pool toodetest A)Keevitus toodete projekteerimist ,tugevus arvutusi ,kvaliteedi tasemete määramist. B)keevitus protsesse,seadmeid,mehhaniseerimist C)keevitus mettalurgiat,Põhi-ja lisamaterjalide sobivust,keevitatavust. D)Kvaliteedi tagamist,järel valvet,Kontrolli,Personali pädevust JM. E)töökeskkonda,eralduvaidgaase,Kiirgust,müra,ergonoomikat jm. 4.keevitaja konkreetne käeline tegevus keevis õmbluse tegemisel. 5.Põkkliide,nurkliide,otsliide,katteliide,T-liide. 6.põkkõmblus BW-põkk liide otsliide Nurkõmblus FW-nurkliide katteliide T-liide 7.PA-allasend PB-allnurk PC-horisontaal seinal PD-ülanurk PE-laeasend PF-vertikaal altülesse PG-vertikaal ülevalt alla 8.keevitamiseks ettevalmistatud detailide vaheline ruum (materjali paksus ,pikkus,Pilulaius 9.Õmbluse paksus servavahemiku kohal mõõdetud risti põhimetalli pinnaga 10.Põhimetalli sulamatta osa kus esinevad mikrostruktuuri muutused.
Keevisõmbluste põhitüübid ristlõike kuju järgi on MAG-keevitusel järgmised: 1. põkkõmblus detailide servade vahel, tähistatakse lühendiga BW; 2. nurkõmblus, kolmnurkse ristlõikega, tähistatakse lühendiga FW; 3. punktõmblus, korkõmblus. Märkus. Õmbluste tähistus on tulnud inglise keelest: põkkõmblus butt weld; nurkõmblus fillet weld. Olenevalt ühendatavate detailide vastastikusest asendist jaotatakse keevisliited järgmiselt (vt joon. 2.1.): · põkkliide (a), · nurkliide (b), · katteliide (c, g) · punktliide (e, f ), · servliide, · T-liide ehk vastakliide (d). 10 a b c d e s (3:5)5 f g Joonis 2.1. Keevisõmbluste ja liidete põhitüüpe.
õmblusele ei tekiks lohku ega ülespoole kumerust. Joonis 8. Põkkliide ,,V" piluga Põkkliide ,,V" piluga nõgusa õmbluspealsega ja joonisel tähistusega (vt joonis 8). Nõgusa õmbluspealisega õmbluse saavutamiseks on vaja keevitada tugevama vooluga ning liikumisel pilu keskkoht kiiremini ületada. Vastavalt standardile EV EN ISO 5817:2000 loetakse teatud piirist õmblusepealne nõgusus defektiks. Nurkliide Joonis 9. Nurkliide Nurkliide, (vt joonis 9), tekib sellisel juhul, kui omavahel kokkukeevitatavad detailid asuvad teineteise suhtes nurga all ja keevisõmbluse ristlõige kujuneb kolmnurga kujuliseks. Kolmnurga kõrgust tähistatakse "a" tähega ja kaatetite pikkust tähistatakse "z" tähega. Gaaskeevituse võtted ja asendid Gaaskeevituses kasutatakse põhiliselt kahte keevitusvõtet (suunda), vasak- ja paremasuunalist keevitust
püsiliide, mille mehaanilised omadused (tõmbetugevus, katkevenivus, purustustöö löökpaindel) ei tohiks jääda alla detailide materjali omadele. Keevitamisel sulatatakse lisamaterjal (elektrood, traat) põhimaterjali e liidetavate detailide servad kaarleegiga, mida nimetatakse keevituskaareks. Kaare temperatuur võib ulatuda kuni ca 6000°C. Keevisliited jaotatakse olenevalt ühendatavate detailide vastastikusest asendist järgmiselt: põkkliide (vt joonis 1, a), nurkliide (joonis 1. b), katteliide (joonis1. c ja g), serviliide ja T- liide e vastakliide (joonis 1. d), keevisõmblused jagunevad põkkõmblusteks ja nurkõmblusteks . MIG/MAG keevitus MIG-MAG keevituse põhiparameetrid on keevitustraadi etteandekiirus, keevitustraadi läbimõõt, keevitusvoolu tugevus amprites, kaare pinge voltides, keevituskiirus, kaitsegaasi kogus liitrites minutis ja keevituspõleti asend. MIG-MAG Keevitamise alustamiseks viiakse
4. Põkkliide „V“ piluga (nõgusa õmbluspealsega) Põkkliide „V“ piluga nõgusa õmbluspealsega. Nõgusa õmbluspealisega õmbluse saavutamiseks on vaja keevitada tugevama vooluga ja liikumisel pilu keskkoht kiiremini 6 ületada. Vastavalt standardile EV EN ISO 5817:2000 loetakse teatud piirist õmblusepealne nõgusus defektiks. Nurkliide Nurkliide tekib, sellisel juhul, kui omavahel kokkukeevitatavad detailid asuvad teineteise suhtes nurga all ja keevisõmbluse ristlõige kujuneb kolmnurga kujuliseks. Kolmnurga kõrgust tähistatakse "a" tähega ja kaatetite pikkust tähistatakse "z" tähega. Keevitusasendid 7 MIG/MAG seadmed Koosneb: Vooluallikast Keevitustraadi etteandemehhanismist
lohku ega ülespoole kumerust. Joonis 8. Põkkliide ,,V" piluga [2:23] Põkkliide ,,V" piluga nõgusa õmbluspealsega ja joonisel tähistusega (vt joonis 8). Nõgusa õmbluspealisega õmbluse saavutamiseks on vaja keevitada tugevama vooluga ning liikumisel pilu keskkoht kiiremini ületada. Vastavalt standardile EV EN ISO 5817:2000 loetakse teatud piirist õmblusepealne nõgusus defektiks. Nurkliide Joonis 9. Nurkliide [2:23] Nurkliide, (vt joonis 9), tekib sellisel juhul, kui omavahel kokkukeevitatavad detailid asuvad teineteise suhtes nurga all ja keevisõmbluse ristlõige kujuneb kolmnurga kujuliseks. Kolmnurga kõrgust tähistatakse "a" tähega ja kaatetite pikkust tähistatakse "z" tähega. Keevisliidete tähistamine joonistel Vastavalt standardile EVS EN 22553:2000 koosneb keevisõmbluse tähistus õmbluse asukohta
LIIMLIIDE = kinnisliide, milles detailid on ühendatud LIIMIGA Liim on vedel või poolvedel ainete segu, mis liimib või liidab esemeid kokku. EELISED – 1. Liimliide on pidev – see tagab ülekantava koormuse ühtlasema jaotumise ning pinge kontsentraatorid puuduvad; 2. Pidev liimliide suurendab tarindi jäikust; 3. Liimliide on välimuselt sile; 4. Liimliite vastupidavus tsüklilistel koormustel ületab teiste liidete oma 5. Liimliite saamisel ei vajata kõrgeid temperature 6. Liimliitesse saab panna erinevaid materjale; 7. Liimliitesse saab panna erinevaid materjale; 8. Liimikiht (vajaduse korral) isoleerib detailid elektriliselt 9. Liimliide summutab vibratsiooni ja võnkumisi Summaarse eelisena saavutatakse toote konkurentsieelis: sobivam lahendus, lihtsam koostamine, kergem kaal ja pikem tööiga. PUUDUSED 1. Liimide tugevus on metallide tugevusest väiksem 2. Temperatuuri tõustes liimliite tugevus väheneb ning liim deformeerub plastselt 3. Liiml...
gaaskeevituse seadmed jt. · Keevitusparameetrite määramine · Toorikute ettevalmistamine · Kvaliteedi kontroll Töö hinne 70 p 100st. Hinde viis alla: lisamaterjali valik (-5%); keevitusparameetrite määramine (-10%); toorikute ettevalmistamine (lõikamismeetod) (-5%); kvaliteedikontroll (-10%) Variant 18, Joonis 5 - plaadid Tegemist on vastak, ehk T-liitega. Töös olevaks keevisõmbluse põhitüübiks on nurkliide. Kahe pakutud keevitusviiside võrlemine ja sobiva protsessi valik 1· Keevitatavad materjalid ja nende suurim paksus 2· Protsessi tootlikkus, pidevus, sobivus keskkonnatingimustele 3· Elektroodmaterjalide ja kaitsegaaside vajadus 4· Õmbluste kvaliteet ja vajadus õmbluste puhastamises 5· Piirangud õmbluste asendile ja ligipääsetavusele 6· Keevitusprotsessi parameetrite reguleeritavus 7· Keevitaja kvalifikatsioon Võrreldav
2. väiksem toodete mass materjali parema kasutamise tõttu; 3. sobib enamikule tehnikas kasutatavatele metallidele; 4. võib kasutada erinevates keskkondades; 5. suur paindlikkus toodete konstrueerimisel. Mõned keevitust piiravad tegurid: 1. paljud protsessid sõltuvad inimfaktorist; 2. sageli vajalik mittepurustav kontroll ja pidev järelvalve. Keevitamisel tekib keevisliide (weld joint). Keevisliited jagunevad 5 põhitüüpi: - põkkliide (butt joint), - nurkliide (corner joint), - ots- e. servliide (edge joint), - katteliide (lap joint), - T-liide e. vastakliide (T-joint). Keeviskoostu keevisliidet iseloomustab keevitamise tulemus keevisõmblus e. keevis (weld). Põhiõmblustena eristatakse kolmnurkse ristlõikega nurkõmblust (fillet weld, FW) ja põkkõmblust (butt weld, BW). Keevisõmbluse asend e. keevitusasend (welding position) on määratud keevisõmbluse asendiga ruumis ja keevituse vooluallika liikumise suunaga.
keevitamisel. Kuna nende materjalide soojuspaisumistegurid on suuremad kui näiteks tavaterastel, siis tuleb need keevisliited kavandada selliselt, et soojuspaisumine ei rikuks keevitatava sõlme või detaili üldkuju ja mõõtmeid. Keevisliited vastastikuse asendi järgi: 1.põkkliide liidetavad detailid paiknevad ühes ja samas tasapinnas 2.katteliide üksliidetav katab mingis ulatuses teist 3. Vastakliide ühe detaili serv on liidetud teise detaili küljega 4. Nurkliide ühe detaili serv on liidetud teise detaili servaga Detailide servade ettevalmistamine keevitamiseks. Keevitatavate servade ettevalmistamisel võtke arvesse nende paksust, ühenduse tüüpi ja keevisõmbluse asukohta ning objekti nõudeid.
? käsikaarkeevitus ? keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) ? kontaktkeevitus ? plasmakeevitus 3 Elektrikeevitus 1.Põkkliide – kõige levinum keevitusliide. Kasutatakse lehtmetalli, nurkprofiilide jm keevitamiseks (joonis 1.a). 2.Ülekatteliide – kasutatakse õhukese lehtmetalli kokkukeevitamiseks (joonis 1.b). 3.Vastakliide – kasutatakse ruumiliste konstruktsioonide valmistamiseks (joonis 1.c). 4.Nurkliide – kasutatakse tavaliselt siduvate elementidena (joonis 1.d). Keevitamiseks kasutatakse elektroodi, mille keemiline koostis on ligilähedane keevitatavatele metallidele. Elektrood on kaetud kattega, millest moodustub sulametalli kaitsev räbukiht. Kaarkeevitusel kasutatakse elektrikaare poolt tekitatud soojusliku efekti, mille abil sulatatakse liidetavad detailid ja elektrood. Elektroodi kasutatakse vajaliku lisametalli saamiseks. Keevitusseadme moodustavad:
Sulamistsoon Osa põhimetallist, mis sulanud keevitamise ajal Sulamislaius, läbisualtuse laius Sulamistsooni laius mõõdetuna risti servavahemikuga Segunemistsoon, legeerimistsoon keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi- ja lisametallist Keevitustsoon keevisõmblusest ja termomõju tsoonist moodustunud ala Keevisliide kinnisliide, mis koosneb kahest või enamast detailist ja neid ühendavast keevisõmblusest Keevisliidete põhitüübid: 1)põkkliide 2)nurkliide 3)ots- ehk servliide 4)katteliide 5)T-liide ehk vastakliide Keevisõmbluste põhiliigid: 1)põkkõmblus (BW) 2)nurkõmblus (FW) Keevisliite osad ja tsoonid: 1)põhimetall 2)keevismetall 3)segunemistsoon ehk legeerimistsoon 4)sulamistsoon 5)termomõju tsoon 6)termomõju ala 7)keevitustsoon 8)keevitusjuur (laius 3-5mm, kõrgus 2-3mm) TÄHIS NIMETUS TUNNUSNUMBER KAITSEGAAS E Elektroodkeevitus 111 -
8 Katteliide Vastakliite e. T-liite puhul ühendatakse ühe detaili ots teise detaili külgpinnaga. Kasutatakse jäikusribide, sõlmplaatide, torustikumuhvide jne keevitamisel. 1.9 Vastakliide e. T-liide Nurkliiteks nimetatakse liidet, mille puhul liidetavad detailid paiknevad teineteise suhtes täisnurga või väiksema nurga ja keevitatakse piki ühist serva. 1.10 Nurkliide Otsliide. Õhukeste detailide gaaskeevitamisel on laialt levinud otsliited, mille korral liidetavad detailid puutuvad kokku külgpindu pidi ning keevitamisel sulatatakse kohakuti asuvad otsad. 1.11 Otsliide Et keevisliide tuleks tugev ning metall täielikult läbi keevituks, on vaja keevitatavad servad õigesti ette valmistada. Kalduservatud äärte lahknemisnurk peab olema 60- 90º. Õhukesi detaile keevitatakse ilma servamata. Üle 5 mm paksuste detailide
Keevitatud gaasiballoon V t kliit d Vastakliited Ühe detaili serv on liidetud teise detaili küljega Nurkliited Nurkliide Ühe detaili serv on liidetud teise detaili servaga Keevisliiteid võib liigitada ka muudest tunnustest lähtuvalt Priit Põdra 4. Ainesliited 8 K Keevisõmbluste
2. väiksem toodete mass materjali parema kasutamise tõttu; 3. sobib enamikule tehnikas kasutatavatele metallidele; 4. võib kasutada erinevates keskkondades; 5. suur paindlikkus toodete konstrueerimisel. Mõned keevitust piiravad tegurid: 1. paljud protsessid sõltuvad inimfaktorist; 2. sageli vajalik mittepurustav kontroll ja pidev järelvalve. Keevitamisel tekib keevisliide (weld joint). Keevisliited jagunevad 5 põhitüüpi: - põkkliide (butt joint), - nurkliide (corner joint), - ots- e. servliide (edge joint), - katteliide (lap joint), - T-liide e. vastakliide (T-joint). Keeviskoostu keevisliidet iseloomustab keevitamise tulemus - keevisõmblus e. keevis (weld). Põhiõmblustena eristatakse kolmnurkse ristlõikega nurkõmblust (fillet weld, FW) ja põkkõmblust (butt weld, BW). Keevisõmbluse asend e. keevitusasend (welding position) on määratud keevisõmbluse asendiga ruumis ja keevituse vooluallika liikumise suunaga.
