teguritest. Koostada tehnoloogiline protsess keevistoote valmistamiseks kasutades üks kahest välja pakutud keevitusviisidest. · Tuua liite eskiis, määrata õmbluste ja liidete tüübid, õmblus(t)e arvestuslik mõõde · Kahe välja pakutud keevitusviiside võrdlemine ja sobiva protsessi valik (koos põhjendusega) · Valitud keevitusviisi skeem koos kaasnevate nähtuste kirjeldusega · Lisamaterjalide valik (elektrood, kaitsegaas, põlevgaas, lisametall) · Seadmete valik: vooluallikas (AC, DC; püsivpingega, püsivvooluga), punktkeevitusmasin, gaaskeevituse seadmed jt. · Keevitusparameetrite määramine · Toorikute ettevalmistamine · Kvaliteedi kontroll Töö hinne 70 p 100st. Hinde viis alla: lisamaterjali valik (-5%); keevitusparameetrite määramine (-10%); toorikute ettevalmistamine (lõikamismeetod) (-5%); kvaliteedikontroll (-10%) Variant 18, Joonis 5 - plaadid
vooluklemm; 12 detail; 13 keevituskaar; 14 voolukontakt; 15 vooluvõrgu pistikupesa; 16 kaitsegaasi balloon; 17 kaitsegaasi reduktor koos manomeetri ja kulumõõturiga. Gaasikeevitus Joonis 2. Gaasipõleti Joonis 3. 1. Põleti 2. Leegi tuum 3. Lisametall 4. Sulametall 5. Detail Materjali mark- madalsüsinik-konstruktsiooniteras (mark S235JRG2). Materjali paksus 1mm. Õmbluse liik on põkkliide ning keevitusprotses, tootmisviis on MAG keevitus. Detaili toodetakse saritootmisel, mistõttu on otstarbekas kasutada siseruume, ning mehhaniseeritud keevitusroboteid. Tootmine algab materjali õigesse mõõtu lõikamisega (gaasilõikus, giljotiin, ketaslõikur)
Vältimiseks soovitatav ettekuumutus, jahtumisaja suurendamiseks. 2. Erinevatest terastest (süsinikteras + kõrglegeerteras) liite keevitusmaterjali valik Schaeffleri diagrammi abil (pakett Consel Elga) Põhimetall 1: 1C35; Põhimetall 2: Remanit 4306; Keevitusprotsess: GMAW. Schaeffleri diagramm: Joonis 2.1 Antud põhimetallide ning 70/15/15 (lisametall/põhimetall.1/põhimetall.2) dilution korral sobis Elga tootevalikust vaid Cromamig Duplex (C 0,015%; Si 0,4%; Mn 1,8%; P 0,02%; S 0,005%; Cr 22,5%; Ni 9%), mis tagab soodsa keevismetalli koostise. Dilutioni mõiste segunemisaste, legeerimisaste, põhimetallide ja elektroodist tuleva materjali suhe [Schaeffleri diagrammil graafiliselt lahendades sirge 1-2 ja C-W
Kasutusala leiab tootmises, Sobib nii remonditöödeks kui sealjuures väga suures osas. ka väiksesse tootmisesse, sest protsessi iseloomustab madal tootlikkus. Elektrood on volframist Pidev lõpmatu pikkusega elektrood traadi kujul- puudub varras. Õhemate detailide ajakadu elektroodi vahetamiseks ja protsess toimub puhul lisametall vajalik ei katkestusteta- tõstab tootlikkust. Seetõttu ka lihstam ole, paksemate puhul automatiseerimine ja mehhaniseerimine. kasutatakse lisamaterjalina vardaid. Volframist varras ei sula, seetõttu puudub elektroodi kulu. Õmblus on siledapinnaline, Keevitamisel ei teki räbu, seetõttu ei ole vaja õmblusi ilma räbu ja puhastada, mistõttu puuduvad lisakulutused. Ei esine oksiidilisanditeta. räbupesasid
Räni (Si) : terastes 0,02...0,3%, ei halvenda keevitatavust. Si sisaldusel 0,8...1,5% halvendab keevitatavust suur vedelvoolavus ja rasksulavate ränioksiidide teke. Süsinik: tähtsaim lisand, mis määrab terase tugevuse, plastsuse, karastuvuse ja keevitatavuse. Harilike konstruktsiooniteraste ( C kuni 0,25%) sisaldus ei halvenda keevitatavust. C sisalduse suurenedes halveneb keevitatavus tugevasti, sest termomõjutsoonis moodustub karastunud ala, kus võivad tekkida praod ja lisametall muutub poorseks. Keevitusprotsessis eristatakse kolm staadiumit: Füüsilise kontakti teke Keemiliste sidemete teke Difusioon Keevisliide moodustub kahe esimese staadiumi jooksul, viimane määrab vaid liite mehaanilised omadused. Keevitust raskendavaks teguriks on materjalide struktuur, oksiide või mustusega kaetud pinnakonarused. Keevisliited Keevisliiteks nimetatakse keevitamise teel saadud mitme detaili tervikliidet. Keevisliited jagunevad: - põkkliide
keevisõmbluste kvaliteet. Käsikaarkeevitusel on veel lisaks valida suure arvu erinevate elektrooditüüpide vahel. Näiteks happekindlate teraste keevitamiseks on 6 erinevat elektroodiklassi: Üldotstarbeine eletrood OK 63.30 Kõigis asendites kasutatav elektrood OK 63.20 Torukeevituselektrood OK 63.10 Ülevalt-alla püstkeevituselektrood OK 63.34 Allaasendi keevitus OK 63.40 Kõrgtootlik elektrood OK 63.41 Keevitades sarnaste omadustega metalle valitakse lisametall mille koostis on lähedane põhimaterjalile. Erinevate põhimaterjalide keevitamisel lähtutakse lisametalli valikul mehaanilistest omadustest, kokkusobivusest ja vabast lõhenemisest. Keevitustraatide keemilised koostised valitakse põhimaterjali lähedastena. Iseärasuseks on kõrgem ränisisaldus (Si 0,8-1,0%), mis parandab kaare stabiilsust, keevismetalli voolavust ja märgamisvõimet, vähendab pritsmeid. Terase AlS1 304 keevitamisel kasutatakse EN 12072
Oluline on detailide puhtus . Detailid kuumutatakse vahetult enne keevitamist 100-150 C , ning puhastatakse terasharjaga .Lisa metallinna tarvitatakse detaili materjalist (purunenud detailidsest) valatud vardaid , mille läbimõõt võrdub keevitatava seina paksusega.Tsingi sulamis temperatuur on madal , ligi 500 kraadi.Parimat tulemust annab argoonkaarkeevitus kuid võib rakendada ka veidi süsiniku rikkama leegiga kaaskeevitust.Räbusteid ei tarvitata , lisametall juhitakse sulametalli oksiidikihi alla. Keevitus kaitsegaasi keskkonnas Kui kattega elektroodidega keevitamisel kaitsevad keevisvanni õhulämmastiku ja hapniku toime eest tekivad gaasid ja räbu siis samaks otstarbeks et kasutada ka kaitsvaid gaase . Seejures eristatakse keevitust sulava elektroodi traadiga , aktiivse gaasi (MAG) või inerntgaasi (MIG) keskkonnas ja sulamatu inertgaasi keskkonnas (TIG).Firma Kemppi valmistab laias valikus keevitus seadmeid ka
Keevitada võib nii alalis- kui ka vahelduvvooluga. Keevitusvool, keevitustraadi läbimõõt ja keevituskiirus valitakse olenevalt keevitatava detaili materjalist ja paksusest. Seda keevitusviisi kasutatakse kõrglegeeritud terastest ja värvilistest metallidest (Al,Mg,Cu,Ni jt) ning nende sulamitest konstruktsioonide keevitamisel. Terminid alalisvool kaarvahemik keevituskiirus keevitusvool lisametall läbimõõt vahelduvvool üleskeeratud servadega 1. Keevituspõleti 2. Põhimetall 3. Volframelektrood 4. Lisametall Sele 1.3. Keevitamine sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas Pea meeles Soojusallikaks on elektrikaar. Gaaskeevitus (G) Gaaskeevituse puhul on soojusallikaks keevituspõleti leek, mis tekib põlevgaasi ning tehniliselt puhta hapniku segu põlemisel
d) kvaliteedi tagamist, järelevalvet, kontrolli, personali pädevust jm. e) töökeskkonda, eralduvaid gaase, kiirgust, müra, ergonoomikat jm. Keevituse sooritustehnika ehk keevitustehnika keevitaja konkreetnekäeline tegevus keevisõmbluse keevitamisel Keevitusprotsess konkreetne keevitusviis, mida eristatakse kasutatava energialiigi järgi Põhimetall ehk põhimaterjal keevitatav metall või materjal Keevitusvann ehk keevisvann keevitamise ajal sulas olekus olev põhi- ja lisametall, millest tardumisel moodustub õmblus Servavahemik keevitamiseks ette valmistatud detailide vaheline ruum. 3-mõõtmeline ruum(materjali paksus, -pikkus ja pilu vahe) Pilu laius õmbluse juurepindade või servade vahekaugus L Pilu laius Juurepindade vahekaugus t paksus h materjali pikkus Keevisläbim keevismetall, mis kantakse servavahemiku peale ühekordse elektroodi või põleti liikumisega. Võib olla 1-mitu
TIG keevitus (Tungsten Inert Gas) Keevitamisel sulamatu elektroodiga nn. TIG keevitusel (Joon. 24) tekitatakse kaarleek volframelektroodi ja keevitatava detaili vahele. Volframelektrood võib olla ka elektrood aktiveeritud. Selleks lisatakse volframile kaitsegaas toorium-, lantaan-, või ütriumoksiidi. lisametall Aktiveeritud elektroodid võimaldavad kaarleek kasutada suuremat voolu. Sulamatu sula metall elektroodiga keevitamisel moodustatakse keevisõmblus keevitatav detail keevitusõmblus lisametallist. TIG keevitust kasutatakse värviliste metallide Joon.24 TIG keevitus ja nende sulamite (Al, Ti, Mg, pronks
Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus (Tungsten Inert Gas) Keevitamisel sulamatu elektroodiga nn. TIG keevitusel (Joon. 24) tekitatakse kaarleek volframelektroodi ja keevitatava detaili elektrood vahele. Volframelektrood võib olla ka aktiveeritud. Selleks lisatakse volframile kaitsegaas toorium-, lantaan-, või ütriumoksiidi. lisametall Aktiveeritud elektroodid võimaldavad kaarleek sula metall kasutada suuremat voolu. Sulamatu keevisõmblus elektroodiga keevitamisel moodustatakse keevitatav detail keevitusõmblus lisametallist. TIG keevitust kasutatakse värviliste metallide Joon.24 TIG keevitus ja nende sulamite (Al, Ti, Mg, pronks jne
.............................. 6 Räbustid ......................................................................................................................... .. 7 Jooteliidete defektid ................................................................................................................... 9 2 Sissejuhatus Jootmine on metallide lahtivõetamatu liitmise tehnoloogiline protsess, mille puhul kergemini sulav lisametall (joodis) sulatatakse ja täidetakse sellega liidetavate detailide vaheline pilu. Teisi- sõnu tähendab see, et jootmiseks nimetatakse metalltoodete üksikute osade ühendamist sulatatud metallide või sulamite abil, mida nimetatakse joodisteks. Sulas olekus märgab joodis hästi ühendatavaid detaile, tardudes aga ühendab nad kindlalt. Jooteprotsess meenutab metallide keevitamist, kuid keevitamisel kuumutatakse ühendatavad
metallile. Keevitatavad metallid võivad oma keemilise koostise poolest olla kas ühesugused või erinevad. Kõik ühesugused metallid on omavahel keevitatavad. Erinevate metallide sulamisalas ei toimu alati keevitamiseks vajalikke füüsikalis-keemilisi protsesse, mistõttu sellised metallid ei tarvitse olla omavahel keevitamise teel ühendatavad. Kaarkeevitamine on keevitusmeetodite üldnimetus, kus keevituskaare osalusel sulatatakse liidetavate detailide servad ja vajadusel samuti lisametall. Kaarkeevituse alaliigid on: elektroodkeevitus e. kaarkeevitus kattega elektroodidega, MIG/MAG-keevitus e. sulava elektroodiga kaarkeevitus kaitsegaasis, TIG-keevitus e. sulamatu elektroodiga kaarkeevitus kaitsegaasis, kaarkeevitus räbustis, elekter-räbukeevitus e. räbukeevitus, plasmakeevitus. , . Elektroodkeevitamine Elektroodkeevitamine kuulub rahvusvahelise
4) TIG keevitus maksimaalne tooriku läbimõõt; n- tooriku TIG- keevitus- sulamatu volfraami elektroodiga pöörlemissagedus. kaarkeevitamine. - Soojus mõjub lõikeprotsessile negatiivsed Kaitsegaas- Argoon (Ar); Heelium (He) - 800-1000 C langeb lõikuri kõvadus ( joonis: volfraam elektrood; Kanal; Gaas; - Lõikuri kumenemine muudab geomeetriline Elektrikaar; Lisametall; põhimetall) mõõtmeid- mõjub töötlemis täpsusele. Keevitatakse peamiselt kõrglegeerterased ja - Kahjuliku mõju vältimiseks metallisulameid (Al; Mg; Ti) Q1...q4- laastuga, teerikuga, toorikuga eemaldauv Kasutatakse õhukeste materjalide, alates 0,1mm ja väliskeskkonda kiirgav soojus. keevitamisel. 5) Treilõikuri eskiis ja elemendid
.. 0,10... 0,80... < 0,020 < 0,020 0,45... - 0,8... 0,15 0,25 1,20 0,65 1,20 0 VI 0,03... 0,10... 0,40... < 0,020 < 0,020 0,90... - 2,0... 0,10 0,25 0,70 1,20 2,20 Gaaskeevitamisel kasutatav lisametall peab vastama järgmistele nõuetele; a) lisametalli sulamistemperatuur ei tohi olla kõrgem põhimetalli sulamis-temperatuurist; b) traadi ja varraste pind peab olema ühtlane ja puhas, seal ei tohi olla tagi, roostet, õli, värvi ega muud mustust; c) lisametall peab sulama rahulikult, pritsmeteta, soodustades sellega põhimetallile lähedase pealesulatatud metalli saamist; d) lisametall peab võimalikult vähe sisaldama kahjulikke lisandeid.
Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus Keevitamisel sulamatu elektroodiga nn. TIG keevitusel (Joon. 27) tekitatakse kaarleek volframelektroodi ja keevitatava detaili vahele. elektrood Volframelektrood võib olla ka kaitsegaas aktiveeritud. Selleks lisatakse volframile lisametall toorium-, lantaan- või ütriumoksiidi. kaarleek Aktiveeritud elektroodid võimaldavad sula metall kasutada suuremat voolu. Sulamatu keevisõmblus keevitatav detail 15 Joon.27 TIG keevitus elektroodiga keevitamisel moodustatakse keevisõmblus lisametallist. TIG keevitust
tinapanek on õnneks nagu kergelt omandatav. Jooteprotsessi olemus. Jootmine on metallide lahtivõetamatu liitmise tehnoloogiline protsess, mille puhul kergemini sulav lisametall (joodis) sulatatakse ja täidetakse sellega liidetavate detailide vaheline pilu. Teisi- sõnu tähendab see, et jootmiseks nimetatakse metalltoodete üksikute osade ühendamist sulatatud metallide või sulamite abil, mida nimetatakse joodisteks. Sulas olekus märgab joodis hästi ühendatavaid detaile, tardudes aga ühendab nad kindlalt. ad kindlalt. Jooteprotsess meenutab metallide ke-
tinapanek on õnneks nagu kergelt omandatav. Jooteprotsessi olemus. Jootmine on metallide lahtivõetamatu liitmise tehnoloogiline protsess, mille puhul kergemini sulav lisametall (joodis) sulatatakse ja täidetakse sellega liidetavate detailide vaheline pilu. Teisi- sõnu tähendab see, et jootmiseks nimetatakse metalltoodete üksikute osade ühendamist sulatatud metallide või sulamite abil, mida nimetatakse joodisteks. Sulas olekus märgab joodis hästi ühendatavaid detaile, tardudes aga ühendab nad kindlalt. ad kindlalt. Jooteprotsess meenutab metallide ke-
Samuti on MIG/MAG süsteeme kerge automatiseerida ja integreerida tööstuslikele robotliinidele. Keevituspüstolist automaatselt väljutatav keevitustraat toimib (+) elektroodina ja kaarleegis sulades ka täiteainena. Keevituspüstoli otsikust, läbi spetsiaalsete avade, väljub automaatselt ka niiöelda kaitsegaas, mis kaitseb elektrikaart ja sulametalli õhuhapniku eest. Tähtede kombinatsioon MIG tähendab, et kaitsegaasiks on inertne gaas (lisaMetall + Inertse Gaasi keskkond). Inertne kaitsegaas keevitatava metalliga keemilistesse reaktsioonidesse ei astu. Selliste gaaside hulka kuuluvad näiteks argoon, heelium, lämmastik jt. Inertseid gaase kasutatakse värviliste metallide, kõrglegeeritud teraste ja erisulamite keevitamiseks. Tähtede kombinatsioon MAG tähendab, et kaitsegaasiks on aktiivne gaas ( lisaMetall +Aktiivse Gaasi keskkond ). Aktiivse kaitsegaasi kasutamisel mingi osa sellest laguneb
keevitamisel kasutatakse elektrikaare poolt eraldu- teraseliikide, malmi, Cu-sulamite, piiratult ka Al-sula- vat soojusenergiat. Kaarkeevitamine on keevitus- mite keevitamiseks. Elektroodkeevitamine sobib meetodite üldnimetus, kus keevituskaare osalusel materjali paksustele üle 1,0...1,5 mm. Selle meetodi sulatatakse liidetavate detailide servad ja vajadusel eelis on kasutatavus kõikides keskkonnatingimus- samuti lisametall. Kaarkeevituse alaliigid on: tes, võimalus keevitada õmbluse ruumis suvalise · elektroodkeevitus e. kaarkeevitus kattega asendi puhul (põranda, seina ja laeõmblused), elektroodidega, suhteliselt lihtsad ja teisaldatavad keevitusseadmed · MIG/MAG-keevitus e. sulava elektroodiga kaar- (keevitustrafod, keevitusalaldid). keevitus kaitsegaasis, MIG/MAG keevitamist e
annaabi.ee 
