kerged. Joon. 23 Keevitusinverter Elektroodkeevitusega on võimalik keevitada terast (nii harilikku kui roostevaba) ja malmi aga ka mõningaid värvilisi metalle ning sulameid. 10 Kaitsegaasis keevitamine Kaitsegaasis keevitamine on keevitusviis kus kaarleek ja keevitusvann kaitstud atmosfääri toime eest kaitsgaasikihiga. Kaitsegaasis keevitamiselon mitmeid eeliseid teiste keevitusviiside ees.: · Kaitsegaasis on kaar soojuslikult hästi kontsentreeritud. Seepärast on põhimetallis struktuurimuutuste piirkond minimaalne ja keevitatavad metallid deformeeruvad vähe. · Sulametall on hästi kaitstud ümbritseva keskkonna kahjuliku mõju eest, eriti inertgaaside kasutamisel. · On võimalik pidevalt jälgida kaart ja keevisvanni.
....................7 6. Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik............................................................8 7. Kaare süütamine.........................................................................................................8 8. Elektroodi asend ja liikumine.....................................................................................9 9. Käsikaarkeevituse seadmed......................................................................................10 10. Kaitsegaasis keevitamine........................................................................................11 11. Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus (Tungsten Inert Gas)............11 12. Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus......................................12 13. MIG/MAG keevituse tehnoloogia..........................................................................13 .......................................................................................................
Sisukord Keevitamine................................................................................................................................3 Sissejuhatus elektrikaarkeevitusse..............................................................................................4 1. Elektroodkeevitamine......................................................................................................5 2. MIG/MAG-keevitus e. sulava elektroodiga kaarkeevitus kaitsegaasis...........................7 3. TIG-keevitus e. sulamatu elektroodiga kaarkeevitus kaitsegaasis...................................8 4. Kaarkeevitus räbustis.......................................................................................................9 5. Elekter-räbukeevitus e. räbukeevitus.............................................................................10 6. Plasmakeevitus.............................................................................
läbimõõt, soovitatav voolutugevus, kasutatav vool, sobivad keevitusasendid, 14 elektroodikatte materjal, keevitatav materjal, korduvkuivatamise aeg ja temperatuur jne. Kaitsegaasis keevitamine Kaitsegaasis keevitamine on keevitusviis, kus kaarleeki ja keevisvanni kaitstakse atmosfääri toime eest kaitsegaasikihiga. Kaitsegaasis keevitamisel on mitmeid eeliseid teiste keevitusviiside ees.: · Kaitsegaasis on kaar soojuslikult hästi kontsentreeritud. Seepärast on põhimetallis struktuurimuutuste piirkond minimaalne ja keevitatavad metallid deformeeruvad vähe. · Sulametall on hästi kaitstud ümbritseva keskkonna kahjuliku mõju eest, eriti inertgaaside kasutamisel. · On võimalik pidevalt jälgida kaart ja keevisvanni.
