Keevitamine Põhimõisted Keevitus,keevitamine-Kahele või enamale detailile kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Keevitus tehnoloogia-on tehnika ala,mis käsitleb keevitus protsesse, kui toodetete valmistamist detailidest ja pooltoodetest. Keevitus tehnoloogia hõlmab: · keevitus toodete projekteerimist,tugevus arvutusi, kvaliteedi taseme määramist · keevitus protsesse,seadmeid,mehhaniseerimist. · Keevitus mettallurgiat, Põhi-ja lisamaterjalide sobivust,keevitavust · kvaliteedi tagamist,järelvalvet,kontrolli,personali pädevust. · Töökeskonda eralduvaid gaase,kiirgust,müra,ergonoomikat. Keevituse sooritus tehnika ehk keevitus tehnika-on keevitaja konkreetne käeline tegevus keevis õmbluse tegemisel. Keevitus protsess-konkreetne keevitus viis,mis eristatakse kasutatava energia järgi Põhimetall või materjal-keevitatav metall või materjal. Keevisvann-keevitamise ...
Keevisõmbluste põhitüübid ristlõike kuju järgi on MAG-keevitusel järgmised: 1. põkkõmblus detailide servade vahel, tähistatakse lühendiga BW; 2. nurkõmblus, kolmnurkse ristlõikega, tähistatakse lühendiga FW; 3. punktõmblus, korkõmblus. Märkus. Õmbluste tähistus on tulnud inglise keelest: põkkõmblus butt weld; nurkõmblus fillet weld. Olenevalt ühendatavate detailide vastastikusest asendist jaotatakse keevisliited järgmiselt (vt joon. 2.1.): · põkkliide (a), · nurkliide (b), · katteliide (c, g) · punktliide (e, f ), · servliide, · T-liide ehk vastakliide (d). 10 a b c d e s (3:5)5 f g Joonis 2.1. Keevisõmbluste ja liidete põhitüüpe.
Joonis 8. Põkkliide ,,V" piluga Põkkliide ,,V" piluga nõgusa õmbluspealsega ja joonisel tähistusega (vt joonis 8). Nõgusa õmbluspealisega õmbluse saavutamiseks on vaja keevitada tugevama vooluga ning liikumisel pilu keskkoht kiiremini ületada. Vastavalt standardile EV EN ISO 5817:2000 loetakse teatud piirist õmblusepealne nõgusus defektiks. Nurkliide Joonis 9. Nurkliide Nurkliide, (vt joonis 9), tekib sellisel juhul, kui omavahel kokkukeevitatavad detailid asuvad teineteise suhtes nurga all ja keevisõmbluse ristlõige kujuneb kolmnurga kujuliseks. Kolmnurga kõrgust tähistatakse "a" tähega ja kaatetite pikkust tähistatakse "z" tähega. Gaaskeevituse võtted ja asendid Gaaskeevituses kasutatakse põhiliselt kahte keevitusvõtet (suunda), vasak- ja paremasuunalist keevitust
püsiliide, mille mehaanilised omadused (tõmbetugevus, katkevenivus, purustustöö löökpaindel) ei tohiks jääda alla detailide materjali omadele. Keevitamisel sulatatakse lisamaterjal (elektrood, traat) põhimaterjali e liidetavate detailide servad kaarleegiga, mida nimetatakse keevituskaareks. Kaare temperatuur võib ulatuda kuni ca 6000°C. Keevisliited jaotatakse olenevalt ühendatavate detailide vastastikusest asendist järgmiselt: põkkliide (vt joonis 1, a), nurkliide (joonis 1. b), katteliide (joonis1. c ja g), serviliide ja T- liide e vastakliide (joonis 1. d), keevisõmblused jagunevad põkkõmblusteks ja nurkõmblusteks . MIG/MAG keevitus MIG-MAG keevituse põhiparameetrid on keevitustraadi etteandekiirus, keevitustraadi läbimõõt, keevitusvoolu tugevus amprites, kaare pinge voltides, keevituskiirus, kaitsegaasi kogus liitrites minutis ja keevituspõleti asend. MIG-MAG Keevitamise alustamiseks viiakse
