Puudused: halb elektri ja soojusjuhtivus, pinnale tekkib mehaaniliselt tugev oksiidi või sulfiidi kiht. Kontaktide valmistamiseks kasutatavad materjalid Metallkeraamilised materjalid Pulbermetallurgia tehnoloogia abil valmistatud komposiitmaterjalid heade elektri- ja soojusjuhtivusega ja kõrge sulamistemperatuuriga metallidest või metallist ja mittemetallist koostatud kontaktid. Metallkeraamiliste kontaktidega aparaatide puuduseks on suur hind, kuid töökindlus ja -iga on suuremad. Elektrikaar ja selle kustutamine Elektrikaar ja selle kustutamine Elektriahela lahutamisel tekib avanevate kontaktide vahel gaaslahendus. Seejuures kontaktide vahele jääv õhuvahemik ioniseerib ning hakkab juhtima voolu. Olenevalt voolutugevusest tekib huumlahendus või elektrikaar. Elektrikaare tekkimiseks vajaliku pinge ja voolu väärtused Elektrilahendus Huumlahendus esineb vooludel alla 100 mA, pingelang kontaktide vahel on 250-300 volti. (Piirkond I)
neutraalne, kuid võib elektrit hästi juhtida. · Sõltumatu gaaslahendus elektrivälja pinget suurendades mingi väärtuseni tekib gaasis elektrivool ilma väliste mõjudeta. · Sädelahendus teatud pinge juures võib elektroodide vahel tekkida tekkida säde e läbilöök. · Huumlahendus - gaasi rõhu langemisel torus mingi pinge juures tekivad ioonid ja tekib helenduv plasma. · Elektrikaar suure voolutugevuse korral võivad ioonide põrked esile kutsuda katoodi ja anoodi kuumenemise, kõrgel temperatuuril väljuvad katoodist elektronid, mis liiguvad anoodi suunas nende vahel tekib elektrikaar. Elektrivool pooljuhtides · Pooljuhtseadeldistes kasutatakse kõige enam räni ja germaaniumkristalle. · Räni on 4-valentne element aatomi väliskattes 4 aatomi tuumaga nõrgalt seotud elektroni.
Kuldamine, hõbetamine) 2) Vase rafineerimine ehk vase puhastamine lisanditest 3) alumiiniumi tootmisel 4) Galvanoplastika matriitside ehk tõmmiste valmistamine, monumentide valmistamine 6. Sõltumatu gaaslahenduse liigid: 1. Huumlahendustekib hõrendatud gaasides. nt. Virmalised. Huumlahendust kasutatakse päevavalguslampides. 2. koroonalahendus nt. Püha Elmo tuled. Tekivad teravike ümber, sest seal on laengute tihedus kõige surem. 3. kaarlahendus (elektrikaar) tekib kahe hõõguva süsi või metallelektroodi vahel kõrgel pingel. Kasutatakse keevitamisel. 4. Sädelahendus tekib siis, kui vooluallika võimsusest ei piisa püsiva kaar või huumlahenduse tekitamiseks. Nt välk. 7. Diood ehk 2 elektroodiga elektronlamp kasutatakse vahelduvvoolu alaldamisel Triood ehk 3 elektroodiga elektronlamp kasutatakse võimenduselemendina 8. Elektronkiiretoru osad: 1)elektronkahur tekitab vaakumis elektronkiire
tekivad gaasipoorid ja sisepinged. Seega tuleb valida optimaalne vormi täitmise aeg. Valand Valandi varajane väljalöömine vormist põhjustab suuri jääkpingeid, deformatsioone, pragusid. Temperatuur, mille juures valand vormist eemaldada sõltub sulami omadustest ja valandi keerukusest. Malmvalandid jahutatakse , kas 200...300 °C (keerulised) või 800...900 °C (lihtsamad) temperatuurini. Malmvalandilt valukanalite eemaldamiseks võib osutuda piisavaks kerge löök. Võib kasutada ka elektrikaar- või gaasilõikamist, anoodmehaanilist lõikamist. Puhastus valandi puhastamiseks kasutatakse trummel-, jugapuhastamist ja elektrokeemilist puhastamist. Kontroll välimised valudefektid ilmnevad kohe pärast valandi vormist eemaldamist ja puhastamist. Sisemisi valudefekte uuritakse radiograafimeetodil ja ultrahelidefektoskoopiaga. Praod leitakse magnetodefektoskoopiaga.
vajalikku energiat vedrudesse salvestada. Kaitselüliti kontaktid peavad vastu pidama koormusvoolule ilma ülemäära kuumenemata ja elektrikaare tekitatavale kuumusele vooluahelat katkestades. Kontaktid valmistatakse vasest, vasesulamist, hõbedasulamist või teistest materjalidest. Kontaktide kasutuskestust vähendab vooluahela katkestamise käigus toimuv erosioon. Kaitselüliti kasuliku tööea pikendamiseks võivad neil olla vahetatavad kontaktid. Kui vooluahel katkeb, tekib elektrikaar. See kaar tuleb enamasti hoida kaitselüliti korpuse sees, jahutada ja kustutada kontrollitud moel nii, et kontaktid oleks ka edaspidi võimelised koormusvoolu liigselt kuumenemata juhtima. Erinevates kaitselülites võidakse kasutada keskkonnana kus elektrikaar tekib kas vaakumit, õhku, mõnda muud isoleerivat gaasi või õli. Lõpuks, kui rikketingimused on kadunud, tuleb kontaktid jällegi sulgeda, et saaks taastada pinge katkenud ahelas. Madalpingekaitselülituste liigitus
1.2. Metallide keevitamise põhiviisid 1.2.1. Sulakeevitus Sulavelelektroodiga käsikaarkeevitus (MMA ) e. elektroodkeevitus Sulavelelektroodiga käsikaarkeevitus on enamlevinud keevitusviis. Seda kasutatakse legeeritud ja süsinikteraste, malmi ning värviliste metallide keevitamiseks ja pealesulatamiseks. Sulavelelektroodiga keevitamisel annab põhimetalli ja elektroodi sulamiseks tarviliku soojuse nende vahel põlev elektrikaar. Kaare temperatuur on väga kõrge 4000...6000ºC. Sulas olekus põhi- ja elektroodi- metall segunevad keevitusvannis ja tardudes moodustavad keevisõmbluse. 1. Elektrood - 2. Põhimetall Sele 1.1. Sulavelelektroodiga käsikaarkeevitus Terminid elektrikaar keevisõmblus keevitamine legeeritud terased malm sulakeevitus survekeevitus sulavelelektroodiga käsikaarkeevitus süsinikterased
2.2.3 Terase elektrometallurgia Terase elektrometallurgia eelisteks on oksüdeeriva leegi puudumine, väike õhu juurdepääs ahju tööruumi, kõrge temperatuur ja sulatusprotsessi kerge juhitavus. Elektriahjudes on võimalik luua neutraalne keskond või vaakum, paremini reguleerida temperatuuri ning seega desoksüdeerimisprotsesse ja kahjulike lisandite eemaldamist. Terase elektrometallurgias kasutatakse kahte liiki sulatusseadmeid: elektrikaar- ja induktsioonahje. Elektrikaarahi on ahi, kus metallide ja teiste materjalide sulatamiseks kasutatakse elektrikaare soojust. Elektrikaar tekitatakse grafiitelektroodide ja metalltäite vahel, mis tähendab, et ahjutäite sulatamine toimub kaare otsetoimel. Elektrikaarahjudes kasutatakse kahte sulatusmeetodit: Oksüdeerimisperioodiga sulatusmeetod Oksüdeerimisperioodita sulatusmeetod
1. Fotoefekt · Fotoefekt on nähtus, kus valguse mõjul lüüakse metalli pindmistest kihtidest välja elektrone · Selle efekti avasta s 1887 H.Herz , eksperimentaalselt uuris seda vene füüsik A.Stoletov, kus kes koostas vooluringi kus oli: 1. Elementidest patarei 2. Kondensaator (positiivne plaat valmistati traatvõrgust ja negatiivne tsingist - see loovutas valguse mõjul kergesti elektrone) 3. Elektrikaar, sellest tuli valgus, läbides auklikku elektroodi, sattudes negatiivselt laetud plaadile 4. Galvanomeeter registreeris valguse poolt tekitatud fotovoolu 5. Stoletov leidis ekperimendist olulised järeldused a) kõige paremini tekitav fotovoolu UV kiirgus b)fotovoolu tugevus sõltub kondensaatori negativse pooluse valgustusega c) valguse mõjul vabanevad negatiivsed laengud (hiljem tõestasid P.Lenardi ja J
põhimetall) 1) Pealiikumine (v)- määrab lastu eraldamise 3) MIG/MAG keevitus kiirus. Lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna MIG/MAG- keevitamine- sulava elektroodiga vahelise suhtelise liikumise kiirus. kaarkeevitamine kaitsegaasis. V= Dn (m/min), kus n- tooriku pöörlemissagedus (joonis: Keevitustraat; Voolukontakt; Kanal; (min) Elektrikaar; Gaas; Põhimetall) 2) Ettenihe (s)- antakse treimisel lõikeserva Liigitakse kahte gruppi: liikumisena tooriku ühe pöörde kohta (s0, - MIG- keevitamine aktiivgaasis (süsihappegaasis) mm/pööre) - MAG- keevitamine inertgaasis (argoonis) 3) Lõikesügavus (t) on töödeldava pinna vaheline Keevitus parametri: kaugus mõõdetuna risti ettenihkega.
Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide vaheline gaas olema ioniseeritud. Keevitamisel päripolaarse alalisvooluga ühendatakse elektrood vooluallika miinusklemmiga. Päripolaarne alalisvool tagab väga püsiva elektrikaare ja keevitatav detail kuumeneb rohkem kui elektrood. Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel ühendatakse elektrood vooluallika plussklemmiga. Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel on elektrikaar ebapüsivam kuid keevitatav detail kuumeneb vähem kui elektrood vastupidiselt päripolaarse alalisvooluga keevitamisele. Seega vastupolaarset alalisvoolu tuleks eelistada õhukese lehtmetalli keevitamisel. Samuti on see oluline legeerteraste keevitamisel (väheneb terases olevate legeerelementide väljapõlemine). KEEVITUSKAAR on kaarlahendus, mis tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metallaurude ning
Seega tuleb valida optimaalne vormi täitmise aeg. Valand Valandi varajane väljalöömine vormist põhjustab suuri jääkpingeid, deformatsioone, pragusid. Temperatuur, mille juures valand vormist eemaldada sõltub sulami omadustest ja valandi keerukusest. Malmvalandid jahutatakse , kas 200...300 °C (keerulised) või 800...900 °C (lihtsamad) temperatuurini. Malmvalandilt valukanalite eemaldamiseks võib osutuda piisavaks kerge löök. Võib kasutada ka elektrikaar- või gaasilõikamist, anoodmehaanilist lõikamist. Puhastus valandi puhastamiseks kasutatakse trummel-, jugapuhastamist ja elektrokeemilist puhastamist. Kontroll välimised valudefektid ilmnevad kohe pärast valandi vormist eemaldamist ja puhastamist. Sisemisi valudefekte uuritakse radiograafimeetodil ja ultrahelidefektoskoopiaga. Praod leitakse magnetodefektoskoopiaga. Jo
Puuduseks on kasutamisvõimalus vaid õmbluse allasendis. Kasutatakse kui suure tootlikkusega keevitusprotsessi raskemasina- ja laevaehituses pikkade õmbluste keevitamisel, näit. katelde, surveanumate, korstnate puhul. Joonis. 8 Kaarkeevitamine räbustis Elekter-räbukeevitus e. räbukeevitus Räbukeevitamisel liidetakse detailide servad ja sulatatakse elektrooditraati, kasutades keevisvanni peal asetsevat räbukihti läbivat elektrivoolu. Protsessi alustamiseks tekitatakse elektrikaar elektroodi otsa ja alusplaadi vahel, millele on puistatud pulbriline räbukiht. Pärast teatud koguse sularäbu teket elektrikaar kaob ja elektrivool läbib sularäbu kihti. Keevisvanni piiratakse külgede poolt tugiplaatidega, mida jahutatakse veega. Keevisvanni moodustamiseks antakse pidevalt ette keevitustraati. Keevisvanni kristalliseerumisel moodustub keevisõmblus. Räbukeevitamist kasutatakse suure paksusega (üle 20
3. Primaarmähise takistus on väga väikei; 4. Ühendatakse elektriahelasse paralleelselt mõõdetava takistusega. 15 Millist elektrikaare kustutusmeetodit ei kasutata keskpinge võimsuslülitites: 1. Elektrikaare kustutus õlis. 2. Elektrikaare kustutus elegaasis 3. Elektrikaare paljukordne katkestus 4. Elektrikaare kustutus vaakumis 16 Halvad kontaktmaterjalid on: 1. Vask 2. Hõbe 3. Alumiinium 4. Kuld 5. Räni 17 Elektrikaar on kasulik: 1. Lühistel; 2. Ahelate väljalülitamisel: 3. Pikse löökidel liinidesse. 4. Elektrikaarahjudes 18. Kontaktimaterjal peaks olema: 1. hea elektri- ja soojusjuhtivusega 2. kõrge korrosioonikindlusega 3. isoleerkilede tekkimist vältiv 4. suhteliselt pehme, et poleks vaja suurt survejõudu 5. suhteliselt kõva, et kiirelt ei kuluks 6. kaarekindel (kõrge sulamistemperatuuriga)
Elavhõbeda kasutusalad Valgustites: Elavhõbelamp - on gaaslahenduslamp, mida laieli kasutatakse tänavavalgustuses tänu suure valgusvoogu. Elavhõbelambil koosneb karastatud klaasist, mille sees on põleti. Põletiks voolu teiseldatakse läbi kivisüse takiste, tänu sellele lambi töö on stabiilne. Kontaktide pinge andmese korral kontakti ja lisaelektroodi vahel põleti sees kahes pooles hakkab gaasi ioniseerimine, kui ioniseerimine ulatub vajaliku väärtust siis elektrikaar siirdub elektroodide vahel ja stabiliseerib 10- 15 min pärast starti. Samal ajal elektrikaar tekitab helendust. 5 Hambaravis: Amalgaamtäidis ehk elavhõbetäidis - Amalgaamtäidis sisaldab elavhõbeoksiidi ning seetõttu peavad osad hambaarstid seda eluohtlikuks (kuna täidis võib eraldada elavhõbeda toksilisi aure).