Joonis 1.2. MAG-seadme põhiosad: 1kaitsegaasi balloon koos reduktori ja gaasikulu mõõturi- rotameetriga; 2 traadi etteandemehhanism; 3 traadi pool; 4 etteanderullid; 5 keevitustraat; 6 peavoolik; 7 keevituspüstol; 8 kaitsegaasi juga; 9 kaitsegaasi pilv; 10 traadi siirdumine keevi tusvanni; 11 voolukontakti kaugus. 1.2. MIG/MAG-keevituse liigitamine ja kasutatavad lühendid Elekterkeevitus sulava elektroodiga kaitsegaasis e kaitsegaasis kaarkeevitus kannab üldnimetust kaitsegaasmetallkaarkeevitus (gas shielded metal-arc welding, gas metal-arc welding). Kaarkeevitus kaitsegaasis liigitatakse kasutatava kaitsegaasi omaduste järgi kahte gruppi. Keevita- mist aktiivkaitsegaasis (nt CO2 või gaasisegudes CO2 + Ar jm) nimetatakse aktiivgaaskaarkeevituseks või kaarkeevituseks aktiivgaasis (metal-arc active gas welding, MAG-welding, gas metal arc welding, GMAW)
Ei kasutata lisametalli, räbusteid, kaitsegaase, kuid rkaendatakse survejõudu. Lk 179-180 16. Gaaslõikamine- termolõikamisprotsess, mis põhineb lõigatava metalli põlemisel kõrgetel temperatuuridel, kusjuures lõigatava metalli süttimiseks vajalik temp. Saavutatakse põlevgaasi põlemisel hapnikus. Kõige paremini saab lõigata konstruktsiooniteraseid (süsinikusisalduseni kuni 0,7%). 17. MIG/MAG keevitus on sulava elektroodiga kaitsegaasis kaarkeevitus. Materjalid: legeer- ja mittelegeerterased, Al, Cu, Ni, Ti- sulamid. TIG on sulamatu elektroodiga kaitsegaasis kaarkeevitus. Materjalid: kõrglegeerterased, Al, Mg, Cu, Ni, Ti- sulamid. 18. Põkk-, nurk-, ots- e. serv-, katte- ja T-liide e. vastakliide. 19. Millistel füüsikalistel tingimustel on jootmine teostatav? 20. Jooteräbusti on mittemetalne keemiline aine joodetava metalli ja joodise
suvalise asendi puhul (põranda, seina ja laeõmblused), suhteliselt lihtsad ja teisaldatavad keevitusseadmed (keevitustrafod, keevitusalaldid). 2 Koostas: Reppy 21.11.2012 MIG/MAG Keevitus: MIG/MAG keevitamist e. sulava elektroodiga kaarkeevitamist kaitsegaasis liigitatakse kasutatava kaitsegaasi järgi kahte gruppi: · MAG-keevitamine e. kaarkeevitamine aktiivkaitsegaasis (CO2), · MIG-keevitamine e. kaarkeevitamine inertgaasis (argoonis). Kuna mõlemad keevitusprotsessid erinevad vähe ja kasutatakse samu seadmeid, siis on sageli rahvusvaheliselt käibel lühend MIG/MAG-keevitamine.
vasaratel ja pressidel. Sepistus- ja vormistantsimisseadmete tüübid: auruvasar, hõõrdevasar, vastulöögivasar, väntpress, hüdropress, kruvipress. (joonis: stantsi ülemine- ja aluminepool; Kradisoon; Toode) 1) Keevitusmeetodid Sulakeevitus: 1. Kaarkeevitus: Elektroodkeevitus 1) Lastutekkemisprotsess MIG/MAG-keevitus e. sulava elektroodiga Lastutekkeprotsess- kujuneb lokaalses kaarkeevitus kaitsegaasis, nihkeprotsess. TIG-keevitus e. sulamatu elektroodiga Materjali nihkele ja laastu tekkele eelneb lõigatava kaarkeevitus kaitsegaasis, materjali elastne ja plastne survedeformatsioon, Kaarkeevitus räbustis, millega kaassneb meterjali kalestumine. Plasmakeevitus. (Joonis: Lõikur; lõikeserv; Laast; toorik; v) 2
sulamatu elektroodiga Kontaktkeevitamine: kaarkeevitamisel punktkontaktkeevitus ühendatakse ülekattes kaitsegaasis põleb olevad detailid ühe või keevituskaar mitme keevispunkti abil, mis elektrivoolu volframelektroodi otsa ja toimel tekivad toote vahel. elektroodide vahel.
Protsess: konkreetne keevitusviis. Eristatakse kasutatavate energia liikide (kaarlahendus, gaasleek, kontaktkuumutus, plasma, survejõud jm) järgi. Keevitusprotsessi liigitatakse ka keevismetalli kasutamise viisi järgi: ISO 4063; EN 24063, kus on 63 protsessi koos tunnusnumbritega. Keevitusmeetodid: liigituse aluseks on tehnoloogilised tunnused. Keevitamine jaotatakse: 1)Sulakeevitus: gaaskeevitus; kaarkeevitus (elektrood keevitus, räbustis kaarkeevitus); kaitsegaasis kaarkeevitus (MAG, MIG, TIG, plasma keevitus); elektronkeevitus; laserkeevitus; termiitkeevitus. 2) Survekeevitus: kontaktkeevitus (punkt-, joon-, reljeef-, põkk-, sulapõkk-keevitus); külmsurvekeevitus; hõõrdkeevitus; sepakeevitus; plahvatuskeevitus; ultrakeevitus; difusioonkeevitus; induktsioonkeevitus; vastakkaarkeevitus. Keevitustehnoloogia käsitleb keevitusprotsessi, kui toodete valmistamist detailidest ja pooltoodetest. Keevitustehnoloogia hõlmab:
Keevitamine Kaitsegaasidena kasutatakse nii puhtaid süsihappegaasi,argooni,heeliumi ja lämmastikku,kuid tihti ka nende gaaside segusid.Kaitsegaasid on jagatud 7-sse rühma,mis tähistatakse tähtedega R,I,M1,M2,M3,C ja F.Rühma gaasid võivad jaguneda alarühmadeks.Nii tähistatakse TIG keevitamisel kasutatav puhas argoon I1,heelium I2.MAG keevitamisel on parimaks gaasisegu AGAMX- 20.Kasutades puhast CO2,tekivad pritsmed,mis keevituvad põhimetalli külge.Segugaasi puhul väheneb oluliselt kadu pritsmetele ja kasvab keevituskiirus.Õmblusmetall liitub paremini põhimetalliga ja paranevad keevitusliite mehaanilised omadused.Võrreldes keevitusega süsihappegaasis,tekib vähem keevitussuitsu ja eriti tervisele kahjulikku osooni mis ärritab näonahka,silmi ja hingamisteid.Tekkiva osooni pärssimisek lisatakse segugaasile veidi lämmastikoksiidi,mis reageerib osooniga. Aktsiaselts EESTI AGA tarnib kõrgkvaliteetseid kaitse...
soojendi ja kuivendi . Ilma soojendita tekiks gaasirõhu järsul alandamisel süsihapelumi , mis ummistab reduktori. Soojendis on elektriga töötav takistusspiraal. Keevitamiseks tarvitatav süsihapegaas on võrdlemisi niiske , kui vesi satub keevitustsooni laguneb see hapnikuks ja vesinikuks , halvendades õmbluse kvaliteeti. Kuivatamiseks läbib gaas seadme milles on niiskust imav silikageel. 0,05 0,25 MBA töörõhuga gaas juhitakse vooliku kaudu gaaselekter põletisse . Kaitsegaasis keevitamise puhul kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu (detail on ühendatud miinusega) . Kui vajutada lülitus nupule käivitub etteande mehhanism avaneb gaas ja lülitub keevitusvool . Elektrooditraadi etteande kiirus reguleeritakse selliseks , et kaar valitud voolutugevuse puhul püsivalt põleks . Kontaktkeevitus Kontaktkeevitusel läbib liite kohta tugev elektrivool, mille toimel metall kuumeneb veidi alla sulamistemperatuuri ning liitele rakendatakse survejõud
misel. Kaar põleb elektrooditraadi ja keevitatava detaili vahel. Kaitsegaasina kasutatakse inert-(heelium ja argoon) ja aktiivgaase (süsihappegaas) või segugaase (Ar + CO2). Inertgaasid on kasutusel värviliste metal- lide keevitamisel, süsihappegaas legeer -, kõrglegeer- ja süsinikteraste keevitamisel. Keevitatakse poolautomaatselt või automaatselt. 1. Keevituspõleti 2. Põhimetall 3. Elektrooditraat Sele 1. 2. Kaitsegaasis keevitamine sulava elektroodiga Terminid argoon heelium kaitsegaasis keevitamine sulava elektroodiga süsihappegaas Pea meeles Soojusallikaks on elektrikaar. Sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas keevitamine (TIG -keevitus) Mittesulava elektroodiga keevitamisel juhitakse kaitsegaas (argoon või heelium) keevitustsooni läbi gaasidüüsi, kaar põleb volframelektroodi ja keevitatava metalli vahel. Kaar süüdatakse kaarevahemiku
3 MIG/MAG keevituse tehnoloogia Veendu enne keevitama asumist, kas keevitusaparaat on õigesti seadistatud, vajaduse korral muuda seadistust. Kontrolli, et tagasivoolujuhtmel oleks korralik kontakt detailiga, mida keevitada soovid Ava gaasiballooni ventiil ja kontrolli, et reduktor oleks reguleeritud õigesti. Kaitsegaasis keevitamisel kasutatavate reduktorite väljundpoole manomeetrid ei näita gaasi rõhku vaid läbivoolava gaasi hulka. See peaks olema 5-8 l/min (liitrit minutis). Kontrolli traadi etteanderullide survet. Surve peab olema nii suur, et rullid ei libiseks töötamise ajal. Samas ei tohi surve olla liiga suur. Kui keevitustraat põleb kontakttoru külge kinni, peavad etteanderullid hakkama libisema ja vältima niiviisi keevitustraadi purunemist.
fosfor, antimon, arseen), kõige rohkem halvendab keevitatavust vismut. Kuumas või sula olekus oksüdeerub vask vask(I)oksiidiks. See reageerib metallis lahustunud vesinikuga ning põhjustab pinnapragusid. Kõige paremini keevitatav on elektrolüütiline vask, mille lisandisisaldus on kuni 0,05%. Vase keevitamisel kasutatakse käsikaarkeevitust, automaatkeevitust räbustis, gaaskeevitust ja kaitsegaasis keevitust. Keevituselektroodid Legeerimata ja madallegeeritud teraste keevituselektroodid jaotatakse rühmadesse katte tüübi järgi. Kasutatakse põhiliselt kolme elektroodi tüüpi: rutiil-, happelised - ja aluselised elektroodid. Enamus elektroodikatteid koosneb suures osas mineraalsest komponendist ja vesiklaasist, kuid mõned tüübid võivad sisaldada 5 ... 10% orgaanilist materjali (orgaanilised rutiilid). Rutiilelektroodid: sisaldavad kattes 50 ..
Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millise kattega elektroode kasutatakse reeglina teraste keevitamisel süsiniku sisaldusega üle 0,2%? Vali üks: a. rutiilkattega b. aluselise kattega c. tsellulooskattega d. happelise kattega Küsimus 2 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Keevitusvoolu allikatest on kõige kõrgema kasuteguriga Vali üks: a. keevitustrafod b. keevitusalaldid c. alalisvoolu generaatorid (keevitusmuundurid) d. vahelduvvoolu generaatorid Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millest ei lähtu keevitaja keevituselektroodi diameetri valikul käsitsi kaarkeevitamisel kaetud elektroodidega? Vali üks: a. keevitatava materjali keemilisest koostisest b. õmbluse ruumilisest asendist c. keevitatava materjali paksusest d. õmbluse servakujust Küsimus 4 Õig...
kaarleegi soojusenergiat. Metallelektroodiga käsitsi elekterkaarkeevitus on väga levinud. Seda iseloomustab suur universaalsus keevitatavate toodete suhtes. Õhukeste lehtede või nägusat ühen-dust vajavate detailide keevituse puhul kasutatakse laialdaselt elekterkaarkeevitust kaitsvate gaaside keskkonnas. . Elektrogaaskeevitus on elektroräbukeevituse edasiarendus ning sarnaneb sellega nii konstruktsiooni kui kasutuse poolest. Räbukeskonna asemel sulatatakse elektrood kaarega, mis põleb kaitsegaasis, samamoodi nagu MIG/MAG keevituse puhul. Seda meetodit kasutatakse 12-100 mm paksusega plaatidel, laineliikumist kasutatakse paksemate materjalide puhul. Liide on tavaliselt lihtne vahega I-liide. Kasutatakse ka V- liiteid. Vertikaalliidete keevitamisel - nt. suured mahutid - saab selle meetodiga palju rohkem kokku hoida kui käsitsi MIG/MAG keevitusega. Kasutatakse täidis või tava traatelektroode, nagu ka kõigi teiste gaasmetallkaarkeevituse tüüpide puhul
Keevitamine Kaitsegaasidena kasutatakse nii puhtaid süsihappegaasi,argooni,heeliumi ja lämmastikku,kuid tihti ka nende gaaside segusid.Kaitsegaasid on jagatud 7-sse rühma,mis tähistatakse tähtedega R,I,M1,M2,M3,C ja F.Rühma gaasid võivad jaguneda alarühmadeks.Nii tähistatakse TIG keevitamisel kasutatav puhas argoon I1,heelium I2.MAG keevitamisel on parimaks gaasisegu AGAMX- 20.Kasutades puhast CO2,tekivad pritsmed,mis keevituvad põhimetalli külge.Segugaasi puhul väheneb oluliselt kadu pritsmetele ja kasvab keevituskiirus.Õmblusmetall liitub paremini põhimetalliga ja paranevad keevitusliite mehaanilised omadused.Võrreldes keevitusega süsihappegaasis,tekib vähem keevitussuitsu ja eriti tervisele kahjulikku osooni mis ärritab näonahka,silmi ja hingamisteid.Tekkiva osooni pärssimisek lisatakse segugaasile veidi lämmastikoksiidi,mis reageerib osooniga. Aktsiaselts EESTI AGA tarnib kõrgkvaliteetseid kaitse...
