100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 62 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
116 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
nipermoor
Õppematerjali autor
Jostein Gaarde "Sofie maailm" 12.b Jostein Gaarder · Sündinud 8. augustil 1952. aastal Oslos · Üles kasvanud pedagoogide peres · Lõpetanud Oslo Katedralikooli ja Oslo Ülikooli · Elukutselt õpetaja, erialaks on filosoofia Looming · Kirjutab sageli laste vaatenurgast, püüdes näha maailma läbi nende pilgu · Kirjutadb juttude sisse omakorda lugusid · Läheneb oma lugudes maailmale filosoofilise pilguga · Soovib oma teostega äratada tänapäeva pealiskaudses inimeses jumalikku olevust Teosed
SOFIE MAAILM Sofie on 15 aastane koolitüdruk Norras. Ta elab oma emaga, kes on pikalt tööl iga päev. Tema isa on meremees ja viibib harva kodus. Sofie saab ühel päeval postkasti kirja, millel seisab küsimus ,,Kes sa oled?". Ta on sokeeritud ja hakkab küsimuse üle mõtlema. Ta saab ka teise kirja, mis küsib ,,Kust sai alguse maailm?". Sofie mõtleb selle üle, kuid ei suuda leida vastust, sest ei suuda mõista, kuidas mitte millestki sai alguse saada miski. Kolmas kiri sisaldab sünnipäevaõnnitlust kellelegi Hilde Moller Knagile isalt. Telefoniraamatus sellist inimest ei leidu. Järgmine kiri tutvustab filosoofiakursust, mis hakkab tulema kirjade vormis. Esimene õppetükk räägib, et inimesed elavad suure jänese peal, keda mustkunstnik tõstab universumi kübarast välja
on tehtud. Platon nimetas sellist vormi ideeks. Kõikide hobuste, inimeste ja laudade taga peitub “hobuse idee”, “inimese idee” ja “laua idee”. Platon arvas, et meeltega tajutava maailma taga on omaette tegelikkus, mida ta nimetas ideede maailmaks. Seal asuvad igavesed ja muutumatud “näidiskujud”, mille järgi on tehtud kõik, millega me looduses kokku puutume. Meeltega tajutav maailm on näiline ja ideede maailm on tegelikkus. See maailm, millega me igapäevaselt kokku puutume, on seotud meie kehadega ja on seetõttu näilik. Ideede maailm on tegelikkus, sest seda tunnetame me ainult mõistusega ja selle tajumine on kõige puhtam ja sügavam olek. Meeleline maailm ainult peegeldab seda. Platon eelistab alati üldist ja abstrakset üksikule ja konkreetsele ning püsivat ja ajatut muutuvale ja ajalisele. Nendest eri tasanditest algabki Platoni ideeõpetus.
umbes nii: aeg on kas pidev uue loomine või üldse mitte midagi. Bergsoni ajakäsitus mõjutas tugevasti Ilya Prigogine´i (1917 2003) ettekujutusi ajast. 6 SKOLASTIKA (VI-XIII sajand) Usulise maailmavaate selgitamine loogika abil. Tähtsaim esindaja oli AQUINO THOMAS (12251274). Religiooni ja filosoofia ühendamine. Aquino Thomas sobitas Aristotelese metafüüsika kristliku maailmakäsitlusega. Esitas jumala olemasolu loogilise ,,tõestuse": maailm on seletatav esmase organisaatori kaudu. See ,,tõestus" pole aga kooskõlas iseorganiseeruva looduse ja kosmosega. RENESSANSS(14.16. sajand) Usk jumalasse asendus usuga inimesse. Vaimne murrang. Tuldi tagasi antiikkultuuri juurde. Jumala asukoht muutus looduse keskseks. UUSAJA FILOSOOFIA (XVII-XX sajand) Saab alguse Inglismaalt seoses tööstusliku pöördega. Algusega on kõige tihedamalt seotud Francis Bacon. Kõikidele nähtustele ja asjadele hakati vaatama kasusaamise pilgu läbi