Seadmed jagunevad alalisvooluseadmeteks (DC) ja alalis/vahelduvvooluseadmeteks (AC/DC). Neist viimastega saab tig-meetodil keevitada ka alumiiniumisulameid, sest see on ainuke materjaligrupp, mis vajab tig-keevitusel vahelduvvoolu (AC). Plasmakeevitus. Plasmakeevitus jaguneb kaheks keevitusviisiks: · Keevitamine plasmajoaga. · Keevitamine plasmakaarega. Plasma tekkimiseks süüdatakse plasmatronis kas otsene või kaudne elektrikaar. Seejärel juhitakse kaare sambale gaas, mis läbib samba ja väljub põletist kõrge temperatuuriga plasmana. Otsene kaar süüdatakse põleti elektroodi ja keevitava materjali vahel. Kaudne kaar süüdatakse elektroodi ja düüsi vahel ning põletist väljub ainult plasmajuga. Plasmakaare annab otsese kaarega põleti, plasmajoa aga kaudse kaarega põleti. Elektroodid valmistatakse kas vasest või volframist. Plasmat
e- põrkgab kokku o-gaasi aatomiga tekib positiivne ioon ja elektron. Joonis 3 Gaaslahendus tekib gaaslahendustorudes. Sõltumatu gaaslahendus jaguneb eri liikideks: 1)Huumlahendus – tekib madalatel rõhkudel juba mõnesaja voldise pinge korral tavalistel temperatuuridel. See kujutab endast erivärvilist gaasihelendumist. Kasutatakse luminofoorlampides või neoonreklaamis. Huumlahenduse looduslik variant on virmalised. 2) Elektrikaar – tekib atmosfääri rõhul kõrgetel temperatuuridel madalatel pingetel. Eraldub suur hulk soojust ja valgust. Kasutatakse elektrikeevitusel. UV-kiirgus põhjustab päevitust, nahavähki. 3) Korona lahendus – tekib normaalrõhul ülitugevate elektriväljade korral ümber teraviku. 4) Sädelahendus – tekib, kui vooluallika võimsusest ei piisa huumlahenduse või kaarlahenduse tekiamiseks. Looduslike sädelahenduse näide : äike. Elektrivool pooljuhtides
Takistist Joonis 5.21 Ventiillahendi takisti volt-amper karakteristik Kui vool Ik läbib kaare kaudu takistit, tekib takistil nn jääkpinge Uj Ventiillahendi läbilöögipinge Ull ja jääkpinge peavad olema ligikaudu 20...25 % madalamad kaitstava isolatsiooni lahenduspingest. Impulssvoolu järel hakkab ventiillahendit läbima võrgusageduslik saatevool Is, mida põhjustab pingestatud elemendi talitluspinge. Talitluspingel hakkab mittelineaarse takisti takistus kiiresti kasvama ja elektrikaar kustub. Suurimat võrgusagedusliku pinge väärtust, mille juures ventiillahendi elektrikaar kindlasti kustub nimetatakse kustumispingeks Ukst ja vastavat voolu kustumisvooluks Ikst . 66. Metalloksiidpiirikud Metalloksiidpiirikud koostatakse tavaliselt ZnO põhistest keraamilistest takistitest. Metalloksiidpiirikute takistus on tunduvalt mittelineaarsem kui ventiillahenditel. Suure mittelineaarsuse tõttu on metalloksiidpiiriku takistus talitluspingele väga suur.
• Nimeta kontakttakistust halvendavad tegurid. Väike kontaktpind, vähene kontaktsurve tugevus, kontaktpindade oksüdeerumine, isoleerkile, liiga kõvast/pehmest metallist kontaktid. • Kui vahelduvvoolu elektrikaar kustub, muutub pinge kaarevahemikus kaare kustumispingest võrgupinge hetkväärtuseni. Kuidas nimetatakse seda protsessi ja tekkivat pinget? Seda protsessi nimetatakse pinge taastumiseks ja tekkivat pinget taastuvpingeks. • Kas aktiivahela väljalülitamisel tekib taastuspinge ja miks? Aktiivahela väljalülitamisel taastuvpinget ei teki, sest vool ja pinge on faasis. • Millist protsessi nimetatakse adiabaatiliseks?
ionisatsiooni põhjustavad: · kõrge temperatuur (termoionisatsioon), katood- ja anoodkiired, ultraviolett-, röntgen- ja radioaktiivne kiirgus (kiirgusionisatsioon) · elektronide, ioonide või kiiresti liikuvate aatomite põrkumine gaasi aatomite või molekulidega (põrkeionisatsioon). Ioniseeritud gaasis olevad vabad elektronid ja positiivsed ioonid muudavad gaasi elektrit juhtivaks, mistõttu tekib potentsiaalide vahe tõttu elektroodide vahel elektrikaar (elektrivälja olemasolul). Mistahes ionisatsiooni astme korral saabub dünaamiline tasakaal, mil igal hetkel lagunevate molekulide arv võrdub taastuvate molekulide arvuga (ioonide molisatsiooni elektroodide ja remolisatsiooni tulemusel). Keevitamisel saadakse kaare süütamiseks vajalik algionisatsioon elektroodi kokkupuutel detailiga ning selle kiire eemaldamisega küllaldase kauguseni.
Elektriaparaatide valmistamisel kasutavad materjalid Ja need jagunevad järgmiselt: 1. Juhtmematerjalid - vask, alumiinium, pronks, messing ja teras 2. Magneetilised materjalid teras ja nende sulamid. Neid kasutatakse magnet juhtmete valmistamiseks. Sulamid püsimagnetite valmistamiseks 3. Isolaatsiooni materjalid tahked, vedelad ja gaasilised isoleermaterjalid: Kumm, puu, paber, klaas, portselan, trafo õli, õhk 4. Kaarekindlad (elektrikaar) - need materjalid peavad taluma kõrget temperatuuri ja nendeks on näiteks keraamika kuumus kindlad plastmassid Energiakaod elektriaparaatides 1. Millised elektriaparaadite töötades tekivad tema voolujuhtides ja magnetahela osades, isolatsioonis ja konstruktsioonielementides energiakaod, mis muutuvad soojuseks 2. Millest tingitud sellest ühe ja sama voolujuhi takistus on alalisvoolu ja
keevitatav detail slakk miinusklemmiga. Päripolaarne alalisvool tagab väga püsiva elektrikaare ja keevitatav detail Joon. 14 Käsikaarkeevitus kuumeneb rohkem kui elektrood. Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel ühendatakse elektrood vooluallika plussklemmiga. Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel on elektrikaar ebapüsivam kuid keevitatav detail kuumeneb vähem kui elektrood vastupidiselt päripolaarse alalisvooluga keevitamisele. Seega vastupolaarset alalisvoolu tuleks eelistada õhukese lehtmetalli keevitamisel. Samuti on see oluline legeerteraste keevitamisel (väheneb terases olevate legeerelementide väljapõlemine). Elektroodkeevitusega on võimalik keevitada terast (nii harilikku kui roostevaba) ja malmi aga ka mõningaid värvilisi metalle ning sulameid Käsikaarkeevituse tehnoloogia
elektrood vooluallika miinusklemmiga. keevitatav detail lakk Päripolaarne alalisvool tagab väga püsiva elektrikaare ja keevitatav detail kuumeneb rohkem kui elektrood. Joon. 14 Käsikaarkeevitus Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel ühendatakse elektrood vooluallika plussklemmiga. Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel on elektrikaar ebapüsivam kuid keevitatav detail kuumeneb vähem kui elektrood vastupidiselt päripolaarse alalisvooluga keevitamisele. Seega vastupolaarset alalisvoolu tuleks eelistada õhukese lehtmetalli keevitamisel. Samuti on see oluline legeerteraste keevitamisel (väheneb terases olevate legeerelementide väljapõlemine). Elektroodkeevitusega on võimalik keevitada terast (nii harilikku kui roostevaba) ja malmi aga ka mõningaid värvilisi metalle ning sulameid 5
Kaar on väga ere ning tema tempeatuur on väga kõrge. Seetõttu kasutatakse kaarlahendust võimsates valgustites (näiteks kinolampides) ning metallide sulatamiseks elektrikeevitusel. Kaarlahenduses tekib Maal plasma. Elektrilahendus Kui vooluahel katkestada, tekib lüliti või kaitseaparaadi teineteisest eemalduvate kontaktide vahel elektrilahendus. Kontaktivahemikus õhk ioniseerub ja muutub mõneks ajaks voolujuhtivaks, seal tekib elektrikaar. Selleks, et vooluahel katkeks, tuleb õhk kontaktivahemikus taas muuta dielektriliseks deioniseerida. Elektrilahendus igapäevaelus Mida kaugemal materjalid triboelektrilises reas üksteisest paiknevad, seda suuremad on nende omavahelistel kontaktidel tekkivad staatilise elektrilaengu väärtused. Kui staatilise elektrilaenguga keha puutub kokku laenguta või teise laetud kehaga, kandub laeng ühelt kehalt teisele ja nende potentsiaalid võrdsustuvad
LOENG 2 Madalpinge korral on kõige suurem elektrilöögi oht. Elektrilöögivastase kaitse põhireegel: *ohtlikke pingestatud osi ei tohi saada puudutada; *puutevõimalikud juhtivad osad ei tohi olla ohtliku pinge all; * nõuded tagatud nii normaaloludes kui ka peale mingi üksikrikke teket. Elektrivoolu mõju inimesele: *termiline toime; *elektrolüütiline toime; *mehaaniline toime; *bioloogiline toime; *kaudsed kahjustused; *elektrikaar tekitab kahjustusi nahale ja silmadele jne.; *kahjustused: kohalikud kahjustused, üldkahjustused, segakahjustused; *kohalikud kahjustused: elektrilised põletused, voolu märgid, naha metalliseerumine, mehaanilised vigastused, silmade kahjustus, mitu samaaegset kahjustust. Üldkahjustused: vool mõjub tervele organismile, olulisem mõju südamele, kopsudele, kesknärvisüsteemile. Väga nõrk elektrivool põhjustab lihaste
KOKKUSULATAMISE teel Keevitada saab METALLE ja TERMOPLASTE Keevisliite saamine: 1. Täitematerjali lisamine – liidetavate detailide ja täitematerjal moodustavad sulanud metalli kogumi, mis jahtudes muundub detailide liiteks; 2. Mehaanilise surve avaldamine detailidele – nn. sepakeevitus on vanim keevituse liik, kus hõõguvate detailide liide saadi sepistamise teel. Keevitustemperatuuri allikad: 1. Gaasileek – kasutatakse atsetüleeni (või mõne muu gaasi) ja hapniku segu; 2. Elektrikaar – on enamlevinud metallide keevitamisel; 3. Laser – saavutatakse kitsas ja sügav keevisõmblus; Kaarkeevitus 4. Elektronkiir – kasutatakse eriti paksude detailide (kuni 15 cm) keevitamisel; 5. Hõõrdumine – keevitatavate detailide kontaktis tekitatakse koormuse all suhteline liikumine, mille hõõrdumisel eraldunud soojus sulatab materjalid; 6. Ultraheli – keevitatavate detailide kokkusurutud kontakti rakendatakse ultrahelivõnkumised (15 kHz ... 70
Vootiheduse suurenemine pooluste servades pöör-lemise suunas. Tagajärjeks on, et ankru-mähise seksioonide EMJ hetkväärtused suurenevad, kui seksioonide aktiivsed küljed satuvad vootiheduse maksi-maalväärtuse piirkonda. See põhjustab kommutaatori naaberlestade vahelise pinge suurenemise. Suurel koormusel võib pinge ületada lubatud väärtuse ja üle kaniidist vahekihi võib tekkida elektrikaar mida soodustavad veel grafiidi-osakesed ja metallitolm. Elektrikaar häirib tuge-vasti masina tööd. Niisugused on ankrureaktsioonid mitteküllastunud magnetsüsteemiga masinas. Kui masina magneetimissüsteem on küllastunud, siis on vootiheduse suure- nemine pooluskinga ühe serva all väiksem kui vootiheduse vähenemine pooluskinga teise serva all.. See ühtlustab vootiheduse jaotust õhupilus, sest vootiheduse maksimaalväärtus väheneb
Keevitustraadi läbimõõt Keevitustraadi läbimõõt valitakse vastavalt keevitatava metalli paksusele ja keevitamissuunale. Vasaksuunalisel keevitamisel võetakse traadi läbimõõduks d=s/2+1 Paramsuunalisel keevitamisel aga d=s/2 s keevitatava metalli paksus mm. Traadi läbimõõt saadakse millimeetrites (mm). Keevisõmblused Keevisõmbluseks nimetatakse keevisliite osa, mis moodustub keevitusvannis oleva sulametalli kristalliseerumisel. Põleti leek või elektrikaar sulatavad ühes põhimetalliga ka lisametalli, mis omavahel segunedes moodustavad õmblusmetalli. Valmistamisviisilt jagunevad keevisõmblused ühe- ja kahepoolseteks. Väliskuju järgi eristatakse normaal-, tugev- ja nõrkõmblusi. Keevisõmblused liigituvad põkk- ja nurkõmblusteks. Põkk- ja nurkõmblus Põkkõmblus l keevisõmbluse laius
3.1.3. Trafo isolatsiooni kulumine ja koormusvõime 3.1.4. Trafole lubatavad ülekoormused 3.1.5. Elektrivõrgu neutraali ühendamine maaga 3.1.5.1. Isoleeritud neutraaliga elektrivõrk 3.1.5.2. Resonantsmaandatud elektrivõrk 3.1.5.3. Jäikmaandatud neutraaliga elektrivõrk 3.2. Sünkroonkompensaator 3.3. Kondensaatorpatarei 4. Alajaama kommutatsiooniseadmed 4.1. Võimsuslüliti 4.1.1. Elektrikaar ja elektrikaare kustutamine 4.1.2. Võimsuslülitite põhitüübid 4.1.3. Võimsuslülitite valik 4.2. Koormuslüliti 4.3. Kaarekustutuskambrita kommutatsiooniaparaadid 4.4. Sulavkaitse 4.4.1. Sulavkaitsme tööpõhimõte TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 iii Rein Oidram
3.1.3. Trafo isolatsiooni kulumine ja koormusvõime 3.1.4. Trafole lubatavad ülekoormused 3.1.5. Elektrivõrgu neutraali ühendamine maaga 3.1.5.1. Isoleeritud neutraaliga elektrivõrk 3.1.5.2. Resonantsmaandatud elektrivõrk 3.1.5.3. Jäikmaandatud neutraaliga elektrivõrk 3.2. Kondensaatorpatarei 4. Alajaama kommutatsiooniseadmed 4.1. Võimsuslüliti 4.1.1. Elektrikaar ja elektrikaare kustutamine 4.1.2. Võimsuslülitite põhitüübid 4.1.3. Võimsuslülitite valik 4.2. Koormuslüliti 4.3. Kaarekustutuskambrita kommutatsiooniaparaadid 4.4. Sulavkaitse 4.4.1. Sulavkaitsme tööpõhimõte 4.4.2. Sulavkaitsmete tüübid 4.4.3. Radiaalvõrgu selektiivne kaitse sulavkaitsmetega 5. Alajaama elektriskeemid 5.1. Jaotlate elektriskeemi koostamise üldpõhimõtted 5.1
Alalisvool DC elektrivoolu tugevus ja suund perioodiliselt ei muutu DC - - päripolaarne ühendus, - poolus elektroodil DC + - vastupolaarne ühendus +poolus elektroodil Põhilised vooluallikad: 1) Trafo AC 2) Alaldi DC 3) Inverter DC(AC) 4) Generaator AC(DC) 1)Tõstetakse pinget, langetatakse voolu tugevust või vastupidi 2)Vahelduvvool muudetakse alalisvooluks 3)Eelised: Mida suurem on sagedus seda väiksemat trafot võime kasutada, väga suured reguleerimisvõimalused, stabiilne elektrikaar, vähene energiakulu. 4) Puudus: väga suur energiakulu Kaarkeevituse vooluring DC päripolaarne Soojusvoog on suunatud detailile, +massis, -elektroodis, sulab rohkem põhimetall, vähem elektrood, kasutatakse paksude materjalide keevitamisel DC + vastupolaarne Soojusvoog suunatud elektroodile, +elektroodis, -massis, sulab rohkem elektrood, vähem põhimetall, kasutatakse õhukeste materjalide keevitamisel Keevituse vooluallika koormatavus, ED koefitsent
Gaaside ionisatsiooni põhjustavad: · kõrge temperatuur (termoionisatsioon), katood- ja anoodkiired, ultraviolett-, röntgen- ja radioaktiivne kiirgus (kiirgusionisatsioon) · elektronide, ioonide või kiiresti liikuvate aatomite põrkumine gaasi aatomite või molekulidega (põrkeionisatsioon). Ioniseeritud gaasis olevad vabad elektronid ja positiivsed ioonid muudavad gaasi elektrit juhtivaks, mistõttu tekib potentsiaalide vahe tõttu elektroodide vahel elektrikaar (elektrivälja olemasolul). Mistahes ionisatsiooni astme korral saabub dünaamiline tasakaal, mil igal hetkel lagunevate molekulide arv võrdub taastuvate molekulide arvuga (ioonide molisatsiooni elektroodide ja remolisatsiooni tulemusel). Keevitamisel saadakse kaare süütamiseks vajalik algionisatsioon elektroodi kokkupuutel detailiga ning selle kiire eemaldamisega küllaldase kauguseni. · elektroodi eemaldamisel detailist venivad sulanud mikrokonarused välja ja ahenevad,
olema ioniseeritud. Gaaside ionisatsiooni põhjustavad: kõrge temperatuur (termoionisatsioon), katood- ja anoodkiired, ultraviolett-, röntgen- ja radioaktiivne kiirgus (kiirgusionisatsioon) elektronide, ioonide või kiiresti liikuvate aatomite põrkumine gaasi aatomite või molekulidega (põrkeionisatsioon). Ioniseeritud gaasis olevad vabad elektronid ja positiivsed ioonid muudavad gaasi elektrit juhtivaks, mistõttu tekib potentsiaalide vahe tõttu elektroodide vahel elektrikaar (elektrivälja olemasolul). Mistahes ionisatsiooni astme korral saabub dünaamiline tasakaal, mil igal hetkel lagunevate molekulide arv võrdub taastuvate molekulide arvuga (ioonide molisatsiooni elektroodide ja remolisatsiooni tulemusel). Keevitamisel saadakse kaare süütamiseks vajalik algionisatsioon elektroodi kokkupuutel detailiga ning selle kiire eemaldamisega küllaldase kauguseni. elektroodi eemaldamisel detailist venivad sulanud mikrokonarused välja ja ahenevad,
Fotoionisatsioon Elektron saab energia väljalendamiseks footonilt. Sõltumatu gaaslahendus Vool gaasis tekib väliste ionisaatorite tõttu. Põhjuseks tugev elektriväli. Sädelahendus Kui vooluallikas pole võimeline pikema aja jooksul sõltumatut elektrilahendust säilitama. (tekib läbilöök). Nt kondensaatorid, äikese välk Huumlahendus Toimub gaasi rõhu langemisel torus (mingi pinge juures tekivad ioonid ja tekib helenduv plasma, mis täidab kogu toru) nt. päevavalguslampides Elektrikaar (Kestev sõltumatu gaaslahendus). Kõrgel pingel. Ioonid põrkuvad vastu katoodi, lüües välja elektrone. Nt röntgenlambid ja ka keevitmine Korona lahendus Püha elmo tuled. Tekib tihti mittehomogeense elektrivälja puhul.(on näha mõnikord äikesetormi ajal kõrgepinge liinide juures-halb) Elektivoolu töö ja võimsus A U= q=I∗t A=UIt Töö, mida vool on võimeline tegema
miseks keevitustraadile keevituspüstolisse kinnitatud voolukontakti abil vahetult enne keevituskaart. Keevituskaare piirkonda kaitstakse sinna juhitava kaitsegaasi joaga. MIG/MAG-keevitust loetakse poolautomaatseks, kuna elektroodi etteandmine on mehhaniseeritud, keevitusliikumine e keevitus püstoli liikumine piki õmblust toimub keevitaja käe abil. Keevitustraat Kanal Voolukontakt Elektrikaar Gaas + Põhimetall Joonis 1.1. MIG/MAG-keevituse põhimõtte skeem. MIG/MAG-keevituseks on vajalik stabiilne traadi etteandekiirus ja järgmise tingimuse täitmine: Protsessi stabiilsuse tingimus Traadi etteandekiirus = traadi sulamiskiirus
saamises ühendatavate detailide vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise, plastse deformeerimise või üheaegselt mõlema mooduse abil. Kõik olemasolevad keevitusprotsessid võib jaotada kahte põhirühma survekeevitus (kontaktkeevitus) ja sulakeevitus. Ehituspraktikas objektil kasutatavatest keevisliite moodustamiseks vajaliku energia liigi ja metalli sisestamise viisi järgi eristatakse: elektrikaar-, gaas-, termiit-, räbukeevitust. Automatiseerimisastme järgi jagunebkeevitus käsi- poolautomaat- ja automaat- keevituseks. Survekeevituse (kontaktkeevituse) gruppi kuuluvad keevitusviisid, kus metallide (plastide) ühendamine toimub kuumutamise ja sellel järgneva survega, mis põhjustab kokkupuutuvates piirkondades tugeva plastilise deformatsiooni. Mõnede metallide puhul pole kuumutamine vajalik. Survega külmkeevitus põhineb metalli kristallide
Kõigis elektripaigaldise osades, nende juures või lähedal, kus mingit töötoimingut sooritatakse, peab olema tööks piisavalt ruumi, juurdepääsuvõimalusi ja valgust. Juurdepääsu takistavaid esemeid ega kergestisüttivaid materjale ei tohi paigutada lülitusega juhtimisaparatuuri juurde viivatele teedele, väljapääsuteedele, nende teede köhale ega lähedusse ega ka paikadesse, kust aparatuuri käitatakse. Kohtades, kus võib tekkida elektrikaar, ei tohi olla põlevmaterjale. Elektripaigaldises, selle juures või lähedal ohutuks töötamiseks ettenähtud tööriistad, -seadmed ja -vahendid peavad vastama oma otstarbele, neid tuleb asjakohase hooldamisega hoida kasutamiskorras ja neid tuleb ettenähtud viisil kasutada. Tööriistade, -seadmete ja -vahendite kasutamiskorrasoleku tagamine hooldamisega tähendab nende perioodilist ülevaatust ja ettenähtud juhtudel
Tagajärjeks on, et ankru-mähise seksioonide EMJ hetkväärtused suurenevad, kui seksioonide aktiivsed küljed satuvad vootiheduse maksi-maalväärtuse piirkonda. See põhjustab kommutaatori naaberlestade vahelise pinge suurenemise. Suurel koormusel võib pinge ületada lubatud väärtuse ja üle kaniidist vahekihi võib tekkida elektrikaar mida soodustavad veel grafiidi-osakesed ja metallitolm. Elektrikaar häirib tuge- vasti masina tööd. Niisugused on ankrureaktsioonid mitteküllastunud magnetsüsteemiga masinas. Kui masina magneetimissüsteem on küllastunud, siis on vootiheduse suure-nemine pooluskinga ühe serva all väiksem kui vootiheduse vähenemine pooluskinga teise serva all.. See ühtlustab vootiheduse jaotust õhupilus, sest vootiheduse maksimaalväärtus väheneb. Kuid resulteeriv magnetvoog seejuures väheneb