13 Keevisõmbluse liigid ja keevisliidete tüübid (skeemid). ……………………… +++ 36 Hammasülekande ülekandearv. Põkkõmblus, nurkõmblus. Tüübid: põkkliide, katteliide, ……………………………………………….. + vastakliide, nurkliide U=w1/w2=dw1/dw2=d2/d1=z2/z1 14 Keevisõmbluste tugevusarvutus. 37 Hammasrataste materjalid ja hammaste põhilised ………………………………..…………….. + tõrked. ……………………. +++ ++ Teras(rattaid termotöödeldakse); malm(aeglastel vähekoormatud
8. Katteliide Vastakliite e. T-liite puhul ühendatakse ühe detaili ots teise detaili külgpinnaga. Kasutatakse jäikusribide, sõlmplaatide, torustikumuhvide jne keevitamisel. Sele 1. 9. Vastakliide e. T-liide Nurkliiteks nimetatakse liidet, mille puhul liidetavad detailid paiknevad teineteise suhtes täisnurga või väiksema nurga ja keevitatakse piki ühist serva. Sele 1. 10. Nurkliide Õhukeste detailide gaaskeevitamisel on laialt levinud otsliited, mille korral liidetavad detailid puutuvad kokku külgpindu pidi ning keevitamisel sulatatakse kohakuti asuvad otsad. Sele 1. 11. Otsliide 11 Et keevisliide tuleks tugev ning metall täielikult läbi keevituks, on vaja keevitatavad servad õigesti ette valmistada. Kalduservatud äärte lahknemisnurk peab olema 60-90º
2.survekeevitus e kontaktkeevitus.Iseloomustus:+ 1.Metallisäästlik.2.Suur tootlikus.3.Sulatuskeevitatud liide on hea tihedusega.4.Protsessi hea automatiseerimise võimalus.- 1.Liites metalli struktuuri halvenemise oht.2.Sisepinged liites.Deformeerumise oht.3.Pingete kontsentratsioon ja seega väsimustugevuse vähenemine. 13.Keevisõmbluse liigid ja keevisliidete tüübid(skeemid)? Õmbluse liigid:1.Põkkõmblus.2.Nurkõmblus. Liidete tüübid:1.Põkkliide.2.Katteliide.3.Vastakliide.4.Nurkliide 14.Keevisõmbluste tugevusarvutus Põkkõmblusele.=F/L<=[]',F-liitele mõjuv jõud,-liidetava detaili paksus,L- õmbluse pikkus,[]'-õmbluse lubatav normaalpinge. Nurkõmblusele. =F/aL<=[]',F-liitele mõjuv jõud,a-õmbluse ristlõike kõrgus,L- õmbluse pikkus, []'-õmbluse lubatav nihkepinge. 15.Neetliide(skeem) ja selle iseloomustus. Iseloomustus:+ 1.Võimalik ühendada erinevast materjalist detaile.2.Detailid võivad olla mittesulavast materjalist.3
poorseks. Keevitusprotsessis eristatakse kolm staadiumit: Füüsilise kontakti teke Keemiliste sidemete teke Difusioon Keevisliide moodustub kahe esimese staadiumi jooksul, viimane määrab vaid liite mehaanilised omadused. Keevitust raskendavaks teguriks on materjalide struktuur, oksiide või mustusega kaetud pinnakonarused. Keevisliited Keevisliiteks nimetatakse keevitamise teel saadud mitme detaili tervikliidet. Keevisliited jagunevad: - põkkliide - nurkliide - ots ehk servliide - katteliide - T ehk vastakliide Keevitamise tulemusel saadakse keevisõmblus, mis iseloomustab keeviskoostu. Keevisõmbluseks nimetatakse keevisliite osa, mis moodustub keevisvannis oleva sulametalli kristalliseerumisel. Põhilised keevisõmbluste tüübid: Üleskeeratud servadega õmblus, korkõmblus, soonõmblus, joonõmblus, pindõmblus, punktõmblus, juureõmblus. Keevisliite tsoonid:
Keevitusgeneraator 12; Keevitusinverter 12; Keevitusjuhe 7; Keevitusmask 5; Keevituspüstol 16; 18; 19; 20: Keevitustraat 16; 18; 20; 21; Keevitustrafo 12; Keevitusvool 9; 12, 18; 25; Kontaktkeevitus 22; Käsikaarkeevitus 7; 9; 13; Käsikaarkeevituse seadmed 12; Laeõmblus 10; 14; Liugpuude 10; MAG keevitus 17; Magnetfiksaator 23; MIG keevitus 7; MIG/MAG keevituse seadmed 18; Mitmekihiline õmblus11; Nurkliide 6; Passiivne valgusfilter 5; Pealesulatis 23; Pitskruvid 21, Punktkeevitus 22; Punktkeevitustangid 22; Põkkliide 6; Põrandaõmblus 10; Päripolaarne alalisvool 8; 14; Rutiilkate 13; 14; Räbupesad 24; Sisselõige 25; Statsionaarne punktkeevitus 22; 26 Sulamatu elektrood 13; Slakikirka 11, Tagasivoolujuhe 7; 9; 16; 17; 18; 20; Tagasivoolujuhtme kinnitusklamber 7; TIG keevitus 13;
Keevitustoodete projekteerimine, tugevusarvutused, kvaliteediastmed Keevitusprotsesse, seadmeid, mehhaniseerimist Keevitusmetallurgiat, põhi ja lisa materjalide sobivust, keevitatavust Kvaliteedi tagamist, jörelvalvet, kontrolli, personali pädevust jm Töökeskonda, eralduvaid gagase, kiirgust, müra, ergonoomikat jm 2. Keevisliited. Keevisliidete tsoonid ja keevitusasendid (skeemid!). Nim keevitamise teel saadud mitme detaili tervikliidet. Keevisliited jagunevad: põkkliide; nurkliide; ots- ehk servliide; katteliide; T e vastakliide. Keevisliidete tsoonid: Põhimetall, põhimaterjal- keevitatav metall v materjal Keevisvann- keevitamise ajal sulas olekus olev põhi- ja lisamteall, millest tardumisel moodutstub keevisõmblus Servavahemik- keevitamiseks ettevalmistatud osade vaheline ruum. Termomõju tsoon- põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused. Sulamistsoon- keevitamise ajal sulanud lisametalli osa.
Al-, Cu- ja Ni sulamid.TIG keevitamisel võib kasutada nii alalis kui ka vahelduvvoolu, võimalik protsessi mehaniseerida- kasutades traadist lisamaterjali. Võimalik keevitada kõiki metalle, kasutatakse õhukeste materjalide keevitamisel al 0,1 mm, enam levinud teraste ja kõrglegeerteraste, Al, Mg, Cu, Ni, Ti ja keevitamiseks materjali paksustel 0,15...6 mm. 47. Millised on keevisliidete põhitüübid? Põkkliide, katteliide, vastakliide, nurkliide, otsliide, 48. Millistel füüsikalistel tingimustel on jootmine teostatav? Jootmine on võimalik siis kui joodise sulamistemp on on liidetava materjali sulamistemp madalam. Liidetavad materjalid peavad märguma sulajoodisega. 49. Millised on räbustite ülesanded jootmisel? Räbusteid kasutatakse joodetava metallipinna oksiididest puhastamiseks ja puhtana hoidmiseks, parandades seeläbi pinna märgamist. 50. Milline on kõvajoodisjootmise ja pehmejoodisjootmise erinevused? Milliseid
odavaim liitmismeetod; väiksem toodete mass materjali parema kasutamise tõttu; sobib enamikule tehnikas kasutatavatele metallidele; võib kasutada erinevates keskkondades; suur paindlikkus toodete konstrueerimisel. Mõned keevitust piiravad tegurid: paljud protsessid sõltuvad inimfaktorist; sageli vajalik mittepurustav kontroll ja pidev järelvalve. Keevitamisel tekib keevisliide (weld joint). Keevisliited jagunevad 5 põhitüüpi: põkkliide (butt joint), nurkliide (corner joint), ots- e. servliide (edge joint), katteliide (lap joint), T-liide e. vastakliide (T-joint). Keeviskoostu keevisliidet iseloomustab keevitamise tulemus keevisõmblus e. keevis (weld). Põhiõmblustena eristatakse kolmnurkse ristlõikega nurkõmblust (fillet weld, FW) ja põkkõmblust (butt weld, BW). Keevisõmbluse asend e. keevitusasend (welding position) on määratud keevisõmbluse asendiga ruumis ja keevituse vooluallika liikumise suunaga.
Liite saamine: *Aine oleku muutmise teel (joot-, keevis-, liim-, kitt- ja vormliited); *Plastse deformeerimise teel(neet-,valts-,käpp-,vöö-ja teppliited); *Elastse deformeerimise teel (press-,keermes-,tihvt-,klemm-,bajonett- ja lõhisvedruliited); *Geomeetrilise lukustuse teel (profiil-, liist- ja hammasliited,karp- ja sahtelliited jt.) 3.Keevisliited: põkk-, katte- ja vastakliide (teha eskiis). a-põkkliide b-katteliide c-vastakliide d-nurkliide 4.Punktkeevisliide (otstarve, omadused). Punktkeevisliide on keevisliide mis on punkti suurune ja teatud vahemaa tagant. Seda kasutatakse enamasti detaili paika panemiseks ehk edasiseks keevitamiseks või konstrueerimiseks. 5.Garanteeritud pinguga (press)liide (eskiis ja kommentaarid). Pressliide on lihtne ja levinud töökindel liide. Põhineb võlli ja ava mõõtmete erinevusel enne liite monteerimist
laevade tekistringeri ja siirivöö ühendamisel, kimmivöö ühendamisel põhja- ja pardaplaadistusega, pikkade tekiehitiste nurkade ühendamisel teki ja parrastega jne.). Keevisühendused: Keevisühendused( -liited) on tänapäeva laevaehituses valdav. Ühendused on tugevad, tööprotsess kiire, mehhaniseeritav ja automatiseeritav, alandab metalli- ja tööjõukulu. Levinumad keevisühendused (-õmblused) on: - põkkliide, - vastak-põkkliide, - ristliide ja - nurkliide Poltühendus:Vundament,Lafett, Seib Talade ja kere väliskesta eri osad ühendatakse keevitamise teel. Kergetest mittekeevitatavatest sulamitest valmistatav laevakere needitakse. Laevaehituses toimub elekterkeevitus käsitsi, poolautomaatide või keevitusautomaatide abil. Viimane on tunduvalt tootlikum 5-10 korda, kvaliteet parem, töö maksumus odavam . Kontaktkeevitus e. rahvapäraselt punktkeevitus on elektersurvekeevituse alaliik, kus kvaliteetne keevisliide
traageldatakse) või siis ääristatakse servad ja keevitatakse ilma lisatraadita, kuid detailide vahele jäetakse pilu. Üle 5 mm paksuste detailide põkkkeevitamisel servatakse liite ääred kaldu. Katteliide (0...5º) (b) (ebasoovitatav liide), kus detailide servad on üksteise peal paralleelselt. Vastakliite (c) puhul ühendatakse kuni 3 mm paksusi detaile. Vastakliite puhul ühendatakse ühe detaili ots teise detaili külgpinnaga. Nurkliide (d) on liide, mille puhul liidetavad detailid paiknevad teineteise suhtes nurga all (30...135º) ja keevitatakse kokku piki servi. Õhukeste detailide gaaskeevitamisel on laialt levinud otsliited (0...30º) (e), mille korral liidetavad detailid puutuvad kokku külgpindu pidi ning keevitamisel ühendatakse kohakuti asuvad servad. Et keevisliide tuleks tugev ning metall täielikult läbi keevituks, on vaja keevitatavad servad õigesti ette valmistada