4. Põkkliide „V“ piluga (nõgusa õmbluspealsega) Põkkliide „V“ piluga nõgusa õmbluspealsega. Nõgusa õmbluspealisega õmbluse saavutamiseks on vaja keevitada tugevama vooluga ja liikumisel pilu keskkoht kiiremini 6 ületada. Vastavalt standardile EV EN ISO 5817:2000 loetakse teatud piirist õmblusepealne nõgusus defektiks. Nurkliide Nurkliide tekib, sellisel juhul, kui omavahel kokkukeevitatavad detailid asuvad teineteise suhtes nurga all ja keevisõmbluse ristlõige kujuneb kolmnurga kujuliseks. Kolmnurga kõrgust tähistatakse "a" tähega ja kaatetite pikkust tähistatakse "z" tähega. Keevitusasendid 7 MIG/MAG seadmed Koosneb: Vooluallikast
lohku ega ülespoole kumerust. Joonis 8. Põkkliide ,,V" piluga [2:23] Põkkliide ,,V" piluga nõgusa õmbluspealsega ja joonisel tähistusega (vt joonis 8). Nõgusa õmbluspealisega õmbluse saavutamiseks on vaja keevitada tugevama vooluga ning liikumisel pilu keskkoht kiiremini ületada. Vastavalt standardile EV EN ISO 5817:2000 loetakse teatud piirist õmblusepealne nõgusus defektiks. Nurkliide Joonis 9. Nurkliide [2:23] Nurkliide, (vt joonis 9), tekib sellisel juhul, kui omavahel kokkukeevitatavad detailid asuvad teineteise suhtes nurga all ja keevisõmbluse ristlõige kujuneb kolmnurga kujuliseks. Kolmnurga kõrgust tähistatakse "a" tähega ja kaatetite pikkust tähistatakse "z" tähega. Keevisliidete tähistamine joonistel Vastavalt standardile EVS EN 22553:2000 koosneb keevisõmbluse tähistus õmbluse asukohta
LIIMLIIDE = kinnisliide, milles detailid on ühendatud LIIMIGA Liim on vedel või poolvedel ainete segu, mis liimib või liidab esemeid kokku. EELISED – 1. Liimliide on pidev – see tagab ülekantava koormuse ühtlasema jaotumise ning pinge kontsentraatorid puuduvad; 2. Pidev liimliide suurendab tarindi jäikust; 3. Liimliide on välimuselt sile; 4. Liimliite vastupidavus tsüklilistel koormustel ületab teiste liidete oma 5. Liimliite saamisel ei vajata kõrgeid temperature 6. Liimliitesse saab panna erinevaid materjale; 7. Liimliitesse saab panna erinevaid materjale; 8. Liimikiht (vajaduse korral) isoleerib detailid elektriliselt 9. Liimliide summutab vibratsiooni ja võnkumisi Summaarse eelisena saavutatakse toote konkurentsieelis: sobivam lahendus, lihtsam koostamine, kergem kaal ja pikem tööiga. PUUDUSED 1. Liimide tugevus on metallide tugevusest väiksem 2. Temperatuuri tõustes liimliite tugevus väheneb ning liim deformeerub plastselt 3. Liiml...
gaaskeevituse seadmed jt. · Keevitusparameetrite määramine · Toorikute ettevalmistamine · Kvaliteedi kontroll Töö hinne 70 p 100st. Hinde viis alla: lisamaterjali valik (-5%); keevitusparameetrite määramine (-10%); toorikute ettevalmistamine (lõikamismeetod) (-5%); kvaliteedikontroll (-10%) Variant 18, Joonis 5 - plaadid Tegemist on vastak, ehk T-liitega. Töös olevaks keevisõmbluse põhitüübiks on nurkliide. Kahe pakutud keevitusviiside võrlemine ja sobiva protsessi valik 1· Keevitatavad materjalid ja nende suurim paksus 2· Protsessi tootlikkus, pidevus, sobivus keskkonnatingimustele 3· Elektroodmaterjalide ja kaitsegaaside vajadus 4· Õmbluste kvaliteet ja vajadus õmbluste puhastamises 5· Piirangud õmbluste asendile ja ligipääsetavusele 6· Keevitusprotsessi parameetrite reguleeritavus 7· Keevitaja kvalifikatsioon Võrreldav
2. väiksem toodete mass materjali parema kasutamise tõttu; 3. sobib enamikule tehnikas kasutatavatele metallidele; 4. võib kasutada erinevates keskkondades; 5. suur paindlikkus toodete konstrueerimisel. Mõned keevitust piiravad tegurid: 1. paljud protsessid sõltuvad inimfaktorist; 2. sageli vajalik mittepurustav kontroll ja pidev järelvalve. Keevitamisel tekib keevisliide (weld joint). Keevisliited jagunevad 5 põhitüüpi: - põkkliide (butt joint), - nurkliide (corner joint), - ots- e. servliide (edge joint), - katteliide (lap joint), - T-liide e. vastakliide (T-joint). Keeviskoostu keevisliidet iseloomustab keevitamise tulemus keevisõmblus e. keevis (weld). Põhiõmblustena eristatakse kolmnurkse ristlõikega nurkõmblust (fillet weld, FW) ja põkkõmblust (butt weld, BW). Keevisõmbluse asend e. keevitusasend (welding position) on määratud keevisõmbluse asendiga ruumis ja keevituse vooluallika liikumise suunaga.
keevitamisel. Kuna nende materjalide soojuspaisumistegurid on suuremad kui näiteks tavaterastel, siis tuleb need keevisliited kavandada selliselt, et soojuspaisumine ei rikuks keevitatava sõlme või detaili üldkuju ja mõõtmeid. Keevisliited vastastikuse asendi järgi: 1.põkkliide liidetavad detailid paiknevad ühes ja samas tasapinnas 2.katteliide üksliidetav katab mingis ulatuses teist 3. Vastakliide ühe detaili serv on liidetud teise detaili küljega 4. Nurkliide ühe detaili serv on liidetud teise detaili servaga Detailide servade ettevalmistamine keevitamiseks. Keevitatavate servade ettevalmistamisel võtke arvesse nende paksust, ühenduse tüüpi ja keevisõmbluse asukohta ning objekti nõudeid.
Olustvere Teenindus ja Majandus kool Elektrikeevitus sulava elektroodiga (Referaat) Autor: Janno Kolk Juhendaja: Heino Kannel Olustvere 2016 1 Sisukord 1. sissejuhatus...............................................................................................................2 2. Elektrikeevitus.......................................................................................................3-7 3.kaitsevahendid …...................................................................................................8-9 4.Elektroodid...............................................................................................................9 5.Varraselektroodid käsikaarkeevituseks ….......................................................9-10 6.Ke...
Keevitamine Heinar Einla Keevitus, keevitamine kahele või enamale detailile kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Keevitustehnoloogia tehnika ala, mis käsitleb keevitusprotsesse kui toodete valmistamist detailidest või pooltoodetest. 80% tootmiskeevitus, 205 remondikeevitus Keevitustehnoloogia hõlmab: a) keevitustoodete projekteerimist, tugevusarvutusi, kvaliteedi tasemete määramist b) keevitusprotsesse, seadmeid, mehhaniseerimist c) keevitusmetallurgiat, põhi- ja lisamaterjalide sobivust, keevitatatavust d) kvaliteedi tagamist, järelevalvet, kontrolli, personali pädevust jm. e) töökeskkonda, eralduvaid gaase, kiirgust, müra, ergonoomikat jm. Keevituse sooritustehnika ehk keevitustehnika keevitaja konkreetnekäeline tegevus keevisõmbluse keevitamisel Keevitusprotsess konkreetne keevitusviis, mida eristatakse kasutatava energialiigi järgi Põhimetall ehk põhimaterjal keevitatav meta...
8 Katteliide Vastakliite e. T-liite puhul ühendatakse ühe detaili ots teise detaili külgpinnaga. Kasutatakse jäikusribide, sõlmplaatide, torustikumuhvide jne keevitamisel. 1.9 Vastakliide e. T-liide Nurkliiteks nimetatakse liidet, mille puhul liidetavad detailid paiknevad teineteise suhtes täisnurga või väiksema nurga ja keevitatakse piki ühist serva. 1.10 Nurkliide Otsliide. Õhukeste detailide gaaskeevitamisel on laialt levinud otsliited, mille korral liidetavad detailid puutuvad kokku külgpindu pidi ning keevitamisel sulatatakse kohakuti asuvad otsad. 1.11 Otsliide Et keevisliide tuleks tugev ning metall täielikult läbi keevituks, on vaja keevitatavad servad õigesti ette valmistada. Kalduservatud äärte lahknemisnurk peab olema 60- 90º. Õhukesi detaile keevitatakse ilma servamata. Üle 5 mm paksuste detailide
Keevitatud gaasiballoon V t kliit d Vastakliited Ühe detaili serv on liidetud teise detaili küljega Nurkliited Nurkliide Ühe detaili serv on liidetud teise detaili servaga Keevisliiteid võib liigitada ka muudest tunnustest lähtuvalt Priit Põdra 4. Ainesliited 8 K Keevisõmbluste
2. väiksem toodete mass materjali parema kasutamise tõttu; 3. sobib enamikule tehnikas kasutatavatele metallidele; 4. võib kasutada erinevates keskkondades; 5. suur paindlikkus toodete konstrueerimisel. Mõned keevitust piiravad tegurid: 1. paljud protsessid sõltuvad inimfaktorist; 2. sageli vajalik mittepurustav kontroll ja pidev järelvalve. Keevitamisel tekib keevisliide (weld joint). Keevisliited jagunevad 5 põhitüüpi: - põkkliide (butt joint), - nurkliide (corner joint), - ots- e. servliide (edge joint), - katteliide (lap joint), - T-liide e. vastakliide (T-joint). Keeviskoostu keevisliidet iseloomustab keevitamise tulemus - keevisõmblus e. keevis (weld). Põhiõmblustena eristatakse kolmnurkse ristlõikega nurkõmblust (fillet weld, FW) ja põkkõmblust (butt weld, BW). Keevisõmbluse asend e. keevitusasend (welding position) on määratud keevisõmbluse asendiga ruumis ja keevituse vooluallika liikumise suunaga.
13 Keevisõmbluse liigid ja keevisliidete tüübid (skeemid). ……………………… +++ 36 Hammasülekande ülekandearv. Põkkõmblus, nurkõmblus. Tüübid: põkkliide, katteliide, ……………………………………………….. + vastakliide, nurkliide U=w1/w2=dw1/dw2=d2/d1=z2/z1 14 Keevisõmbluste tugevusarvutus. 37 Hammasrataste materjalid ja hammaste põhilised ………………………………..…………….. + tõrked. ……………………. +++ ++ Teras(rattaid termotöödeldakse); malm(aeglastel vähekoormatud
8. Katteliide Vastakliite e. T-liite puhul ühendatakse ühe detaili ots teise detaili külgpinnaga. Kasutatakse jäikusribide, sõlmplaatide, torustikumuhvide jne keevitamisel. Sele 1. 9. Vastakliide e. T-liide Nurkliiteks nimetatakse liidet, mille puhul liidetavad detailid paiknevad teineteise suhtes täisnurga või väiksema nurga ja keevitatakse piki ühist serva. Sele 1. 10. Nurkliide Õhukeste detailide gaaskeevitamisel on laialt levinud otsliited, mille korral liidetavad detailid puutuvad kokku külgpindu pidi ning keevitamisel sulatatakse kohakuti asuvad otsad. Sele 1. 11. Otsliide 11 Et keevisliide tuleks tugev ning metall täielikult läbi keevituks, on vaja keevitatavad servad õigesti ette valmistada. Kalduservatud äärte lahknemisnurk peab olema 60-90º
1.Masina ja mehhanismi omadused. 1)Funktsionaalsus.2)Suutlikkus.Kestvus.3)Tehnoloogilisus.Ergonomilisus.Maksu mus.Disain. 2.Mis on mehhanism ja mis on masin? Mehhanism- kehade süsteem,mis teisendab ühe( või mitme) keha etteantud liikumise teis(t)e keha(de) nõutavaks e soovitud liikumiseks.Masin-mehhanismist või mehhanismidest koosnev seade inimese füüsilise või vaimse töö kergendamiseks. 3.Mis on detail ja mis on masinaelement? Detail-toode(masinaelement),mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamataElement e masinaelement-kindlat f-ni täitev masina elementaarosa(nt veerelaager,detail). 4.Mis on masina või selle elemendi ressurss ja mis on tõrge? Masina või tema elemendi reaalne töösoleku aeg,mil säilib töövõime.Tõrge-detaili või masinaelemendi töövõime osaline või täielik kaotus. 5.Loetlege seadme või selle elemendi peamised töövõimekriteeriumid. Tugevus.Jäikus.Kulumiskindlus.Vibrokindlus.Kuumakindlus. 6.Mis on kulum ...
poorseks. Keevitusprotsessis eristatakse kolm staadiumit: Füüsilise kontakti teke Keemiliste sidemete teke Difusioon Keevisliide moodustub kahe esimese staadiumi jooksul, viimane määrab vaid liite mehaanilised omadused. Keevitust raskendavaks teguriks on materjalide struktuur, oksiide või mustusega kaetud pinnakonarused. Keevisliited Keevisliiteks nimetatakse keevitamise teel saadud mitme detaili tervikliidet. Keevisliited jagunevad: - põkkliide - nurkliide - ots ehk servliide - katteliide - T ehk vastakliide Keevitamise tulemusel saadakse keevisõmblus, mis iseloomustab keeviskoostu. Keevisõmbluseks nimetatakse keevisliite osa, mis moodustub keevisvannis oleva sulametalli kristalliseerumisel. Põhilised keevisõmbluste tüübid: Üleskeeratud servadega õmblus, korkõmblus, soonõmblus, joonõmblus, pindõmblus, punktõmblus, juureõmblus. Keevisliite tsoonid:
Aivar Johanson Elekterkeevitus 2008 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Kaitsevahendid 5 Keevisliidete tüübid 6 Käsikaarkeevitus MMA 7 Käsikaarkeevituse tehnika 9 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik 9 Kaare süütamine 10 Elektroodi asend ja liikumine 10 Käsikaarkeevituse seadmed 12 Kaitsegaasis keevitamine 13 Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus 13 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus 14 MIG/MAG keevituse tehnika 16 MIG/MAG keevituse seadmed ...
1. Keevituse põhimõisted. Keevitusprotsess, keevitustehnoloogia, keevitusmeetodid. Keevitus on tehniline protsess, mis seisneb tervikliite saamises ühendatavate det. vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku v. üldise kuumutamise , plastse deformeerimise v. üheaegselt mõlema mooduse abil. Protsess: konkreetne keevitusviis. Eristatakse kasutatavate energia liikide (kaarlahendus, gaasleek, kontaktkuumutus, plasma, survejõud jm) järgi. Keevitusprotsessi liigitatakse ka keevismetalli kasutamise viisi järgi: ISO 4063; EN 24063, kus on 63 protsessi koos tunnusnumbritega. Keevitusmeetodid: liigituse aluseks on tehnoloogilised tunnused. Keevitamine jaotatakse: 1)Sulakeevitus: gaaskeevitus; kaarkeevitus (elektrood keevitus, räbustis kaarkeevitus); kaitsegaasis kaarkeevitus (MAG, MIG, TIG, plasma keevitus); elektronkeevitus; laserkeevitus; termiitkeevitus. 2) Survekeevitus: kontaktkeevitus (punkt-, joon-, reljeef-, põkk-, sulapõkk-keevit...
Al-, Cu- ja Ni sulamid.TIG keevitamisel võib kasutada nii alalis kui ka vahelduvvoolu, võimalik protsessi mehaniseerida- kasutades traadist lisamaterjali. Võimalik keevitada kõiki metalle, kasutatakse õhukeste materjalide keevitamisel al 0,1 mm, enam levinud teraste ja kõrglegeerteraste, Al, Mg, Cu, Ni, Ti ja keevitamiseks materjali paksustel 0,15...6 mm. 47. Millised on keevisliidete põhitüübid? Põkkliide, katteliide, vastakliide, nurkliide, otsliide, 48. Millistel füüsikalistel tingimustel on jootmine teostatav? Jootmine on võimalik siis kui joodise sulamistemp on on liidetava materjali sulamistemp madalam. Liidetavad materjalid peavad märguma sulajoodisega. 49. Millised on räbustite ülesanded jootmisel? Räbusteid kasutatakse joodetava metallipinna oksiididest puhastamiseks ja puhtana hoidmiseks, parandades seeläbi pinna märgamist. 50. Milline on kõvajoodisjootmise ja pehmejoodisjootmise erinevused? Milliseid
Contents 1.Plastse deformeerimise füüsikalised alused .............................................................................................. 2 2. Mahtvormimisprotsessid. ......................................................................................................................... 2 3.Kuumvormstantsimine ............................................................................................................................... 2 4. Külmvormpressimine ja külmjamendamine. ............................................................................................ 2 5. Lehtvormimisprotsessid. ........................................................................................................................... 3 6. Lehtstantsimisel ........................................................................................................................................ 3 7. Lõikamise põhiprotsessid ......................