ja pädevuseksami sooritamist (MJMm RTL 1999, 84, 1037). 11.5 Rikked elektrisüsteemis Kasutatavate (kõrge)pingete puhul võib tekkida pinge ülelöök, ilma et pinge all olevaid elektriseadmete osi puudutataks. Asi seisneb selles, et kõrgepinge puhul muutub maaga ühendatud kõrvalise keha vahekauguse vähenemisel teatava piirini õhu elektriline läbilöök. Elektriseadmete puhul muutub läbilöök elektrikaareks, mis võib kesta kuni elektriahela väljalülitamiseni. Elektrikaar võib põhjustada suuri purustusi ja tulekahjusid. Kõrgepinge ülelöögi ja lühise põhjustab ka inimese või looma lähenemine pinge all olevatele kõrgepingeseadmetele. Reeglina lõpeb see inimesele või loomale raskete põletushaavadega, sageli surmaga. Ohtu suurendab see, et ilma abivahenditeta ei ole võimalik teada, kas elektriseade on pinge all või mitte. Seepärast on tavaliste inimeste viibimine kõrgepingeseadmete territooriumil ja nende läheduses otsese
AES proov aurustatakse ja ergastatakse plasmas termiliselt (omavaheliste põrgetega) E P Ne kT plasma: segu kiirelt liikuvatest elektronidest ja ioonidest ergastusallikad (peale leegi): elektrikaarlahendus (tahked proovid) elektrisäde (tahked proovid) induktiivselt seotud plasma (proov on gaas või vedelik) alalis-voolu plasma (proov on gaas või vedelik) laserkiir 19 Elektrikaar: alalis- või vahelduvvoolu kaar tekitatakse kahe elektroodi vahele ( 5 - 30 A, 10 - 25 V, 6000 - 10000 oK) elektroodid metalli proovidel on metall ise elektroodiks vahelduvvoolu kaarega saab (statistiliselt) õigema tulemuse. Laser mikroanalüsaator (laser mikroprobe): laserkiirguse impulssidega aurutatakse 50 m kraatri proovi pinda. Sobib ka elusorganismide analüüsiks Induktiivselt seotud plasma (inductively coupled plasma (ICP)
metalli kogumi, mis jahtudes muundub detailide liiteks; Gaasipõletid 2. Mehaanilise surve avaldamine detailidele nn. sepakeevitus on vanim keevituse liik, kus hõõguvate detailide liide saadi sepistamise teel. Keevitustemperatuuri allikatena on kasutusel: 1. Gaasileek kasutatakse atsetüleeni (või mõne muu gaasi) ja hapniku segu; 2. Elektrikaar on enamlevinud metallide keevitamisel; 3. Laser saavutatakse kitsas ja sügav keevisõmblus; Kaarkeevitus 4. Elektronkiir kasutatakse eriti paksude detailide (kuni 15 cm) keevitamisel; 5. Hõõrdumine keevitatavate detailide kontaktis tekitatakse koormuse all suhteline liikumine, mille hõõrdumisel eraldunud soojus sulatab materjalid; 6 6. Ult h li keevitatavate
· Lahklülitid, koormuslülitid, võimsuslülitid 41. Mille poolest erinevad lahklülitid ja võimsuslülititest? Nimeta mõni võimsuslüliti tüüp. · Lahklülitid käsiajamiga lülitid kaitselahutusvahemiku loomiseks ahelas; on võimelised lülitama sisse ja välja vaid vooluta ahelaid. · Võimsuslülitid ahela väljalülitamiseks kõigi võimalike voolude korras,varustatud kustutuskambriga ning automaatikaga · Õlilülitid elektrikaar kustub õlis · Õhklülitid - kaar kustutatakse suruõhuga 42. Millest võivad olla põhjustatud rikked elektrivõrgus ning mis selle tagajärjel võib tekkida? · Rike on võrgu talitlust häiriv tegur, mis muudab oluliselt võrgu talitlusparameetreid või talitlustingimusi (nt lühis, ahela katkemine, elemendi rike, defekt või väärtoimimine, inimlik eksitus vms). 43. Millest on põhjustatud atmosfäärilised liigpinged ning kuidas
gaaskeevitamine. Pasmakeevitus. Plasti keevitamine (muhvkeevitus ja põkk- keevitus) selle seadmed ja tehnoloogia. Keevituskomplekti koosseis ja kasutatavus ehitusel; elekterkontaktkeevituse põhimõt. Keevitamiseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb tervikliite saamiseks ühendatavate detailide vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise, plastse deformeerimise või üheaegselt mõlema mooduse abil. Ehitusel kasutatakse elektrikaar-, gaas-, termiit-, räbukeevitus. Elektrikaarkeevitus, mille puhul kasutatakse kaarleegi soojusenergiat. Elekterkaarkeevitus on väga levinud. Vooluallikad keevitamisel (trafo, alaldi, inverter, mootor + generaator). Trafo eelised: kasutamise ehitus ja lihtsus. Puudused: kasutuskõlbmatus alalisvooluga keevitusel, halb reguleeritavus, suur reaktiivvõimsus ja toitevõrgu ebasümmeetriline koormamine. Alaldi alalisvoolu elektrikeevitusagregaat. Tavaliselt paiknevad
67. 68. 69. 70. 71. osa 4. Ainesliited (keevis-, joot- ja liimliited) 1. Mida nimetatakse keevisliiteks? Millised on keevisliite saamise meetodid ja keevitustemperatuuri allikad? 72. KEEVISLIIDE = kinnisliide kus kaks või enam detaili on püsivalt ühendatud nende servade KOKKUSULATAMISE teel. 73. Keevitustemperatuuri allikatena on kasutusel: 74. 1. Gaasileek kasutatakse atsetüleeni (või mõne muu gaasi) ja hapniku segu; 75. 2. Elektrikaar on enamlevinud metallide keevitamisel; 76. 3. Laser saavutatakse kitsas ja sügav keevisõmblus; 77. 4. Elektronkiir kasutatakse eriti paksude detailide (kuni 15 cm) keevitamisel; 78. 5. Hõõrdumine keevitatavate detailide kontaktis tekitatakse koormuse all suhteline liikumine, mille hõõrdumisel eraldunud soojus sulatab materjalid; 79. 6. Ultraheli keevitatavate detailide kokkusurutud kontakti rakendatakse ultrahelivõnkumised (15 kHz ..