(peitepeaga neete tsiviil- laevanduses ei kasutata). Ümarpeaga neete kasutatakse mittevastutusrikastes kohtades. Neetimine on töömahukas, raskendab laeva konstruktsioone ja ühendus võib aja jook- sul kaotada tiheduse. Keevitamine. Keevitamine on tänapäeva laevaehituses valdav. Ühendused on tugevad, tööprotsess kiire, mehhaniseeritav ja automatiseeritav, alandab metalli- ja tööjõukulu. Levinumad keevisõmblused on põkkliide, vastak-põkkliide, ristliide ja nurkliide Võrreldes neetimisega on keevitamisel hulk eeliseid: liite tugevus staatilisel koormamisel võib olla võrdne või isegi suurem terve lehe tugevusest (neetide puhul nõrgestavad lehte neediaugud), Kere konstruktsioon lihtsustub, kuna pole vaja ülekatteid, ühendusnurgikuid, lappe. Väheneb ka konstruktsiooni kaal, töö lihtsustub ja kiireneb andes võimaluse kasutada sektsioonmeetodit. töökulu väheneb ja jõudlus suureneb tänu mehhaniseerimise ja
(peitepeaga neete tsiviil- laevanduses ei kasutata). Ümarpeaga neete kasutatakse mittevastutusrikastes kohtades. Neetimine on töömahukas, raskendab laeva konstruktsioone ja ühendus võib aja jook- sul kaotada tiheduse. Keevitamine. Keevitamine on tänapäeva laevaehituses valdav. Ühendused on tugevad, tööprotsess kiire, mehhaniseeritav ja automatiseeritav, alandab metalli- ja tööjõukulu. Levinumad keevisõmblused on põkkliide, vastak-põkkliide, ristliide ja nurkliide Võrreldes neetimisega on keevitamisel hulk eeliseid: · liite tugevus staatilisel koormamisel võib olla võrdne või isegi suurem terve lehe tugevusest (neetide puhul nõrgestavad lehte neediaugud), · Kere konstruktsioon lihtsustub, kuna pole vaja ülekatteid, ühendusnurgikuid, lappe. Väheneb ka konstruktsiooni kaal, · töö lihtsustub ja kiireneb andes võimaluse kasutada sektsioonmeetodit. · töökulu väheneb ja jõudlus suureneb tänu mehhaniseerimise ja automatiseerimise
(peitepeaga neete tsiviil- laevanduses ei kasutata). Ümarpeaga neete kasutatakse mittevastutusrikastes kohtades. Neetimine on töömahukas, raskendab laeva konstruktsioone ja ühendus võib aja jook- sul kaotada tiheduse. Keevitamine. Keevitamine on tänapäeva laevaehituses valdav. Ühendused on tugevad, tööprotsess kiire, mehhaniseeritav ja automatiseeritav, alandab metalli- ja tööjõukulu. Levinumad keevisõmblused on põkkliide, vastak-põkkliide, ristliide ja nurkliide Võrreldes neetimisega on keevitamisel hulk eeliseid: liite tugevus staatilisel koormamisel võib olla võrdne või isegi suurem terve lehe tugevusest (neetide puhul nõrgestavad lehte neediaugud), Kere konstruktsioon lihtsustub, kuna pole vaja ülekatteid, ühendusnurgikuid, lappe. Väheneb ka konstruktsiooni kaal, töö lihtsustub ja kiireneb andes võimaluse kasutada sektsioonmeetodit. töökulu väheneb ja jõudlus suureneb tänu mehhaniseerimise ja
- ebaühtlasest paisumisest-kokkutõmbumisest tekivad sisepinged; - pingete kontsentratsioon. Lähtuvalt liidetavate elementide vastastikusest asendist jagunevad keevisliited (Sele 13.2.1) nelja alaliiki. a) b) c) d) Sele. 13.2.1. Keevisliidete liigid: a) – põkkliide, b) – katteliide, c) – nurkliide, d) – vastakliide. 13.2.1. Keevisliidete kujundamine kuhjumine a) b) Ruumiliste jääkpingete vältimiseks ei tohi lubada õmbluste kuhjumist (a). Tugevdusribidelt lõigata nurgad (b). Konstruktsioonides, mis alluvad a)
annaabi.ee 