Vastused 1.1. Sissejuhatus, aine alusmõisted, skeemid, klassifikatsioonid 1. Tootmine on protsess mille käigus valmistatakse esemeid ja materjale.Tooted on tootmisprotsessis valmivad esemed ja materjalid. Ka mis tahes ese või esemete kogum,mida ettevõte (aga miks mitte ka üksikisik!) valmistab. Tooteid tarbib inimene vahetult või vajab tootmise edasiarendamiseks. Tooteks võib olla ka teenus, projekt, programm, telesaade jms. Põhitoode on selline toode, mida valmistatakse müügiks. Põhitoodeteks on näiteks masinad,arvutid, autod, laevad, telerid jms; samuti aga ka mitmesuguste seadmete koostisosad -- detailid(kruvid, mutrid, kirjaklambrid, rõngastihend jne.) ja koostud ehk lihtsalt - komponendid. Abitoodeteks loetakse aga sellised tooted, mis on tootjale vajalikud põhitoodete valmistamisel ja mida mujal ei valmistata või mida pole mingil põhjusel kasulik teistelt osta. Need on kõigepealt mitmesugused töövahendid, -abinõud ja -riistad, mõn...
laevade tekistringeri ja siirivöö ühendamisel, kimmivöö ühendamisel põhja- ja pardaplaadistusega, pikkade tekiehitiste nurkade ühendamisel teki ja parrastega jne.). Keevisühendused: Keevisühendused( -liited) on tänapäeva laevaehituses valdav. Ühendused on tugevad, tööprotsess kiire, mehhaniseeritav ja automatiseeritav, alandab metalli- ja tööjõukulu. Levinumad keevisühendused (-õmblused) on: - põkkliide, - vastak-põkkliide, - ristliide ja - nurkliide Poltühendus:Vundament,Lafett, Seib Talade ja kere väliskesta eri osad ühendatakse keevitamise teel. Kergetest mittekeevitatavatest sulamitest valmistatav laevakere needitakse. Laevaehituses toimub elekterkeevitus käsitsi, poolautomaatide või keevitusautomaatide abil. Viimane on tunduvalt tootlikum 5-10 korda, kvaliteet parem, töö maksumus odavam . Kontaktkeevitus e. rahvapäraselt punktkeevitus on elektersurvekeevituse alaliik, kus kvaliteetne keevisliide
traageldatakse) või siis ääristatakse servad ja keevitatakse ilma lisatraadita, kuid detailide vahele jäetakse pilu. Üle 5 mm paksuste detailide põkkkeevitamisel servatakse liite ääred kaldu. Katteliide (0...5º) (b) (ebasoovitatav liide), kus detailide servad on üksteise peal paralleelselt. Vastakliite (c) puhul ühendatakse kuni 3 mm paksusi detaile. Vastakliite puhul ühendatakse ühe detaili ots teise detaili külgpinnaga. Nurkliide (d) on liide, mille puhul liidetavad detailid paiknevad teineteise suhtes nurga all (30...135º) ja keevitatakse kokku piki servi. Õhukeste detailide gaaskeevitamisel on laialt levinud otsliited (0...30º) (e), mille korral liidetavad detailid puutuvad kokku külgpindu pidi ning keevitamisel ühendatakse kohakuti asuvad servad. Et keevisliide tuleks tugev ning metall täielikult läbi keevituks, on vaja keevitatavad servad õigesti ette valmistada
(peitepeaga neete tsiviil- laevanduses ei kasutata). Ümarpeaga neete kasutatakse mittevastutusrikastes kohtades. Neetimine on töömahukas, raskendab laeva konstruktsioone ja ühendus võib aja jook- sul kaotada tiheduse. Keevitamine. Keevitamine on tänapäeva laevaehituses valdav. Ühendused on tugevad, tööprotsess kiire, mehhaniseeritav ja automatiseeritav, alandab metalli- ja tööjõukulu. Levinumad keevisõmblused on põkkliide, vastak-põkkliide, ristliide ja nurkliide Võrreldes neetimisega on keevitamisel hulk eeliseid: liite tugevus staatilisel koormamisel võib olla võrdne või isegi suurem terve lehe tugevusest (neetide puhul nõrgestavad lehte neediaugud), Kere konstruktsioon lihtsustub, kuna pole vaja ülekatteid, ühendusnurgikuid, lappe. Väheneb ka konstruktsiooni kaal, töö lihtsustub ja kiireneb andes võimaluse kasutada sektsioonmeetodit. töökulu väheneb ja jõudlus suureneb tänu mehhaniseerimise ja
(peitepeaga neete tsiviil- laevanduses ei kasutata). Ümarpeaga neete kasutatakse mittevastutusrikastes kohtades. Neetimine on töömahukas, raskendab laeva konstruktsioone ja ühendus võib aja jook- sul kaotada tiheduse. Keevitamine. Keevitamine on tänapäeva laevaehituses valdav. Ühendused on tugevad, tööprotsess kiire, mehhaniseeritav ja automatiseeritav, alandab metalli- ja tööjõukulu. Levinumad keevisõmblused on põkkliide, vastak-põkkliide, ristliide ja nurkliide Võrreldes neetimisega on keevitamisel hulk eeliseid: · liite tugevus staatilisel koormamisel võib olla võrdne või isegi suurem terve lehe tugevusest (neetide puhul nõrgestavad lehte neediaugud), · Kere konstruktsioon lihtsustub, kuna pole vaja ülekatteid, ühendusnurgikuid, lappe. Väheneb ka konstruktsiooni kaal, · töö lihtsustub ja kiireneb andes võimaluse kasutada sektsioonmeetodit. · töökulu väheneb ja jõudlus suureneb tänu mehhaniseerimise ja automatiseerimise
(peitepeaga neete tsiviil- laevanduses ei kasutata). Ümarpeaga neete kasutatakse mittevastutusrikastes kohtades. Neetimine on töömahukas, raskendab laeva konstruktsioone ja ühendus võib aja jook- sul kaotada tiheduse. Keevitamine. Keevitamine on tänapäeva laevaehituses valdav. Ühendused on tugevad, tööprotsess kiire, mehhaniseeritav ja automatiseeritav, alandab metalli- ja tööjõukulu. Levinumad keevisõmblused on põkkliide, vastak-põkkliide, ristliide ja nurkliide Võrreldes neetimisega on keevitamisel hulk eeliseid: liite tugevus staatilisel koormamisel võib olla võrdne või isegi suurem terve lehe tugevusest (neetide puhul nõrgestavad lehte neediaugud), Kere konstruktsioon lihtsustub, kuna pole vaja ülekatteid, ühendusnurgikuid, lappe. Väheneb ka konstruktsiooni kaal, töö lihtsustub ja kiireneb andes võimaluse kasutada sektsioonmeetodit. töökulu väheneb ja jõudlus suureneb tänu mehhaniseerimise ja
- ebaühtlasest paisumisest-kokkutõmbumisest tekivad sisepinged; - pingete kontsentratsioon. Lähtuvalt liidetavate elementide vastastikusest asendist jagunevad keevisliited (Sele 13.2.1) nelja alaliiki. a) b) c) d) Sele. 13.2.1. Keevisliidete liigid: a) – põkkliide, b) – katteliide, c) – nurkliide, d) – vastakliide. 13.2.1. Keevisliidete kujundamine kuhjumine a) b) Ruumiliste jääkpingete vältimiseks ei tohi lubada õmbluste kuhjumist (a). Tugevdusribidelt lõigata nurgad (b). Konstruktsioonides, mis alluvad a)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