võimalik kauglülitada ka lahk- ja maanduslüliteid ning viia vankreid remondi- või tööasendisse. Kaugjuhtimine muudab võrgu dispetšjuhtimise efektiivsemaks ja võimaldab tunduvalt kiiremini avariisid likvideerida. Elektrivõrgu tähtsaim kommutatsiooniaparaat on võimsuslüliti. Võimsuslüliti on seade, mis on võimeline sisse ja välja lülitama nii elektriahela normaal- kui ka anormaaltalitlusvoolu näiteks lühiste korral. Võimsuslüliti ülesanne on ahela lahutamisel tekkiv elektrikaar kustutada. Olenevalt sellest, millises keskkonnas elektrikaart kustutatakse, liigitatakse võimsuslüliteid järgmiselt: õlivaesed lülitid elegaas (SF6) võimsuslülitid vaakumlülitid õlirikkad lülitid suruõhkvõimsuslülitid tahkegaaslülitid. Keskpingevõrkudes kasutatakse neist kolme esimest. Võimsuslülititele seatakse olulisi nõudeid. Nad peavad olema kiired, taluma lühisvoolu termilist ja elektrodünaamilist toimet, ennekõike aga
kasutamine võimaldab vältida anhüdriidi teket ja laseb 2 NH4Cl + Ca(OH)2 CaCl2 + 2 NH3 + H2O kipsil eralduda dihüdraadina CaSO 4 · 2H2O. JÄÄK 12)Fosfori ja fosforhappe elektrotermiline tootmine SUMMEERIDES: NaCl + NH3 + CO2 + H2O = NaHCO3 _ Puhast fosforit toodetakse elektrikaar-ahjudes. Toorsegu + NH4Cl sisaldab fosfaadimaaki, räni ja koksi. Kulgevad järgmised reaktsioonid: Toorainena kasutatakse NaCl küllastatud lahust CaF2 · 3 Ca3(PO4)2 + 9SiO2 + 15 C= CaF 2 + 6 P(g) (pehmendatakse Ca 2+ ja Mg 2+ ioonide kõrvaldamiseks, + 15 CO et vältida sette teket). NaCl küllastatud lahus antakse
mis suurendab Z. 2. Kolmefaasilised kolmejuhtmelised vrgud kuni 1kV, niteks 3*220V. 3. Kahejuhtmelised alalisvooluvrgud. 4. Kik madalpingevrgud, kus on inimeste kaitseks vaja ette nha kaitsemeetmed. Kui vrgu neutraali on hendatud suure impedansiga element ( 0 < Z < ), nimetatakse sellist vrku kompenseeritud vrguks, sest vrgu neutraali hendatud induktiivne reaktiivtakistus kompenseerib liinide mahtuvuslikud takistused. Sellega saavutatakse: - neutraali lhisvoolude vhenemine, maahenduskohas elektrikaar kustub ja ei pleta sooni lbi. - prast kaare kustumist pinge taastub aeglasemalt, mistttu uue kaare teke on vhetenoline. Kui vrgu neutraal on jigalt maandatud ( Z = 0 ), siis hefaasilise lhise korral peab rakenduma kaitseaparatuur, sest lhisekontuuri takistus on vga vike ja lhisvool tuleb vga suur ning ta vib rikkuda seadmeid. Et vljallimisi ei toimuks tihti, kasutatakse automaatset taasllitust. Seda kasutatakse: 1. Pingetel le 110 kV 2. 4 ja 5 juhtmelistes madalpingevrkudes 3
· Suurte sisaldustega bioloogilised proovid · Elementide jälgede analüüs elektrotermiline AAS, kus lahust kuumutatakse grafiitküvetis, siis tõstetakse kiiresti temperatuur väga kõrgeks, aine aurustub ja atomiseerub 4.5 Aatomemissioonspektroskoopia (AES) Aatomid ergastatakse kõrgel temperatuuril. registreeritakse aatomite poolt emiteeritud kiirgust, lainepikkused on UV-Vis spektrialas. Atomiseerimiseks : leek (1700-3200K) stabiilne elektrikaar (4000-5000 K) ebastabiilne elektrisäde (40 000 K) ebastabiilne plasma (6000-8000 K) stabiilne 4.6 Aatom-massispektroskoopia Induktiivseotud plasmas tekitatakse ioonid, mis kantakse spetsiaalse liidesega massi- spektromeetrisse ja eraldatakse. ICP-MS Hea: väga madalad avastasmispiirid võimalik peaagu kõik elemendid korraga määrata 21
Kõigis elektripaigaldise osades, nende juures või lähedal, kus mingeid töö toiminguid sooritatakse, peab olema tööks piisavalt ruumi juurdepääsuvõimalusi ja valgust. Juurepääsu takistavaid esemeid ega kergesti süttivaid materjale ei tohi paigutada lülitusega juhtimis aparatuuri juurde viivatele teedele, väljapääsu teedele, nende teede kohale ega lähedusse ega ka paikadesse, kus aparatuuri käitatakse, kohtadesse, kus võib tekkida elektrikaar ei tohi olla põlevmaterjale. Elektripaigaldises, selle juures või lähedal ohutuks töötamiseks ettenähtud tööriistad, sedamed ja vahendid, peavad vastama oma otstarbele, neid tuleb asjakohase pooldamisega hoida kasutamis korras ja neid tuleb ettenähtud viisil kasutada. Tööriistade, seadmete ja vahendite kasutamis korrasoleku tagamine koondamisega tähendab nende perioodilist ülevaatust ja ettenähtud juhtudel elektrilist teinismist, sealhulgas elektrilise
räbukeevitami- harvem heelium (He) kaitseb elektroodi ja keevis- sel liidetakse detailide servad ja sulatatakse vanni ümbritseva õhu eest, ühtlasi keevituspõletit elektrooditraati, kasutades keevisvanni peal asetse- jahutades. Keevisvanni moodustamiseks kasuta- vat räbukihti läbivat elektrivoolu (sele 2.26). Prot- takse lisametalli. sessi alustamiseks tekitatakse elektrikaar elektroodi 61 otsa ja alusplaadi vahel, millele on puistatud pulb- dustub plasmajuga plasmatronides, kus plasmat riline räbukiht. Pärast teatud koguse sularäbu teket moodustavate gaasidena kasutatakse Ar, He, N2 jt. elektrikaar kaob ja elektrivool läbib sularäbu kihti. gaase. Metallide keevitamisel rakendatakse ena- Keevisvanni piiratakse külgede poolt tugiplaatidega, masti plasmakaarkeevitamist.
Elektrotermiline AAS, ICP-AES Elementide jälgede analüüs mitmesugustes objektides. 155. Aatomemissioonspektroskoopia (AES) põhimõte. Millist protsessi nimetatakse aatomi ergastumiseks? (selgitus energianivoodega) AES meetodis kasutatavad ergastusallikad, millised on nende plussid ja miinused? Ka AES laineala on 190-800 nm (UV+Vis). Tegemist on aatomspektroskoopiaga analüüdiks aatomid. Ergastusallikad: leek (1700- 3200 *C) stabiilne, elektrikaar (4000-5000 *C) ebastabiilne, elektrisäde (40000 *C) ebastabiilne, plasma (4000-6000 *C) stabiilne. Olulisim praegusel ajal plasma. Laineala: UV(ultraviolett): 190 .. 400 nm; Vis (nähtav): 400 .. 800 nm. Kiirgusspektroskoopia. Analüüdiks on aatomid - see on aatomspektroskoopia. Spektri teke: Kõrgel temperatuuril aatomid ergastuvad A + Esoojus = A*. Relaksatsiooni käigus nad kiirgavad A* = A + h. Ergastusallikad AES meetodil: Leek (1700-3200°C, stabiilne);
annaabi.ee 