punktkontaktkeevitus – ühendatakse ülekattes olevad detailid ühe või mitme keevispunkti abil, mis elektrivoolu toimel tekivad elektroodide vahel. joonkontaktkeevitus – järjestikused keevituspunktid 38.TIG keevitus tekivaddetailide liikumisel kettakujuliste elektoodide TIG-keevitamisel e. sulamatu elektroodiga vahel. reljeefkontakt – sarnane punktkeevitusega kaarkeevitamisel kaitsegaasis põleb keevituskaar põkk-keevitus volframelektroodi otsa ja toote vahel. Kaitsegaas – argoon (Ar), eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi. See on seotud tekkiva laastu kujuga, harvem heelium (He) – kaitseb elektroodi ja keevisvanni mida mõjutab nii töödeldav materjal kui
õmblus tekib lülitus nupu pideval vajutamisel,katkendliku õmbluse saab reguleerida keevitustraadi ette ande automaatse tsükliga keevitatakse õhukest materjali,punkt keevituse korral tekib iga nupule vajutusega 1 punkt,kui asendada põleti hoidikuga millese asetatakse süsi elektrood siis saab metalli kuumutada selline moodus on kere detailide rihtimiseks,palju mugavam kui kuumutada gaasipõletiga.Võrreldes gaaskeevitusega on pool automaat keevitusel kaitsegaasis olulised eelised-1.termilise mõju ala on väga kitsas mistõttu detail deformeerub vähe või ei deformeeru ültse.2.kattevärv põleb ära kitsa ribana ning ette valmistus rihtimis ja viimistlustööde maht väiksem.3.elektroodi traadi suure sulamis kiiruse tõttu on jõudlus 2-3 korda suurem.4.keevisõmbluse omadused tugevus,löögi sitkus on paremad.5.keevitatavad pinnad ei pruugi olla eelnevalt nii korralikult sobitatud ja puhastatud.6.kvaliteetse
Vase keevitatavust mõjutavad tema koostises olevad lisandid (hapnik, vismut, plii, väävel, fosfor, antimon, arseen), kõige rohkem halvendab keevitatavust vismut. Kuumas või sula olekus oksüdeerub vask vask(I)oksiidiks Cu2O. See reageerib metallis lahustunud vesinikuga ning põhjustab pinnapragusid. Kõige paremini keevitatav on elektrolüütiline vask, mille lisandisisaldus on kuni 0,05%. Vase keevitamisel kasutatakse käsikaarkeevitust, automaatkeevitust räbustis, gaaskeevitust ja kaitsegaasis keevitust. Käsikaarkeevitatakse metall- või süsielektroodiga. Süsi- või grafiitelektroodiga keevitamisel on lisametalliks samad vaskvardad mis metallelektroodiga keevitamisel. Süsielektroodi korral kasutatakse eriräbusteid, mis enne keevitamist kantakse lisametallvardale või puistatakse servatud keevitusalasse. Kuni 4 millimeetri paksusi vasktooteid keevitatakse ilma servamata. Põkkliited koostatakse vahedeta. Nurk- ja vastakliidete keevitamiseks tuleb toode asetada nii, et mõlemad
Vase keevitatavust mõjutavad tema koostises olevad lisandid (hapnik, vismut, plii, väävel, fosfor, antimon, arseen), kõige rohkem halvendab keevitatavust vismut. Kuumas või sula olekus oksüdeerub vask vask(I)oksiidiks Cu2O. See reageerib metallis lahustunud vesinikuga ning põhjustab pinnapragusid. Kõige paremini keevitatav on elektrolüütiline vask, mille lisandisisaldus on kuni 0,05%. Vase keevitamisel kasutatakse käsikaarkeevitust, automaatkeevitust räbustis, gaaskeevitust ja kaitsegaasis keevitust. Käsikaarkeevitatakse metall- või süsielektroodiga. Süsi- või grafiitelektroodiga keevitamisel on lisametalliks samad vaskvardad mis metallelektroodiga keevitamisel. Süsielektroodi korral kasutatakse eriräbusteid, mis enne keevitamist kantakse lisametallvardale või puistatakse servatud keevitusalasse. Kuni 4 millimeetri paksusi vasktooteid keevitatakse ilma servamata. Põkkliited koostatakse vahedeta. Nurk- ja vastakliidete keevitamiseks tuleb toode asetada nii, et mõlemad
Alles siis võime keevitupüstoli eemaldada keevitusvanni kohalt. Varem eemaldades ei saa me kvaliteetset õmblust, kuna õmblus oksüdeerub välisõhu toimel. Erinevalt gaaskeevitusest, kui põleti kaugus suureneb keevitusvannist, kus leegi temperatuur väheneb, siis TIG keevitamisel soojussisestus keevitusvanni suureneb. Elektroodi otsa väljaulatus gaasidüüsist on vahemikus 3..6 mm. Keevitusdefektid TIG keevitamisel. Sageli esinevad keevitusdefektid TIG keevitamisel kaitsegaasis: Keevitamisel mõjutavad tingimused vigade tekkeks. Vuugi ettevalmistus: Keevitusaparaadi seade: Vuugi vorm; Pinge/vool; Vuugi mõõtmed; Iseloomustus; Keevitatava koha puhtus. Kaitsegaasi kogus. Keevituspõleti juhtimine: Lisamaterjali juhtimine: Põleti õige liikumiskiirus; Varda õiged liigutused. Põleti õige pendelduse ulatus; Põleti pea õige kalle keevitatava
MIG/MAG-keevitus on levinud põhiliselt poolautomaatkeevitusena – keevitustraat antakse ette automaatselt, põletit nihutatakse käsitsi. MIG/MAG-keevitamise eeliseks elektroodkeevitusega võrreldes on suur tootlikkus, kuna puuduvad ajakaod elektroodi vahetamiseks, keevitamisel ei teki räbu, ei ole vaja keevisõmblust räbust puhastada ja parem on õmbluse kvaliteet. Joonis 15. MIG/MAG-keevitamine 25.3. TIG- keevitus TIG-keevitamisel e. sulamatu elektroodiga kaarkeevitamisel kaitsegaasis põleb keevituskaar volframelektroodi otsa ja toote vahel ning on ümbritsetud keevituspõleti suudmikust väljuva, kanalit läbiva gaasijoaga. Kaitsegaas – argoon (Ar), harvem heelium (He) – kaitseb elektroodi 20 ja keevisvanni ümbritseva õhu eest, ühtlasi keevituspõletit jahutades. Keevisvanni moodustamiseks kasutatakse lisametalli. TIG-keevitus on levinud peamiselt käsikeevitusena. Kasutataks õhukeste materjalide, alates
Keevitatakse vahelduvvooluga. Ühepoolne õmblus keevitatakse grafiit- või vaskplaadil täieliku läbikeevitusega. Kuni 8 mm paksusi lehti keevitatakse ilma servamata. Paksemad lehed servatakse V- kujuliselt 60° nurga all. 8...12 millimeetri paksusi vasklehti on soovitatav keevitada kahepoolselt. Et kaar keevitamise alustamisel paremini süttiks on soovitatav panna elektrooditraadi otsa alla messinglaaste. Vaske saab keevitada ka kaitsegaasis:argoonis või lämmastikus. Vaske saab argoonis või lämmastikus keevitada sulamatu volframelektroodiga või sulavelektroodiga. Ulatuslikult on levinud volframelektroodiga keevitamine päripolaarse alalisvooluga. Lisametallina kasutatakse vasest M1, M2 ja M3 vardaid. Sulavelektroodiga keevitatakse samuti päripolaarse alalisvooluga. Elektroodid tehakse vasktraadist (M1) või pronkstraadist. Gaaskeevitust rakendatakse vase puhul kõige enam
eest. Keevitada võib kas sulamatu või sulava elktroodiga. Süsihappegaasis keevitamisel kasutatakse sulava elektroodina suure desoksüdeerijate (mangaan, räni jt.) sisaldusega keevitustraati, et kompenseerida nende elementide väljapõlemist keevituspiirkonnast. Süsikuvaeste ja madallegeerteraste süsihappegaasis keevitamiseks kasutatakse mangaanränitraati. Hapnik vähendab õmblusmetalli süsinikusisaldust. Hapnikuliig kaitsegaasis põhjustab pooriteket õmblusmetallis ning ka desoksüdeerijate küllaldase olemasolu korral suureneb hapnikusisaldus õmblusmetallis, mistõttu selle mehaanikalised omadused halvenevad. 1.5. MIG/MAG keevitustehnika See mõiste hõlmab keevituspüstoli suunamist keevitatava liite suhtes, põleti kaldenurka ja suudmiku kaugust keevitatavast pinnast. Põleti liikumise iseloom keevisliite suhtes oleneb liite tüübist, keevitatavate kihtide arvust ja õmbluse asendist ruumis. Keevituspõleti
metallisulameid, mille hapniku süütamise temp on selle sulamistemp madalam; moodustuvate metallioksiidide sulamistemp on metalli sulamistemp madalam; põlemissoojus on protsessi pidevuse seisukohalt piisav; metalli soojusjuhtivus ei tohi olla liiga suur; lõikamisel tekkiv räbu peab olema kergesti eemaldatav. 46. Milline on kaitsegaaskaarkeevitamismeetodite (rahvusvaheliste tähistega MAG, MIG ja TIG-keevitus erinevus ja kasutusalad? MIG/MAG keevitus toimub sulava elektroodiga kaitsegaasis, TIG keevitus aga sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas. MIG/MAG keevitusel kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu, neid keevitusviise loetakse poolautomaatseteks, kuna elektroodi etteandmine on mehaniseeritud, kuid seda saab ka täielikult mehaniseerida. MIG/MAG protsessi iseloomustab kõrge tootlikkus, keevitamisel ei teki räbu, võimalik keevitada kõigis ruumiasendites, lühike keevitaja väljaõppeaeg, ei sobi kasutamiseks välistingimustes. MIG/MAG keevitust kasutatakse
samuti lisametall. Kaarkeevituse alaliigid on: tes, võimalus keevitada õmbluse ruumis suvalise · elektroodkeevitus e. kaarkeevitus kattega asendi puhul (põranda, seina ja laeõmblused), elektroodidega, suhteliselt lihtsad ja teisaldatavad keevitusseadmed · MIG/MAG-keevitus e. sulava elektroodiga kaar- (keevitustrafod, keevitusalaldid). keevitus kaitsegaasis, MIG/MAG keevitamist e. sulava elektroodiga · TIG-keevitus e. sulamatu elektroodiga kaar- kaarkeevitamist kaitsegaasis liigitatakse kasutatava keevitus kaitsegaasis, kaitsegaasi järgi kahte gruppi: · kaarkeevitus räbustis, · MAG-keevitamine e. kaarkeevitamine aktiiv- kaitsegaasis (näiteks süsihappegaasis CO2),
1000 pVs M = = 159 pV ; p - hüdromootoris olev surve, Mpa, V töömaht liitrites 2 Mootori ja pumba võlli pöördemomentide suhe on võrdeline nende töömahtude suhtega: siit järeldus- muutes pumba või mootori töömahtu või reguleerides pumba konstantse jõudluse korral mootorisse antavat õli hulka saab sujuvalt reguleerida käigu ajal pöördekiirust ja momenti. Hüdromootori võimsus N = p*Q / 60 kW; p töösurve, Q - jõudlus l/ min; 10) Kaarkeevitus kaitsegaasis: skeem, põhimõte. Selle keevitusviisi puhul juhitakse kaare tsooni kaitsegaas , mille juga, voolates ümber kaare ka keevitusvanni, kaitseb sulametalli õhuhapniku ja lämmastiku eest. Kaitsegaasina on kasutusel heelium, argoon, lämmastik ning süsihappegaas. Kaitsegaasis keevitatakse käsitsi, poolautomaatselt või automaatselt, sulava või mittesulava elektroodiga. Mittesulava elektroodiga keevitamisel juhitakse kaitsegaas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