10. Mis istandusest saadava tuluga majandas Nicolaus Cusanus Püha Nicolause seeki ja mis toimib nii ka praegu samas kohas asuva vanadekodu majandamisel? V: viinamarjaistanduse tuluga 11. Kas paljusus ja ühtsus välistavad teineteist Nicolaus Cusanuse meelest? V: ei, vaid hoopis kuuluvad kokku 12. Kes on maailmakõiksus ja absoluutne maksimum, kelles kõik vastandid ühtivad Nicolaus Cusanuse meelest? V: Jumal 13. Kas Nicolaus Cusanuse meelest on maailm lõpmatu või piiridega? V: lõpmatu 14. Kes on alati kohal, aga tema kohaloleku tunnetamine on jäetud inimese vabaduse hooleks Nicolaus Cusanuse arvates? V: Jumal on alati kohal, aga tema kohaloleku tunnetamine on jäetud inimese vabaduse hooleks 15. Kes ütles, et sirgjoon ja kõverjoon, mis ümbritsevad ringi, langevad lõpmatuses kokku? V: Nicolaus Cusanus 16. Kes ütles, et lõpmata väikese kera keskpunkt ja seda ümbritsev kerapind langevad lõpmatuses kokku
Thales arvas, et kõikide asjade tekkeaine on vesi. Võib-olla mõtles ta selle all, et igasugune elu tekib veest ja muutub lagunedes jälle veeks. Thales olevat ka öelnud, et “kõiksus on tulvil jumalaid”. Selle all mõtles ta tõenäoliselt seda, et mustast mullast sünnib kõik alates lilledest ja teraviljast kuni putukate ja prussakateni, ning kujutas ette, et maa on tulvil väikesi nähtamatuid “eluvõrdseid”. Thalese õpilane oli Anaximandros. Tema arvas, et meie maailm on vaid üks paljudest, mis tekivad ja lõpevad milleski, mida ta nimetas “määramatuseks”. Võib-olla arvas ta, et aine, millest kõik on loodud, peabki erinema kõigest, mida see aine ise loob. Seega ei saanud algaineks olla mitte harilik vesi, vaid midagi “määramatut”. Anaximandros õpilane oli Anaximenes. Tema väitis, et kõikide asjade algaineks on õhk või udu. Ta väitis, et vesi on tihenenud õhk ja tuli on hõrenenud õhk
Juuru Eduard Vilde Kool Gerlinde Sims 7.klass LOODUSKATASTROOFID Referaat Juhendaja: Helle Kiviselg Juuru 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis tuleb juttu viiest suurimast looduskatastroofist - maavärinad, vulkaanid, tsunamid, orkaanid ja üleujutused. Looduskatastroofid on toimunud juba aegade algusest peale. Esimene suurimatest katastroofidest leidis aset vanas testamendis, kus terve maa ujutati üle veega. Ka tänapäeval toimub kahjuks väga palju taolisi loodusõnnetusi, kuid kõike põhjusega. Kui vanal ajal põhjendati maavärinaid, vulkaanipurskeid jms õnnetusi Jumala vihaga, siis nüüd on tehnika arenenud ja leidnud hoopis muid põhjuseid. Põhjuseid on toodud välja alljärgnevates peatükkides. Referaadi eesmärk on uurida lähemalt viite suurimat looduskatastroofi ja õppida iseseisvalt õppima ning töid vormistama. 3 LOODUSKATASTROOFID 1.1 Maavärinad Maavärin on seismil
Taolise iseseisva mõtlemise algeid võib leida VI ja V üleminekuajastul. Sellest ajast pärinevad ka vanimad filosoofilise sisuga kirjutised nii luules kui proosas. Enamik neist on kahjuks täiesti kaduma läinud ja nende olemasolust on teada ainult hilisemate autorite kasinate ülestähenduste kaudu. Antiikset filosoofiat iseloomustab põhiliselt huvi maailma ja nähtuse seletamise vastu. Kõiki mõtlejaid näib võluvat küsimus, millest antud maailm kogu oma nähtuse keerukuses ja mitmekesisuses võib tekkinud olla. Filosoofilise mõtlemise varajaseimat ajajärku iseloomustab kosmoloogiline huvi, mida püütakse rahuldada maailma algaine ja tema algosiste avastamisega. Teisi sõnu võib veel öelda, et see nö algnefilosoofia on oma sisuliselt laadilt loodusefilosoofia või natuurfilosoofia.[5:13] 2. ELEA KOOLKOND Elea koolkond on vanakreeka filosoofiline koolkond, mis tekkis 6 sajandil e.Kr Elea linnas,
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid