/keevitamine_sulamatu_elektroodiga_kaitsegaasi_keskkonnas.html